Swedbank Liising AS avaldus Hendry Heeriku vastu võla väljamõistmiseks Swedbank Liising AS avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. septembri 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Swedbank Liising AS (rk: 10434248), esindaja Jüri Puust Vastustaja (võlgnik): Hendry Heerik (ik: XXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. septembri 2015 määrus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud Swedbank Liising AS kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus tegi 11.06.2009 tsiviilasjas nr 2-08-64710 maksekäsu, millega nõudis võlgnik Hendry Heerikult sisse Swedbank Liising AS kasuks võlgnevuse 11 127 krooni, viivise 0,03% põhinõudelt (10 744,70 krooni) aastas alates 17.09.2008 kuni põhinõude täitmiseni määras EKP intress + 7%, kuid mitte rohkem kui põhinõue, ja menetluskulud 250 krooni.
2.09.09.2015 esitas Swedbank Liising AS Tartu Maakohtule avalduse, milles palus väljastada tsiviilasja nr 2-08-64710 kohta Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 alusel Euroopa täitekorralduse tõend soome- või ingliskeelsel blanketil ning tsiviilasjas nr 2-08-64710 11.06.2009 tehtud otsus paberkandjal ja kohtu templiga.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus algatas 28. septembri 2015 määrusega menetluse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamise otsustamiseks ning jättis avalduse rahuldamata ja keeldus täitekorralduse tõendit väljastamast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda. Määruse kohaselt on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 6 sätestatud vaidlustamata nõude Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded. Art 6 lg 1 tingimused on n-ö kumulatiivsed, st kõik need peavad olema täidetud. Art 6 lg 1 punkt a kohaselt peab otsus olema päritoluriigis täitmisele pööratav. Punkt b kohaselt ei tohi otsus olla vastuolus määruse (EÜ) nr 44/2001 teise peatüki 3. ja 6. jaos sätestatud kohtualluvuse reeglitega. Punkt d järgi peab otsus olema langetatud liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähenduses juhtudel, kui - nõue on vaidlustamata artikli 3 lõike 1 punktide b või c määratletud tähenduses ja - nimetatud otsus viitab isiku (tarbija) poolt sõlmitud lepingule eesmärgil, mida võiks pidada võlgniku ametist või elukutsest väljaspool olevaks, ja - võlgnik on tarbija. Praegusel juhul on tegemist vaidlustamata nõudega määruse nr 805/2004 art 3 lg 1 punkt b tähenduses (võlgnik ei ole kunagi vastuväidet esitanud). Avaldaja nõue tulenes tarbijalepingust ja võlgnik on tarbija. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et otsus on langetatud Eesti Vabariigis, peaks selleks, et kohus annaks välja Euroopa täitekorralduse tõendi, olema Eesti Vabariik võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklis 59 määratletud tähenduses. Määruse (EÜ) nr 44/2001 art 59 lg 1 näeb ette, et see, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, tehakse kindlaks siseriikliku seaduse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on makseettepanek ja maksekäsk kätte toimetatud võlgniku isale aadressil XXXXX. Art 14 lg 1 punkt a kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada muuhulgas isikliku kättetoimetamise teel võlgniku kodusel aadressil isikutele, kes elavad võlgnikuga samas leibkonnas. Rahvastikuregistri andmetel oli XXXXXX aadress võlgniku elukohaks kuni 03.08.2008. Alates 04.08.2008 on võlgnik enda elukohana registreerinud Soome Vabariigi aadressi. Ka sideaadressiks on võlgnik alates 25.07.2008 märkinud Soome
aadressi. Seega ei olnud menetluse alustamise ajal 17.09.2008 ega ka maksekäsu tegemise ajal 11.06.2009 võlgniku elukohaks Eesti aadress ning kohus ei saa lugeda menetlusdokumente kätte toimetatuks nende kättetoimetamisega võlgniku kodusel aadressil isikule, kes elab võlgnikuga samas leibkonnas. Eeltoodut arvestades oli kohus seisukohal, et võlgniku alaline elukoht ei olnud Eestis. Seega ei saa kohus 11.06.2009 määruse kohta Euroopa täitekorraldust välja anda, sest täitmata on määruse (EÜ) nr 805/2004 art 6 lg 1 punktis b sätestatud tingimus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Swedbank Liising AS esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
