lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-6264/30

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 08.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-6264/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-21-6264

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. september 2021. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

K. G. (end M.) hagi S. M. vastu elatise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

K. M. (IK xxx, xxx; e-post: xxx) S. M. (IK xxx, xxx; e-post: xxx)

Kostja:

RESOLUTSIOON

K. M. hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista S. M.lt elatis K. G. kasuks igakuise elatusrahana alates 11.04.2021.a 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Elatisemaksed tuleb S. M.l kanda K. G. arveldusarvele nr EExxx Swedbank.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUDE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

K. M. on S. M. tütar.

K. M. sai 11.04.2021.a. täisealiseks ja jätkab täisealiseks saanuna õpinguid xxx. Hageja ema T. G. on alates 2020. aasta novembrikuust Töötukassas arvele võetud töötuna. Hageja igakuised kulud/vajadused on 495 eurot ning hageja palub kostjalt välja mõista elatise hageja kasuks 250 eurot kuus alates 11.04.2021.a. Igakuised elatisemaksed palub hageja kanda arveldusarvele nr EExxx Swedbank. Vastuseks kostja vastuväidetele selgitab hageja, et elab xxx korteris üksi, vanemad elavad mujal, kuid vanemate elukohast on Jõhvi bussiliiklus suhteliselt hõre, mistõttu ei oleks hagejal võimalik osaleda kõigil vajalikel lisakursustel. Igakuine toidukulu on ca 150 eurot ning kuludokumente erarepetiitoritele ei ole võimalik esitada, kuivõrd eraisikutena ei vormista nad osalemist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja S. M. hagi ei tunnista. Kostja märgib, et täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele tuleb elatist välja mõistes lähtuda PKS § 99 lg 1. Selles asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Hagejal tuleb tõendada ülalpidamiskulude suurust. Hageja ei ole lisanud kulusid tõendavaid dokumente. Kostja ei ole nõus hageja näidatud kuludega: - eluasemekulud 50 eurot- kui see on kogu eluasemekulu, siis see summa ei saa olla ainuüksi hageja ülalpidamiskulude hulgas, kuna ei ole teada, kas hageja elab üksi selles korteris või kasutab seda veel keegi; - kulud toidule 150 eurot- kostja hinnangul on kulu ülepaisutatud. Hageja ei ole näidanud, kas elab üksi või koos emaga. Kui koos emaga, siis peavad kulud toidule olema oluliselt väiksemad - eesti ja inglise keele repetiitor ja matemaatika – väidetavad kulud tõendamata. Kostja igakuine sissetulek on töötasu 584 eurot kuus, muid sissetulekuid kostjal ei ole. Kostjal on ülalpidamiskohustus veel kahe alaealise lapse – I. ja M. M. ees. Vastavalt PKS § 98 lg 1 kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Kostjal on kohustus tagada elatis kahele alaealisele lapsele, kellel on eelisõigus temalt elatisraha saada. Võttes arvesse, et kostja sissetulek on 584 eurot kuus, alaealiste laste elatisraha suurus pool kuu miinimumtöötasust, ei jää kostjal vahendeid, et tasuda elatist hagejale. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.

4.Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. K. G. sai täisealiseks 11.04.2021.a. (tl 6) õppis 2020/2021 õppeaastal ja õpib 2021/2022 õppeaastal xxx (tl 7).
5.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 250 eurot kuus (tl 4).

Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).

6.Kohus nõustub kostja väidetega selles, et käesoleval juhul tuleb elatise nõude lahendamisel arvestada kostja ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi. Kostja ülalpidamisel on alaealised I. M. (sündinud xxx.a.) ja M. M. (sündinud xxx.a.) (tl 24, 25) PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Küll aga ei nõustu kohus kostja vastuväidetega selles, et ta ei ole suuteline kõigile ülalpidamist saama õigustatud lastele (sh täisealisele K. G.le) elatist andma.
7.Kohus on seisukohal, et kostja esitatud andmed / väited oma varalise seisundi kohta ei vasta tegelikkusele. 7.1 Kostja ei ole korrapäraselt panustanud hageja ülalpidamisse ka siis kui viimane oli alaealine. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on kolmel korral (tsiviilasjad nr 2-16-11874, 2-17-15719 ja 2-18-15622) lahendanud kohus kohtutäituri taotlust võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks ja juhilubade andmise keelamiseks elatise võlgnevuse tõttu täitemenetluses. Tsiviilasjas nr 2-1611874 rahuldas kohus kohtutäituri avalduse ja piiras kostja juhtimisõigust; pärast juhtimisõiguse peatamise lõpetamist, katkestas aga S. M. elatise tasumise, mistõttu esitas kohtutäitur taotlused uuesti. Tsiviilasjades 2-16-11874 ja 2-17-15719 leidis S. M. pärast kohtutäituri avalduse esitamist vahendid kahe kuu elatise tasumiseks (kokku 500 eurot), täites sellega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 2 p 1 eelduse (mille kohaselt ei peata kohus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigust, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise) ja vältides juhtimisõiguse piiramise, kuid katkestades pärast lahendi tegemist uuesti elatise tasumise (nt 2018. a oktoobrikuu seisuga oli elatise võlg 16 915, 04 eurot). Kostja varasem käitumine kinnitab kohtu hinnangul seda, et kostja vastuväidete põhjuseks ei ole mitte niivõrd piisavate võimaluste puudumine, vaid pigem soovimatus seda teha.

