A. K. hagi M. K. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagihind 1728 eurot. Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, xxxxx, e-post, xxx)
Hageja lepinguline esindaja:
Nastasja Musienko (volikirja alusel, e-post xxx)
Kostja:
M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx, Ida-Virumaa)
Kostja seaduslik esindaja:
B. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, Ida-Virumaa, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. K. hagi M. K. vastu elatise vähendamise nõudes osaliselt.
2.Vähendada Viru Maakohtu 20. märtsi 2013.a kohtuotsusega nr. xxx A. K.lt M. K. (sündinud xx.xx.xxxx) kasuks väljamõistetud elatist alates 27.05.2021.
3.Välja mõista A. K.lt elatis igakuise elatusrahana M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 27.05.2021 summas 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot kuus kuni M. K. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so. kuni xx.xx.xxxx.
4.Otsuse täitmisel arvestada hageja A. K. poolt alates 27.05.2021 elatisena makstud summasid.
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1, § 164 lg 1.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS JA HAGEJA SEISUKOHT
1.Viru Maakohtu menetluses on A. K hagi M. K. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, Viru Maakohtu 20. märtsi 2013.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti A. K.lt lapse kasuks välja elatis alates 01.12.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2021. aastal on elatise suuruseks 292 eurot. Hageja ei suuda elatist tasuda seaduses sätestatud määras. Hageja sissetulek on vähenenud. Viimased kuus kuud oli hageja töötu. Alates 07.05.2021 leidis hageja tööd ehitajana ja tema sissetulek on alates 06.2021 584 eurot kuus, sellest ta peab maksma elatist kostjale ja veel kahele oma lapsele A. ja A.K.le. Kuigi hagejale on lapse elatise maksmine prioriteet number 1, siis tunnistab hageja, et praegusel hetkel, kui tema materiaalne olukord raskendatud, ta ei saa enam nii jätkata. Täiendavalt palub hageja arvestada, et kostja vajadused on osaliselt kaetud ka peretoetustega – 60 eurot kuus. Hageja on võimeline tasuma kostjale elatist ilma enese ja oma teiste laste ülalpidamist kahjustamata 100 eurot kuus. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. (tl. 3-20).
KOSTJA VASTUS
2.27.05.2021.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostja seaduslikule esindajale tähtaja vastuse esitamiseks. Kostja seaduslik esindaja kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud.
MENETLUSE KÄIK
3.Kohtule esitatud hagis teatas hageja, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja seaduslik esindaja kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostja seaduslik esindaja on nõus kirjaliku menetlusega.
4.22. juulil 2021.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses. Kohus palus kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust. Kompromissi sõlmimise korral palub kohus esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 25.08.2021. Kohus teatab, et kompromissi mittesõlmimise korral on vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja, samuti väidete aluseks olevate dokumentaalsete tõendite) esitamise tähtaeg 25.08.2021. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.09.2021 kohtumaja kantselei kaudu. Menetlusosalised kohtule täiendavaid seisukohti ja/või vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja A. K. ja kostja seaduslik B. T. on xx.xx.xxxx sündinud M. K. vanemad. Viru Maakohtu 20. märtsi 2013.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti A. K.lt alaealise lapse M. K. ülalpidamiseks välja elatis summas 145 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni M. K. täisealiseks saamiseni. Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise poja M. K. kasuks väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 100 euroni kuus. Hageja viitab asjaolule, et ta oli vahepeal töötu, tema sissetulek alates 2021. aasta juunist hakkab moodustama 584 eurot kuus ja tema ülalpidamisel on veel 2 last: A. K. ja A. K., kellele ta samuti maksab elatist summas 146 eurot lapse kohta. Täiendavalt palub hageja arvestada, et kostja vajadused on osaliselt kaetud ka peretoetustega – 60 eurot kuus. Hageja on võimeline maksma elatist 100 eurot kuus. Kostja seaduslik esindaja kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud.
6.Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud
olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
8.Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (nt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6608, p 18; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10; 16. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17 ). Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga.
9.20.03.2013.a kohtuotsuse (tsiviilasi nr xxx) tegemise ajal lähtus kohus sellest, et hageja esitas elatise nõude seadusega ettenähtud ulatuses ning, et kostja A. K. täitis elatise tasumise kohustust osaliselt (A. K. hagi ei tunnistanud). Riigikohtu seisukohtade kohaselt on mõjuvaks põhjuseks elatise muutmiseks kas isiku töövõimetus või teise lapse/laste olemasolu. A. K. ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal oleks tuvastatud töövõimetus, seega võib ainsaks mõjuvaks põhjuseks olla teiste laste olemasolu (ka töötuna olek ei anna alust elatise vähendamiseks).
