Xxxx AS avaldus Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohtu 31.10.2014 otsuse tsiviilasjas 13141359TVI-HAFE tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Xxxx AS (registrikood xxxx, xxxx e-post xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri Ginter (Advokaadibüroo
1.Rahuldada osaliselt Xxxx AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista aktsiaseltsilt XXXXvälja AS Xxxx kasuks menetluskulud summas 6 229,74 eurot (kuus tuhat kakssada kakskümmend üheksa eurot ja 74 eurosenti).
3.Jätta rahuldamata Xxxx AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summas 3 551,52 eurot (kolm tuhat viissada viiskümmend üks eurot ja 52 eurosenti).
4.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb aktsiaseltsil XXXXtasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
6.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi 2-14-61566 Xxxx AS (avaldaja) avaldus Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohtu 31.10.2014 otsuse tsiviilasjas 13-141359TVIHAFE tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks. Harju Maakohus rahuldas 08.12.2014 kohtumäärusega avalduse ja jättis menetluskulud aktsiaselts XXXX(puudutatud isik) kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.05.2015 kohtumäärusega Harju Maakohtu 08.12.2014 määruse muutmata ning menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus puudutatud isiku kanda. Riigikohus jättis 09.09.2015 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata, seega Harju Maakohtu 08.12.2014 kohtumäärus jõustus 09.09.2015 Riigikohtu lahendiga.
2.Avaldaja esitas 23.09.2015 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 9871, 26 eurot (ilma käibemaksuta), millest 7757,50 eurot moodustavad esindajakulud ning 2023,76 eurot otsesed kulud. Avalduse kohaselt on avaldajale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 60,5 tunni ulatuses, keskmise tunnitasu hinnaga 128,22 eurot/h. Avaldaja toob välja, et otsesed kulud on kulud registriväljavõtetele, riigilõivudele, tõlgetele, kinnisvarabüroo arvamusele ja kullerile. Avaldaja märgib, et kõik avaldaja menetluses tekkinud kulud on vajalikud ja põhjendatud. Avaldaja palub lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Puudutatud isik esitas avaldaja menetluskulude kohta vastuväited. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja taotlus nn otseste kulude väljamõistmiseks tuleb jätta 12,16 eurot ületavas osas rahuldamata, sest avaldaja menetluskulude nimekirja pinnalt ei saa hinnata, millised täpselt on olnud nn otsesed kulud erinevate kululiikide lõikes. Puudutatud isik on seisukohal, et ka avaldaja lepingulise esindaja kulu on osaliselt põhjendamatu ja ebavajalik.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas jõustus lahend 09.09.2015.
5.Avaldaja esitas 23.09.2015 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 9871, 26 eurot (ilma käibemaksuta), millest 7757,50 eurot moodustavad esindajakulud ning 2023,76 eurot otsesed kulud. Avalduse kohaselt on avaldajale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 60,5 tunni ulatuses, keskmise tunnitasu hinnaga 128,22 eurot/h. Puudutatud isik esitas avaldaja menetluskulude kohta vastuväited ja on seisukohal, et avaldaja taotlus nn otseste kulude väljamõistmiseks tuleb jätta 12,16 eurot ületavas osas rahuldamata, sest avaldaja menetluskulude nimekirja pinnalt ei saa hinnata, millised täpselt on olnud nn otsesed kulud erinevate kululiikide lõikes. Puudutatud isik on seisukohal, et ka avaldaja lepingulise esindaja kulu on osaliselt põhjendamatu ja ebavajalik
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskuludena avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ning 26.11.2014 ja 02.12.2014 tagamise taotluste esitamisel tasutud riigilõiv summas kokku 100 eurot. Avaldaja riigilõivu tasumised on nähtavad tsiviilasja toimikust (I kd, lk 69; II kd, lk 59). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
7.TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Menetluskulude avalduse kohaselt on avaldaja kandnud tõlgikulusid summas 1330,30 eurot (kohtuotsuse tõlge norra keelest eesti keelde 1312 euro + vandetõlgi tõlge Norra kohtu kinnitusest otsuse täidetavuse kohta 18,30 eurot). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja kohtusse pöördumisel esitanud avalduse lisana Hammerfesti Ringkonnakohtu 31.10.2014 kohtuotsuse tõlke norra keelest eest keelde (I kd, lk 73-114) ning kohtu 05.11.2014 tunnistuse tõlke eesti keelde ( I kd, lk 57-58). Avaldaja on kohtule esitanud Unicom Tõlkebüroo OÜ arve nr 6399/14 (III kd, lk 169-170), millest nähtub, et tõlkebüroo on 04.11.2014 teostatud töö eest esitanud arve summas 1312 eurot norra keelest eesti keelde tõlkimise eest. Samuti on avaldaja esitanud kohtule DUSSAN OÜ arve nr 20142004, mille kohaselt dokumendi tõlge inglise keelest eesti keelde on maksma läinud 18,30 eurot. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ning TsMS § 33 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja poolt kohtule esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkimise kulu on põhjendatud ning tuleb taotletud summas menetluskulude jaotuse kohaselt välja mõista.
