Kohtulahend

Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-14-55620, XXX, XXXja XXXhagi XXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2014/634. Harju Maakohtu 23.03.2015 otsusega jäid kõik menetluskulud hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 otsusega jäid ringkonnakohtu menetluskulud hagejate kanda. Otsused jõustusid 01.12.2015. Menetluskulude taotlus 07.12.2015 esitas kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 6252,99 eurot, mille ta palub hagejatelt solidaarselt kostjale välja mõista. Kostja taotleb ka TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtumenetluses on kostjale osutatud õigusabi 40 tundi ja 5 minutit, sh maakohtu menetluses 28 tundi ja 50 minutit ja ringkonnakohtu menetluses 11 tundi ja 15 minutit, hinnaga 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Maakohtu menetluses on õigusabikulud 3748,33 eurot ja ringkonnakohtus 1462,50 eurot, lisandub km. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kulud on kantud antud kohtumenetlusega seoses. Hagejate vastuväited Hagejad paluvad mitte rahuldada kostja avaldust menetluskulude väljamõistmiseks suuremas ulatuses kui mõistlik, põhjendatud ja vajalik, kuid mitte rohkem kui 3575 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejad paluvad kostjal esitada menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kuivõrd kostjaga kohtumise ja materjalide analüüsi tulemusena ei esitanud kostja esindaja kohtule menetlusdokumenti, tuleb 09.09.2014 toimingud jätta 3 tunni ulatuses hüvitamata. 16.09.2014 märgitud toimingutele sai kuluda menetlusdokumendi mahust ja sisust lähtuvalt 1 tund. 05.12.2014 toiminguteks sai kuluda 4 tundi. 02.02.2015 toimingud on põhjendatud 1 tunni ulatuses, sest kostja esindajal oli enne istungit kulunud enam kui 4,5 tundi menetlusdokumendi koostamiseks. 19.02.2015 toiminguid tuleb vähendada 1 tunni ja 15 minuti ulatuses, kuivõrd kohtukõne teesides kordas kostja suures ulatuses varasemates menetlusdokumentides väljendatud seisukohti. 25.05.2015 toiminguid tuleb vähendada 2 tunni võrra, kuivõrd kostja esitas ringkonnakohtule taotluse võtta asja materjalide juurde uued tõendid, mida esimese astme kohtule ei esitatud. Ringkonnakohus jättis kostja taotluse rahuldamata. 13.10.2015 kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud aeg on 1 tund. 14.10.2015 istung kestis 40 minutit ja seega tuleb istungil osalemise ajakulu vähendada 20 minuti võrra. Kostja menetluskulud kuuluvad vähendamisele kokku 12 tunni ja 35 minuti võrra ja kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 27,5 tundi. Kuivõrd kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot tunnis, siis moodustab kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 3575 eurot, millele lisandub käibemaks. Määruse põhjendused Harju Maakohtu 23.03.2015 otsusega jäid kõik menetluskulud hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 otsusega ringkonnakohtu menetluskulud hagejate kanda. Otsused jõustusid 01.12.2015. Põhjendamatu on hagejate taotlus, et kostjal tuleb menetluskulude kandmist tõendada. Kohtu nõudmiseta ei pea kuludokumente TsMS § 176 lg 6 kohaselt esitama. Kostjal oli menetluses esindaja ja puudub alus arvata, et talle oleks õigusabi osutatud tasuta. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 176 lg 1). Kostja ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Eelnev on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 (p 13) ja 3-2-1-

65-13 (p 18). Kostja on kinnitanud TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peavad hagejad hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja esindaja 09.09.2014 kajastatud toiminguid 3 tunni ulatuses, ei pea hagejad hüvitama, sest vastuse hagiavaldusele on esitanud kostja isiklikult. Kostja ei ole viidanud esindaja olemasolule oma vastuses. Kostja esindaja on palunud e-toimikule juurdepääsu kohtult 25.09.2014 (I kd lk 80). Toiminguid, mis puudutavad 16.09.2014 kohtumäärusega tutvumist, tõendite kogumist ja analüüsi ja 25.09.2014 menetlusdokumendi koostamist, on põhjendatud. Tuleb arvestada, et 16.09.2014 määrusest tulenevalt pidi kostja esitama tõendeid ja koostama menetlusdokumendi. Tuleb arvestada ka tõendite kogumiseks ja analüüsiks kulunud ajaga. Kohus ei pea eelmärgitud toimingutele kulunud 3 tundi ülemääraseks. Ka 05.12.2014 märgitud toimingutele kulunud aega 6 tundi ei pea kohus ülemääraseks. Kostja esindaja on esitanud vastavalt 05.11.2014 protokollile menetlusdokumendi 05.12.2014 ja esitanud tõendeid. Hagejad ei ole sisulist põhjendust esitanud, miks nende arvates sai neile toimingutele kuluda 4 tundi. 29.12.2014, 15.01.2015, 22.01.2015 õigusabi osutamisega seotud toimingud vastavad tsiviilasja materjalile, nendele kulunud aeg ei ole ülemäärane, kokku 6 tundi ja 5 minutit. Kohus arvestab siinkohal, et kostjal tuli menetluses koguda tõendeid ja esitada asjaolusid, millest on möödunud enam kui 10 aastat. 03.02.2015 kohtuistungil osalemine nähtub toimikust 4 tundi ja 30 minutit. Võttes arvesse asja keerukust ja esitatud tõendite rohkust, on põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistumise aeg 2 tundi. Kohus andis 03.02.2015 kohtuistungil pooltele võimaluse oma lõplike seisukohtade esitamiseks ja kostja teeside koostamisele kulunud 3 tundi ja 15 minutit ei ole ülemäärane. Kohtuotsusega tutvumisele ja kostjale selgitamisele kulunud aeg 1 tundi on põhjendatud. Kohus vähendab 25.05.2015 toiminguid 2 tunni võrra põhjusel, et kostja esitas ringkonnakohtule taotluse võtta asja materjalide juurde uued tõendid. Ringkonnakohus jättis vastava taotluse rahuldamata. Võttes arvesse, et hagejad esitasid mahuka apellatsioonkaebuse, võis selle analüüsiks ja seisukohtade koostamiseks ja kirjalikuks formuleerimiseks kuluda 6 tundi ja 15 minutit. Küll leiab kohus, et ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise ajakulu tuleb vähendada 1 tunni võrra. Kuna ringkonnakohtu istungi kestus nähtub protokollist, vähendab kohus sellel osalemise aega 20 minuti võrra ja istungil osalemise aeg on 40 minutit. Riigikohus on 11.02.2015 lahendis nr 3-2-1-115-14 selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, millele on kostja oma vastuses viidanud, tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Maakohus peab antud juhul 120 eurot tunnis ületavat kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks (130 eurot ilma km), võttes arvesse, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlus on keskmisest keerukam, samuti tuli menetluses tõendada asjaolusid, millest on möödunud enam kui 10 aastat. Tunnitasu suurust ei ole hagejad ka vaidluse alla seadnud. Seega on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 33 tundi ja 45 minutit ja arvestades esindaja tunnitasu 130 eurot, tuleb hagejatel solidaarselt hüvitada kostjale õigusabikulud summas 4387,50 eurot + km ehk 5265 eurot. Kostja on kooskõlas TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse.

Moonika Tähtväli kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.