Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2016 Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Tsiviilasja number
2-15-17128
Tsiviilasi
M G tuvastushagi Korteriühistu Tormiiil vastu tuvastamaks hagejale langeva keskkütte tasu suuruse arvestamise alused Hageja M G, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja Korteriühistu Tormiiil, registrikood 80022671, asukoht Tormi 8, 92414 Kärdla, Hiiu maakond Kostja seaduslikud esindajad: 1) M K, isikukood *, e-post * 2) E H, isikukood *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
suurust arvestama alates 2014. a kütteperioodist. Hagiavaldusest nähtuvalt asus hageja elama * 2013. a suvel ja sellel ajal oli korteris elektriküte. Aastatel 2007-2014 on osad korterid eraldunud keskküttest. Hageja leiab, et elektri- ja kaminaküttele üleminek toimus ebaseaduslikult. Hageja taastas 2014. a kütteperioodiks keskkütte korteris * omade vahenditega. Hagejale tunduvad keskkütte arved liiga suured võrreldes teiste (samas stiilis) elamutega mistõttu hakkas ka hageja selle põhjuseid uurima. Selle tulemusel selgus, et pool elamut on elektri või kamina küttel ja osad korterid ei maksa üldse keskkütte eest, kuigi keskkütte süsteem on kaasomand. Hageja sai KÜ esimehelt tabeli, millest nähtub, kes kasutab keskkütet ja kes mitte ning kui palju protsente keegi maksab keskkütte eest. Hageja on seisukohal, et juhatusel ei ole õigus küttest tingitud maksumust arvestada esitatud tabeli alusel. 01.12.2015. a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 01.12.2015. a esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 15.12.2015. 22.12.2015 kohtumäärusega jättis kohus hagi teiskordselt käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 07.01.2016. Kohtumääruse põhjendus TsMS § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 kohaselt kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu ning kui on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. 22.10.2015 kohtumääruses märgitud puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oli 07.01.2016. Hageja ei ole kohtu määratud ajaks hagis esinevaid puudusi kõrvaldanud. Hageja on * asuva korteriomandi omanikuks alates 15.07.2015. Hagis on hageja esitanud nõude, et kohus kohustaks kostjat hagejale langeva keskkütte tasu suurust arvestama põhikirja alusel alates 2014 aasta kütteperioodist. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole isikuks, kes on õigustatud esitama tuvastusnõuet perioodi eest, mil ta ei olnud korteriomani omanik. Vastavalt TsMS § 368 lg 1 hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus on seisukohal, et õiguslik huvi korteriühistu Tormiiil küttekulude jagamise osas saab olla vaid korteriühistu liikmetel, mitte kolmandatel isikutel. Seega ei saa hagejal olla õiguslikku huvi korteriühistu Tormiiil küttekulude tasu suuruse osas ajal, mil ta ei olnud korteriomandi omanik. Kohus selgitas 22.12.2015 kohtumääruses, et kohus ei saa menetleda hageja nõuet sellisel kujul nagu hageja on selle esitanud. Kohtu määratud ajaks ei ole hageja esitanud selget konkreetset nõuet vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 1-3. Seega ei vasta hagiavaldus vorminõuetele, mis on hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Samuti on hagejal tasumata täiendav riigilõiv summas 225 eurot. Riigilõivu tasumata jätmine on hagi menetlusse võtmise keeldumise aluseks. TsMS § 372 lg 4-6 sätestavad, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja
menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulusid summas 75 eurot. Nimetatud kulud jäävad hageja kanda. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Kostjale ei ole hagi kätte toimetatud ning seetõttu on kohus seisukohal, et kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.