Kabimo AS avaldus Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohtu 31.10.2014 otsuse tsiviilasjas 13141359TVI-HAFE tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.11.2015 kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts ESMAR EHITUS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Kabimo AS (registrikood 983583350), lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Puudutatud isik: aktsiaselts ESMAR EHITUS (registrikood 10029447), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
määrus
menetluskulude
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16.11.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kätte toimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Kabimo AS (avaldaja) avaldus Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohtu 31.10.2014 otsuse tsiviilasjas 13-141359TVI-HAFE tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks (tsiviilasi 2-14-61566). 08.12.2014 määrusega Harju Maakohus rahuldas avalduse ja jättis menetluskulud aktsiaselts ESMAR EHITUS (puudutatud isik) kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.05.2015 kohtumäärusega Harju Maakohtu 08.12.2014 määruse muutmata ning menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus puudutatud isiku kanda. Määrus jõustus Riigikohtu 09.09.2015 määrusega, millega Riigikohus jättis määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale
menetlusse võtmata.
2.23.09.2015 esitas avaldaja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse, paludes puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 9781,26 eurot (ilma käibemaksuta), millest 7757,50 eurot moodustasid esindajakulud ning 2023,76 eurot otsesed kulud. Avalduse kohaselt osutati avaldajale õigusabi 60,5 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 128,22 eurot. Otsesteks menetluskuludeks olid kulud registriväljavõtetele, riigilõivudele, tõlgetele, kinnisvarabüroo arvamusele ja kullerile. Avaldaja palus lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Puudutatud isik esitas avaldaja menetluskulude kohta vastuväite, paludes jätta avaldaja taotluse otseste kulude väljamõistmiseks 12,16 eurot ületavas osas rahuldamata, sest avaldaja menetluskulude nimekirja pinnalt ei saa hinnata, millised täpselt on olnud nn otsesed kulud erinevate kululiikide lõikes. Ka avaldaja lepingulise esindaja kulu on osaliselt põhjendamatu ja ebavajalik ning tuleb seetõttu jätta 4782,62 euro ulatuses rahuldamata.
4.13.10.2015 esitas avaldaja täpsustatud nimekirja otseste kulude kohta koos kulusid tõendavate dokumentidega. Esimese astme kohtu määrus
5.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, mõistes aktsiaseltsilt ESMAR EHITUS välja AS Kabimo kasuks menetluskulud summas 6229,74 eurot ning kohustades aktsiaseltsi ESMAR EHITUS tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskuludena avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot ning 26.11.2014 ja 02.12.2014 tagamise taotluste esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 100 eurot. Avaldaja riigilõivu tasumised on nähtavad tsiviilasja toimikust (I kd, lk 69; II kd, lk 59). Riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
7.TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Menetluskulude avalduse kohaselt on avaldaja kandnud tõlgikulusid summas 1330,30 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja kohtusse pöördumisel esitanud avalduse lisana Hammerfesti Ringkonnakohtu 31.10.2014 kohtuotsuse tõlke norra keelest eesti keelde (I kd, lk 73-114) ning kohtu 05.11.2014 tunnistuse tõlke eesti keelde (I kd, lk 57-58). Avaldaja on kohtule esitanud Unicom Tõlkebüroo OÜ arve nr 6399/14 (III kd, lk 169-170), millest nähtub, et tõlkebüroo on 04.11.2014 teostatud töö eest esitanud arve summas 1312 eurot norra keelest eesti keelde tõlkimise eest. Samuti on avaldaja esitanud kohtule DUSSAN OÜ arve nr 20142004, mille kohaselt dokumendi tõlge inglise keelest eesti keelde on maksma läinud 18,30 eurot. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ning TsMS § 33 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja poolt kohtule esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkimise kulu põhjendatud ning tuleb taotletud summas menetluskulude jaotuse kohaselt välja mõista.
8.TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi 2(7)
saamise kulud. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks kinnisvarabüroo arvamuse saamine summas 500 eurot (ilma käibemaksuta) ning kulud, mis on tekkinud registriväljavõtete tegemisega summas 31 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja on koos menetluskulude nimekirjaga esitanud kohtule kinnisvarabüroo RE/MAX Central arve nr 2014360 (III kd, tl 172), millest nähtuvalt on Esmar Ehitus AS kinnistute hinnaarvamuse maksumuseks 500 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti on avaldaja esitanud kohtule 01.11.2014-30.11.2014 perioodil osutatud teenuste eest arve nr 20015301 (III kd, tl 174-175) ning 01.12.2014-31.12.2014 perioodil osutatud teenuste eest arve nr 20017144 (III kd, tl 176-177), millest nähtuvalt on registripäringutele kulunud käesolevas tsiviilasjas summa kokku 31 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja teinud päringuid äriregistrisse aktsiaselts Esmar Ehitus kohta ning kinnistusraamatusse aktsiaseltsile Esmar Ehitus kuuluvate kinnistute kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja registripäringute eest esitatud teenuse osutamise perioodil esitanud kohtule tõenditena puudutatud isiku kohta registriväljavõtteid. 26.11.2014 avalduse lisadena esitanud kohtule kinnistusraamatu väljavõtte (I kd, tl 60) tõendamaks puudutatud isiku Eestis asuvat vara ning äriregistri andmete väljavõtte (I kd, tl 70) tõendamaks, et avaldaja poolt esitatud avaldust on puudutatud isiku asukoha järgi pädev lahendama Harju Maakohus. 26.11.2014 taotlusega avalduse tagamiseks on avaldaja esitanud kohtule puudutatud isiku 2013. aasta majandusaasta aruande (I kd, tl 133-163). 26.11.2014 taotlusega avalduse tagamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isiku majandusliku olukorra tõendamiseks kinnisvarabüroo RE/MAX Central hinnangu Esmar Ehitusele kuuluvate kinnisasjade ja hoonestusõiguste väärtuse kohta (I kd, tl 171-184). Arvestades asjaolu, et avaldaja on esitanud kohtule taotlused avalduse tagamiseks ning seda, et avaldaja on avalduse tagamiste taotlustes esitanud tõenditena kinnisvarabüroo hinnangu ning registriväljavõtted, on avaldaja kulud kinnisvarabüroo hinnangu saamiseks ning registriväljavõtete tegemiseks põhjendatud ja vajalikud taotletud summas.
9.TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud kulu summas 12,16 kulleriga originaaldokumendi kohtusse toimetamise eest. Puudutatud isik on oma vastuväites menetluskulude avaldusele möönnud, et kulleri kulu näol summas 12,16 on tegemist põhjendatud kuluga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 19.01.2015 avaldaja esitanud kohtule Hammerfesti esimese astme kohtu tunnistuse originaali (III kd, lk 90-92). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud kulu pangaülekannete tasude näol summas 0,30 eurot. Nõustuda tuleb puudutatud isiku seisukohaga, et pangaülekande kulu ja teenuse kulu ei saa olla käesoleva kohtuasjaga seotud ja seega põhjendatud ja vajalik. Nimetatud kulu näol on tegemist põhjendamatu kuluga, kuivõrd nimetatud kulu kandmine ei ole tsiviilasja materjalidest nähtav ega kontrollitav.
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avalduse kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi 60,5 tunni ulatuses, keskmise tunnitasuga 128,22 eurot, mis on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades vandeadvokaadi tasuna mõistlik.
