lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-2056/21

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-2056/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1576
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-21-2056

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2021. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

K. L.i hagi J. L.i vastu elatise vähendamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

10. mai 2021.a., edasi kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

K. L. (IK xxx, xxx; e-post: xxx)

Hageja lepinguline esindaja:

Harland Paas (OÜ HUGO; e-post: [email protected])

Kostja:

J. L. (IK xxx)

Kostja seaduslik esindaja:

L. L. (IK xxx, xxx; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

2.Vähendada Pärnu Maakohtu 10.11.2020.a määrusega K. L.ilt väljamõistetud elatist ja välja mõista K. L.ilt elatis J. L.i kasuks alates 09.02.2021.a. igakuise elatusrahana 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot kuni J. L.i täisealiseks saamiseni so kuni xxx.a, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

ASJAOLUD

1.Pärnu Maakohtu 10.11.2020.a. määrusega (maksekäsuga) tsiviilasjas nr 2-20-136240 kohustati K. L.it tasuma alaealisele J. L.ile elatist 292 eurot kuus alates 01.10.2020.a kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni xxx.a. Hageja on käesoleval ajal töötu. Eesti Töötukassa 13.12.2019.a. otsusega nr TVT/19/076164 määrati talle töövõimetoetus alates 14.11.2019 kuni 13.05.2020.a. Töövõimetoetuse maksmist pikendati töötukassa otsusega kuni 13.11.2020.a. Hageja leiab, et lapse vajadused on osaliselt kaetud riiklike toetustega. Puudujääva osa kataks hageja elatisraha ning teise vanema panus. Kui arvestada mõlema vanema seadusjärgset miinimumpanust ehk 2 x 292 eurot ja lisades riikliku lastetoetuse 60 eurot, peaks lapsele kuluma igakuiselt üle 650 euro, mis ei ole reaalne ega põhjendatud. Hageja on seisukohal, et mõistlik ja tema majanduslikku olukorda arvestades ning 2020.a. veebruaris avaldatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskuse RAKE tulemust, on ühe vanema ülalpidamiskulu ca 150 eurot (uuringu järgi on 15-17 aastase lapse ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal 317 eurot kuus, vt https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 150 eurole kuus.
2.Kostja seaduslik esindaja omapoolset vastust kohtule ei esitanud ega ilmunud ka 10.05.20201.a. toimunud kohtuistungile. Hagimaterjalid on kostja seaduslikule esindajale isiklikult kätte toimetatud 16.03.2021.a. (tl 36). Hageja selgitas kohtuistungil, et on käesoleval ajal töötu ning saab töötukassast töövõimehüvitist ca 260 eurot kuus. Muud sissetulekut ei ole. Pärnu Maakohtu määrusega väljamõistetud elatist hageja enda kinnitusel tasuma ei ole võimeline. Hageja töövõime on piiratud. Hageja palus väljamõistetud elatist vähendada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt .

4.Pärnu Maakohtu 10.11.2020.a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-136240 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis alates 01.10.2020 igakuiselt 292 eurot kuni poja J. L.i täisealiseks saamiseni 22.04.2023.a. (tl 9-10). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist 150 eurole kuus (tl 3-5).
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).

Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatist maksma kohustatud vanema varalise seisundi halvenemine või elatist saama õigustatud vanema varalise seisundi paranemine võib olla aluseks elatise suurendamata jätmisele (vt Riigikohtu 07.12.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09).

6.Pärnu Maakohus mõistis kostjalt välja elatise hageja kasuks maksekäsu määrusega kuna kostja sai makseettepaneku kätte, kuid ei esitanud sellele vastuväidet. Maksekäsu kiirmenetluses ei tuvastata elatise väljamõistmise asjaolusid (sh ei hinnata lapse vajadusi ega vanemate varalist seisundit). Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ei saa tuvastada asjaolude muutumist ja seetõttu tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. (vt Riigikohtu 19.10.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 12)
7.Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Senise kohtupraktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Elatise väljamõistmisel tuleb aga arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102).
8.Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1) PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejale määrati töövõimetoetus Eesti Töötukassa 13.12.2019.a otsusega TVT/19/076164 alates 14.11.2019 kuni 13.11.2020 (pikendamise otsus 05.04.2020 nr TVT/20/021627) (tl 26-27) Eesti Töötukassa 03.12.2020 otsusega nr TVH/20/084161 on hinnatud K. L.i töövõime osaliseks kestusega 1 aasta (töövõime vähenemise periood 14.11.2020-13.11.2021 (tl 59-61).

Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 8,4873 eurot (tl 62-63), so keskmiselt 263 eurot kuus. Muid sissetulekuid hageja pangakonto väljavõttelt (tl 80-85, 11-25) ei nähtu. Kinnistusraamatu andmetel on K. L. Tooma kinnistu (registriosa nr 1912108) omanik. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on K. L. registreeritud sõiduauto Ford Tourneo Connect, universaal (ehitusaasta 2005), reg. märk xxx ja sõiduki GAZ, mudel 330273 (ehitusaasta 1999), reg. märk xxx omanikuna. Kostja seaduslik esindaja ei ole maakohtule esitanud omapoolset seisukohta hagiavaldusele ega ka vaatamata kohtu nõudele andmeid oma varalise seisundi kohta (vt tl 23). Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel töötab kostja seaduslik esindaja OÜ-s X.

9.Arvestades kohtu käsutuses olevaid hageja ja kostja seadusliku esindaja ülalpidamisvõimet iseloomustavaid andmeid ning alaealise lapse huve, leiab kohus, et elatise väljamõistmine PKS § 101 lg-s 1 toodud määras (292 eurot kuus) on hageja jaoks ebamõistlikult koormav ning võib asetada isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi. Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1). 2020.a. aasta veebruarikuus valmis Justiitsministeeriumi tellimisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi viidud uuring Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande (kättesaadav https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf) kohaselt on 13-17 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal 412 eurot kuus (vt uuringu lk 40). (vt). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt, seega ühevanema osa 206 eurot.
10.K. L. leiab, et elatise suuruse muutmise otsustamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse lapsele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist saava/nõudva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega, kuid ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-35-17 p 28.2). Käesoleval juhul on elatist maksma kohustatud vanema töövõime osaliselt piiratud, vanema sissetuleku moodustab üksnes töövõimehüvitis. Kohus on seisukohal, et lapsetoetuse arvestamine on põhjendatud. Kohus ei pea aga põhjendatuks vähendada elatist hagis nõutud summani ehk 150 euroni kuus, vaid lähtub elatise suuruse muutmisel eespoolviidatud uuringus toodud 13-17 aastase lapse standardeelarve põhiselt arvestatud ühe kuu ülalpidamiskulu suurusest, mõlema vanema osast ülalpidamiskulu katmisel (kohustusest ülalpidamist anda), hageja osalisest töövõimest (sh mitte

üksnes töövõime osalist puudumisest, vaid ka sellest, et töötamine ei ole vastunäidustatud, vaid osaliselt piiratud) ning riikliku lastetoetuse määrast 60 eurot ja nii kujuneb kõigi asjaomaste isikute huve arvestades igakuise elatise suuruseks 176 eurot (412 - 60) /2 .

11.Eeltoodud põhjendustel vähendab kohus K. L.ilt tsiviilasjas nr 2-20-136240 väljamõistetud elatist ja mõistab välja elatise 176 eurot kuus alates käesoleva hagi esitamisest so 09.02.2021.a Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval