Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud 27.11.2015 esitas OÜ Planmaster Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pärnu Maakohtu 01.12.2015 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik. 18.12.2015 esitas ajutine pankrotihaldur (edaspidi haldur) kohtule aruande, milles palus: määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2500 eurot, mittemaksmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; - kinnitada pankrotihalduri tasuks 397 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot), mis hüvitada riigi õigusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest. Tasu palub ajutine pankrotihaldur määrata OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo; - määrata võlgniku dokumentide hoidjaks Argo Särev. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 60 103.19 eurot (sh maksuvõlg ligemale 30 000 eurot) ning vara puudub. Haldur märgib, et sõiduauto Toyota Auris, reg.märk 160BHY osas, et sõiduk on võõrandatud 10.04.2013 Lätti, kuid seatud keelumärke tõttu ei ole saanud ostja seda enda nimele registreerida. Asjas on pooleli kohtuvaidlus (tsiviilasi nr 2-141137). Kaubik Mercedes-Benz 611D, registrimärk 679TVS ja Mitsubishi Galant, registrimärk 836TDE on võlgniku sõnul amortiseerunud ja võõrandatud vanarauaks, kuid neid ei ole saanud registrist keelumärgete tõttu kustutada. Registris on registrikanne mõlemal sõidukil peatatud. Nõuded SIA Aige, Krismar Tekstiil OÜ ja Hansas Plaaditurg AS vastu summas 46 515.19 € on lootusetuna maha kantud, Hansas Plaaditurg AS on 2013 nõudele 18 € alates esitanud vastuväite. SIA Aige on võlgniku sõnul sisuliselt maksejõuetu. Krismar Trading OÜ on tegutsev firma, millel on maksuvõlg alates 20.07.2015. Varana ei ole kajastatud Swedbank Liising AS-iga sõlmitud liisingulepingu alusel soetatud sõiduautot 252BLP, kuna võlgniku sõnul on liising üle antud kolmandale isikule ning sõiduk on kolmanda isiku valduses. Juhul, kui aga liisingleping lõpetada ja sõiduk liisingufirmale tagastada, siis tõenäoliselt on piisab sõiduki müügitulust vaid liisingu jäägi 18 161.76 €, võlgnevuse 379.45 € ja müügi ettevalmistuse (sõiduki pesu ja hooldus) ning otseste müügikulude tasumiseks. Haldurile esitatud andmetel on Planmaster OÜ maksejõuetuse peamisteks põhjuseteks ostjate võlgnevused ning 2014.a. maksuotsus. Ajutise halduri hinnangul oleks ostjate võlgnevustest tekkinud kahjud olnud võimalik tegevuskasumist mingi perioodi möödudes katta. Tekkinud maksuvõla tõttu aga arestiti võlgniku varad ja kontod, mis oluliselt takistas põhitegevust. Haldur asub seisukohale, et Planmaster OÜ maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Praegu teadaolevatel andmetel ei ole Planmaster OÜ tervendamine võimalik, kuna tegevus on lõppenud juba aasta tagasi, tegevuseks vajalikud vahendid puuduvad, samuti puuduvad varad ja vahendid võlgnevuste tasumiseks ning tegevuse taaskäivitamiseks. Teadaolevalt on kõik töölepingud lõppenud. Haldurile on teatatud, et töötajatel nõudeid ettevõtte vastu ei ole. 2 (5)

