Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-14542
Kohtuasi
XX avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.12.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
QQ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Puudutatud isikud: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Tarvo Ilves
lepinguline
WW (isikukood XXXXXXXXXXX) Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu; registrikood 75000064), esindajad Galina Rannama ja Linda Õisman Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada QQ taotlus osaliselt ja võtta tsiviilasja toimikusse määruskaebuse lisana esitatud täiendav tõend (EKEI 28.12.2020 vastus päringule). Väljatrükk pärimisregistri andmetest jätta vastu võtmata.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 11.12.2020 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.XX (avaldaja) esitas 05.10.2020 Pärnu Maakohtule avalduse enda põlvnemise tuvastamiseks ZZ (surnud XX.XX.XXXX). Avalduse ja selle täienduse kohaselt elasid avaldaja ema ja ZZ koos ning avaldaja ema jäi kooselu ajal rasedaks. Enne avaldaja sündi läksid avaldaja ema ja ZZ lahku. Avaldaja sündides keeldus ZZ ennast avaldaja isana tunnistamast, sest avaldaja ei saanud ZZ perekonnanime. ZZ jäi kadunuks 20.11.2009 ning tema surnukeha leiti 15.04.2010. Kuna avaldaja emal ei olnud kooselu ajal kellegi teisega suhteid, ei saa avaldaja isaks olla keegi muu kui ZZ.
2.Maakohus kaasas menetlusse asjast puudutatud isikutena ZZ vanemad QQ ja WW ning kohaliku omavalitsusena Pärnu linna. 04.12.2020 ärakuulamisel kuulas kohus ära puudutatud isikud, avaldaja ema ja tunnistajana avaldaja emapoolse vanaema YY.
2.1.Avaldaja jäi avalduse juurde ja selgitas täiendavalt järgmist. Raseduse alguses elas ZZ vanemate juures, pärast seda Pärnus üürikorteris. Lapse sünni järgselt suhtles ZZ-ga minimaalselt. ZZ oli sünnitunnistusel isa kandega nõus vaid juhul, kui lapse perekonnanimi saab olema Ddd. ZZ käis koos QQ-ga pärast lapse sündi last vaatamas, niisamuti osales avaldaja oma emaga 2007. aastal ZZ suguvõsa kokkutulekul.
2.2.Puudutatud isik QQ selgitas, et avaldaja ema ja ZZ elasid nende juures paar kuud, misjärel kolis avaldaja ema linna korterisse. Avaldaja ema rasedusest oli QQ teadlik ja käis koos ZZ-ga pärast sündi last vaatamas. Samuti osales avaldaja koos emaga 2007. aastal ZZ suguvõsa kokkutulekul. Pärast lapse sündi ZZ avaldaja emaga ei suhelnud.
2.3.Puudutatud isik WW selgitas, et ZZ ja avaldaja ema elasid nende majas teisel korrusel, kuid temal avaldaja emaga kokkupuudet ei olnud. Avaldajat nägi WW esimest korda suguvõsa kokkutulekul 2007. aastal.
2.4.Tunnistaja YY sõnul viis ZZ tütre, s.o avaldaja ema, enda juurde elama. Tütar ei tunnistanud alguses, et on rase. Rasedusest teatas koos ZZ-ga novembris 2006. Kuna avaldaja ema tegi läbi raske avarii ega julgenud enam maalt linna sõita, üüris ta Pärnusse korteri, kus elas koos ZZ-ga. Enne lapse sündi kolis avaldaja ema Sinti, kuna ei soovinud vägivaldsuse tõttu ZZ-ga koos elada. ZZ nõudis last endale ning soovis, et lapse perenimi oleks Ddd. ZZ käis minuga mitmel korral rääkimas ja palus, et saaks elada koos avaldaja ema ja avaldajaga. Ta ütles, et ei jäta avaldajat kunagi hätta ja aitab teda.
2.5.Kohaliku omavalitsuse Pärnu linna hinnangul nähtub ärakuulamisel antud ütlustest ja selgitustest, et avaldaja on ZZ laps. Eestkosteasutus toetab avaldust. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas avalduse 11.12.2020 määrusega (vaidlustatud määrus) ja tuvastas, et XX põlvneb ZZ (surnud XX.XX.XXXX).
