Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX esitas Harju Maakohtule 29.10.2015 avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis esitatud avalduse 12.11.2015 kohtumäärusega menetlusse. Tsiviilasjas toimus 26.11.2015 eelistung, millele ilmusid avaldaja ja võlgnik, võlgnik avaldaja nõudeid ei tunnistanud. Kohus teatas 16.11.2015 eelistungil, et teeb ajutise halduri määramise või määramata jätmise kohta määruse teatavaks 10.12.2015. 10.12.2015 kohtumäärusega nimetas kohus XXX ajutiseks halduriks Martin Krupp ́i (Cavere Õigusbüroo OÜ; asukoht: Estonia pst 1, 10143 Tallinn; [email protected]; tel +372 50 72 034) ja määras kohtuistungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks Harju Maakohtus 21.12.2015.a kell 10.00 Kentmanni tn 13, Tallinn, V korrus, saal nr 518. Ajutine haldur esitas 18.12.2015 kohtule ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. 21.12.2015 toimunud kohtuistungile ilmusid võlgnik ja võlgnikule määratud ajutine haldur, ilmumata jäi pankrotiavalduse esitaja. Võlgnik esitas kohtuistungil taotluse jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. PankrS § 26 lg 1 kohaselt juhul, kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu kohtuistungile, võib kohus jätta pankrotiavalduse läbi vaatamata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus 21.12.2015 toimunud kohtuistungi kohtukutse kätte toimetanud lepingulisele esindajale Ardi Šuvalov ́ile 10.12.2015. Kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud avaldaja kohut informeerinud istungile ilmumise takistustest, kohus helistas enne istungisaali sisenemist avaldaja lepingulise esindaja telefonile nr 51 422 33, kuid telefon oli välja lülitatud. Peale kohtuistungi toimumist esitas 21.12.2015 avaldaja lepinguline esindaja kohtule taotluse määrata tsiviilasjas uus kohtuistungi aeg, kuna lepinguline esindaja ei jõudnud kohtuistungile seoses liiklusummikuga Rannamõisa teel (samal põhjusel ei olnud lepingulisel esindajal võimalik kohut teavitada istungile mitteilmumisest). Kohus on seisukohal, et sõltumata liiklusseisakutest vms takistusest, mille tõttu hilinetakse või ei ole võimalik istungile ilmuda, on istungile ilmuma kohustatud isikul kohustus teavitada kohut takistavast asjaolust hiljemalt istungi algusajaks. Kohus püüdis ise avaldaja lepingulise esindajaga XXXakti saada, et küsida istungile jõudmisele hilinemise või tulemata jätmise põhjuste kohta, kuid avaldaja lepingulise esindaja telefon oli välja lülitatud, mistõttu ei õnnestunud kohtul XXXakti saada. Eeltoodust tulenevalt puudus kohtul teave, mille tõttu oleks saanud 21.12.2015 kohtuistungi jätta korraldamata või toimumisaega muuta. Kohus on seisukohal, et peale kohtistungi toimumist avaldaja lepingulise esindaja poolt esitatud selgitus ei ole arvestades asjaolusid piisav uue kohtuistungi toimumise aja määramiseks. Antud juhul ei ole avaldaja kohut õigeaegselt teavitanud istungile ilmumise takistustest. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et XXXavaldus XXXpankroti väljakuulutamiseks tuleb PankrS § 3 lg 2 koosmõjus TsMS § 477 lg 1 ja PankrS § 26 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse avaldajale tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Menetluskulud PankrS § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. PankrS § 3 lg 2 koosmõjus TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Võlgniku menetluskuluks on TsMS § 144 p 1 kohaselt õigusabikulu summas 744 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv teavitanud kohut oma esindusõigusest 07.12.2015, varasemalt on võlgnikku tsiviilasjas esindanud Helis Selge. Lepingulise esindaja õigusabikuluks on 04.12.2015 ettevalmistamine nõupidamiseks, nõupidamine; 16.12.2015 telefoninõupidamine kliendiga, suhtlemine XXX ja XXX; 17.12.2015 pankrotiavaldusele vastuväidete koostamine, teabenõudele vastuse täiendamine, e-kirjavahetus kliendiga, telefoninõupidamine. Kohus on seisukohal, et võlgniku õigusabikulu ei ole antud juhul põhjendatud ega vajalik rohkem, kui 360 euro ulatuses. Põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on võlgniku poolt 20.12.2015 esitatud vastuväited pankrotiavaldusele, lisaks arvestab kohus lepingulise esindaja poolt tsiviilasja materjalidega tutvumisega ja nõupidamisega kliendiga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus avaldajalt võlgniku kasuks välja õigusabikulud 360 eurot käibemaksuga. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb avaldajal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1728 eurot (s.h käibemaks 288 eurot) ja kulude katteks 50,96 eurot, kokku 1778,96 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks ajutise halduri tasu kokku rohkem kui 10 h ulatuses. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1080 eurot (10 h x 90 eurot= 900 eurot + käibemaks 20% 180 eurot= 1080 eurot) ja kulude katteks 50,96 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja 10.12.2015 kohtumääruse alusel kandnud 17.12.2015 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1300 eurot. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb määrata väljamaksmisele kohtu deposiiti 17.12.2015 laekunud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.