Tsiviilasi nr 2-15-17921

Haldur on kirjeldanud aruandes oma tegevust käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 12 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks 64 € /tunnis, on halduril õigus tasule summas 768 €. Kuna menetluses puuduvad vahendid täies mahus halduri tasu maksmiseks, siis tuleb taotleda halduri tasu hüvitamist osaliselt menetlusabi korras riigi vahenditest seaduses ettenähtud ulatuses. Seega teeb haldur kohtule ettepaneku määrata tema tasust x eurot ja sellele lisanduv käibemaks x eurot riigi vahenditest mõista see OÜ Andrus Õnnik Õigusbüroo kasuks välja. Pankrotiavalduse esitanud võlgnikku 21.12.2015 toimunud kohtuistungil ei osalenud, kuid on oma kirjalikus seisukohas nõustunud halduri aruandes tooduga. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodu ja taotluste juurde. Kohtu 21.12.2015 määrusega anti võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele võimalus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtu deposiiti 2500 eurot hiljemalt 04.01.2016. 04.01.2016 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtule taotluse, milles palub mitte lõpetada pankrotimenetlust raugemise tõttu ning alternatiivselt vähendada deposiidisummat ning pikendada deposiiti tasumise tähtaega. Taotluse kohaselt on halduri aruandes kajastatud ka võlgnikku ja Maksu- ja Tolliametit puudutavat ning käesoleval hetkel pooleli olevat kohtuvaidlust tsiviilasjas nr 2-14-1137, milles mõlemad on kostjateks. Nimelt müüs OÜ Planmaster väidetavalt 10.04.2013 müügilepingu alusel talle kuulunud 2010 väljalaskeaasta sõiduauto Toyota Auris D4D (reg. märk 160BHY) Läti Vabariigis registreeritud SIA-le A&M Projekt. Kui ostja läks sõidukit enda nimele registreerima, selgus, et 18.04.2013.a (so. 8 päeva peale müügilepingu sõlmimist) on Eesti autoregistris seatud Maksu- ja Tolliameti kasuks võõrandamise keelumärge, ning sõidukit ei ole võimalik ostja nimele ümber registreerida. 03.10.2013 müüdi sõiduk edasi SIA–le Exauto. Viimane esitas hagi Pärnu Maakohtusse võõrandamise keelumärke kustutamiseks. Planmaster OÜ võttis hagi õigeks, kuid Maksu- ja Tolliamet vaidles vastu, leides, et sõiduki 10.04.2013 võõrandamistehing oli näilik ning et käsutuskeeldu rikkuv hilisem tehing on tühine. Pärnu Maakohtu 15.05.2014 otsusega jäeti hagi rahuldamata. SIA Exauto esitas kohtulahendile apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2014 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 15.05.2014 otsus ja saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus ei ole käesolevaks ajaks asjas veel uut lahendit teinud. Maksu- ja Tolliamet leiab, et käesoleval hetkel ei saa tõsikindlalt väita, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimelt sõltub käesoleval juhul Planmaster OÜ-le kuuluva vara olemasolu tsiviilasja nr 2-141137 resultaadist ning on ilmselge, et juhul, kui kohus ei rahulda hageja taotlust sõidukilt käsutuskeelumärke kustutamiseks, on võimalik seda vara realiseerida nii pankrotimenetluse kulude katmise kui ka võlausaldajate nõuete vähemalt osalises määras katmiseks. Arvestades sõiduki vanust (2010. väljalaskeaasta sõiduk), on sõidukil siiski arvestatav turuväärtus, mis www.auto24.ee avaldatud müügikuulutuste1 andmeil võib olla ca 6000 eurot. Kohus on 05.01.2016 küsinud telefoni teel seisukohta taotluse osas ajutiselt haldurilt, kes kinnitas, et menetluse finantseerimisel on ta nõus pankrotimenetlust läbi viima, kuid taotluse asjaoludel ei pea ta vara saamist võlgnikule perspektiivikaks. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus Esmalt lahendab kohus analoogia alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätetega Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotluse, milles paluti mitte lõpetada

