Kabimo AS avaldus Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohtu 31.10.2014 otsuse tsiviilasjas 13141359TVI-HAFE tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.12.2014.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse AS ESMAR EHITUS määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Kabimo AS (registrikood 983583350, Postboks 519 Sentrum 9615 Hammerfest, Norra e-post XXX@XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri Ginter (Advokaadibüroo SORAINEN AS, e-post XXXr@XXX) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): AS ESMAR EHITUS (registrikood 10029447, Rohuneeme tee 12, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond, 74001, e-post XXX@XXX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 08.12.2014.a määrus jätta muutmata.
2.AS ESMAR EHITUS määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta AS ESMAR EHITUS kanda.
4.Jätta AS ESMAR EHITUS poolt 31.03.2015 esitatud taotlused Norra Kuningriigi õiguse väljaselgitamise kohta, Hammerfesti esimese astme kohtult selgituse taotlemiseks ja tsiviilasja menetluse peatamiseks rahuldamata.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-61566
6.Määrus ei ole punkti 4 osas edasikaevatav. Asjaolud
1.Kabimo AS esitas 26.11.2014 Harju Maakohtule avalduse Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohtu (avalduses on viidatud küll ringkonnakohtu otsusele, kuid Lugano konventsiooni tüüpvormi kohases tunnistuses on märgitud, et tegemist on esimese astme kohtu lahendiga) 31.10.2014 otsuse tsiviilasjas 13141359TVI-HAFE tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks.
2.Avaldaja märkis, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tulenevalt kohaldatakse Islandi, Norra ja Šveitsi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis Lugano 2007 konventsioonis sätestatut. Lugano 2007 konventsiooniga on laiendatud EL määruses 44/2001/EÜ kehtestatud kohtuotsuste ilma erimenetluseta tunnustamise kohaldamisala ka Islandile, Norrale ja Šveitsile.
3.Vastavalt konventsiooni artikli 33 punktile 1 tunnustatakse konventsiooniga seotud riigis tehtud kohtuotsust teistes konventsiooniga seotud riikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Seega kehtestab konventsioon erandi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 622-623 sätestatud menetlusest. Osas, milles vastava riigi kohtuotsuse tunnustamist reguleerib konventsioon, tuleb TsMS-i asemel lähtuda konventsiooni reeglitest.
4.Konventsiooni artikli 38 punkti 1 järgi täidetakse konventsiooniga seotud riigis tehtud ning selles riigis täidetavat kohtuotsust konventsiooniga seotud teises riigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks tunnistatud.
5.Konventsiooni artikli 40 p 3 kohaselt lisatakse avaldusele artiklis 53 nimetatud dokumendid. Artikkel 41 järgi kuulutatakse lepinguriigi kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 sätestatud vorminõuete täitmist, ilma muude nõuete kontrollimiseta ning poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Sellest tulenevalt peab kohus käesolevas menetluses erinevalt TsMS § 623 lg-s 3 sätestatust tegema otsuse kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kohta ilma sisuliselt kostjat (puudutatud isikut) kaasamata ja temalt vastust ootamata. Puudutatud isikul on tulenevalt artiklist 43 võimalus esitada lahendi peale kaebus ringkonnakohtule.
6.Artikli 53 järgi peab kohtuotsuse täitmist taotlev isik esitama kohtuotsuse koopia ning artikli 54 nõuetele vastava tunnistuse. Maakohtu määrus
7.08.12.2014 määrusega võttis Harju Maakohus avaldaja avalduse menetlusse ja rahuldas selle. Määruse resolutsioonis maakohus: (1) tunnustas ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohtu 31.10.2014 otsuse tsiviilasjas 13-141359TVI-HAFE, millega mõisteti Esmar Ehitus aktsiaseltsilt Kabimo AS kasuks välja 9 478 550 norra krooni (1 127 459,26 eurot), millele lisandub seadusjärgne viivis summalt 7 207 244 norra krooni (857 290.83 eurot) alates 08.01.2012, summalt 445 928 norra krooni (53 042,46 eurot) alates 24.04.2014 ja summalt 1 825 278 norra krooni (217 114.07 eurot) alates 15.09.2014 ning mõisteti Esmar Ehitus aktsiaseltsilt välja menetluskulud summas 665 666 norra krooni (79 179.97 eurot), millele lisandub seadusjärgne viivis makse tasumiseni; (2) Kabimo AS-l on õigus esitada Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohtu 31.10.2014 otsuse tsiviilasjas 13-141359TVI-HAFE Eesti kohtutäiturile täitmiseks ning (3) jättis menetluskulud Esmar Ehitus aktsiaseltsi kanda.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt on välisriigi
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-61566 kohtulahendite tunnustamine ja täitmine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.TsMS § 621 kohaselt kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
10.Kuivõrd tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist puudutav kohtuotsus on tehtud 2014 aastal Norra Kuningriigis, siis kohaldub antud juhul Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (Lugano 2007, edaspidi konventsioon).
