AS Telinekataja (endise nimega Aktsiaselts Telinek) avaldus
O.M.A.
S.p.A Eesti filiaali likvideerimismenetluse läbiviimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.09.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Telinekataja määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AS Telinekataja (registrikood 10423428), lepinguline esindaja Reijo Lausmäe Puudutatud isik: O.M.A. S.p.A Eesti filiaal (registrikood 12492681), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 04.09.2015 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.05.05.2015 esitas AS Telinekataja (endise nimega Aktsiaselts Telinek) (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse O.M.A. S.p.A Eesti filiaali (puudutatud isik) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja registrist kustutamiseks ning palus määrata likvideerija. Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik 26.02.2014 lepingu nr 009/14, mille alusel osutas avaldaja puudutatud isikule teenust, mis seisnes tellingute rentimises, püstitamises ja demonteerimises. Puudutatud isik jättis tasumata teenuse osutamise eest esitatud arved kogusummas 147 432,68 eurot. Avaldaja on arvestanud tasumata arvetelt viivist 147 789,35 eurot. Avaldajal ei ole võimalik oma nõudeid puudutatud isiku Eestis asuva vara arvel rahuldada, kuna puudutatud isikul puudub Eestis registreeritud kinnisvara ning tema esindajad on avaldajale kinnitanud, et ei suuda oma kohustusi Eestis asuva vara arvelt täita.
2.Harju Maakohus võttis 19.05.2015 määrusega avalduse menetlusse ning kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul avalduse kättetoimetamisest esitama avalduse suhtes kirjaliku seisukoha. Puudutatud isik kohtu poolt määratud tähtaja jooksul taotluse osas seisukohta ei esitanud.
3.Harju Maakohus rahuldas 16.06.2015 määrusega avalduse, algatas puudutatud isiku likvideerimismenetluse ning määras likvideerijaks vandeadvokaat Veli Kraavi. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda. Määruse põhjenduste kohaselt luges kohus tõendatuks, et avaldaja on puudutatud isiku võlausaldaja ja tema nõue tuleneb puudutatud isiku tegutsemisest Eestis. Kohus leidis, et avaldaja ei saa oma nõuet rahuldada puudutatud isiku Eestis oleva vara arvel, kuivõrd kinnistusraamatust ei nähtu, et puudutatud isikule kuuluks Eestis kinnisvara, kohtul puuduvad andmed muu vara olemasolu kohta ning puudutatud isik ei ole vastu vaielnud mh avaldaja väidetele oma majandusliku seisundi kohta ega esitanud täiendavaid andmeid endale kuuluva vara kohta.
4.10.07.2015 esitas puudutatud isik Harju Maakohtu 16.06.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta taotlus likvideerimismenetluse läbiviimiseks rahuldamata või tühistada maakohtu määrus ja saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks või tühistada maakohtu määrus osas milles on likvideerijaks määratud vandeadvokaat Veli Kraavi ja määrata uus likvideerija vastavalt TsMS §-des 602-604 määratud korrale. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isikul Eestis piisavalt vara, mille arvel avaldaja nõuded rahuldada. Puudutatud isik ei ole saanud avaldaja seisukohtadele vastu vaielda, kuna tal ei olnud võimalust 19.05.2015 määrusega selleks ettenähtud ajal tutvuda. Puudutatud isikul on nõue 8 500 000 eurot ALSTOM Estonia AS-i vastu. Lisaks on puudutatud isikul nõue ka avaldaja vastu, mida avaldaja on praeguseks hetkeks osaliselt tunnistanud ning nõustunud kahju hüvitama 5000 euro ulatuses. Kuna puudutatud isik ei ole püsivalt maksevõimetu ning avaldaja nõue ei ole selge, puudub alus puudutatud isiku likvideerimiseks. Puudutatud isikut ei saa lugeda mitte vastanuks Harju Maakohtu 19.05.2015 kohtumäärusele, kuna kohus ei ole menetlusdokumente kätte toimetanud ei filiaali juhatajale ega ka välismaise äriühingu seadusjärgsele esindajale ega arvestanud vastamistähtaja määramisel, et puudutatud isiku asjaosalised elavad ja töötavad igapäevaselt välismaal. Kohus ei ole asja menetlemisel järginud uurimispõhimõtet ning oleks pidanud ise koguma tõendeid puudutatud isiku vara kohta ja selgitama, kas avaldajal ikka on nõue puudutatud isiku vastu.