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-15-17921 pankrotimenetlust raugemise tõttu ning alternatiivselt deposiidisumma vähendamiseks ning deposiiti tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohus märgib, et esitatud taotlus põhineb suuresti vaid põhjusel, et käesoleval hetkel on Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas pooleli olev kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-14-1137, milles nii Maksu- ja Tolliamet kui ka võlgnik on kostjateks. Kohus peab vajalikuks rõhutada (kohus tutvunud kohtuinfosüsteemi vahendusel asja materjalidega, Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2014 otsus on halduri aruandele lisatud), et eelpooltoodud tsiviilasjas on SIA EXAUTO esitanud hagi tulenevalt 03.10.2013 sõlmitud auto müügilepingust, mille alusel müüs SIA A&M Projekt sõiduauto Toyota Auris D4D SIA EXAUTO-le. Antud tsiviilasjas ei ole hagi esemeks 10.04.2013 võõrandamistehing OÜ Planmaster ja SIA A&M Projekt vahel, mille osas Maksu- ja Tolliamet leiab, et antud tehing oli näilik ning seega tühine. Seega on küsitav, kas kohus tsiviilasja nr 2-14-1137 menetluses üldse peab 10.04.2013 tehingu kehtivust hindama, kuivõrd hagi esitaja tugineb 03.10.2013 ehk temale omandi üleminekut puudutavale tehingule (omandiõigus on põhiline alus vara arestist vabastamise nõudele). Kohus leiab siiski seda, et isegi kui 10.04.2013 võõrandamistehing on tühine ja kohus peaks eelnimetatud menetluse raames selle faktilise asjaolu tuvastama, siis ei muuda see võlgniku varalist seisundit kuidagi paremaks. Sellisel juhul tuleks läbi viia tagasitäitmine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 ja võlaõigusseaduse 52. peatüki (alusetu rikastumine) sätete alusel OÜ-l Planmaster tuleb tagastada 10.04.2013 sõiduki võõrandamistehingust saadud 4900 EUR (mis on tsiviilasja nr 2-14-1137 materjalide (SIA EXAUTO 05.11.2015 menetlusdokumendi lisa 2) kohaselt OÜ-le Planmaster reaalselt makstud) tagastada. Selliseid vahendeid aga võlgnikul ei ole. Eelneva põhjal tuleb taotlus pankrotimenetluse raugemise tõttu mittelõpetamiseks rahuldamata jätta, sest kohus ei näe sarnaselt halduri arvamusega perspektiivi võlgniku omandisse vara tagasisaamiseks. Maksu- ja Tolliameti taotlus, millega palutakse deposiidisumma vähendamist ning deposiiti tasumise tähtaja pikendamist, tuleb aga jätta rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. Esitatud taotlusest ei nähtu, mis suuruses deposiidisummat vähendada soovitakse ning millisel põhjusel. Taotlus keskendub sisuliselt vaid tsiviilasja nr 2-14-1137 analüüsil. Kohus on ülalpool selgitanud, et isegi võimalike võlgnikule vara tagasisaamise eelduste (nt eeldusel, et sõiduk on oluliselt suurema väärtusega kui 4900 EUR) täitumisel tuleks pankrotimenetlust pigem oluliselt suuremas mahus finantseerida kui kohtu poolt määratud 2500 EUR vastavalt 21.12.2015 määrusele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgnikul on kohustusi sadu kordi rohkem kui vara, tuleb võlgnik lugeda maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetel puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub reaalne vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus võlgniku varade suurendamiseks vähemalt pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikus ulatuses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus sellisel juhul määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, välja arvatud PankrS § 3 sätestatud viisil raugemise vältimise korral. PankrS § 29 lg 3 alusel määras kohus 21.12.2015 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ja selle maksmise tähtajaks võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele 2 nädalat väljaandes Ametlikud Teadaanded võimaluse teatamisest. Teade on ilmunud 21.12.2015. Tähtaeg on möödunud, kuid keegi ei

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-15-17921 ole kohtu määratud summat tänaseni kohtu deposiiti tasunud. Tähtaja pikendamiseks esitatud taotluse on kohus ülalpool rahuldamata jätnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Pankrotivara puudub ning juba ülalmärgitud põhjendustel puuduvad reaalsed võimalused kohustuste rahuldamiseks, pankrotivara tekkimiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1, mille kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 ja § 193 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise x euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks) riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Haldur märgib, et vastavalt tehtud tööle ja selleks kulutatud ajale (12 tundi, ajakulu sisuline jaotus on halduri poolt välja toodud) on tema tasuks 768 eurot, kuid palub pankrotivaras vahendite puudumist teades lähtuda seaduses sätestatud riigi maksimaalsest toetussummast. Seega tuleb vastavalt halduri taotlusele ja lähtudes PankrS § 23 lg 4 sätetest kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot riigi vahenditest (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. Avalduselt tasutud riigilõiv tuleb jätta võlgniku enda kanda. Lisaks eelnevale tuleb käesoleva asja menetluse lõpetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Dokumentide hoidjaks tuleb halduri taotluse alusel määrata Argo Särav, kes on selleks ka oma kirjaliku nõusoleku andnud. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest pärast võlgniku likvideerimist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest (PankrS § 29 lg 8).

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.