N. S. (ik xxx, elukoht: xxx e-post: xxx) D. L. (ik xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D. L.lt elatis hageja L. L. kasuks alates 01.07.2021.a. igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuus kuni tütre L. L. täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.
3.Välja mõista kostjalt D. L.lt elatis hageja M. L. kasuks alates 01.07.2021.a. igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuus kuni tütre M. L. täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja D. L. hagejate L. L. ja M. L. isa. Laste vanemate abielu on lahutatud 14.07.2015. Hagiavalduse kohaselt leppisid vanemad kokku, et D. L. tasub vabatahtlikult laste ülalpidamiseks elatist. Alguses oli see summa 800 eurot kuus, hiljem 600 eurot ja 500 eurot kuus, vaatamata asjaolule, et kostjal sündis kolmas laps. Alates 01.05.2021 oli laste vanemate vahel kokku lepitud, et kostja tasub laste ülalpidamiseks 400 eurot kuus ja ostab lastele vajalikud hooajalised asjad, tasub osaliselt huviringide kulud. Alates 01.05.2021 ei täida kostja vabatahtlikult sõlmitud kokkulepet, kuna hakkas tasuma mõlema lapse ülalpidamiseks 250 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise hagejate kasuks igaühele 250 eurot kuus alates 01.07.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (s.t L. puhul kuni xxx ning M. puhul kuni xxx).
2.Hagejate seaduslik esindaja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hagejate seaduslik esindaja leiab, et endiste abikaasade ühisvara jagamine ei puutu elatise nõude asjasse. Hagejate seaduslik esindaja märgib, et kostja sõnul (06.08.2021) on võlasumma AS Swedbank ees täielikult tasutud. Kostja jätab aga vastuses hagile märkimata, et ka N. S.l on seoses ühisvara jagamisega kanda rahalised kohustused. Kostja esitatud dokumendist nähtub, et kostjal ja N. S.l on solidaarne võlgnevus KÜ Outokumpu 15 ees summas 2 723,37 eurot ja täitemenetlus toimub N. Malahhova juures. N. S. märgib, et tasus võlgnevuse summa kuni käesoleva ajani üksnes tema, võlgnevuse jääk on 1346,13 eurot. Kostja väide, et M. oli enamuse ajast kostja juures, ei vasta tõele ja on paljasõnaline. Kostja töögraafik on Soomes 6-8 nädalat ning 2-3 nädalat Eestis.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib oma 20.07.2021.a esitatud vastuses järgmist: Abielu ajal soetati pangalaenuga korter, mida pärast abielu lahutamist kumbki vanema enam ei vajanud. Korter müüdi. Vanemate kanda jäi Swedbank ees 14 286, 99 eurot. Kostja on täitnud nimetatud kohustust, 19.07.2021.a seisuga on võlg 1459,18 eurot. Kostja maksis laste ülalpidamiseks algul 800 ja 600 eurot kuni tuli hakata tasuma Swedbanki võlga. Vanemad pidid seda tasuma solidaarselt, kuid hagejate seaduslik esindaja seda ei teinud. Kuivõrd kostja tasus võlga panga ees, muutus ka poolte vahel suuliselt kokkulepitud elatise maksmine (elatise makse suurus). Uue kokkuleppe kohaselt võla maksmise perioodil maksab kostja lastele elatist 250 eurot, osaleb suurematel väljaminekutel (laagrid, koolikulud, sünnipäeva pidamised, riidekulud osaliselt jne). Pärast võla tasumist vaadatakse elatise summat uuesti üle. Kostja maksis võla, täitis kõik kohustused korrektselt. Kostja märgib, et N. S. ise ei tööta. Kostja töögraafik Soomes on 6-8 nädalat tööl ja 2-3 nädalat kodus Eestis. Kui kostja viibib Eestis, siis suurema osa ajast viibivad lapsed kostja juures. Kostja kandis laste igapäevavajadused, kulutused, väljasõidud ca 5 aasta vältel. 16.12.2020 kostja abiellus, kuid kostja osalus laste elus uue pere (kostjal sündis kolmas laps) tõttu ei ole lõppenud. Kui kostja viibib Eestis, on tütar M. suurema osa ajast isa juures.