28.septembri 2015 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega Swedbank Liising AS avaldus rahuldada ning väljastada tsiviilasja nr 2-08-64710 kohta Euroopa Liidu Nõukogu määruse EÜ nr 805/2004 alusel Euroopa täitekorralduse tõend paberkandjal ja soome- või ingliskeelsel blanketil ning tsiviilasja nr 2-08-64710 otsus paberkandjal ja kohtu templiga. Määruskaebuse esitaja palub tagastada Swedbank Liising AS-le määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et võlgniku alaline elukoht ei olnud Eestis. Brüsseli I määruse (EÜ 44/2001) art 59 järgi tuleb isiku domitsiili konkreetses liikmesriigis määramiseks kohaldada selle riigi seadusi; 2) on TsÜS § 14 lg 1 järgi poole elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kuivõrd menetlusdokumendid on kostjale saadetud Eestisse, siis kohtumenetluse algatamise (st hagiavalduse esitamise) ajal oli kostja elukoht Eestis. Asjaolust, et menetlusdokumendid võttis vastu kostja isa, ei saa järeldada, et isik ei elanud sellel aadressil, kuhu menetlusdokumendid saadeti. TsÜS § 14 lg 2 sätestab, et elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Erialakirjanduses (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2010, lk 63, p 3.2.2) on märgitud, et mitu elukohta võib olla ka isikul, kes on ajutiselt või ka määramata ajaks läinud tööle välismaale ja viibib küll enamiku ajast Eestist ära, kuid kellel on siin kodu, kus elavad teised perekonnaliikmed. Võlgnik oli läinud tööle välismaale ajutiselt, kuna alates 05.05.2010 on isiku elukohaks rahvastikuregistri järgi taas Eesti aadress: Tartu linn XXXX. Seetõttu oli võlgniku elukoht Eesti Vabariigis, kuna siin elasid tema perekonnaliikmed (võlgniku isa), kes võtsid menetlusdokumendid vastu; 3) reguleerib Soomes alalise elukoha kindlaksmääramist koduvalla seadus (soome k: kotikuntalaki). Nimetatud seaduse § 2 järgi on isiku koduvald see vald, kus isik elab. Juhul kui isiku enda arusaamist oma koduvallast ei ole olnud võimalik välja selgitada, loetakse tema koduvallaks seda valda, kus tal on tihe side eluaseme, peresuhete jms vastavate asjaoludega. Kuna kostja eluase asus Eestis ning siin elas ka tema isa, siis isiku elukoht oli ka Soome seaduste kohaselt Eesti Vabariigis; 4) ei ole täitekorralduse väljastamise eelduseks menetlusdokumentide isiklik kättetoimetamine, sest määruse 805/2004 art 14 lg 1 punkt a järgi võib menetluse algatusdokumendi või sellega samaväärse dokumendi või mis tahes kohtukutse kohtuistungile kätte toimetada võlgniku kodusel aadressil isikutele, kes elavad võlgnikuga samas leibkonnas või töötavad seal; 5) on tarbijast võlgniku alalise elukoha (domitsiili) kindlaksmääramisel määrav üksnes see, kas tarbijal oli domitsiil Eestis hagi esitamise ajal (Mankowski P. (eds) Brussels I Regulation 2nd Revised edition. Sellier European Law Publishers 2012, lk 385–386).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28.09.2015 määrus muutmata.
6.Swedbank Liising AS on esitanud Tartu Maakohtule avalduse taotlusega väljastada tsiviilasja nr 2-08-64710 kohta Euroopa täitekorralduse tõend. Otsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 6. Viidatud sätte lõike 1 kohaselt liikmesriigis esitatud vaidlustamata nõude otsus kinnitatakse päritoluriigi kohtus vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täitekorraldusena, kui: a) otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav ja b) otsus ei ole vastuolus määruse (EÜ) nr 44/2001 teise peatüki 3. ja 6. jaos sätestatud kohtualluvuse reeglitega ja c) päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad III peatükis sätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõue vastavalt artikli 3 lõike 1 punktides b või c sätestatud tähendusele ja d) otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähenduses juhtudel, kui nõue on vaidlustamata artikli 3 lõige 1 punktide b või c määratletud tähenduses ja nimetatud otsus viitab isiku (tarbija) poolt sõlmitud lepingule eesmärgil, mida võiks pidada võlgniku ametist või elukutsest väljaspool olevaks ja võlgnik on tarbija. Maakohus jättis Swedbank Liising AS avalduse rahuldamata põhjendusel, et menetluse alustamise ajal 17.09.2008 ja ka maksekäsu tegemise ajal 11.06.2009 ei olnud võlgniku alaline elukoht Eestis ning kohus ei saa lugeda menetlusdokumente kätte toimetatuks nende kättetoimetamisega võlgniku kodusel aadressil isikule, kes elab võlgnikuga samas leibkonnas. Seetõttu ei saa kohus vaidlustatud määruse kohaselt 11.06.2009 määruse kohta Euroopa täitekorraldust välja anda, sest täitmata on määruse (EÜ) nr 805/2004 art 6 lg 1 punktis b sätestatud tingimus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruses ebaõigesti märkinud, et Swedbank Liising AS avaldus jääb rahuldamata määruse (EÜ) nr 805/2004 art 6 lg 1 punktis b sätestatud tingimuse täitmata jätmise tõttu. Lähtuvalt maakohtu määruse põhjendustest on antud juhul täitmata määruse (EÜ) nr 805/2004 art 6 lg 1 punktis d ettenähtud tingimus, st otsus langetati liikmesriigis, mis ei olnud võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähenduses. Vaatamata eeltoodud ekslikule viitele on maakohtu määruse lõppjäreldus, s.o et Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks puudub alus, õige ja põhjendatud.