8.TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks kinnisvarabüroo arvamuse saamine summas 500 (ilma käibemaksuta) eurot ning kulud, mis on tekkinud registriväljavõtete tegemisega summas kokku 31 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja on koos menetluskulude nimekirjaga esitanud kohtule kinnisvarabüroo Xxxxarve nr 2014360 (III kd, tl 172), millest nähtuvalt on XxxxAS kinnistute hinnaarvamuse maksumuseks 500 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti on avaldaja esitanud kohtule 01.11.2014-30.11.2014 perioodil
osutatud teenuste eest arve nr 20015301 (III kd, tl 174-175) ning 01.12.2014-31.12.2014 perioodil osutatud teenuste eest arve nr 20017144 (III kd, tl 176-177), millest nähtuvalt on registripäringutele kulunud käesolevas tsiviilasjas summa kokku 31 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja teinud päringuid äriregistrisse aktsiaselts Xxxxkohta ning kinnistusraamatusse aktsiaseltsile Xxxxkuuluvate kinnistute kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja registripäringute eest esitatud teenuse osutamise perioodil esitanud kohtule tõenditena puudutatud isiku kohta registriväljavõtteid. 26.11.2014 avalduse lisadena esitanud kohtule kinnistusraamatu väljavõtte (I kd, tl 60) tõendamaks puudutatud isiku Eestis asuvat vara ning äriregistri andmete väljavõtte (I kd, tl 70) tõendamaks, et avaldaja poolt esitatud avaldust on puudutatud isiku asukoha järgi pädev lahendama Harju Maakohus. 26.11.2014 taotlusega avalduse tagamiseks on avaldaja esitanud kohtule puudutatud isiku 2013. aasta majandusaasta aruande (I kd, tl 133-163). 26.11.2014 taotlusega avalduse tagamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isiku majandusliku olukorra tõendamiseks kinnisvarabüroo Xxxxhinnangu Xxxxkuuluvate kinnisasjade ja hoonestusõiguste väärtuse kohta (I kd, tl 171184). Arvestades asjaolu, et avaldaja on esitanud kohtule taotlused avalduse tagamiseks ning seda, et avaldaja on avalduse tagamiste taotlustes esitanud tõenditena kinnisvarabüroo hinnangu ning registriväljavõtted, on kohus seisukohal, et avaldaja kulud kinnisvarabüroo hinnangu saamiseks ning registriväljavõtete tegemiseks on põhjendatud ja vajalikud taotletud summas. Kohus leiab, et registriväljavõtete ja kinnisvarabüroo hinnangu esitamine oli vajalik avaldaja seisukohtade põhistamiseks ja nende dokumentide saamise kulu on põhjendatud ega ole ülemäära suur.
9.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud kulu summas 12,16 kulleriga originaaldokumendi kohtusse toimetamise eest. Puudutatud isik on oma vastuväited menetluskulude avaldusele möönnud, et kulleri kulu näol summas 12,16 on tegemist põhjendatud kuluga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 19.01.2015 avaldaja esitanud kohtule Hammerfesti esimese astme kohtu tunnistuse originaali (III kd, lk 90-92). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud kulu pangaülekannete tasude näol summas 0,30 eurot. Puudutatud isik on seisukohal, et pangaülekande kulu ja teenuse kulu ei saa olla käesoleva kohtuasjaga seotud ja seega põhjendatud ja vajalik. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et nimetatud kulu näol on tegemist põhjendamatu kuluga, kuivõrd nimetatud kulu kandmine ei ole tsiviilasja materjalidest nähtav ega kontrollitav.
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avalduse kohaselt on avaldajale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 60,5 tunni ulatuses, keskmise tunnitasu hinnaga 128,22 eurot/h. Avaldaja toob välja, et käesolevas tsiviilasjas on avaldaja esindajaks kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat), kes esindajas välisriigi juriidilist isikut, kellega suhtlemine eeldas võõrkeelset suhtlust, seega avaldaja esindaja tunnihind on keskmisest isegi madalam ning seega põhjendatud. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvalt menetluskulu summalt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras avaldaja kasuks. Kohus leiab, et õigusabi
osutamisel rakendatud keskmine tunnitasumäär 128,22 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades vandeadvokaadi tasuna mõistlik.
11.Avaldaja menetluskulude spetsifikatsioonist nähtuvalt on avaldajale perioodil 03.11.2014 kuni 19.01.2015 osutatud õigusabi kokku mahus 60,5 tundi. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja kulu on osaliselt põhjendamatu ja ebavajalik. Kohus leiab, et eelnimetatud perioodil avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik.
12.Avaldaja menetluskulude spetsifikatsioonist tulenevalt on avaldaja esindaja perioodil 03.11.2014 kuni 26.11.2014 st enne kohtule kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise avalduse ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamist (sh avalduse ja taotluse koostamiseks kuluv aeg) teinud menetlustoiminguid kokku mahus 22,7 tundi. Puudutatud isik on oma vastuväites seisukohal, et kuivõrd avaldaja esindajal on kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamise avaldusega seotud õigusküsimusi analüüsinud ja kliendile selgitanud kokku 4,5 tunni ulatuses, tuleb põhjendatuks ajakuluks 2-leheküljelise avalduse koostamiseks lugeda 2 tundi ning esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks 4 tundi. Kohus, analüüsides ja hinnates avaldaja esindaja 03.11.2014 kuni 26.11.2014 tehtud toiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades vastaspoole vastuväiteid, on jõudnud seisukohale, et avaldaja esindaja ajakulu nimetatud perioodil tehtud menetlustoimingute osas ei ole täielikult põhjendatud. Kohus, arvestades avaldaja poolt 26.11.2014 kohtule esitatud avalduse koos lisadega (I kd, lk 2-114) ning avalduse tagamiseks esitatud taotluse (I kd, lk 116-184) sisu ja mahtu, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, kuivõrd avalduste koostamisel oli vaja analüüsida võõrkeelseid dokumente ning suhelda välismaalasest kliendiga, leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu enne avalduse esitamist kliendiga nõupidamisteks, vajalike tõendite kogumiseks ning avalduse ja avalduse tagamiseks esitatud taotluse koostamiseks ja esitamiseks on kokku mahus 13 tundi.
13.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja vajalik avaldaja esindaja 26.11.2014 toimingule „Edaspidise tegevuse planeerimine. Kliendile e-kirja koostamine seoses edaspidiste sammudega“ kulunud aeg. Kohus märgib, et nimetatud menetlustoiming ei ole tsiviilasja materjalidest nähtav, kontrollitav ning kohus arvestas aega kliendiga suhtluseks eelnevate menetlustoimingute juures.
14.Kohus on seisukohal, et täielikult põhjendatuks saab lugeda avaldaja esindaja ajakulu 27.11.2014 toimingu osas. Kohus arvestab siinjuures Harju Maakohtu 27.11.2014 kohtumääruse (I kd, lk 185-188) sisu ja mahtu ning kliendiga suhtlust.
15.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja esindaja 28.11.2014 kuni 02.12.2014 menetlustoimingud ajakuluga mahus 12,3 tundi seotud teistkordse esialgse õiguskaitse taotluse koostamisega. Puudutatud isik on seisukohal, et kuivõrd avaldajat esindab menetluses kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, siis oleks esindaja pidanud suutma juba esimesel korral koostada sellise esialgse õiguskaitse avalduse, mida kohtul oleks võimalik rahuldada. Seega on puudutatud isik seisukohal, et nimetatud toimingud ja nende ajakulu on täielikult põhjendamatud. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga. Kohus hindas ja analüüsis avaldaja poolt 02.12.2014 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ja selle lisade (II kd, lk 1-96) sisu ja mahtu ning leiab, et perioodil 28.11.2014 kuni 02.12.2014 menetlustoimingute ajakulu on põhjendatud ja vajalik mahus 8 tundi. Kohus arvestab seejuures, et avaldaja on oma taotlust täiendanud ning esitanud täiendavaid tõendeid, mille tulemusel Harju Maakohtu 04.12.2014 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldas. Kohus lisab, et arvestab ka
täiendavate tõendite kogumisele ja nende tõlkimisele kuluvat aega. Kohus vähendab nimetatud toimingutele kulunud aega, kuivõrd avaldaja osaliselt täiendas eelnevat menetlusdokumenti ning täielikult ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu mahus 12,3 tundi osaliselt korduvate seisukohtade ja tõendite uuesti esitamiseks.