Pandeemia tõttu viibis kostja kodus kevadel 2,5 kuud ning talvel 2,5 kuud. Sel ajal oli M. suurema osa ajast kostja juures. Kostja kandis igapäevased kulutused, väljasõidukulud, kino, söögikohtade kulud, arvuti. Vanem tütar ei soovi elada kostja uue perega, kuid kostja osaleb ka vanema tütre elus, viib teda Sillamäele kooli ja toob sealt tagasi, annab tütrele taskuraha. Kostja tasub elatist laste ülalpidamiseks tütre L. L. pangakontole N. S. soovil. Kostja maksab lastele elatist 250 eurot ning L.le taskuraha. Kostjal ei ole hetkel teada enda sissetulekud, kostja esitas isapuhkusetaotluse alates 01.07.2021, kuid vastavat otsust veel ei ole kostja vastuse esitamise seisuga tehtud. Vaatamata sellele, et kostja sissetulek on juuli seisuga 0 eurot, maksab kostja hagejate seaduslikule esindajale elatist summas 250 eurot. Kostja oleks nõus tasuma elatist hagis nõutud ulatuses juhul, kui ta ei osaleks laste elus. Tütar M. elab suurema osa ajast isa juures ning kostja kannab erinevaid kulusid. Kostja ei ole nõus elatise summaga 500 eurot. Kostja soovib jätta ühise võla tasumiseni kõik nii nagu oli laste vanemate vahel suuliselt kokku lepitud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. M. L. ja L. L. on D. L. tütred (tl 5-6). PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2021. aastal on kuupalga alammäär 584 eurot, elatise miinimummäär ühe lapse kohta 292 eurot. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
6.Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduses nõuavad hagejad elatise väljamõistmist alla miinimummäära, s.o 250 eurot kuus igaühele. Kostja vaidleb elatise nõudele vastu.
Kostja väitel oli vanemate vahel sõlmitud suuline kokkulepe elatise suuruse osas arvestades ühisvara jagamisel kostja kanda jäänud ühist kohustust Swedbank AS-i ees.
7.Hagiavalduses ja kostja vastuses toodust tuleneb, et poolte vahel võis olla suuline kokkulepe elatise tasumise / suuruse osas arvestades kohustatud vanema muid kohustusi (ühisvara jagamisest tulenenud kohustusi), kuid kohus märgib, et kokkuleppe olemasolu ei välista ega piira elatise hagi esitamist. Riigikohus on märkinud, et vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Sellise kokkuleppe põhjuseks võib olla asjaolu, et kummagi vanema juures elab laps, või see, et üks vanem jätab teisele vanemale ühisvara jagamise käigus rohkem vara või soodustab muul viisil teist vanemat ega nõua selle hüvitamist, kuid soovib vastutasuks, et teine vanem ei nõua temalt lapse ülalpidamiseks elatist. Sellise kokkuleppega reguleerivad vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud omavahelisi suhteid. Samas vanemate kokkulepe ei välista ega piira üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 19.06.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-18-6499/63) Kohus nõustub sellega, et kostja on laste kasvatamises ja nende ülalpidamises osalenud (mida tõendavad lastele tehtud regulaarsed ülekanded (tl 23-24, 27), osalus on olnud regulaarne. Poolte esitatu kohaselt täidab kumbki vanem ühisvara jagamisel ühiskohustusi - kostja kohustust Swedbank AS-i ees, jääk 1459, 18 eurot (tl 20-21); hagejate seaduslik esindaja võlgnevust KÜ Outokumpu 15 ees, nõude jääk 1346, 13 (tl 36,37 täitemenetlus täiteasjas 042/2014/2075) Arvestades, et ühisvara jagamisel ei jäänud hagejate seaduslikule esindajale rohkem vara (nt ühiselt soetatud korter), kuid kostja kanda jäi oluliselt suurem osa ühiselt võetud kohustustest (kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-15981 mõisteti võlg Swedbanki ees välja D. L.lt ja N. S.lt solidaarselt, kuid vaidlust ei ole selles, et kohustust täidab D. L.) siis saab lugeda, et sellega soodustas kostja lastega koos elavat vanemat ning kohustuse arvestamine laste ülalpidamiseks elatise tasumisel oli põhjendatud. Kostja väited selle kohta, et üks lastest (M.) viibib suurema osa ajast tema juures, on paljasõnalised, teiseks ei ole elatise suuruse määramisel oluline see aeg kuipalju laps vanema juures viibib, vaid vanema panus tema kulude katmisse, st millises osas osaleb vanem tema vajaduste katmisel (Riigikohtu 08.01.2014.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13 p 13).
