Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-18-19174 Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse hagi Aktsiaseltsi KA VAIKO vastu Aktsiaseltsi KA VAIKO nõukogu 19. septembri 2018 otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt Aktsiaseltsi KA VAIKO nõukogu 19. septembri 2018 otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Aktsiaselts KA VAIKO (edaspidi kostja) aktsiaselts, mille ainuaktsionäriks on Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi hageja). 19. septembril 2018 toimus kostja nõukogu koosolek, millest võtsid osa kõik nõukogu liikmed. Lisaks oli koosolekule kutsutud kostja juhataja. 19. septembril 2018 vormistatud ning allkirjastatud kostja nõukogu otsuse kohaselt: anda seltsi juhatusele nõusolek käsunduslepingu sõlmimiseks kolmeks aastaks MTÜ-ga N tagamaks, mh ühisveevärgi opereerimise ja muude seltsi kohustuste täitmine juhatuse poolt määratud tingimustel, sh anda seltsi juhatusele nõusolek mitmesuguse vara kasutusse andmiseks, et MTÜ N saaks täita käsunduslepinguga võetavaid ülesandeid. Hageja kostja ainuaktsionärina sai vastavast lepingust teada tagantjärele 26. septembril 2018, mil kostja edastas lepingu Narva-Jõesuu Linnavalitsuse liikmele, linnavalitsuse rahandusosakonna juhatajale ning seejärel 26. septembril 2018 toimunud linnavolikogu istungil. Kostja juhatus ega nõukogu hagejat lepingu sõlmimise kavatsusest, lepingu sõlmimise asjaoludest ei teavitanud. 05. oktoobril 2018 esitas hageja nii kostja juhatajale kui ka MTÜ N juhatuse liikmele ettepaneku lõpetada leping poolte kokkuleppel. Kostja ega MTÜ N vastavale ettepanekule ei reageerinud. Johtuvalt eeltoodust ei ole hagejal kostja ainuaktsionärina teistsugust võimalust kui pöörduda hagiga kostja vastu kohtusse ning nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, alternatiivselt otsuse tühisuse tuvastamist. Kostja esitas 10. jaanuaril 2019 kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt võtab ta esitatud hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2(5)

2-18-19174 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, milles kostja võtab hagi õigeks otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega ja äriseadustiku (edaspidi) ÄS § 322 lg 4 ja 6, ÄS § 316, ÄS § 317 lg 10 ja ÄS §327 lg 41 alusel tunnistab kehtetuks kostja 19. septembri 2018 nõukogu otsuse. Kuna kohus on rahuldanud hagi otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes, jätab kohus hagi alternatiivse nõude osas (tuvastada kostja nõukogu otsuse tühistust) rahuldamata. Lähtuvalt TsMS § 442 lg-st 8 alternatiivse nõude rahuldamata jätmist ei pea kohus põhjendama. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja enne hagi kohtusse esitamist kostja juhatajale ettepaneku lõpetada leping poolte kokkuleppel. Kostja vastavale ettepanekule ei reageerinud ning hageja pöördus oma õiguste kaitseks kohtu poole. Pärast hagi esitamist võttis kostja hagi õigeks. Kohus leiab, et kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse kohtusse esitamist, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas hagiavalduses kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulud 2448 eurot, millest on suhtlemine kliendiga (2 tundi), kliendi esitatud materjalide analüüsimine, materjalidega tutvumine (3 tundi), hagiavalduse koostamine ning komplekteerimine (7 tundi), kokku 12 tundi, mis teeb maksumuseks 2040 eurot, millele lisandub käibemaks (408 eurot). Advokaadibüroo Küllike Namm on osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 204 eurot tunnis. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja ei esitanud kohtule vastuväiteid menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas.

3(5)

2-18-19174 TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 300 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus tuvastas, et käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS § 218 sätestatud nõutele vastavad lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Küllike Namm. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

ja

vajalikuks

ajakuluks

kohtule

Advokaadibüroo Küllike Namm on osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 204 eurot tunnis. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb hinnata nii esindamisele kulunud aega kui ka esindaja tunnitasu. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Riigikohtu hilisemas praktikas on mõistlikuks tunni tasuks peetud ka kõrgemat tunnitasu (näiteks 147,49 eurot koos käibemaksuga, vt 3-2-1-98-13). Ringkonna kohtu hilisemas praktikas on mõistlikuks tunnitasuks peetud 130–150 eurot (käibe maksuga või -maksuta), sest selline tunnitasu 4(5)

2-18-19174 ei ületa eelduslikult keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Tartu RgKm 15.01.2016, 2-14-7033). Kohus lähtub tunnitasu hindamisel tsiviilasja keerukusest, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Lisaks arvestab kohus, et advokaadi keskmine tunnitasu on aastatega eelduslikult tõusnud. Kohtu arvates ei ületa antud juhul lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu leiab kohus, et hageja esindajate tunnitasu (s.o tunnihinnaga 170 eurot) on mõistliku suurusega. TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja andmetel ei ole hageja käibemaksukohustuslane. Äriregistri andmetel on hageja alates 04. jaanuarist 2018 käibemaksukohustuslane ja seega saab käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 2000 eurot (300 eurot+10 tundi*170 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.