16.Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja lepingulise esindaja 04.12.2014 menetlustoimingut „suhtlemine kohtuga seoses esialgse õiguskaitse taotlusega“, kuivõrd nimetatud menetlustoiming ei ole tsiviilasja toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav.
17.Kohus peab osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja esindaja ajakulu, mis avaldaja esindaja kulus 04.12.2014 menetlustoimingule „täitmisavalduse koostamine ja kohtutäiturile esitamine. Kliendile positiivse kohtumääruse sisu selgitamine“ , 05.12.2014, 09.12.2014 ning 11.12.2014 menetlustoimingule „suhtlemine kliendi ja kohtutäituriga. Edaspidise tegevuse planeerimine“. Puudutatud isik on seisukohal, et põhjendatud saab nimetatud menetlustoimingutest olla ajakulu 1 tund täitmisavalduse koostamiseks. Kohus on seisukohal, et kuigi nimetatud menetlustoimingud ei ole tsiviilasja materjalidest nähtavad tuleneb avaldaja kohustus ise pöörduda hagi tagamiseks kohtutäituri poole TsMS § 387 lg-st 2. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et täitmisavalduse koostamiseks ei saa lugeda põhjendatuks suuremat ajakulu kui 1 tund. Kohus arvestab ka esindaja suhtluseks kliendi ja kohtutäituriga kuluvat aega ning leiab, et eeltoodud menetlustoimingute osas on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja esindaja kulunud puudutatud isiku määruskaebusele Harju Maakohtu 04.12.2014 määrusele vastuse koostamiseks kokku 9,7 tundi. Puudutatud isik leiab, et põhjendatud ajakulu kokku määruskaebusele vastuse koostamiseks on mahus 4 tundi. Kohus hindas puudutatud isiku poolt 11.12.2014 esitatud määruskaebuse ( II kd, lk 150-154) ning avaldaja määruskaebusele esitatud seisukoha (II kd, lk 170-174) sisu ja mahtu ning jõudis seisukohale, et määruskaebusele vastuse koostamiseks kulunud aega tuleb vähendada. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks nimetatud toimingu eest 5 tundi.
19.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajal vastaspoole määruskaebusele Harju Maakohtu 08.12.2014 määrusele vastuse koostamiseks kulunud kokku 10,5 tundi. Puudutatud isik on oma vastuväites välja toonud, et põhjendatud ajakulu nimetatud dokumendi koostamiseks saab olla 5 tundi. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu 10,5 tundi on põhjendamatult suur. Kohus hindas ja analüüsis puudutatud isiku 08.01.2015 esitatud määruskaebuse (III kd, lk 60-70) ning avaldaja 19.01.2015 vastuse määruskaebusele koos lisadega (III kd, lk 75-88) sisu ja mahtu ning nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et põhjendatud ja vajalik ajakulu perioodil 12.01.2015 kuni 19.01.2015 menetlustoimingute eest, mis puudutavad määruskaebusele vastuse koostamist, on kokku 5 tundi.
20.Kohus loeb põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 0,1 tundi 19.01.2015 menetlustoimingu „kulleriga kohtule originaaldokumendi saatmine“ põhjendatuks ja vajalikuks.
21.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik avaldaja esindaja poolt osundatud õigusabiteenus kokku mahus 32,9 tundi, mis esindaja keskmist tunnihinda 128,22 eurot (ilma käibemaksuta) arvestades teeb kokku 4 218,44 eurot (ilma käibemaksuta).
22.Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kokku 6 229,74 eurot (riigilõivud summas 150 eurot +
tõlkekulu summas 1330,30 eurot + dokumentaalsete tõendite saamise kulud summas 531 eurot + õigusabiteenus summas 4 218,44 eurot). Kuivõrd avaldaja palub kohtul menetluskulud puudutatud isikult välja mõista ilma käibemaksuta ega ole kohtule esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast konnistust, kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kohus jätab avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata summas 3 551,52 eurot (taotletud summa 9781,26 eurot – taotluse rahuldatud osa 6 229,74 eurot).
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.