Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 27.08.2015
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX(isikukood XXX) hagiavaldus Korteriühistu XXX(registrikood XXX) vastu.
2.Tuvastada Korteriühistu XXX(registrikood XXX) 04.12.2011. a (neljanda detsembri kahe tuhande üheteistkümnenda aasta) üldkoosoleku otsuse tühisus.
3.Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) hagiavaldus Korteriühistu XXX(registrikood XXX) vastu alternatiivses nõudes tunnistada kehtetuks Korteriühistu XXX(registrikood XXX) 04.12.2011. a (neljanda detsembri kahe tuhande üheteistkümnenda aasta) üldkoosoleku otsus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
5.Rahuldada osaliselt XXX(isikukood XXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista Korteriühistult XXX(registrikood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks menetluskulud riigilõiv 300 (kolmsada) eurot ja lepingulise esindaja kulu 600 (kuussada) eurot.
1 (5)
7.Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) avaldus lepingulise esindaja kulu 200 (kakssada) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(hageja) esitas 19.09.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Korteriühistu XXX(kostja) vastu (I kd, tl-d 1-4). Hageja esitas kostja vastu nõude kostja 04.12.2011 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ning alternatiivselt nõude kostja 04.12.2011 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamiseks. Kohus võttis hagi 10.12.2014 menetlusse (I kd, tl 28). Kostja vastas hagile 29.12.2014 (I kd, tl-d 3335). Hageja vastas 12.02.2015 kostja vastusele (I kd, tl-d 46-50). Kohus arutas asja 27.08.2015 istungil (I kd, tl-d 63-64).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hagejale kuulub Tallinnas XXXasuvas elamus korter nr 52. Elamu majandamiseks ja haldamiseks moodustatud korteriühistuks on kostja. XXXelamu ees oleval maa-alal korraldati 2012. a parkimist selliselt, et eraldati parkimisload osadele XXXelanikele. Maa-alal on kokku 27 parkimiskohta. Kostja eraldas nende kasutamiseks 27 parkimisluba hagejale teadmata isikutele. Hagejale ei ole parkimisluba eraldatud. Parkimisloata isikud ei tohi XXXmaja ees parkida. Parkimisloata isikuid, kes nimetatud maa-alale auto pargivad, trahvib parkimisoperaator AS Ühisteenused. Hageja sai kostja juhatuselt vastuse, et parkimislubade jagamise olevat otsustanud kostja üldkoosolek. Hageja ei teadnud sellisest üldkoosolekust. Kostja edastas hagejale üldkoosoleku protokolli koopia 20.06.2014. Protokollist nähtuvalt toimus kostja üldkoosolek 04.12.2011 ja sellel osales 31 korteriomanikku. Üldkoosolekul otsustati jaotada parkimiskohad koosolekust osavõtjate vahel. Hageja leiab, et otsus rikub hageja ja teiste korteriomanike õigusi, on vastuolus seaduse, mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega ning selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kokkukutsumisest ei teatatud seitse päeva ette. Üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud selle toimumise aeg ja koht. Üldkoosoleku protokollist ei ole aru saada, milliseid parkimiskohti arutatakse, kui palju neid parkimiskohti on, kellele ja kuidas neid eraldatakse. Arusaamatu on, kuidas jaotati 27 parkimiskohta 31 osaleja vahel ja kuidas valiti neli osalejat, kes parkimiskohast ilma jäid (I kd, tl-d 1-2). Kostja ei ole üldkoosoleku otsusega kinnitanud 04.12.2011 otsust (I kd, tl-d 47-49).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. 18.09.2014 toimus üldkoosolek, mille otsusega kinnitati varasema üldkoosoleku otsused ja uue otsuse vaidlustamist seaduses sätestatud aja jooksul ei olnud (I kd, tl-d 34-35). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa 2 (5)
4.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja on esitanud kohtule kaks nõuet: kostja 04.12.2011 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue ning alternatiivsena kostja 04.12.2011 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõue (I kd, tl-d 3, 63 pöördel). Hageja on palunud esimesena lahendada tühisuse tuvastamise nõude. Kohus lahendab esmalt otsuse tühisuse tuvastamise nõude.
5.Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et hageja on korteriomanik elamus, mida majandab ja haldab kostja. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 231 lg 2 alusel tõendamist mittevajavaks asjaolu, et hageja on korteriomanikuna kostja kui korteriühistu liige. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kuivõrd hagejal on KÜS § 13 lg 3 kohaselt õigus pöörduda kohtusse korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks, on hagejal tuvastushuvi otsuse tühisuse tuvastamise vastu (vt ka Riigikohtu 04.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-12, p 13).
