Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Maakohtu põhjendused

17.06.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis AO-lt ja KP-lt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 44 738,15 eurot, intressi 5307,77 eurot ja seisuga 16.12.2014 viivise 47 735,98 eurot ning viivise põhinõudelt alates 17.12.2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Kokku mõistis kohus kostjatelt AS-i Reverta kasuks välja võla mitte rohkem kui 246 698,96 eurot. Kohus jättis menetluskulud 3834,69 eurot solidaarselt kostjate kanda ja määras, et kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et AS Reverta ja AO vahel sõlmiti 21.06.2005 laenuleping nr 556-05-F, mille kohaselt laenas kostja hagejalt 3 860 000 krooni (246 698,96 eurot). 14.08.2006 sõlmisid pooled laenulepingule lisa nr 1, mille alusel lepiti kokku ühe laenulepingut tagava vara, korteriomandi Tallinnas, XXXXXX XXX XX-XX, vabastamises ühishüpoteegi alt. 08.11.2006 sõlmiti laenulepingule lisa nr 2, mille alusel pooled leppisid kokku laenulepingut tagava vara, korteriomandite Tallinnas, XXXXXXX XXXX ja XXXXX XX, vabastamises ühishüpoteegi alt ning intressimäära muutmises. 04.07.2007 sõlmiti laenulepingule lisa nr 3, mille alusel pooled leppisid kokku täiendava laenusumma 800 000 krooni (51 129,31 eurot) väljastamises AO-ile. Kokku laenas hageja kostjale laenulepingu alusel 4 660 000 krooni (297 828,29 eurot). 20.06.2005 sõlmisid hageja ja kostja KP käenduslepingu nr 55605F-KL. AO võlgnevust ei tasunud ning 02.06.2009 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. Nõude täpsustuste kohaselt esitas hageja nõude kostjate vastu osale põhivõlgnevusest 44 738,15 eurot, intressimaksele 5307,77 eurot ja osale viivistest 01.06.2012 seisuga 39 430,38 eurot, eeldades hagi esitamisel, et osaliselt saab hageja nõue kostjate vastu rahuldatud laenu tagatiseks oleva vara müügi arvelt. Pandi esemeks olnud kinnisasi XXXXXXX XXX X, XXXXXX külas, Viimsi vallas, Harjumaal võõrandati 16.05.2014 enampakkumisel alghinnaga 135 850 eurot. Vara müügist laekus 19.06.2014 hagejale 126 011,80 eurot, mille arvelt on hageja vähendanud laenusumma põhiosa võlga. Hagiavalduses kostjate vastu esitatud nõue ei ole pandi eseme realiseerimise järgselt aga vähenenud. 01.06.2012 hagiavalduses esitatud nõudele on lisandunud veel viivis arvestatud laenusummalt 44 738,15 eurot, 0,02 % iga viivitatud päeva eest (8,95 eurot päevas) perioodil 02.06.2012 - 16.12.2014 (928 päeva eest), kokku 8305,60 eurot. KP leidis, et võttes arvesse, et hageja (võlausaldaja) tegevuse tulemusena (hüpoteegi alt vabastamine) vähendasid käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra. Selleks summaks on vähemalt 60 000 eurot, sest iga korteriomandi - XXXXXXX X, XXXXXX XXX XX-XX ja XXXXX XX-XX - turuhinnaks tänase päeva seisuga ongi 20 000 eurot. Hageja leidis, et tagatiste vabastamise eelduseks oli laenulepingu 556-05F lisa 2 punkt 5 kohaselt laenusumma osa 70 302,81 euro (1 100 000 krooni) ennetähtaegne tagastamine. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et eeltoodust nähtub, et lisatagatiste hüpoteegi alt vabastamise eelduseks oli ka laenusumma vähendamine, ehk hageja ei andnud tagatiste vabastamise nõusolekut ilma vastuhüve (laenusumma osaline tagastamine) saamist. KP leidis, et vastavalt tarbijakäenduslepingu nr 55605F-KL p-le 1.2. lepinguks loetakse ka lepingu muudatusi, täiendusi, tähtaegade pikendamisi, uuendamist teise lepinguga (novatsioon) jt, kuid ainult tingimusel, et käendaja on selle kohta andnud igakordse kirjaliku avalduse võlausaldajale. Seega ei pea kostja vastutama AO võlgnevuse eest 51 129,32 eurot (ehk 800

000 krooni), sest see oli täiendav laen, millest KP ei teadnud midagi ning ei andnud selle kohta kirjalikku avaldust hagejale (võlausaldajale). Hageja selgitas, et esitas kostjate vastu hagi mitte kogu laenulepingust tuleneva nõude ulatuses vaid osaliselt – ehk hageja ongi oma nõuet KP suhtes juba vähendanud, isegi suuremas ulatuses, kui kostja seda ise oma vastuses hagile taotles. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 44 738,15 eurot, intressivõlgnevuse summas 5 307,77 eurot, viivise seisuga 16.12.2014 summas 47 735,98 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhiosa summalt alates 17.12.2014 kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista eelpool nimetatud võlgnevuse, kuid kokku mitte rohkem kui 246 698,96 eurot. Kohus leidis, tuginedes VÕS § 8 lg-le 2, § 142 lg-le 1, § 145 lg-le 1, et KP vastutab hagejaga sõlmitud käenduslepingu alusel solidaarselt AO-iga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Hageja põhinõue 44 738,15 eurot on põhjendatud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvestas intresse perioodil 15.12.2008 kuni 02.06.2009 summalt 208 467,51 eurot (intressimäär oli 5,34 %). Laenulepingu ülesütlemise ajaks ja peale tagatisvara realiseerimist sissenõutavaks muutunud tasumata intressi suuruseks on 5307,77 eurot. Kohus leidis, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kuna kostjad on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjatelt ka viivise väljamõistmine. Seega tuleb hageja nõudel kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis alates 17.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jättis kohus menetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. 04.06.2015 toimunud kohtuistungil märkis hageja, et tema menetluskuluks on riigilõiv 3834,69 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb nimetatud summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus Kostja KP palub tühistada maakohtu otsuse, jätta hagi KP suhtes rahuldamata või saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus jättis täitmata eelmenetluse ülesanded. Vastustaja ja AO tegid ilma käendaja nõusolekuta 3 muudatust põhilepingule, s.t laenulepingule, millega esiteks vabastati hüpoteegi alt korteriomand Tallinnas, XXXXXX XXX XX-XX AO poolse vastusoorituseta ning kolmandaks suurendati laenusummat 800 000 krooni. Seega on ilmselge, et võlausaldaja ja põhivõlgniku tegevus kahjustas tõsiselt käendaja positsiooni.

Apellant leiab, et laenukohustus oleks olnud täielikult kaetud laenu tagatiseks olnud hüpoteekide arvelt, kuid võlausaldaja ja põhivõlgniku tegevus on tekitanud kostjale kahju. Vastavalt statistilistele andmetele maksis seisuga 2006.a korter XXXXXX XXX XX-XX Tallinnas (üldpinnaga 65,3 m2) ca 84 694 eurot; korter XXXXXXX XXXX-X (üldpinnaga 46,8 m2) ca 64 724 eurot; korter XXXXX XX-XX (üldpinnaga 65,5 m2) ca 84 953 eurot; kinnisasi XXXXXXX XXX X, XXXXXX külas vähemalt 135 850 eurot (apellant lähtub selles osas summast, mille eest võõrandati kinnistu kohtumenetluse käigus enampakkumise teel). Laenusumma, mis oli tagatud ülalmainitud tagatistega oli 3 860 000 krooni, ehk 246 698,96 eurot. Nimetatud tagatiste väärtus on kokku 373 221 eurot, s.o 126 522,04 eurot rohkem kui kohustuste summa. Maakohus ei ole analüüsinud ega hinnanud kostja vastuväiteid VÕS § 145 lg 5 kohaldamise osas. Näiteks korter aadressil XXXXXX XXX XX-XX, mis oli vabastatud ilma käendaja (apellandi) nõusolekuta ning ilma vastusoorituseta hüpoteegi alt, maksis 2006.a ca 84 694 eurot, järelikult tulenevalt VÕS § 145 lg 5 ei pea apellant käendaja selle summa osas vastutust kandma. Kohtuotsuses ei ole toodud ühtki arvestust ega põhjendust ning apellandil on põhjust arvata, et summad, mille kohus kostjatelt välja mõistis, olid ekslikud. Lisaks sellele, et kohus pole arvestanud, et käendaja suhtes kuulub kohustus vähendamisele VÕS § 145 lg 5 alusel, peab kohus võtma ka arvesse, et käendaja ei vastuta käesolevas asjas laenusumma suurendamise tagajärjel tekkinud võlgnevuse eest, kuna igasuguseid lepingu lisasid võisid pooled sõlmida üksnes käendaja nõusolekul tulenevalt käenduslepingu tingimusest. Arusaamatu ja ebaseaduslik on kohtu põhjendus, mille kohaselt kuulub ka põhisumma hageja poolt taotletud summas kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele, kuna vastustaja olevat oma nõuet apellandi suhtes vähendanud. Ka siin puuduvad kohtuotsuses arvestused ja mistahes põhjendused. Isegi kui oletada, et vastustaja kasuks välja mõistetud summad on arvutatud seaduspäraselt, mõistis kohus apellandilt ja AO-ilt solidaarselt välja 97 781,81 eurot, millest põhivõlg moodustab 44 738,15 eurot. Summale on lisandunud arvestus, mille kohaselt oli võlgnevus 800 000 krooni (ehk 51 129,32 euro) võrra suurem, kui võlgnevus, mida apellant nõustus käendama. Tulenevalt VÕS § 145 lg-st 4 ei laienda tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, käendaja vastutust. Käendusleping oli sõlmitud 20.06.2005 ning laenusumma suurendati 04.07.2007, mistõttu kohaldub käesolevas asjas VÕS § 145 lg 4. Hagiavaldusest ega otsusest ei ole arusaadav, kuidas tekkis põhivõlgnevus 44 738,15 eurot. Hageja lihtsalt avaldas, et nõuab osa võlgnevusest, kuid ei selgita, mille arvel ja millise summa võrra on põhivõlgnevus vähendatud ja kohus ei pööranud sellele üldse tähelepanu. Hageja pidi tõendama, et vabastades (ilma käendaja nõusolekuta) korteriomandeid hüpoteegi alt, ei ole hageja käendajale (apellandile) kahju tekitanud. Kui maakohus asus seisukohale, et kostja pidi oma väiteid täiendavalt põhistama ja/või tõendama, siis pidi kohus andma selleks ka võimaluse pöörates sellele tähelepanu. Apellant rõhutab, et seisuga august 2006 oli AO põhivõlg 3 772 748,69 krooni (241 122,58 eurot); 14.08.2006 vabastas hageja ilma käendaja nõusolekuta hüpoteegi alt korteri XXXXXX XXXX, võttes arvesse korteri turuhinda, vabaneb käendaja vastutusest 84 694 euro ulatuses. 08.11.2006 vabastas hageja hüpoteegi alt korterid XXXXXX tn ja XXXXX tn – võttes arvesse

korterite turuhinda, vabaneb käendaja vastutusest 149 677 euro ulatuses. Seega seisuga dets.2006 oleks käendaja vastutuseks üksnes 6751,58 eurot – s.t 241 122,58 – 84 694 – 149 677. Võttes arvesse, et perioodil 2007 – 2009 tasus AO vähemalt 6000 eurot põhivõlast, võrdub käendaja vastutus nulliga. Kohtumenetluse ajal võõrandati enampakkumise teel kinnisasi XXXXXXX XXX X ja hageja sai sellest 126 011,80 eurot, mille arvelt on hageja vähendanud laenusumma põhiosa veelgi. Isegi kui eeldada, et hagejal oli õigus vabastada korteriomandeid hüpoteegi alt ilma käendaja nõusolekuta ja selles osas ei ole apellandile kahju tekitanud, siis ei ole hagi summa ikka põhjendatud ja tõendatud järgmistel põhjustel. Seisuga 01.06.2012 oli põhivõlg hageja ees 208 467,51 eurot. Kuid on tähtis, et selles summas on võlg, mille eest ei pea apellant käendajana vastutama, s.o täiendav laen 800 000 krooni ehk 51 129,32 eurot. Järelikult põhivõlg, mille eest peaks apellant käendajana hüpoteetiliselt vastutama, on 157 338,19 eurot (208 467,51 – 51 129,32). Samas kohtumenetluse käigus võõrandati kinnisasi XXXXXXX XXX X hinnaga 126 011,80 eurot, mille arvelt on hageja vähendanud laenusumma põhiosa võlga. Kuna kinnistu oli tagatiseks käenduslepingu sõlmimisel, siis on apellant seisukohal, et käenda ja vastutuseks võiks hüpoteetiliselt olla 31 326,39 eurot (157 338,19 – 126 011,80), aga mitte 44 738,15 eurot. Kuna apellandi arvates on põhjendamata ja tõendamata põhinõue tema vastu, siis on põhjendamata ka viivised ja intressid. Seda enam, et viivised on välja mõistetud summas, mis ületab põhivõlgnevuse summa ja see on apellandi arvates ebaseaduslik. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada KP puudutavas osas, ja asi selles osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. AO puudutavas osas ei ole kaebust esitatud ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus märgib, et hageja sõlmis kostjaga 20.06.2005 tarbijakäenduslepingu AO ja hageja vahelise laenulepingu nr. 556-05F laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks. Kuigi käenduslepingus on märgitud, et nimetatud laenuleping on sõlmitud 20.06.2005, on see ekslik, kuivõrd laenuleping sõlmiti 21.06.2005. Sellest eksitusest ei saa teha järeldust, et käendusleping ei ole sõlmitud 21.06.2015 laenulepingu nr. 556-05F täitmise tagamiseks. Käenduslepingus on kokku lepitud, et lepinguks (tagatavaks laenulepinguks) loetakse ka lepingu muudatusi, täiendusi, tähtaegade pikendusi, novatsiooni jt., kuid ainult tingimusel, et käendaja on selle kohta andnud igakordse kirjaliku nõusoleku (avalduse). Vaidlus puudub selle üle, et KP ei ole andud oma kirjalikku nõusolekut laenulepingu lisade 1-3 sõlmimiseks, sealhulgas 04.07.2003 sõlmitud lepingu lisa nr.3 sõlmimiseks, millega hageja andis kostjale täiendavalt 800 000 kr. (51 150 eurot) laenu ja laenusaaja kohustus tasuma 6000 kr. (383, 63 eurot) lepingutasu. VÕS § 145 lg. 4 kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustusi. Pärast käenduslepingu sõlmimist tehtud põhivõlgniku kohustusi laiendavad tehingud, näiteks täiendava laenu andmine) ei suurenda käendaja vastutust. See tähendab, et käendaja saab sellisel juhul nõuda, et tema vastu

nõude esitamise korral asetataks ta olukorda, mis eksisteerinuks juhul, kui vastavat tehingut ei oleks tehtud. Selleks, et hinnata käendaja võimalikku vastutuse suurust, tulnuks maakohtul selgitada kändajale õigust nõuda hagejalt välja andmed, mis võimaldaks seda hinnata (seejuures intresside ja viivise osas) laenulepingu ülesütlemise hetkel 02.06.20009, lähtudes eeldusest, et laenusumma oli 3 860 000 kr. (246 803 eurot); seejuure esitada andmed põhivõlgniku poolt laenuandjale kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasutu kohta. Praegu toimikus olevad tõendid hageja võimaliku nõude suurust käendaja vastu arvutada ei võimalda. Maakohus on ka sisuliselt tähelepanuta jätnud käendaja tuginemise VÕS §-le 145 lg. 5, mille kohaselt väheneb käendaja vastutus tagatise vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähendavad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja vabastas laenu tagatiseks antud kolm korteriomandit Tallinnas ühishüpoteegi alt. Seejuures ei ole XXXXXX XXX XX-XX korteriomandi vabastamise eest hüpoteegi alt hageja põhivõlgnikult vastu midagi saanud (vähemalt ei ole ta midagi sellist väitnud), kahe ülejäänud korteri eest laenusumma kustutamiseks 1 100 000 kr. (70 332 eurot) saamist ei ole hageja aga tõendanud ega oma nõude arvestuses käendaja vastu näidanud. Tagatiste väärtust ühishüpoteegist vabastamise aja seisuga ei ole maakohus kindlaks teinud, piirdudes viitega käendaja väitele, et nende korteriomandite väärtus oli vähemalt 20 000 eurot, samas kui apellandi poolt apellatsioonkaebusega koos esitatud andmed näitavad kordades suuremat väärtust. Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada apellanti puudutavas osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Menetluskulude jaotuse käendajat puudutavas osas otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisele ja sõltuvalt selle tulemustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.