10.Kohus tegi 22.07.2021 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 30). Maksu- ja Tolliameti 23.07.2021 vastuse kohaselt moodustas A. K. neto-sissetulek ajavahemikul 01.07.2020.a. kuni 30.06.2021.a. 7326,09 eurot, so keskmiselt 610,51 eurot kuus (tl. 34-36). Hageja esitas kohtule Pärnu Maakohtu 11.09.2020 kohtumääruse nr. xxx, millest nähtub, et hagejalt on välja mõistetud elatis veel kahe lapse, so A. K. ja A. K. ülalpidamiseks summas 146 eurot kuus lapse kohta. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et A. K.l on 3 last.
11.Maksu ja Tolliameti 23.07.2021 vastuse kohaselt moodustas kostja seadusliku esindaja B. T. neto-sissetulek ajavahemikul 01.07.2020.a. kuni 30.06.2021.a. 19 636,03 eurot, so keskmiselt 1 613,59 eurot kuus (tl. 37-41).
12.Kohus teostas päringud hageja ja kostja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Kohus tuvastas, et sõidukid A. K.l puuduvad, samas on ta kantud liiklusregistrisse 6 sõiduki, 2 üldkasutatava haagise ja 1 mootorratta kasutajaks. Kinnisvara hagejal puudub. B. T.l sõidukid puuduvad, samas on ta kantud liiklusregistrisse 2 sõiduki kasutajaks. Kinnisvara kostja seaduslikul esindajal puudub.
13.Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Asjaolude muutumisena ja mõjuva põhjusena arvestab kohus seda, et pärast 2013.a. otsuse tegemist on xx.xx.2014 sündinud hagejal poeg A. K. ning xx.xx.2018 on sündinud poeg A. K. Kohtu poolt on tuvastatud, et hageja on kohustatud andma ülalpidamist kolmele lapsele, hageja väitel moodustab tema töötasu 584 eurot kuus. Kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel on samuti 3 last (sh kostja).
14.Vastavalt Riigikohtu seisukohale võib mõjuvaks põhjuseks olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps (nt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10; 16. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr xxx puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras ning kostja täitis ülalpidamiskohustust osaliselt. Hageja puudub vara, mille müügi arvelt oleks hagejal võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita.
15.Hageja väitel tuleks võtta arvesse kostja seadusliku esindaja poolt saadavaid toetusi (peretoetus 1 lapse kohta moodustab käesoleval ajal 60 eurot kuus). Tartu Ringkonnakohus on 29.04.2021 kohtuotsuse nr. 2-20-7259 põhjendava osa p. 9 märkinud: „Ringkonnakohtu hinnangul võib olla põhjendatud võtta riiklik lapsetoetus PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuva põhjusena mh arvesse elatise olulisel vähendamisel alla miinimummäära, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda tingivad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja praeguses asjas toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt vähendada. Elatise vähendamisel saab riikliku peretoetuse võtta mõjuva põhjusena arvesse koostoimes muude asjaoludega (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Ringkonnakohus ei ole asja materjalidest tuvastanud ühtki sellist muud asjaolu, mille tõttu tulnuks praeguses asjas alust elatist poole riikliku lapsetoetuse võrra vähendada. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendab“. Kohus ei leia, et hageja oleks antud menetluses toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra.
16.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, milleks käesoleval aastal on 292 eurot. Hageja on nõus maksma elatist summas 100 eurot kuus, kostja seaduslik esindaja vastust ei esitanud.
17.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja laste vajadusi, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 20.03.2013.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxx) väljamõistetud elatise suurust, kuid mitte hageja poolt märgitud ulatuses, vaid lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgamäärast, so 584 eurot kuus, mis kuulub jagamisele 4-ga (hageja ja kolme lapse vahel), so 146 eurot inimese kohta kuus. Lisaks eelnevale lähtub kohus ka
võrdse kohtlemise põhimõttest – kui hageja maksab 2 lapse ülalpidamiseks elatist 146 eurot kuus lapse kohta, siis peab ta olema võimeline maksma elatist samas summas ka kostja ülalpidamiseks. Kohus, võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, vähendab väljamõistetud elatise summat 146 euroni kuus.
18.Kohus mõistab hagejalt A. K.lt välja elatise poja M. K. kasuks alates 27.05.2021 summas 146 eurot kuus kuni M. K. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so. kuni xx.xx.xxxx. Otsuse täitmisel arvestada hageja A. K. poolt alates 27.05.2021 elatisena makstud summasid.
19.Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjal suurendamist. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
21.Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.