Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuli 2021. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1 Tartu
Tsiviilasi nr
2-20-17335
Tsiviilasi
R.A. hagi J.A. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2628 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R.A. - isikukood XXX; elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja: eestkosteasutus E.E; esindaja
e-post XXX Kostja: J.A. - isikukood XXX; elukoht teadmata; viimane teadaolev viibimiskoht XXX
Kirjalik menetlus
Rahuldada R.A. hagi J.A. vastu elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.
Välja mõista J.A. R.A. kasuks tagasiulatuvalt elatise võlgnevus perioodi 01.12.2019. a. – 31.07.2021. a eest summas 5818 (viistuhat kaheksasada kaheksateist) eurot.
Välja mõista J.A. R.A. kasuks elatis alates 01.08.2021. a igakuiselt summas, mis moodustab poole Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni R.A. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
Väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja määratud arveldusarvele (menetluse ajal R.A. arveldusarve nr XXX). Selgituseks tuleb märkida „elatis“ ning kuu, mille eest elatist tasutakse.
Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt kuu viimaseks päevaks järgneva kuu eest ette.
Jätta menetluskulud J.A. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hagejad võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I. Asjaolud R.A. (hageja) esitas 24.11.2020. a Tartu Maakohtule hagi J.A. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ema surnud, hageja eestkostjaks on määratud E.L. Kostja ei ole hageja ülalpidamises osalenud. Hageja palub elatise välja mõista alates 2019. aasta detsembrikuust seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus võttis hagi menetlusse 07.12.2020. a määrusega ning andis kostjale aega 30 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale Justiitsministeeriumi rahvusvahelise koostöö talituse teate kohaselt kätte toimetatud 14.05.2021. a. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem vastust hagiavaldusele. II. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et
ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatusvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on TsMS § 5 lg 1 kohaselt seotud hageja nõudega. Hageja on taotlenud seaduses sätestatud minimaalse igakuise elatise väljamõistmist alates 2019. aasta detsembrikuust. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a määruse nr 117 kohaselt oli 2019. aastal töötasu alammäär 540 eurot kuus ning 19.12.2019. a määrusega nr 115 on kehtestatud töötasu alammäär alates 2020. aastast 584 eurot. Seega igakuine elatis ühele lapsele ei võinud 2019. aastal olla väiksem kui 270 eurot kuus ning alates 2020. aastast väiksem kui 292 eurot. Kohus mõistab kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja tagasiulatuvalt elatise alates 01.12.2019. a summas 5818 eurot, arvestades, et 30. juuniks muutus sissenõutavaks ka elatis juulikuu eest. Alates 01.08.2021. a tuleb kostjal elatist tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiste perioodiliste maksetena summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Elatis tuleb tasuda igal kuul järgmise kuu eest ette hageja seadusliku esindaja määratud arveldusarvele (hagiavalduse esitamise ajal R.A. arveldusarve nr XXX). III. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kuna hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja, ei saa hagejal ka õigusabikulusid olla. Seega puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ning kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitud hagihind ei ole menetluskulu. Ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse (elatishagi) hind on vastavalt TsMS § 129 lg 2 nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind omab tähendust vaid kohtu jaoks tsiviilasja menetlemisel, näiteks sõltub hagihinnast, kas kohus saab menetleda asja lihtsustatud korras või kirjalikus menetluses kohtu määramisel. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.