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja on kontrollinud igakülgselt puudutatud isiku varalist seisu, tehes järelepärimisi erinevatesse registritesse ning tutvunud kõikide võimalike kättesaadavate avalike materjalidega. Puudutatud isiku esindajad kinnitasid ise 25. veebruaril 2015 toimunud kohtumisel, et puudutatud isikul puudub Eestis vara ja pangakontol puuduvad rahalised vahendid võla kustutamiseks. Hüpoteetilist nõuet ALSTOM Estonia AS vastu ei saa pidada olemasolevaks varaks. Väide, et nõudeid on võimalik täita ka ühingu filiaali muu vara arvelt on paljasõnaline ja tõendamata. Avaldaja nõue ei ole vaidlusalune ning puudutatud isikul ei ole nõuet avaldaja vastu.
6.Likvideerijaks määratud Veli Kraavi puudutatud isiku määruskaebuse osas oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 04.09.2015 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 16.06.2015 määruse likvideerimismenetluse läbiviimise ja likvideerija määramise kohta. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja täienduste, taotluste, tõendite ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 7 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
8.TsMS § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kohus leidis, et puudutatud isiku etteheited 16.06.2015 kohtumäärusele ei ole põhjendatud. Asja materjalid toimetati puudutatud isikule kätte 22.05.2015 puudutatud isiku registrisse kantud aadressil. Puudutatud isik 19.05.2015 kohtumäärusele, millega tal paluti avaldada seisukohta avalduse suhtes, ei vastanud. Puudutatud isik ei taotlenud kohtult ka vastamistähtaja pikendamist ega oma seaduslike esindajate isiklikult ärakuulamist. Võib nõustuda puudutatud isiku väidetega hagita menetluse läbiviimise põhimõtete üle, kuid olukorras, kus puudutatud isiku vara seisneb tema väitel nõudeõigustes ning avaldaja nõude ebaselgust põhjustab vastastikuste nõuete olemasolu ja võimalikud tasaarvestused, on selge, et teave selliste asjaolude kohta saanuks tulla kohtule üksnes puudutatud isikult endalt. Määruskaebusest jääb ebaselgeks, milliseid tõendeid saanuks ja pidanuks kohus omal algatusel täiendavalt koguma, millest oleks ilmnenud, et puudutatud isikule kuuluvad nõudeõigused ja puudutatud isikul on vastuväiteid avaldaja nõudele.
9.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuivõrd puudutatud isik on määruskaebuses välja toonud asja lahendamise seisukohast tähendust omavad uued asjaolud vara olemasolu kohta ja vastuväited avaldaja nõudele, leidis kohus, et määruskaebus tuleb rahuldada ning 16.06.2015 määrus tühistada.
10.Kohus selgitas täiendavalt, et likvideerimismenetluse algatamise avalduse läbivaatamise raames ei lahenda kohus sisuliselt menetlusosaliste lepingust tulenevat vaidlust. Vastavalt äriseadustik (ÄS) § 390 lg 2 on filiaali likvideerimist õigustatud nõudma võlausaldaja. Kui nõude olemasolu on vaidlusalune, tuleb väidetaval võlausaldajal esmalt võlgniku vastu kohtusse pöörduda hagiga hagimenetluses. Määruskaebus
11.18.09.2015 esitas avaldaja Harju Maakohtu 04.09.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta puudutatud
isiku määruskaebus rahuldamata või alternatiivselt mõista puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud, sh likvideerijatasu.
12.Määruskaebuse kohaselt on kohus rikkunud uurimispõhimõtet, kuna on jätnud hindamata likvideerimise määruse tühistamise eelduseks olevate väidete tõendatuse. Puudutatud isik ei ole tõendanud Eestis piisava vara olemasolu, mille arvel avaldaja nõuded rahuldada ning seega on likvideerimismenetluse algatamine ÄS § 390 lg 2 alusel õiguspärane. Kohus on lähtunud määruse tegemisel üksnes puudutatud isiku väidetest, jättes hindamata väidete tõepärasuse ning avaldaja poolt esitatud faktilised tõendid. Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on selge, tõendatud ning puudutatud isiku poolt aktsepteeritud. Puudutatud isiku väited, et nõudeid on võimalik täita ka ühingu filiaali muu vara arvelt, on tõendamata. Pelgalt kirja saatmine ALSTOM Estonia AS-ile sooviga saada hüvitist täiendavate töötundide eest ei tõenda, et sellesisuline nõue ka tegelikult kolmandale poolele esitatud on. Vastus määruskaebusele
13.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Likvideerijaks määratud Veli Kraavi määruskaebusele ei vastanud. Edasine menetluse käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 04.09.2015 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Avaldaja on esitanud määruskaebuse määruse peale, millega maakohus on TsMS § 663 lg 4 alusel ise rahuldanud puudutatud isiku määruskaebuse ning tühistanud oma 16.06.2015 määruse likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise kohta ning jätkanud menetlust, määrates pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. TsMS § 663 lg 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ning hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1132-14 tehtud lahendi p-s 12 selgitanud, et kuigi TsMS § 663 lg 4 ei näe otsesõnu ette võimalust, et määruse peale, millega maakohus määruskaebuse ise rahuldab, saaks esitada määruskaebuse, tuleb TsMS § 663 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et määruse peale, millega maakohus ise rahuldab oma määruse peale esitatud määruskaebuse, saab kaevata samamoodi nagu esialgse määruse peale. Riigikohtu hinnangul oleks seaduse mõttega vastuolus tõlgendus, mille tulemusel muutuks menetlusosalise, kelle huve maakohtu määruse tühistamine riivab, õiguslik seisund edasikaebeõiguse seisukohast halvemaks seetõttu, et maakohus määruskaebuse ise rahuldab. Ringkonnakohus on seisukohal, et
eeltoodust tulenevalt on avaldajal käesoleval juhul õigus esitada Harju Maakohtu 04.09.2015 määruse peale määruskaebus.
17.ÄS § 390 lg 2 kohaselt kustutatakse filiaal äriregistrist kohtumääruse alusel selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel, kui filiaali tegevuse eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega või võlausaldaja taotlusel, kes tõendab, et ei saa oma nõuet, mis tuleneb äriühingu tegutsemisest Eestis, rahuldada äriühingu Eestis oleva vara arvel, samuti muul seaduses sätestatud alusel. Vastavalt ÄS § 390 lg 4 tuleb enne filiaali registrist kustutamist teostada filiaali likvideerimine. Äriühingu sundlõpetamine on TsMS § 475 lg 1 p 121 kohaselt hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus ning TsMS 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
18.Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatud on avaldaja määruskaebuse etteheited uurimispõhimõtte rikkumise ja tõendite hindamata jätmise kohta. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus jätkanud avalduse menetlemist, määrates pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Maakohus ei ole 04.09.2015 määrusega jätnud avaldust likvideerimismenetluse läbiviimiseks rahuldamata, vaid on pidanud pärast puudutatud isiku määruskaebuses toodud uute asjaolude esiletoomist vajalikuks nende kontrollimiseks ja hindamiseks menetlust jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud õigesti, et puudutatud isiku määruskaebuses esile toodud asjaolud tema varalise seisundi ja avaldaja nõude kohta omavad ÄS § 390 lg 2 kohaselt käesoleva asja lahendamisel tähtsust ning maakohus on sellest tulenevalt põhjendatult puudutatud isiku määruskaebuse alusel 16.06.2015 määruse ise tühistanud ja menetlust jätkanud. Seda, kas ÄS § 390 lg-s 2 sätestatud eeldused puudutatud isiku suhtes likvideerimismenetluse algatamiseks ning registrist kustutamiseks on täidetud, hindab maakohus avalduse uuel läbivaatamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 04.09.2015 määruse tühistamiseks ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuivõrd ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 04.09.2015 määruse muutmata ning ei tee käesolevas asjas menetlust lõpetavat lahendit, ei märgi ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse määrab asja uuel läbivaatamisel menetlusosaliste vahel kindlaks maakohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.