Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

ASJAOLUD

D. O. seaduslik esindaja esitas Viru Maakohtule hagi R. O. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, A. O. ja R. O. olid abielus alates xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx, kuid elasid koos kuni 2020 aasta jaanuarini. Hageja vanemate kooselu ajal xx.xx.xxxx sündis hageja D. O. Kuna vanemate abielu oli lahutatud, siis sünnitõendisse isa andmeid ei kantud. Peale perest lahkumist kostja lapse ülalpidamises ei osale. Hageja esindaja palus tuvastada D. O. põlvnemine R. O.st ning välja mõista R. O.lt elatis alaealise lapse ülalpidamiseks summas 292 eurot kuus. Kostja vastust kirjalikult hagile ei esitanud. 02.07.2021 kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde. Kostja võttis hagi õigeks, tunnistades, et laps põlvneb temast. Samuti ei ole kostjal elatise osas vastuväiteid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste ütlustega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Põlvnemise nõue A. O. ja R. O. abielu on lahutatud enne hageja sündi. Sünni tõendi järgi on D. O. emaks hageja seaduslik esindaja A. O., kandeid isa kohta pole tehtud (tl. 4). Hageja D. O. seadusliku esindaja väitel on lapse isaks kostja. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1, 2 kohaselt, isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. 02.07.2021 kohtuistungil nõustus kostja hagiga põlvnemise nõudes täielikult ja tunnistas isadust. Kuna kostja võttis isaduse õigeks, siis puudub vajadus DNA-analüüside teostamiseks. Elatise nõue

Kostja 02.07.2021 kohtuistungil nõustus elatise maksmisega hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg.1 ja 2 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 94, § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Tulenevalt PKS § 96 on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning PKS § 97 lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär alates 01.01.2020 on 584 eurot ning elatise miinimummäär 292 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja D. O. kasuks alates 16.04.2021 summas 292 eurot kuus kuni D. O. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. Elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1). Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja A. O. arveldusarvele. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejatel võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.