11.Konventsiooni artikli 33 lg 1 sätestab, et konventsiooniga seotud riigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes käesoleva konventsiooniga seotud riikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.
12.Konventsiooni artikli 41 kohaselt kohtuotsus tunnistatakse täidetavaks kohe pärast artiklis 53 kirjeldatud formaalsuste täitmist ilma artiklites 34 ja 35 sätestatud kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi.
13.Vastavalt konventsiooni artikli 53 lõigetele 1 ja 2 esitab kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ja artiklis 54 nimetatud tunnistuse, ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist.
14.Avaldusele on lisatud nii kohtuotsuse tõlgitud koopia, kui ka artiklis 54 kirjeldatud tunnistus kohtuotsuse kohta. Seega konventsiooni artikli 41 alusel kuulub Kabimo AS avaldus Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohtu 31.10.2014 otsuse tsiviilasjas 13-141359TVI-HAFE tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis täitmiseks rahuldamisele.
15.Konventsiooni artikkel 40 lg 1 sätestab, et taotluse esitamise menetlust reguleerib selle riigi õigus, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse.
16.Toimiku materjalidest nähtuvalt on Esmar Ehitus aktsiaselts keeldunud kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest. Kuivõrd puudutatud isik on kohtu hinnangul põhjustanud käesoleva kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluse, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus
17.Maakohtu määruse peale esitas 08.01.2015 määruskaebuse puudutatud isik aktsiaselts ESMAR EHITUS, kes palub maakohtu määruse tühistada ja lõpetada Kabimo AS avalduse menetlus, alternatiivselt, kui kohus leiab, et määruse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks puudub alus, peatada tsiviilasja menetlus kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.
18.Määruskaebuse esitaja leiab, et määrus kuulub tühistamisele, kuna avaldus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks on menetlusse võetud ebaõigesti, mistõttu avalduse menetlemine on lubamatu ja õigusvastane ning avalduse rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.
19.TsMS 477 lg 7 järgi peab kohus hagita menetluses kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
20.Kohus on avalduse rahuldamist põhjendanud sellega, et avaldusele on lisatud nii kohtuotsuse tõlgitud koopia kui artiklis 54 kirjeldatud tunnistus kohtuotsuse kohta.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-61566 Seega konventsiooni artikli 41 alusel kuulub Kabimo AS avaldus Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohtu 31.10.2014 otsuse tsiviilasjas 13-141359TVIHAFE tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis täitmiseks rahuldamisele.
21.Kaebuse esitaja leiab, et maakohus pidi avaldusele lisatud tõendeid uurides välja selgitama, kas artiklis 54 kirjeldatud tunnistus kohtuotsuse kohta on asjakohane tõend. Kaebajale edastatud dokument on koopia, mis ei ole ei tõestatud, apostilliga kinnitatud ega muul viisil kinnitatud, mis võimaldas kohtul veenduda, et tegemist on õige ja kohase tõendiga.
22.TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei ole puudutatud isikut ära kuulanud. Kohus ei ole puudutatud isikut avalduse menetlusse võtmisest teavitanud ega teinud ettepanekut esitada asja suhtes arvamus vaatamata sellele, et välismaa kohtulahend, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotletakse, ei ole jõustunud ja täidetavuse tõendamiseks on esitatud kinnitamata dokumendi koopia. Määruskaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul pidi kohus, vaatamata kohtupraktikale, mille kohaselt võib välisriigi kohtulahendit tunnustada ka puudutatud isikut ära kuulamata, kaebajat avalduse menetlusse võtmisest teavitama ja võimaldama talle arvamus esitada. Kohus pidi siinkohal arvestama ka väga suurt summat, mida kaebajal tuleb välisriigi kohtulahendi järgi maksta. Kohus on ebaõigesti teostanud diskretsiooniõigust.
23.Avalduse lahendamisel ei kohaldata TsMS sätteid, mis reguleerivad Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendi ja muu täitedokumendi tunnustamist. Norra ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ja sellest tulenevalt tuleb asjas kohaldada TsMS § 620 sätestatud korda tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks. Vaidlustatavas määruses ei kohaldanud kohus TsM § 620. See, kui kohus kohaldab asjassepuutumatut õigusnormi ja jätab kohaldamata asjassepuutuva, loetakse oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks.
24.Esmar Ehitus AS esitas 4.12.2014 Hammerfest Tingrett’i 31.10.2014 kohtulahend tsiviilasjas nr 13-141359TVI-HAFE apellatsioonkaebuse, mis on võetud menetlusse. Kohtuotsus ei ole jõustunud ega täidetav.
25.TsMS § 620 lg 2 järgi tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis.
26.Maakohus on vaidlustatava määruse tegemisel kohaldanud Lugano 2007 aasta konventsiooni art 33, 41, 53 ja 54. Nimetatud välislepingust ei tulene, et jõustumata välisriigi kohtulahendit tuleb tunnustada ja täita ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud asukohariigis. Artiklist 32 ei tulene, et tunnustada ja täidetavaks tunnistada saab ka jõustumata lahendid. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.
27.Kuivõrd tegu on muu välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlusega, pidi maakohus igal juhul kontrollima, kas avaldus vastab TsMS § 622 sätestatud formaalsetele nõuetele, kui mitte, siis jätma avalduse TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi menetlusse võtmata.
28.Avaldus ei saanud vastata TsMS § 622 esitatud nõuetele. Nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt peab avaldusele olema lisatud dokument, mis tõendab, et lahendi tegemise riigi õiguse järgi on lahend jõustunud ja täidetav ning kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule teatavaks tehtud. Avaldusele lisatud tõendist ei nähtu, et kohtulahend on jõustunud. Kaebaja leiab, et kohtule esitatud tõend kohtuotsuse täidetavuse kohta on intellektuaalselt võltsitud.
29.Avaldaja on Harju Maakohtule esitanud Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohtu kohtunik Anders Flock Bachmann ́i poolt allakirjutatud konventsiooni
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-61566 lisas V esitatud tüüpvormi kohase tunnistuse ärakirja koos tõlkega. Dokument ei ole legaliseeritud, apostilleeritud ega muul viisil ametlikult kinnitatud. Teate esitajale ei ole teada, kas kohtule on esitatud originaaldokument. Avaldaja leiab, sellesse kantud andmed ei vasta tegelikkusele. Hammerfest Tingrett’i 31.10.2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 13- 141359TVI-HAFE ei ole täidetav.
30.Norra Kuningriigi tsiviilkohtumenetlust reguleeriva õiguse kohaselt on kohtulahend sundtäidetav, kui selle peale ei saa edasi kaevata (osa 19-14). TsMS § 234 järgi tuleb väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust, rahvusvahelist õigust ja tavaõigust tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole kohtule teada. Õiguse väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe hankimiseks vajalikke toiminguid.
31.Määruskaebuse esitaja on pöördunud Hammerfest Tingrett ́i, mis on Norras I astme kohus, poole selgitustaotlusega Konventsiooni lisa V kohase tõendi väljastamise asjaolude selgitamiseks. Kohus on teinud menetlusosalistele, so määruskaebuse esitajale ja vastustajale nõude esitada seisukohad tõendi väljastamise õiguspärasuse kohta 11.12.2014. Määruskaebuse esitajale teadaolevalt on Norra I astme kohus saatnud asja lahendamiseks kõrgema astme kohtule, mis teeb asjas lahendi lähiajal.
32.Lugano 2007 aasta Konventsiooni art 46 järgi võib kohus, mille menetluses avaldus välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks, juhul, kui välisriigis on kohtulahend vaidlustatud, menetluse peatada. Määruskaebuse esitaja on esitanud Norra Kuningriigis ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, millega vaidlustas Hammerfest Tingrett’i 31.10.2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 13-141359TVI-HAFE täies ulatuses.
33.Määruskaebuse esitaja palub juhul, kui kohus ei tühista vaidlustatavat määrust, peatada käesoleva tsiviilasja nr 2-14-61566 menetlus kuni Hammerfesti Tingrett’i 31. oktoobri 2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 13-141359TVI-HAFE jõustumiseni Norra Kuningriigi õiguse kohaselt või nimetatud otsust tühistava kohtulahendi tegemiseni. Norra kohtuotsust ei ole võimalik asukoha riigis täita sellisel viisil, nagu avaldaja selle täitmist Eestis nõuab. Sisuliselt saab avaldaja hagejana Norras kohtuotsuse alusel nõuda kostja vara arestimist. Norra advokaadi selgituste kohaselt loetakse ka sellist vara arestimist kohtuotsuse täitmiseks. Seega võimaldab Norra seadus jõustumata otsuse Eesti õiguse mõistes tagamist, kuid mitte selle viivitamatut ja täielikku sundkorras täitmist. Kuivõrd Norras loetakse sellisel viisil vara arestimist täitmistagatise andmiseks, ongi Norra kohus väljastanud tõendi, et otsus on Norras täidetav. Tõendi väljastamisel ei ole arvestatud Eesti õiguskorra eripäradega. Selline regulatsioonide erisuse tõttu tekkiv olukord ei ole Lugano 2007 konventsiooniga, Eesti õiguse oluliste põhimõtete ja avaliku korraga kooskõlas. Välisriigis tehtud kohtuotsuse täitmist ei saa Eestis nõuda suuremas ulatuses, kui see otsus oleks täidetav riigis, milles otsus tehti.
34.Täiendavalt palub määruskaebuse esitaja ringkonnakohtul välja selgitada Norra Kuningriigi õigus küsimuses, kas rahalise nõude kohta tehtud jõustumata kohtuotsuse täitmisel on võimalik kostjale kuuluv vara üksnes arestida või on enne otsuse jõustumist võimalik ka arestitud vara realiseerida ning hageja nõue rahuldada.
35.Lisaks palub määruskaebuse esitaja ringkonnakohtul taotleda Norra kohtult selgitust kohtuotsusele lisatud tõendi õiguslike tagajärgede kohta st kas tõend on väljastatud selle kohta, et Norras on võimalik kaebaja vara arestida või on enne nimetatud otsuse jõustumist võimalik ka arestitud vara realiseerida ning avaldaja nõue rahuldada. Menetluse edasine käik
36.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis avaldajalt vastust.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-61566
37.Avaldaja leidis vastuses määruskaebusele, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Avalduse menetlemine ja rahuldamine on konventsiooni ja TsMS-iga kooskõlas, puuduvad alused menetluse peatamiseks või lõpetamiseks. Konventsiooni preambuli kohaselt laiendatakse konventsiooniga määruses (EÜ) 44/2001 kehtestatud põhimõtteid ka Norra Kuningriigile. Konventsiooni protokoll II kohaselt tuleb konventsiooni sätteid kohaldada ühetaoliselt määruse 44/2001 sätetega. Vastuolu korral TsMS-iga tuleb kohaldada konventsiooni sätteid põhiseaduse § 123, PSTS §-2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 216. Konventsiooni kohaldamine välistab otseselt TsMS § 620 ja § 622 kohaldamise. Maakohtul ei ole võimalik kontrollida muud, kui avalduse vastavust formaalsetele nõuetele. Maakohus ei võinud küsida kaebaja seisukohta. Maakohus ei võinud konventsiooni artikkel 41 kohaselt lisaks konventsioonis sätestatule nõuda täiendavate formaalsuste täitmist. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Avaldaja on väitnud, et lahend on täidetav, mitte jõustunud. Konventsiooni artikkel 32 kohaselt ei pea kohtulahend olema jõustunud, vaid võib olla ka välisriigis täidetavaks tunnistatud. Ka TMS § 2 lg 1 p 1 ja p 5 järgi on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv välisriigi kohtuotsus- või –määrus tsiviilasjas. Norra kohus ei väljastaks tõendit kohtuotsuse täidetavuse kohta, kui see ei oleks täidetav. Norra kohus ei ole nõustunud kaebaja seisukohaga nagu ei oleks otsus täidetav. Põhjendamatu on kaebaja väide tõendi võltsimise kohta. Norras on kohtuotsus täidetav, kuigi sellele võib esitada apellatsiooni. Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 1 ja 3 kohaselt oli kaebaja kohustatud otsust täitma 2 nädala jooksul. Norra täitemenetluse seaduse § 4-12 (1) alt 2 kohaselt on otsus täidetav, kui täitmiseks antud tähtaeg on möödunud. § 4-12 (2) kohaselt saab rahalise nõude puhul hageja täitemenetlust alustada, kui kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud, ka siis, kui otsus ei ole veel jõustunud. Kohtuotsus toimetati kaebajale kätte 07.11.2014, seega muutus otsus täidetavaks 22.11.2014.
38.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
39.Kaebaja taotluse menetluse peatamiseks jättis maakohus 23.03.2015 määrusega rahuldamata. Konventsiooni artikli 46 lg 1 annab kohtule õiguse menetluse peatamiseks, kuid ei kohusta selleks. Konventsiooni artikli 41 kohaselt kohtuotsus tunnistatakse täidetavaks kohe pärast artiklis 53 kirjeldatud formaalsuste täitmist ilma artiklites 34 ja 35 sätestatud kontrollimiseta ja poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Seega kuuluks menetlus peatamisele eelkõige juhul, kui kaebuse esitamine pärituoluriigis peatab seal kehtivate reeglite kohaselt otsuse täitmise. Puudutatud isik ei ole menetluse peatamist põhjendanud ega esile toonud muu hulgas seda, kas kaebuse esitamine pärituoluriigis peatab seal kehtivate reeglite kohaselt otsuse täitmise või mitte. Kohus leiab, et puudutatud isiku taotlus menetluse peatamiseks ei kuulu rahuldamisele. Määruse põhjendused
40.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust.
41.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-61566
42.Ringkonnakohtu arvates on maakohus avalduse kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks menetlusse võtnud õigesti ning eeldused avalduse rahuldamiseks on täidetud.
43.Asjas kohaldub eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (nn Lugano 2007 konventsioon, edaspidi konventsioon).
44.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 kohaselt kohaldatakse välislepingu sätteid, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega. Seega kohalduvad asjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus konventsiooniga.
45.Konventsiooni artikkel 33 lg 1 kohaselt tunnustatakse konventsiooniga seotud riigis tehtud kohtuotsust teistes konventsiooniga seotud riikides ühegi erimenetluse järgmist nõudmata. Konventsiooni artikkel 53 kohaselt esitab kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemise tingimustele. Kohtuotsuse täitmist taotlev asjaosaline esitab lisaks sellele veel artiklis 54 nimetatud tunnistuse, ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist. Konventsiooni artikkel 54 kohaselt annab kohtuotsuse teinud konventsiooniga seotud riigi kohus või pädev asutus huvitatud isiku taotlusel välja tunnistuse, kasutades konventsiooni V lisas esitatud tüüpvormi.
46.Avaldaja on menetluses esitanud 31.10.2014 Hammerfesti esimese astme kohtu otsuse nr 13-141359TVI-HAFE koopia koos kohtuametniku teatisega (kinnitusega), konventsiooni lisa V kohase tunnistusega ja tõlgetega (I kd, lk 7-58, lk 73-113). Määruskaebusmenetluses on avaldaja esitanud eelnimetatud tunnistuse originaali (III kd, lk 90-92). Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et avaldaja poolt esitatud dokumentatsioon oli ja on piisav kohtuotsuse tunnustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et konventsiooni kohaselt tunnustatakse kohtuotsuseid erimenetluseta, mis otseselt keelab apostille nõudmise ja TsMS § 622 lg 1 p 1 kohaldamise.
47.Konventsiooni artikkel 41 kohaselt tunnistatakse kohtuotsus täidetavaks kohe pärast artiklis 53 kirjeldatud formaalsuste täitmist ilma artiklites 34 ja 35 sätestatud kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtul ei olnud kohustust määruskaebuse esitajat avalduse menetlusse võtmisest teavitada ja arvamuse avaldamist võimaldada. Need võimalused on poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, tagatud edasikaebeõigusega (konventsiooni artikkel 43 lg 1). Ringkonnakohtu arvates on konventsiooni eesmärgiks läbi viia viivitamatu kohtumenetlus, milles kohtu pädevus on piiratud formaalsuste kontrolliga (konventsiooni artikkel 34, artikkel 35 lg 3, artikkel 36, artikkel 45 lg 1).
48.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega selles osas, et esitatud kohtuotsus ei ole täidetav. Asjaolu, et kohtuotsus on täidetav, on tõendatud esitatud konventsiooni kohase tunnistusega (I kd lk 53-54, III kd, lk 90-92), mille punkt 4.5. kohaselt kuulub otsus päritoluriigis täitmisele järgmise isiku suhtes: Esmar Ehitus AS.
49.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega selles osas, et kohtuotsus peab olema jõustunud. Konventsiooni artikkel 32 kohaselt on konventsiooni kohaldamisel „kohtuotsus“ konventsiooniga seotud riigi kohtu igasugune lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon või täitemäärus, ning samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta. Artikkel 37 lg 1 kohaselt võib konventsiooniga seotud selle riigi kohus, kus taotletakse teises konventsiooniga seotud riigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, menetluse peatada, kui kohtuotsus on tavalises korras edasi kaevatud. Artikkel 38 lg 1 kohaselt täidetakse konventsiooniga seotud riigis tehtud ning selles
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-61566 riigis täidetavat kohtuotsust konventsiooniga seotud teises riigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks tunnistatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et konventsiooni mõtte kohaselt tunnustatakse nii jõustunud kui viivitamata täitmisele kuuluvaid lahendeid. Eeltooduga on kooskõlas ka siseriiklik õigus. Nimelt tunnustatakse TsMS § 620 lg 2 kohaselt välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Seega ei pidanud avaldaja juhinduma TsMS § 622 lg 1 punktist 3 ja esitama maakohtule jõustunud kohtuotsust. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja väidetega, et maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.
50.Kokkuvõtlikult märgib ringkonnakohus kohtuotsuse tunnustamise kohta, et selle mittetunnustamiseks eeldusi ei esine, tunnustamiseks vajalikud formaalsused on avaldaja poolt täidetud.
51.Kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise kohta märgib ringkonnakohus täiendavalt, et konventsiooni kohaselt on ringkonnakohtul selles osas piiratud pädevus. Konventsiooni artikkel 45 kohaselt kohus, kellele esitatakse artikli 43 alusel apellatsioonkaebus või artikli 44 alusel kassatsioonkaebus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult artiklites 34 ja 35 sätestatud põhjustel. Kohus teeb oma otsuse viivitamata. Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu. Ringkonnakohtu arvates konventsiooni artiklites 34 ja 35 sätestatud eeldusi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks ei esine. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja poolt välja tooduga, et kohtuotsuse täidetavaks tunnistamine oleks vastuolus avaliku korraga ning et vastuolu seisneb õiguskordade erinevuses. Konventsioon määruskaebuse esitaja poolt osundatud erisusi erinevates riikides otsuse täitmisel ei sätesta. Seetõttu on määruskaebuse esitaja väited põhjendamatud.
52.Määruskaebuse esitaja poolt esitatud taotluse menetluse peatamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata.
53.Konventsiooni artikkel 37 lg 1 kohaselt võib selle riigi kohus, kus taotletakse teises konventsiooniga seotud riigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, menetluse peatada, kui kohtuotsus on tavalises korras edasi kaevatud. Artikkel 46 kohaselt võib kohus, kellele esitatakse artikli 43 alusel apellatsioonkaebus või 44 alusel kassatsioonkaebus, menetluse peatada selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse teinud riigis on selle otsuse suhtes esitatud tavaline kaebus või sellise kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, viimasel juhul võib kohus määrata tähtaja, mille jooksul tuleb kaebus rahuldada.
54.Seega on konventsiooni kohaselt kohtul õigus, mitte kohustus menetlus peatada. Ringkonnakohus leiab, et menetluse peatamiseks alus puudub. Arvestades konventsiooni artiklis 45 sätestatut, ei pea ringkonnakohus esitatud taotlust põhjendatuks ja leiab, et pigem on menetluse peatamine erandlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt 23.03.2015 määruses, millega maakohus otsustas menetluse mitte peatada, toodud seisukohaga, et menetlus kuuluks peatamisele eelkõige juhul, kui kaebuse esitamine päritoluriigis peatab seal kehtivate reeglite kohaselt otsuse täitmise. Sellist asjaolu tõendavat dokumenti määruskaebuse esitaja käesoleva ajani esitanud ei ole, kuigi määruskaebuses (esitatud 08.01.2015) on väidetud, et kaebuse esitaja on pöördunud kohtuotsusega seoses selgitustaotlusega kohtu poole ning talle teadaolevalt on kohus saatnud asja lahendamiseks kõrgema astme kohtule, mis teeb asjas lahendi lähiajal (III kd, tlk 63).
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-61566
55.Määruskaebuse esitaja taotluse Norra Kuningriigi õiguse väljaselgitamiseks ja Norra kohtule selgitustaotluse esitamiseks jätab kohus rahuldamata. Taotluste rahuldamine ei oleks kooskõlas konventsiooniga pandud kohustusega menetlus läbi viia viivitamatult. Lisaks leidis kolleegium käesoleva määruse p-s 51, et määruskaebuse esitaja poolt esile toodud võimalikud erisused kohtuotsuste täitmisel erinevates riikides käesolevat menetlust ei mõjuta.
56.Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 alusel AS ESMAR EHITUS kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.