Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

soetamiseks, müües oma vara. Lõpuks oli hageja raskes majanduslikus olukorras, kus oli võtnud laene, et maksta elatusraha ja toetada lapsi. E. E. on sellest ajast alates olnud raskes rahalises seisus ja pidevalt kohtutäituri menetlustes elatusraha maksmisega. Nüüd, kus kostja on täisealine, loodab hageja, et on mingi seadus, mis võimaldab temal elada ilma hirmuta, et palgapäeval jääks ka temale elatusraha ja raha maksude maksmiseks nii, et ei peaks laene võtma. Hageja saab aru, et keegi ei saa elada ilma rahata, seega on ta nõus igakuiselt maksma 50 eurot. Hagejal on elukaaslane, kellel on XXX. Hageja eluaseme laen on kriitilises seisus, kus ta võib ilma jääda majast, kuid hageja püüab saada kokkulepet uue maksegraafiku osas; samuti on P. võlg XXX eurot; autoliising on XXX eurot. Kostja vaidleb hagile vastu. Ta ei nõustu hageja sooviga tühistada elatisraha maksmise kohustus või vähendada see 50 euroni kuus. Kostja on nõus vähendama praegust elatise summat. Mõistlikuks summaks peab kostja 180 eurot kuus. Kostja alustas sügisest õpinguid XXX, mis tähendab, et raha hakkab igakuiselt kuluma ka transpordi ja elamispinna rendi peale. Lapsevanemalt peaks siiski tulema õpingute ajal rahalist abi, olenemata sellest, kas omavaheline suhtlus eksisteerib või mitte. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Elatise vähendamise nõude esitamise õiguslik alus põhineb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 459 lg 1 sätestatul: pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. B. E. sai täisealiseks XX.XX.XXXX. 2021. aasta 1. septembril alustas kostja õpinguid XXX mittestatsionaarse õppe XXX õppekava järgi (XXX teatis 01. september XXX). Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on elatist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealiseks saanud lapse korral ei kehti elatise miinimummäär (PKS § 101 lg 1). Kohtul tuleb arvesse võtta PKS §-s 102 lg 1 sätestatut: isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. XXX õppekorralduseeskiri (4.11.2019) sätestab mittestatsionaarse õppetöö korralduse järgmiselt: „14.2. Õhtuses õppes on õpilane kohustatud osalema õppetöös tunniplaaniga ettenähtud õhtutel nädalas ning kontaktõppe maht on alla 50% õppeaine mahust. 14.3. Sessioonõppes toimub õppetöö sessiooniti ja suures osas iseseisvalt ning kontaktõppe maht on alla 50% õppeaine mahust. Sessioonid toimuvad 1 või 2 korda kuus kokku 6 õppepäeval (üldjuhul on õppepäeva algus kell 8.15 ja lõpp 21.15).“ Kohus on seisukohal, et mittestatsionaarselt toimuva õppetöö tõttu on XXX-aastasel kostjal võimalik teenida sissetulekut vähemalt osalise tööajaga töötades. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal ei ole võimalik õpingute ajal üldse töötasu

teenida. Samas nõustub kohus täiendavate kulutustega seoses Tartus elava kostja sõidukulude ning elamispinna vajadusega XXX kohapeal toimuva õppetöö ajaks. Hageja majanduslik olukord on raske. Kohtule esitatud teatise (24.08.2021 e-kiri) kohaselt on hageja võlajääk R. O. 24.08.2021 seisuga XXX eurot, mis hageja selgituse kohaselt on eluasemega seotud laen, mille maksetega ta kipub viivitusse jääma. Lisaks on hagejal võlakohustus A. P. ees XXX eurot, milles sisaldub tasumata laenusumma ja intress. Hetke seisuga [19.08.2021 e-kiri] on maksegraafiku järgi mahajäävus 676.78 eurot. Hageja poolt 3.07.2021 esitatud AS Swedbank pangakonto väljatrüki kohaselt oli tema netotöötasu F. I. O. ligi XXX eurot kuus. Alates aprillist 2021 on hagejal uus tööandja ning tema töökoht on XXX. Sissetulek aprillis 2021 oli pisut üle XXX eurot kuus, millest ligi XXX eurot oli välislähetuse päevaraha, mida kohus hageja töötasuna käsitleda ei saa. Kohus on seisukohal, et hagejal on põhjendatud teha eelkõige kulutusi maksegraafikujärgsete võlgade kustutamiseks ning enda võlakoormuse üldiseks vähendamiseks. Hageja töötamine XXX on kestnud lühikest aega, tekitades suurema sissetuleku samuti lühikese aja jooksul. Seega hageja majandusliku olukorra olulist paranemist välismaale tööle asumisest möödunud 5 kuu jooksul ei ole toimunud (vt maksegraafiku võla jääk A. P. ees augustis 2021). Kohus on seisukohal, et hageja majanduslik olukord ei võimalda tasuda kostjale 235 euro suurust elatist ega ka 180 euro suurust elatist. Mõistlik ja põhjendatud elatis mittestatsionaarselt õppivale täisealiseks saanud lapsele on käesolevas vaidluses 100 eurot kuus. Elatis kuuluks vähendamisele alates hagi esitamisest kohtusse, so 3. juunist 2021, vastavalt TsMS §-s 459 lg 2 sätestatule, kuid kostja oli sel ajal veel gümnaasiumi õpilane. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on elatise vähendamine alates 1. juulist 2021. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Elatise vähendamise hagi on riigilõivuvaba, lepingulisi esindajaid pooltel menetluses ei olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.