7.Asja materjalide kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud Tartu Maakohtule 17.09.2008 ning asjas on tehtud makseettepanek 09.01.2009 ja maksekäsk 11.06.2009. Rahvastikuregistri väljatrükist (tl 17) nähtub, et võlgniku elukoht oli nii maksukäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kui ka makseettepaneku ja maksukäsu tegemise ajal Soome Vabariik XXXXX. Määruse (EÜ) nr 44/2001 art 59 lg 1 järgi selleks, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikke seadusi. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Alaline elukoht TsÜS § 14 lg 1 tähenduses tähendab seda kohta, millega isik on isiklikult kõige enam seotud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Rahvastikuregistri andmete järgi oli võlgniku elukohaks XXX, s.o sama aadress, mis oli tema isa elukohaks, kuni 03.08.2008. Alates 04.08.2008 on võlgnik määratlenud oma elukohana Soome Vabariigi XXXX, mis oli rahvastikuregistri andmetel tema elukohaks kuni 04.05.2010,
s.o ligi kahe aasta vältel. Alates 05.05.2010 kuni 29.12.2013 on võlgnik oma elukohana määratlenud uuesti Eesti Vabariigi, kõigepealt Tartu XXX ja hiljem Otepää XXX, samas võlgniku isa elukoht on jätkuvalt olnud aadressil XXXX (tl 16). Alates 30.12.2013 on võlgnik määratlenud oma elukoha uuesti Soome Vabariigis XXX (XXXX). Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et puuduvad andmed, mille põhjal saaks pidada võlgniku elukohaks, s.o kohaks, millega võlgnik maksekäsu kiirmenetluse alustamise ajal 17.09.2008 ja ka maksekäsu tegemise ajal 11.06.2009 oli kõige rohkem seotud, tema isa elukohta XXX, ning seega ei saa kohus lugeda menetlusdokumente kätte toimetatuks nende kättetoimetamisega võlgniku isale. Asjaoludel, et võlgnik oli alates 04.08.2008 määratlenud oma elukoha (ja ka sideaadressi) ametlikes andmetes Soome Vabariigis XXX ning ehkki võlgnik on ca kaks aastat hiljem Eestisse tagasi tulnud, ei ole ta hilisemal perioodil enam oma isa elukohta ametlikes andmetes oma elukohana määratlenud, saab järeldada, et võlgnik oli alates 04.08.2008 asunud faktiliselt elama Soome Vabariiki ning tal puudus alates sellest ajast oma isa elukohaga selline seos, mille põhjal saaks pidada isa elukohta jätkuvalt ka võlgniku (teiseks) elukohaks. Määruskaebuses esitatud seisukoht, et võlgniku lahkumine oma isa elukohast 04.08.2008 oli ajutine ja tööga seotud ning võlgnik oli ka pärast 03.08.2008 oma isa perekonnaliikmeks, ei ole asjakohane. Määruskaebuses on välja toodud, et Soomes reguleerib alalise elukoha kindlaksmääramist koduvalla seadus, mille järgi on isiku koduvald see vald, kus isik elab, ning juhul kui isiku enda arusaamist oma koduvallast ei ole olnud võimalik välja selgitada, loetakse tema koduvallaks seda valda, kus tal on tihe side eluaseme, peresuhete jms vastavate asjaoludega. Ringkonnakohus märgib, et eespool väljatoodud rahvastikuregistri andmete põhjal saab asuda seisukohale, et isik elas alates 04.08.2008 Soome Vabariigis XXX ning selline oli ka tema arusaamine oma koduvallast, kuivõrd selliselt oli ta ise oma elukoha määratlenud. Teistsugusele seisukohale asumiseks puuduvad asja materjalides andmed.
8.Eeltoodu alusel tuleb Swedbank Liising AS avaldus Viru Maakohtu 11.06.2009 määruse (maksekäsu) kinnitamiseks Euroopa täitekorraldusena jätta rahuldamata, kuna täitmata on määruse (EÜ) nr 805/2004 art 6 lg 1 punktis d sätestatud tingimus, st otsus langetati liikmesriigis, mis ei olnud võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähenduses.
9.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.