3.1.Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-dele 94 ja 95 ning leidis, et avaldus tuleb rahuldada. Kuna ZZ on surnud ning tema DNA-d ei ole säilinud, ei ole võimalik määrata molekulaargeneetilist ekspertiisi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ZZ avaldas korduvalt soovi last pärast tema sündi toetada ja lapse elus osaleda, mis kinnitab, et ZZ käsitles avaldajat enda lapsena. Menetluses ei ole esitatud avaldaja nõuet ümberlükkavaid asjaolusid. ZZ käis oma emaga pärast sündi last vaatamas. Pole eluliselt usutav, et ta oleks seda teinud võõra lapse puhul. QQ, kes elas nii lapse ema kui isaga raseduse ajal koos, ei pidanud tõenäoliseks, et lapse
2-20-14542 emal saanuks olla muu suhe. Seega on avaldaja veenvalt tõendanud avalduses esitatud asjaolud, mille alusel saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 579 lg 3 mõttes pidada ZZ avaldaja isaks.
4.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ning määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus
5.Puudutatud isik QQ esitas 29.12.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätkata tsiviilasja menetlust. Määruskaebuse rahuldamisel palub kaebuse esitaja tagastada talle kaebuselt tasutud riigilõiv.
6.Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. − Maakohtus on vääralt hinnanud asjas kogutud tõendeid ega ole teinud kõike endast olenevat, et tuvastada asjas vajalikud asjaolud. Kohtu veendumus, mille kohaselt ei ole võimalik molekulaargeneetilist ekspertiisi teostada, ei ole kontrollitud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks pöördunud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) poole päringuga ekspertiisi läbiviimise võimalikuse või ZZ bioloogilise materjali või genoomikapõhiste biomarkerite olemasolu kindlakstegemiseks. 28.12.2020 vastas EKEI, et nad on teinud DNA põlvnemise analüüse ning saanud ka vastuse, kus on osalisteks laps, tema ema ja lapse isaema ning isaisa. − Maakohtu järeldused on ekslikud ja vastuolus kohtuistungil antud ütlustega. Maakohus on omistanud kaebuse esitajale ütlusi, mida ta ei ole kohtule avaldanud ja nimetatu tõttu on maakohus jõudnud võimalikule ebaõigele järeldusele. − Asja läbivaatamisel on jäänud vastuseta, miks avaldaja seaduslik esindaja ei soovinud varasemalt tuvastada avaldaja põlvnemist ZZ. Asjas tuleb läbi viia täiendavad protsessitoimingud, sh molekulaargeneetilise uuringu määramiseks. − Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks lahendanud avaldaja 23.11.2020 loobumise avaldust kohtumäärusega, rikkudes sellega menetlusõigust. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja ja Pärnu linn vaidlesid kaebusele vastu. Puudutatud isik WW toetab määruskaebust.
8.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Koos määruskaebusega esitas QQ taotluse täiendavate tõendite (EKEI 28.12.2020 vastus kaebaja päringule ja väljatrükk ZZ pärimisregistri andmetest) vastuvõtmiseks, tõendamaks molekulaargeneetilise uuringu teostamise võimalikkust ning asjaolu, et 15.10.2010
2-20-14542 pärimistunnistuse tõestamisel ei ole avaldajat pärijana nimetatud. TsMS § 662 lg 3 võimaldab esitada määruskaebemenetluses uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu tuleb taotlus osaliselt rahuldada ja võtta asja juurde EKEI vastus kaebaja päringule. Samas ei ole toimikusse vaja võtta väljatrükki pärimisregistri andmetest, kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjasse puutuva tõendiga. Asja lahendus ei sõltu sellest, kes olid 15.10.2010 pärimistunnistusel ZZ pärijatena märgitud. Menetluse eesmärgiks on avaldaja põlvnemise tuvastamine, mis ei sõltu sellest, kes olid või ei olnud ZZ pärijatena pärimistunnistusele kantud. Menetluses ei ole vajalik tuvastada, miks avaldaja (seaduslik esindaja) põlvnemise tuvastamise avaldust kohtule varem ei esitanud.
11.Põlvnemise tuvastamise pärast isiku surma lahendab kohus TsMS § 550 lg 1 p 5 järgi hagita perekonnaasjana. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab põlvnemise asjas selgitama asjaolusid seni, kuni tal on kindel siseveendumus selle kohta, et mees on või ei ole lapse isa, ning langetama vastavalt sellele otsuse (Riigikohtu 06.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-13, p 17).
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, nagu oleks molekulaargeneetilise uuringu teostamine praegusel juhul välistatud. Seda kinnitab ka kaebaja poolt määruskaebusele lisatud EKEI 28.12.2020 vastus. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud, miks ei ole uuringut võimalik läbi viia lapse, tema ema ja oletatavate isaema ning isaisa osalusel.
13.Samas ei ole TsMS § 581 kohaselt ekspertiisi teostamine põlvnemise tuvastamiseks alati vältimatult vajalik. PKS § 84 lg 1 järgi on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud, ning PKS § 94 lg 2 järgi tuvastab kohus isast põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Seega saab kohus tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest.
14.Olukorras, kus molekulaargeneetilise uuringu tegemine osutub võimatuks, saab tuvastada lapse põlvnemist ka muude asjaolude alusel, mis annavad piisavalt alust järeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Eelkõige saab arvestada asjaolu, et lapse emal olid lapse oletatava eostamise ajal selle mehega intiimsuhted, aga ka kõiki muid asjaolusid, mis koosmõjus annavad alust piisavalt kindlalt järeldada, et laps põlvneb sellest mehest (Riigikohtu 06.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-13, p 15).
15.Maakohus on eksinud, lugedes puudutatud isiku QQ poolt ärakuulamisel avaldatuga tõendatuks, et avaldaja emal ei olnud tõenäoliselt avaldaja eostamise ajal teisi suhteid. Õige on kaebuse väide, mille kohaselt on kohus ärakuulamise helisalvestise kohaselt küsinud ning QQ pidanud ebatõenäoliseks, et ZZ-l võinuks olla avaldaja eostamise ajal teine suhe. Eelmärgitut arvestades on maakohus QQ selgituse sisu protokollis ebaõigesti kajastanud ning teinud sellest hiljem eksliku järelduse.
16.Kuna kohtulahendiga tuvastab kohus lõplikult sugulussuhte, peab kohus enne kohtulahendi tegemist veenduma põlvnemises või selle puudumises ning hagita menetluse eripära arvestades selgitama välja kõik selleks vajalikud asjaolud. Maakohus on jätnud PKS § 94 lõikest 2 tulenevalt kõigepealt tuvastamata, kas lapse ema ja väidetava isa vahel olid lapse eostamisajal intiimsuhted. Sellist asjaolu saab järeldada näiteks sellest, et elatakse koos. Käesolevas asjas ei ole maakohus selgitanud välja, kas lapse eostamise ajal elasid lapse ema ja väidetav isa koos. Juhul, kui sellised suhted nimetatud isikute vahel olid, on vajalik edasiselt tuvastada, kas tegemist on ülimalt suure tõenäosusega lapse isaga.
2-20-14542
17.Maakohtu poolsed minetused võisid mõjutada asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada kaebemenetluses. Seetõttu tuleb saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
18.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada ammendavalt välja asja lahendamiseks olulised asjaolusid, sh tuvastada täpsemalt avaldaja eostamise aeg. Seejärel tuleb maakohtul hinnata, kas asjas on kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel saab otsustada isaduse üle ülimalt suure tõenäosusega, ning vajadusel koguda uusi tõendeid, sealhulgas otsustada ekspertiisi teostamise vajalikkuse üle.
19.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et hagita menetluses ei ole loobumine kohtu jaoks TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt siduv. Lisaks märkis avaldaja seaduslik esindaja ärakuulamisel, et soovib menetlust jätkata, s.o loobus varem esitatud avaldusest.
20.TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja uuel läbivaatamisel. Siis saab maakohus lahendada ka kaebaja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Nimelt sõltub TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitajale riigilõivu tagastamine sellest, kuidas otsustab kohus vastava kulu menetlusosaliste vahel jagada.
21.TsMS § 696 lg-st 3 tulenevalt ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega ringkonnakohus saadab hagita asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee ise menetlust lõpetavat lahendit (vt Riigikohtu 28.05.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.