8.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Tulenevalt PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps (M. L., sünd xxx.a, tl 19). Ülalpeetava lisandumine mõjutab ilmselgelt elatist tasuma kohustatud vanema ülalpidamisvõimet. Samas on töövõimelisel vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41). Kostja märgib õigesti, et lapse ülalpidamises peavad osalema mõlemad vanemad oma vahendite arvel ning hagejate seaduslik esindaja ei ole esile toonud ühtegi arvestavat asjaolu, miks ta ei võiks tööle minna ja kergendada sel viisil oma majanduslikku olukorda. Ka hagejate seaduslikul esindaja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps (Timur Silin, sünd. 06.03.2017).
9.Kostja esitatud pangakonto väljavõttest tulenevalt oli tema töötasu Soomes perioodil juuli 2019 – juuni 2021 kokku 32 098, 31 eurot (22 kuud, tl 22, 25-26), mis jagatuna 22-ga on keskmiselt 1459 eurot kuus. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on kostja nimele registreeritud sõidukid: sõiduauto Mazda 626, reg. märk XXX (1993. ehitusaasta), sõiduauto kasutaja N. S.; sõiduauto Mercedes-Benz 240 D, reg. märk XXX, (1981.ehitusaasta), (sõiduki suhtes on 12.12.2000 keelumärge); sõiduauto Volkswagen Vento, reg.märk XXX (ehitusaasta 1993.a), (sõiduki suhtes on seatud 25.01.2016 keelumärge. Kinnistusraamatu andmetel ei ole kostja nimel kinnisvara registreeritud. N. S.le on Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt perioodil 01,09,2020-31.08.2021.a tehtud väljamakseid kokku 2195, eurot (tl 50) Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on N. S.le määratud lapsetoetus (3 lapse eest) 220 eurot kuus, lasterikka pere toetus 300 eurot kuus, lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus – kokku 539, 18 eurot kuus (tl 60). Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole hagejate seadusliku esindaja nimele sõidukeid registreeritud. Kinnistusraamatu andmetel ei oma hagejate seaduslik esindaja kinnisvara. N. S. Swedbank AS pangakonto väljavõtte kohaselt on saldo jääk seisuga 16.09.2021.a 19,78 eurot.
10.Kohus märgib, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 13-17 aastaste laste miinimumelatise suurus 416 : 2 =
eurot kuus ühe vanema kohta (vt uuringu lk 47, xxxhttps://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Uuringu järgi on hagejate vanuste laste vajaduspõhine miinimumelatis 208 eurot kuus.
11.Käesoleval juhul arvestab kohus elatise suuruse määramisel hagejate vanust, nende eeldatavaid vajadusi; asjaolu, et mõlema vanema ülalpidamisel on veel alaealine laps; kummagi vanema majanduslikku seisundit (vanemate majanduslikku seisundit kajastavate andmete põhjal) aga ka otsuse p-s 10 nimetatud uuringus toodud hagejate vanuste laste vajaduspõhise elatise suurust; kostja
senist panust ja osalust ning mõistab kostjalt välja elatise 200 eurot kuus ühe lapse kohta, ehk kahele kokku 400 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et väljamõistetav elatis (elatisemakse suurus) on mõistlik, arvestades nii laste vajadusi kui kostja majanduslikke võimalusi. Kohtu hinnangul ei kahjusta väljamõistetud elatise suurus elatise maksmise eesmärki, st laste igapäevased vajadused saavad rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud. Samuti leiab kohus, et otsus on kostja ülalpidamisvõimet arvestades täidetav.
12.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.