7.2 Kostja esitatud tõendi kohaselt on tema töötasu OÜ-s X 584 eurot (tl 22). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on ajavahemikul 01.03.2020-01.03.2021.a. S. M.le tehtud väljamakseid 6816, 73 eurot (tl 52). Kostja on esitanud kohtule tõendid (tl 27-29), mille kohaselt on tema nimele Maanteeameti Liiklusregistris registreeritud 3 sõidukit, mille väärtus kostja väitel on kokku ca 200 eurot: BMW 1983 a väljalase, omavalmistatud järelhaagis registrisse kantud 10.04.1995 ja Volkseagen Passat esmane registreering 1995. Kostja väitel talle kinnisvara ega muud vara ei kuulu. 7.3 S. M. on alates 08.09.2007.a. abielus N. M.ga. Abikaasade varasuhteks on valitud ühisvarasuhe (e-abieluvararegistri andmetel). Registris on abieluvaralepingu alusel märgitud kokkulepitud erisusena N. M. lahusvarasse kuuluvatena kinnistu (registriosa nr xxx), liikmesus hooneühistus X (registrikood xxx) ja OÜ X nimiväärtusega 2556 eurot. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on N. M. registreeritud alljärgnevate sõidukite omanikuna: Peugeot reg.nr XXX ehitusaasta 2016, registrikanne 2019.a; kaubik Renault Trafic, reg.nr XXX . ehitusaasta 2008, registreerimistunnistus 2020.a., kaubiku vastutav kasutaja on S. M.; paadiveok JUHTA, reg. nr XXX, ehitusaasta2000, registreerimistunnistus väljastatud 2021.a. Nimetatud sõidukid on soetatud abielu ajal, seega kuuluvad abikaasade ühisvarasse ning kostja väited nagu talle ei kuuluks vara, ei vasta tegelikkusele.

8.K. G. teise vanema T. G. ülalpidamisel on samuti 2 alaealist last 2011.a sündinud tütar A. ja 2017.a sündinud tütar M. (tl 45). Kinnistusraamatu andmetel kuulub T. G.le 1⁄4 korteri XXX kaasomandist (registriosa nr XXX); 1/6 korteri xxx kaasomandist (registriosa xxx); korteriomand xxx, registriosa nr xxx; korteriomand xxx, registriosa nr xxx; kaasomandis kinnistu (ärimaa) xxx (registriosa nr xxx). Maksu-ja Tolliameti teatise kohaselt on ajavahemikus 01.03.2020-01.03.2021.a tehtud T. G.le väljamakseid 14023, 52 eurot so keskmiselt 1168,60 eurot kuus (tl 51), 2020.a tuludeklaratsioonis on T. G. deklareerinud ettevõtlustulu 22 480 eurot (tl 57). Eesti Töötukassa vastuse kohaselt oli T. G. töötuna (töötu FIE) arvele võetud perioodil 12.22.2020 kuni 01.05.2021.a., arvelolek lõpetati seoses FIE-na tegutsemise jätkamisega. Tööotsingute toetamiseks maksti töötuskindlustushüvitist 141 päeva (hüvitise päevamäär esimesel 100 päeval oli 39, 83 eurot ja 41 päeval 26,55 eurot (tl 63) Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole T. G. registrisse kantud sõidukiomanikuna, kuid on registreeritud haagise TIKI Q1 (reg. märk XXX, ehitusaasta 2921, registrisse kantud 2021 omanik D. G.); traktori CFMOTO (reg. märk XXX, ehitusaasta 2021, registrisse kantud 2021.a., omanik D.G.) ja sõiduauto Peugeot (reg. märk XXX, ehitusaasta 2021, registrisse kantud 2021, omanik Swedbank Liising AS) kasutajana. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on määratud T. G.le lapsetoetus 220 eurot kuus, lasterikka pere toetus 300 eurot kuus ja lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus (tl 67)
9.T. G. ja S. M. majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal leiab kohus, et T. G. varaline seisund on mõnevõrra parem, kuid möönab, et kohtu käsutuses olevad andmed kostja majandusliku seisundi kohta ei pruugi olla tegelikkusele vastavad (nt igakuise sissetuleku suurus). Kohus arvestab hagi lahendamisel muuhulgas seda, et K. G. mõlema vanema ülalpidamisel on peale hageja veel kaks alaealist last, kes on PKS §98 lg 1 kohaselt vahendite ebapiisavuse korral eelisseisundis võrreldes täisealiseks saanud lapsega. Samas eeldab PKS § 97 lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad (eriti veel gümnaasiumiastmes).
10.Kohus ei nõustu kostja väitega selles, et hageja esitatud vajaduste / kulude loetelu (tl 4) on ülepaisutatud. Hageja on selgitanud, et elab vanematele kuuluvas korteris üksi, vanemad elavad mujal. Hageja väidet kinnitab RR väljavõte, (tl 45) Ühistranspordi liikumise graafiku tõttu võib olla hagejal vanemate elukohast keeruline jõuda vajalikele kursustele. Kostja leiab, et 150 eurot kulu toidule on ülepaisutatud. Kohus sellega ei nõustu. 18 aastase noore täisväärtuslikuks toitmiseks kulub kuus eelduslikult tegelikkuses rohkem kui hageja hagiavalduses on esitanud. Kohus nõustub kostjaga aga selles, et hagis väidetud kulu erarepetiitoritele pidanuks hageja tõendama. Samas on hageja märkinud, et tõendeid kulude kandmise kohta tal ei ole võimalik esitada kuivõrd eraisikutena ei vormista repetiitorid teenuse osutamist / tasu saamist. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus hageja igakuisteks põhjendatud kuludeks 300 eurot.
11.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud ja kohtu enda teostatud päringutele (TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas koguda tõendeid omal algatusel) saadud vastuste vanemate varalist seisundit puudutavate andmete põhjal ei ole kostja suuteline tasuma elatist hageja kasuks hagiavalduses nõutud ulatuses, kuid on suuteline tasuma igakuiselt 150 eurot kuus. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval