R. L. hagi S. S. vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Hageja: R. L. , isikukood XXX, elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja: S. L., isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja: S. S., isikukood XXX, elukoht XXX, XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
14.juuni 2021. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada, et R. L. , isikukood XXX, sündinud XX.XX.XXXX. a põlvneb S. S. (S.), isikukood XXX, sündinud XX.XX.XXXX. a.
3.Välja mõista S. S. alates 17.juunist 2021. a elatis alaealise lapse R. L. kasuks kuni R. L. u täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.a. igakuiselt 152 (ükssada viiskümmend kaks ) eurot 50 senti.
4.Elatis tuleb tasuda järgneva kalendrikuu eest ette S. L. kontole (kohtuotsuse tegemise ajal XXX SEB Pank).
5.Saata kohtuotsus 10 päeva jooksul arvates jõustumist perekonnaseisuasutusele tegemiseks vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktile 2.
7.Välja mõista kostja S. S. hageja R. L. kasuks menetluskulude katteks 171 (ükssada
seitsekümmend üks) eurot. Väljamõistetud summa kanda S. L. kontole (kohtuotsuse tegemise ajal XXX SEB Pank). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. 17.juunist 2021. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.R. L. seaduslik esindaja - tema ema S. L. on esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse S. S. vastu R. L. põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ema ja kostja XX aastani ühise perekonnana. Kooselust sündis XX.XX.XXX.a. laps R. L. , kelle sünniakti jäid isa andmed märkimata. Hiljem sündis perekonda ka laps S. S., kelle sünniakti on isana kantud S. S., kes aga ei ole nimetatud lapse XXX. Kolm aastat tagasi lahkus hageja ema koos lastega kostja juurest. Pärast seda ei ole kostja enam R.L. materiaalselt toetanud, põhjendades seda kahtlusega, et ta võib mitte olla lapse isa.
2.Eeltoodud asjaoludel taotleb hageja põlvnemise tuvastamist kostjast ja elatise väljamõistmist muutuva suurusena poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Hageja taotles põlvnemise tuvastamiseks DNA ekspertiisi määramist, kui kostja ei võta omaks, et laps põlvneb temast. R. L. põlvnemise tuvastamisel S. S. ei soovi hageja esindaja lapse perekonnanime muutmist. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja on 14.juunil 2021. a toimunud kohtuistungil pärast eksperdiarvamusega tutvumist õigeks võtnud, et R. L. põlvneb temast. Kostja vaidleb vastu taotletava elatise suurusele. Seni kuni ta XXX, ei ole ta võimeline üldse elatist maksma. XXX lõpptähtaeg on 16.august 2022. a. XXX on kostja motiveeritud asuma tööle, arvatavasti XXX. Kostja nõustub maksma elatist 150 eurot kuus, kuna lapse ülalpidamisest peab osa võtma ka ema.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
2 (5)
Kohus on seisukohal, et hageja nõue põlvnemise tuvastamiseks kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Vastavalt PKS § 94 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 84 lg 1 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendist (tl.4) nähtub, et XX.XX.XXXX. a sündinud R. L. ema on S. L. Isa kohta kanne puudub. 17.05.2021. a DNA ekspertiisi ekspertiisiaktis nr XXX (tl.31-32) on ekspert andnud arvamuse, et S. S. bioloogiline isadus R. L. suhtes ei ole välistatud ning S. S. saab 99,999999993 % tõenäosusega olla R. L. bioloogiline isa. Seega saab lugeda tõendatuks, et R. L. põlvneb S. S. ja hagi põlvnemise tuvastamiseks tuleb rahuldada.
5.Kuna kohus on tuvastanud, et S. S. on R. L. vanem, tuleb tal täita alaealise lapse ülalpidamiskohustust vastavalt PKS §-de 96 ja 97 p 1. Osundatud sätete kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isikuks. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 ja 2 alusel kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades alaealise ülalpeetava puhul muuhulgas ka tema kasvatamise kulutusi. Tulenevalt PKS § 100 lõigetest 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ehk käesoleval ajal on 292 eurot. Vastavalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Osundatud paragrahvi 2.lõike järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra.
6.Käesolevas asjas on hageja nõudnud elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et taotleb elatise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest. Kostja on esitanud vastuväite elatise suurusele, märkides, et ka lapse ema peaks siis samas ulatuses lapsele ülalpidamist andma.
3 (5)
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded või vastuväited tuginevad. Osundatud paragrahvi 2.lõike alusel esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Hageja ema S.L. on kohtuistungil andnud ülevaate oma perekonna kulutustest. Tegemist on kolmeliikmelise perega, kuhu kuulub R.L. veel üks laps, kelle isa ei ole kostja. Pere elamispinnakulud moodustavad keskmiselt 150 eurot kuus, toidukulu on üle 200 euro. R. L. on määratud XXX, mille tõttu tuleb käia arstide juures Tartus ja Võrus XXX ja XXX juures. Sõidukulu Tartusse on 20 eurot, Võruskäik 7-10 eurot. Laps kasvab kiiresti, riideid tuleb osta kord nädalas. Lapse ema sissetulek on hagiavalduses märgitud XXX eurot, mis koosneb XXX. Kohus on seisukohal, et kostjal regulaarse sissetuleku puudumine XXX ajal on usutav, kuid see ei välista kostjalt elatise väljamõistmist. Kostja on ka ise osundanud, et elatise väljamõistmisel, juhul, kui ta ei ole võimeline kohtuotsust täitma, tekib tal võlgnevus riigi ees, kuna riik annab lapsele elatisabi täitemenetluse ajal. Kohtu hinnangul ei tohi lapse huvid saada selle tõttu kahjustatud, et tema vanem ei saa talle ajutiselt ülalpidamist anda. Asjaolu, et vanem viibib XXX, on tema enda valikute tagajärg, kuid alaealine laps ei ole objektiivselt võimeline ise endale ülalpidamist hankima.
7.Väljamõistetava elatise suuruse määramisel lähtub kohus lapse ülalpidamiseks ja tema kasvatamiseks vajalikest kuludest, võttes aluseks hageja esindaja selgitused perekonna kulude kohta ja Justiitsministeeriumi poolt tellitud ja 2020.a veebruaris avaldatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuande. Jagades S.L. perekonna kulutused kolme pereliikme vahel, saame iga isiku kulutuse suuruseks ca 150 eurot. Viidatud uuringu tulemustes on hinnatud lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks kahe erineva meetodi alusel 341-388 eurot. Uuringuga on tuvastatud, et keskmine lapse ülalpidamiskulu vanema kohta on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr. Lapse ülalpidamiskulu tuleks jagada kahega, kuna elatis eeldab, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Samas tuleb arvestada ka seda, et antud juhul saab vanem lapse XXX tulenevad lisakulud katta vähemalt osaliselt XXX arvelt, mis näiteks XXX puhul on käesoleval aastal XXX eurot, samuti riikliku peretoetuse arvelt. Seega kui eeldada, et lapse ülalpidamiskulu ühes kuus, arvestamata tema puudest tingitud lisakulusid on keskmiselt 365 eurot, on kummagi vanema osa 182,50 eurot. Riikliku lapsetoetuse arvelt on kummagi vanema osa lapse kuludest 30 eurot, see tähendab, et vanemalt, kes ei ela lapsega koos ja ei ole tema ülalpidamisest osa võtnud, tuleb välja mõista elatis 152,50 eurot.
8.Eeltoodud alustel mõistab kohus kostjalt S. S. välja elatise hageja R. L. kasuks alates kohtuotsuse tegemisest 17.juunil 2021.a kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiste perioodiliste maksetena summas 152,50 eurot. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist, kui pärast asja arutamise lõpetamist on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude
4 (5)
rahuldamise otsus. See tähendab, et näiteks lapse vajaduste või kostja varalise seisundi muutumisel on võimalik hagejal uues hagis taotleda elatise suurendamist või kostjal elatise vähendamist. Elatise maksmise kohustus tuleb täita rahasummade kandmisega S. L. arveldusarvele selliselt, et iga järgmise kuu elatis tuleb üle kanda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
9.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning p 3 kohaselt ei võeta riigilõivu ka põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui see esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Hageja esindaja on esitanud taotluse kostjalt DNA ekspertiisi kulu väljamõistmiseks. Hageja on tasunud ekspertiisikulu katteks kohtu deposiitarvele 171 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ekspertiisikulu väljamõistmisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 171 eurot. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse rahvastikuregistri pidajale hageja isikuandmete muudatuste kandmiseks registrisse. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.