11.Avaldaja menetluskulude spetsifikatsioonist tulenevalt on avaldaja esindaja perioodil 03.11.2014 kuni 26.11.2014, st enne kohtule kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise avalduse ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamist (sh avalduse ja taotluse koostamiseks kuluv aeg), teinud menetlustoiminguid kokku mahus 22,7 tundi. Puudutatud isik on oma vastuväites seisukohal, et 3(7)
kuivõrd avaldaja esindaja on kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamise avaldusega seotud õigusküsimusi analüüsinud ja kliendile selgitanud kokku 4,5 tunni ulatuses, tuleb põhjendatud ajakuluks 2-leheküljelise avalduse koostamiseks lugeda 2 tundi ning esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks 4 tundi. Analüüsides ja hinnates avaldaja esindaja 03.11.2014 kuni 26.11.2014 tehtud toiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades vastaspoole vastuväiteid, tuleb asuda seisukohale, et avaldaja esindaja ajakulu nimetatud perioodil tehtud menetlustoimingute osas ei ole täielikult põhjendatud. Arvestades avaldaja poolt 26.11.2014 kohtule esitatud avalduse koos lisadega (I kd, lk 2-114) ning avalduse tagamiseks esitatud taotluse (I kd, lk 116-184) sisu ja mahtu, samuti tsiviilasja keerukust, kuivõrd avalduste koostamisel oli vaja analüüsida võõrkeelseid dokumente ning suhelda välismaalasest kliendiga, tuleb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks enne avalduse esitamist kliendiga nõupidamisteks, vajalike tõendite kogumiseks ning avalduse ja avalduse tagamiseks esitatud taotluse koostamiseks ja esitamiseks hinnata kokku 13 tundi.
12.Põhjendatud ja vajalik ei ole avaldaja esindaja 26.11.2014 toimingule „Edaspidise tegevuse planeerimine. Kliendile e-kirja koostamine seoses edaspidiste sammudega.“ kulunud aeg. Nimetatud menetlustoiming ei ole tsiviilasja materjalidest nähtav ja kontrollitav ning aega kliendiga suhtluseks on arvestatud eelnevate menetlustoimingute juures.
13.Täielikult põhjendatuks saab lugeda avaldaja esindaja ajakulu 27.11.2014 toimingu osas, arvestades seejuures Harju Maakohtu 27.11.2014 kohtumääruse (I kd, lk 185-188) sisu ja mahtu ning kliendiga suhtlust.
14.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja esindaja 28.11.2014 kuni 02.12.2014 tehtud menetlustoimingud ajakuluga 12,3 tundi seotud teistkordse esialgse õiguskaitse taotluse koostamisega. Puudutatud isik on seisukohal, et kuivõrd avaldajat esindab menetluses kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, siis oleks esindaja pidanud suutma juba esimesel korral koostada sellise esialgse õiguskaitse avalduse, mida kohtul oleks olnud võimalik rahuldada. Puudutatud isik on seisukohal, et nimetatud toimingud ja nende ajakulu on täielikult põhjendamatud. Puudutatud isiku seisukoht ei ole põhjendatud. 02.12.2014 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ja selle lisade (II kd, lk 1-96) sisu ja mahtu arvestades tuleb perioodil 28.11.2014 kuni 02.12.2014 tehtud menetlustoimingute ajakulu hinnata põhjendatuks ja vajalikuks mahus 8 tundi. Seejuures on arvestatud, et avaldaja on oma taotlust täiendanud ning esitanud täiendavaid tõendeid, mille tulemusel Harju Maakohus 04.12.2014 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldas. Arvestatud on ka täiendavate tõendite kogumisele ja nende tõlkimisele kuluvat aega. Nimetatud toimingutele kulunud aeg ei ole põhjendatud täies ulatuses, kuivõrd avaldaja osaliselt täiendas eelnevat menetlusdokumenti ning dokument sisaldab osaliselt korduvaid seisukohti ning lisatud on samu tõendeid.
15.Põhjendatud ja vajalik ei ole avaldaja lepingulise esindaja 04.12.2014 menetlustoiming „suhtlemine kohtuga seoses esialgse õiguskaitse taotlusega“, kuivõrd nimetatud menetlustoiming ei ole tsiviilasja toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav.
16.Osaliselt põhjendatud ja vajalik on avaldaja esindaja ajakulu, mis avaldaja esindajal kulus 04.12.2014 menetlustoimingule „täitmisavalduse koostamine ja kohtutäiturile esitamine. Kliendile positiivse kohtumääruse sisu selgitamine“, ning 05.12.2014, 09.12.2014 ja 11.12.2014 menetlustoimingule „suhtlemine kliendi ja kohtutäituriga. Edaspidise tegevuse planeerimine“. Puudutatud isik on seisukohal, et põhjendatud saab nimetatud menetlustoimingutest olla täitmisavalduse koostamine ajakuluga 1 tund. Kuigi nimetatud menetlustoimingud ei ole tsiviilasja materjalidest nähtavad tuleneb avaldaja kohustus ise pöörduda hagi tagamiseks kohtutäituri poole TsMS § 387 lg-st 2. Täitmisavalduse koostamiseks ei saa lugeda põhjendatuks suuremat ajakulu kui 4(7)
1 tund. Arvestades ka esindaja suhtluseks kliendi ja kohtutäituriga kuluvat aega on eeltoodud menetlustoimingute osas põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1,5 tundi.
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja esindajal kulunud puudutatud isiku määruskaebusele Harju Maakohtu 04.12.2014 määrusele vastuse koostamiseks kokku 9,7 tundi. Puudutatud isik leiab, et põhjendatud ajakulu kokku määruskaebusele vastuse koostamiseks on 4 tundi. Hinnates puudutatud isiku poolt 11.12.2014 esitatud määruskaebuse ( II kd, lk 150-154) ning avaldaja määruskaebusele esitatud seisukoha (II kd, lk 170-174) sisu ja mahtu, tuleb vähendada määruskaebusele vastuse koostamiseks kulunud aega. Põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks nimetatud toimingu eest tuleb lugeda 5 tundi.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajal vastaspoole määruskaebusele Harju Maakohtu 08.12.2014 määrusele vastuse koostamiseks kulunud kokku 10,5 tundi. Hinnates ja analüüsides puudutatud isiku 08.01.2015 esitatud määruskaebuse (III kd, lk 60-70) ning avaldaja 19.01.2015 vastuse määruskaebusele koos lisadega (III kd, lk 75-88) sisu ja mahtu tuleb nõustuda puudutatud isiku seisukohaga, et põhjendatud ja vajalik ajakulu perioodi 12.01.2015 kuni 19.01.2015 menetlustoimingute eest, mis puudutavad määruskaebusele vastuse koostamist, on kokku 5 tundi.
19.Põhjendatuks tuleb lugeda avaldaja esindaja ajakulu 0,1 tundi 19.01.2015 menetlustoimingule „kulleriga kohtule originaaldokumendi saatmine“.
20.Eeltoodust tulenevalt on avaldaja esindaja poolt osundatud õigusabiteenus põhjendatud ja vajalik kokku mahus 32,9 tundi, mis esindaja keskmist tunnihinda 128,22 eurot (ilma käibemaksuta) arvestades teeb kokku 4218,44 eurot (ilma käibemaksuta).
21.Hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks on kokku seega 6229,74 eurot (riigilõivud summas 150 eurot + tõlkekulu summas 1330,30 eurot + dokumentaalsete tõendite saamise kulud summas 531 eurot + õigusabiteenus summas 4218,44 eurot). Avaldaja on palunud menetluskulud puudutatud isikult välja mõista ilma käibemaksuta. Avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata summas 3551,52 eurot (taotletud summa 9781,26 eurot – taotluse rahuldatud osa 6229,74 eurot).
22.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
23.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ning jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 4769,61 euro ulatuses rahuldamata.
24.Vajalik ja põhjendatud ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest kahekordse menetluskulu väljamõistmine. Maakohus vähendas õigesti esimese esialgse õiguskaitse taotlusega seotud menetluskulusid. Kuid olukorras, kus ühe taotluse eest juba on kulud välja mõistetud, ei ole põhjendatud sisuliselt sama taotluse eest teistkordselt kulusid välja mõista. TsMS § 169 lõike 3 kohaselt võib rahuldamata jäänud taotlusega seotud kulud jätta menetlusosalise enda kanda. Avalduse lisast 1 nähtub, et teistkordse esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele ja sellega seotud toimingutele on kulunud 12,3 tundi esindaja tööaega. Kuna avaldajat esindanud kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja oleks pidanud suutma juba esimesel korral koostada sellise esialgse õiguskaitse avalduse, mida kohtul oleks olnud võimalik rahuldada, siis ei saa ajakulu, mis seondub teistkordse esialgse õiguskaitse avalduse koostamisega, lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. 5(7)
25.Täiendavalt tuleb vähendada ka esialgse õiguskaitse avalduse täitmisega seotud kulusid. Põhjendatud saab olla täitmisavalduse koostamise ajakulu 1 tund, mitte 1,5 tundi, nagu maakohus leidis.
26.Samuti tuleb vähendada ka Harju Maakohtu 04.12.2014 määruse vaidlustamisega seotud menetluskulusid. Avaldaja esindaja ajakulu vastuse koostamiseks seoses 04.12.2014 määruse vaidlustamisega saab olla põhjendatud 4 tunni ulatuses, mitte 5 tunni ulatuses, nagu leidis maakohus. Koostatud vastuse sisulised argumendid on mahuliselt alla 3 lehekülje.
27.Seega tuleb avaldaja menetluskulusid vähendada kokku veel 1218,09 euro võrra. Vastus määruskaebusele
28.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Määruskaebuse esitaja väiteid, et maakohus on hinnanud avaldaja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aega teatud toimingute osas põhjendamatult suureks, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes hindab kohus diskretsiooniõiguse alusel, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohtu poolt on lahendi tegemisel ületatud diskretsiooni piire, sealhulgas ka juhul, kui väljamõistetud lepingulise esindaja kulu suurus on ilmselt ebamõistlik, arvestades muu hulgas asja keerukust ja menetluse mahtu (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Praegusel juhul on maakohus avaldajale osutatud õigusabi ajakulu hinnanud ja avaldaja kasuks välja mõistetud esindaja kulude suurust põhjendanud, arvestades seejuures vaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahuga ning esitatud menetlusdokumentidega. Maakohus on analüüsi tulemusena avaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatult vähendanud 32,9 tunnini taotletud 60,5 tunni asemel ja summaliselt 4218,44 euroni taotletud 7757,50 euro asemel. Puudutatud isiku väitel tuleks avaldaja lepingulise esindaja kulu hinnata põhjendamatuks veel 1218,19 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku väide ei anna põhjust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud lepingulise esindja toimingute ajalist mahtu ning välja mõistetud lepingulise esindaja kulu ei ole alust hinnata ilmselt ebamõistlikuks. On küll õige, et eelduslikult ei ole käesoleval juhul tegemist iseenesest keeruka asja menetlemisega. Tegemist on TsMS § 475 lg 1 p 14 järgi hagita asjaga ja selles menetluses kontrollib kohus TsMS § 623 lg 1 esimese lause järgi üksnes kohtulahendi tunnustamise eeldusi ja teise lause järgi kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Järelikult piirdub asja menetlemine üksnes kohtulahendi täidetavaks tunnistamise formaalsete eelduste kontrollimisega. Samas ei ole ringkonnakohtu arvates alust hinnata väljamõistetud lepingulise esindaja kulu siiski selgelt 6(7)
põhjendamatuks, arvestades muu hulgas asjaolu, et kuigi asja menetleti maakohtus kiiresti (12 päevaga tegi maakohus lõpplahendi), jätkus asja menetlus puudutatud isiku enda määruskaebuste alusel kuni Riigikohtu lahendini, millega jäeti puudutatud isiku määruskaebus Riigikohtu menetlusse võtmata. Samuti vaidlustas puudutatud isik menetluse kestel kahes kõrgemas kohtuastmes maakohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise. Sellega põhjustas puudutatud isik ise paratamatult avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu suurenemise maakohtu poolt hinnatuna 10 tunni võrra. Seega ei ole määruskaebuses esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-11 (p 12) väljendanud seisukohta, et dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise ajakulu hindamisel ei saa aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse esitaja väide, et maakohus mõistis menetluskulud välja sisuliselt sama esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest teistkordselt. Maakohus on hinnanud kahte avaldaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlust kogumis ja vähendanud mõlema esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajakulu, arvestades muu hulgas nimetatud taotluste osalist kattuvust. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.