6.Hageja on esitanud väite, mille kohaselt ei teatatud üldkoosoleku kokkukutsumisest seitse päeva ette (I kd, tl 2). Hageja väitel ilmus teatis üldkoosoleku kutsumise kohta trepikodadesse vaid paar päeva enne üldkoosoleku toimumist (I kd, tl 63 pöördel). MTÜS § 20 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kohus on seisukohal, et kui kostja teatas üldkoosoleku kokkukutsumisest ette vähem kui seitse päeva, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mis toob MTÜS § 241 lg 1 järgi kaasa otsuse tühisuse. Kostja ei vaielnud hagiavaldusele esitatud vastuses vastu väitele, mille kohaselt ei teatanud kostja üldkoosoleku kokkukutsumisest ette seitse päeva (I kd, tl-d 34-35). Kostja on avaldanud, et ta piirdub hagile vastuväitega, mille sisuks on see, et üldkoosoleku otsus on kinnitatud uue otsusega. Kostja muude asjaolude üle vaielda ei soovi (I kd, tl-d 63, 63 pöördel). 27.08.2015 kohtuistungil esitas kostja väite, et kindlasti pandi teated üles seitse päeva enne üldkoosolekut kõigisse elamutesse (I kd, tl 63 pöördel). Kohus jättis TsMS § 331 lg 1 alusel kostja esitatud uued asjaolud menetlemata (I kd, tl 64 pöördel). Kostja avaldas, et tal ei ole kohtu tegevusele vastuväiteid (I kd, tl 64 pöördel). TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei esitanud õigeaegselt vastuväidet hageja väitele selle kohta, et üldkoosoleku kokkukutsumisest ei teatatud ette õigeaegselt. Kostja ei avaldanud kohtule õigeaegselt asjaolusid, mille alusel kohus oleks saanud hinnata, kas üldkoosoleku kokkukutsumise teated pandi õigeaegselt elamutesse üles. Kostja tugines hagile vastu vaieldes sellele, et üldkoosoleku otsuse vaidlustamise ajal eelmine otsus enam ei kehtinud ning uut otsust ei ole vaidlustatud. Muude asjaolude üle kostja vaielda ei soovinud (I kd, tl 63 pöördel). Vastuväite hageja väitele MTÜS § 20 lg 5 rikkumise kohta esitas kostja alles 27.08.2015 kohtuistungil ning kohus jättis vastuväite menetlemata, sest see oli 3 (5)
esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes (I kd, tl 64 pöördel). Kostja kohtu tegevusele TsMS § 333 lg-s 1 nimetatud vastuväidet ei esitanud (I kd, tl 64 pöördel). Kostja on avaldanud selgesõnalist soovi vaielda üksnes selle üle, kas vaidlustatud üldkoosoleku otsust on uue otsusega kinnitatud. Vastuväide ja selle aluseks olevad asjaolud ei kuulunud TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemisele. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja väide MTÜS § 20 lg 5 rikkumise kohta tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei vaja tõendamist hageja väide, et 04.12.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisest ei teatatud ette õigeaegselt. Kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumisest ei teatatud ette õigeaegselt, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning 04.12.2011 üldkoosoleku otsus on tühine. Kohus rahuldab hagiavalduse ja tuvastab, et kostja 04.12.2011 üldkoosoleku otsus on tühine.
7.Kohus tuvastas eelnevalt 04.12.2011 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kostja on hagile vastu vaielnud põhjendusega, et üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole õigeaegselt hagi esitatud. Kohtu hinnangul kohaldub MTÜS § 24 lg 2 üksnes nende otsuste puhul, mille osas esinevad kehtetuks tunnistamise eeldused. Tühiste otsuste puhul MTÜS § 24 lg 2 ei kohaldu ning otsuse hilisem kinnitamine uue otsusega ei muuda varasemat tühist otsust kehtivaks. Seetõttu ei anna kostja vastuväide alust jätta hagi rahuldamata.
8.TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Hageja esitas kohtule kaks nõuet: kostja 04.12.2011 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue ning alternatiivsena kostja 04.12.2011 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõue (I kd, tl-d 3, 63 pöördel). Kohus rahuldas üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude. Kuivõrd kohus esimese nõude alternatiivsetest nõuetest rahuldas, jätab kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada üldkoosoleku otsus kehtetuks.
9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja märkis oma menetluskulude suuruseks 1100 eurot. Nimetatud summast moodustab riigilõiv 300 eurot. Hageja tasus riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja kohtukulude suuruse 300 eurot ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Lepingulise esindaja kulude suurus on menetluskulude nimekirja kohaselt 800 eurot. Hageja on põhjendanud lepingulise esindaja kulude suurust järgmiselt: Konsultatsioon enne hagi esitamist, ajakulu üks tund; Hagiavalduse koostamine ja esitamine, ajakulu kolm tundi; Kostja vastuse analüüs ja hageja 12.02.2015 seisukoha koostamine, ajakulu kolm tundi; 27.08.2015 kohtuistungil esindamine, ajakulu üks tund (I kd, tl 62). Hageja esindaja tööühiku maksumus on 100 eurot tunnis (I kd, tl 62). Kohus peab hageja esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja vastuse analüüsile ja sellele 12.02.2015 vastuse koostamisele kulunud ajakulu kahe tunni ulatuses. Arvestades kostja vastuse lakoonilisust ja õigusliku keerukuse puudumist, tuleb pidada menetlusdokumendi analüüsile ja vastamisele kulunud vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ühte tundi. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kuus tundi. 4 (5)
Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus on seiskohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja lepingulise esindaja kulude suuruse 600 eurot ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse määrata lepingulise esindaja kulude 200 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.