Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

likvideerimismenetlus ning võlgniku likvideerijaks nimetati Tiia Kalaus (edaspidi nimetatud: võlgniku likvideerija). Likvideerimismenetluse algatamise kanne on äriregistris tehtud 06.10.2015. a ning teade likvideerimismenetluse algatamise kohta avaldati väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 15.10.2015. a. Võlgniku likvideerija esitas 05.11.2015. a Viru Maakohtusse avalduse võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks ning pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku juhatuse liikmeks enne likvideerija määramist perioodil 08.11.2013. a 06.10.2015. a äriregistri andmetel Ü A (ik xxxx) ja Marili Kärner (ik 48712100279) perioodil 05.03.2008. a kuni 14.09.2015. a, mil Viru Maakohus määras võlgnikule likvideerija. Ajutine pankrotihaldur on proovinud kontakti saavutada ka võlgniku endise juhatuse liikme Ülo Ahneferiga, kuid äriregistris olev kontakttelefon on välja lülitatud ning automaatvastaja lubab edastada kõneinfo telefoni sisselülitamisel. Käesoleva aruande esitamise hetkeks ei ole Ü A ajutise pankrotihalduriga kontakti võtnud. Oma 05.11.2015. a pankrotiavalduses selgitab võlgniku likvideerija, et ei ole võlgniku juhatuse liikmega kontakti saavutanud. Äriregistris olevale kontaktnumbrile vastas meeskodanik, kes ei soovinud ennast tutvustada ning samuti ei selgitanud kuidas ta on Marili Kärneri ja IvasteArendus OÜ-ga seotud, kuid selgitas, et mingit likvideerimist olla ei saa ning oli äärmiselt üllatunud faktist, et likvideerimismenetlus üldse algatatud on. Likvideerijal ei õnnestunud e-posti kaudu võlgniku juhatuse liikmega kontakti saavutada kuivõrd arvutisüsteemist saadud automaatne teade vastuvõtmise kohta näitab, et kiri on antud aadressini jõudnud. Ajutine pankrotihaldur on palunud 20.11.2015. a Viru Maakohtul istungi aega edasi lükata kuna on saanud 20.11.2015. a kontakti võlgniku juhatuse liikme Marili Kärneriga telefonil xxxx. Marili Kärner lubas ajutise pankrotihalduri teabenõudele vastata hiljemalt 20.11.2015. a õhtuks. 24.11.2015. a püüdis ajutise pankrotihalduri assistent Marili Kärneriga uuesti kontakti saada, kuid tulemusteta. 24.11.2015. a kontakteerus ajutise pankrotihalduri assistendiga juhatuse liikme elukaaslane R S, telefonilt xxxx. R S andis teada, et tema hinnangul on ajutise pankrotihalduri teabenõude esitamine Marili Kärnerile ebaseaduslik tegevus ning käskis lõpetada pankrotimenetluse, kuna tema hinnangul ei ole IvasteArendus OÜ pankrotis ning ajutist pankrotihaldurit ei olnud kellelgi õigust määrata, kuna OÜ IvasteArendus likvideeris oma puudused äriregistri ees õigeaegselt. Ajutise pankrotihalduri assistent selgitas R S, et ajutine pankrotihaldur tegutseb vastavalt kohtumäärusele ning esitas teabenõude vastavalt PankrS §-le 22. Reimo Saks asus seisukohale, et ajutise pankrotihalduri tegevus on siiski ebaseaduslik ja lubas esitada kohtusse hagi ajutise pankrotihalduri tegevuse kohta. 01.12.2015. a saavutas ajutine pankrotihaldur kontakti võlgniku juhatuse liikme Marili Kärneri esindaja Reet Vokiga (Vokk), kes andis selgitusi, et kuivõrd võlgniku juhatuse liige on likvideerinud likvideerimishoiatuse jooksul oma puudused, siis on nende hinnangul praegune menetluskäik põhjendamatu. Ta lisas, et kuna võlgniku juhatuse liige on sügavalt pettunud Eesti riigiametnikes, siis ei soovi juhatuse liige anda selgitusi. Võlgniku esindaja lisas, et 14.09.2015.a Viru Maakohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-15-10710, millega kohus määras IvasteArendus OÜ-le likvideerija ja algatas likvideerimismenetluse, on esitatud määruskaebus ning lubas esitada vajalikud dokumendid hiljemalt 02.12.2015. a.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et Tartu Maakohtu registriosakond on 02.01.2015. a avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded, et IvasteArendus OÜ (registrikoodiga 11470016) ei ole esitanud 2011. a ja 2012 aasta majandusaasta aruandeid ega põhjendanud majandusaasta aruannete mitteesitamist 180 päeva jooksul alates kustutamishoiatuse saamisest. Kui äriühing 6 kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest ei ole registripidajale esitanud majandusaasta aruannet ega põhjendanud majandusaasta aruande mitteesitamist võib registripidaja äriühingu registrist kustutada. 20.07.2015. a Viru Maakohtu teadaandega võttis kohus menetlusse Tartu Maakohtu registriosakonna avalduse IvasteArendus OÜ sundlõpetamiseks läbi likvideerimismenetluse ning kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-10710 määras istungi ajaks 14.09.2015. a. 14.09.2015. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-10710 algatati IvasteArendus OÜ likvideerimismenetlus ja likvideerijaks määrati Tiia Kalaus. IvasteArendus OÜ seaduslik esindaja ei ole istungile ilmunud ja oma seisukohti avalduse suhtes esitanud. Kohtumäärusele oli õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul. 05.11.2015. a esitas võlgniku likvideerija IvasteArendus OÜ pankrotiavalduse Viru Maakohtusse ning sai ka kohtu poolt kinnituse, et 14.09.2015. a kohtumääruse peale tsiviilasjas nr 2-15-10710 ei ole kohtule teadaolevalt määruskaebust esitatud. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile teabenõude vastust ja vajalikke dokumente sh pearaamatuid, siis on ajutisel pankrotihalduril äärmiselt keeruline anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. Võlgniku arvelduskontodelt nähtub, et võlgnik on saanud kuni 2014.a veebruarini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) mahepõllumajandusliku tootmise toetust, Ammlehma kasvatamise täiendavat otsetoetust ja ühtse pindalatoetuse põhimakseid. Ajutine pankrotihaldur on uurinud PRIA kodulehelt kättesaadavat informatsiooni ning tuvastanud, et kõik PRIA poolt võlgnikule väljastatud toetused ei kajastu võlgniku arvelduskontodel. Ajutine pankrotihaldur on teinud PRIA-le päringu, kuid käesoleva aruande esitamise hetkeks ei ole PRIA ajutise pankrotihalduri päringule veel vastanud. Samuti nähtub ajutisele haldurile, et võlgnik on tegelenud ammlehmade kasvatamisega, kuid kuna ajutisel pankrotihalduril puudub ligipääs PRIA teabele enne kui võlgniku pankrot välja kuulutatakse, siis vajab loomade hulk ja võimalikud loomade võõrandamise tehingud selgitamist edaspidises menetluses. Võlgniku arvelduskontodelt nähtub, et võlgniku majandamine on käinud suures osas sularahas, kuna võlgniku arveldusarvelt on võetud kogu laekuv raha sularahana välja. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud võlgniku arveldusarvetelt järgmist: Swedbank AS-ist: - 2010. a:

AS-ist SEB PANK: - 13.11.2010. a kuni 09.10.2014. a:

Võlgniku varad Võlgniku likvideerijale teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Võlgniku 31.12.2013. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 27 976,00 eurot järgmiselt: Käibevara: Nõuded ja ettemaksed 10 566,00 eurot. Põhivara: Materiaalne põhivara 17 410,00 eurot. Võlgniku 31.12.2014.a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 16 253,00 eurot järgmiselt: Käibevara: Nõuded ja ettemaksed 43,00 eurot. Põhivara: Materiaalne põhivara 16 210,00 eurot. Võlgniku likvideerija 09.11.2015. a likvideerimisbilansi kohaselt oli võlgnikul vara järgmiselt: 1) 14.09.2015.a seisuga 0,00 eurot; 2) 06.11.2015.a seisuga 0,00 eurot. Ajutine haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab arvelduskontosid alljärgnevates krediidiasutustes: Võlgnik omas Swedbank AS-is:  Arvelduskontot nr xxxx, mis suleti 27.07.2014. a. võlgnevuse tõttu.  Võlgnikul puuduvad kohustused panga ees. Võlgnik omab AS-is SEB Pank:  Arvelduskontot nr xxxx, mille saldo 13.11.2015. a seisuga on 0,17 eurot. Konto käsutamise õigust omab Marili Kärner (isikukood 48712100279). Kohustused panga ees puuduvad ning konto on arestitud 06.11.2015.a seisuga. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Krediidipank AS-is, Tallinna Äripank AS-is, Versobank AS-is, Pohjola Bank plc Eesti filiaalis, AS-is DNB Bank, LHV Pank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal-is, AS-s Citadele baka Eesti filiaalis võlgnik kontosid ei oma. Bigbank AS ei ole käesoleva aruande koostamise seisuga ajutise halduri päringule vastanud. AS-ga Krediidipanga Liising, AS-ga DNB Bank, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga, AS-ga Swedbank Liising, AS-ga Pohjola Finance Estonia, AS-ga SEB Liising, AS-ga Nordea Finance Estonia ja AS-ga ALG Liising kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Maanteeameti 11.11.2015. a vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette käesoleval ajal registreeritud. Võlgnik ei ole registreeritud ka vastutava kasutajana. Võlgniku nimel on viimase viie aasta jooksul olnud järgmised sõidukid:

Reg.

Mark, esmane

Kommentaar

märk xxxx

xxxx

xxxx

registreerimine Mitsubishi L200,

22.01.2014. a on toimunud sõiduki omaniku kande muudatus. Sõiduki omanikuks saanud xxxx OÜ, millise ainsaks osanikuks ja juhatuse liikmeks äriregistris olevatele andmetele tuginedes on alates 24.11.2011. a saadik R S. Nissan Pick-up, 22.01.2014. a on toimunud sõiduki omaniku kande

muudatus. Sõiduki omanikuks on saanud xxxx OÜ, millise ainsaks osanikuks ja juhatuse liikmeks äriregistris olevatele andmetele tuginedes on alates 24.11.2011. a saadik R S. Audi A6, 1998 03.07.2013. a on sõiduk registrist kustutatud seoses lammutamisega. Sõiduki omanikuks oli IvasteArendus OÜ ja kasutajateks Marili Kärner ja R S.

AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 09.11.2015. a andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma ning võlgniku nimele ei ole registreeritud väärtpabereid. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel käesoleval ajal võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Viimase viie aasta jooksul on võlgnikule kuulunud järgmine kinnistu:  registriosa nr xxxx, asukoht xxxx,

katastritunnusega xxxx, 100% elamumaa.

Kinnistu registriosa teise jakku on tehtud 25.03.2015. a kanne, mille kohaselt on kinnistu uueks omanikuks xxxx OÜ. Kinnistu registriosa kolmandasse jakku on kantud 22.05.2015. a keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks, kuni tsiviilasja lõpetava kohtulahendi täitmiseni tsiviilasjas nr 2-156707, OÜ Rehvikeskus (registrikood 11363467) kasuks. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on kinnistu võõrandatud 4000 euro eest 18.03.2015. a xxxx OÜ-le. Võlausaldaja OÜ Rehvikeskus on esitanud kohtusse hagi kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise nõudes. 20.05.2015. a on Viru Maakohus hagi menetlusse võtnud ja 05.05.2015. a rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks. Ajutine pankrotihaldur on tutvunud kinnistu müügilepinguga, kuid ajutisele haldurile ei ole teada, millal ja kuidas on juhatuse liige kinnistu müügist saadud vahendeid kasutanud. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadavate andmete kohaselt võlgnikul reaalne vara puudub, ainsaks varaks on raha arvelduskontol summas 0,17 eurot. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku likvideerija poolt 09.11.2015. a esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 8 110,55 eurot järgmiselt:

Toimiku nr

158/2015/1930

Avamise kuupäev 06.10.2015. a

140/2015/89

26.02.2015. a

Sissenõudja OK Incure OÜ (registrikood 11542046) OÜ Rehvikeskus

Nõue EUR 5 207,05

Kohtutäitur Raigo Pärs

2 879,59

Kairi Laiõun

(registrikood 11363467) Võlgniku suhtes on lõpetatud 12 täitemenetlust. Võlgnikul on kohustus Danske Bank A/S Eesti filiaali ees, mis tuleneb 13.01.2010. a sõlmitud kasutusrendilepingust nr 300113HE. 05.03.2015. a esitas Danske Bank A/S Eesti filiaal Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IvasteArendus OÜ, Marili Kärneri ja R S vastu 5 383,26 euro nõudes. Pärnu Maakohus on väljastanud 27.08.2015. a maksekäsu tsiviilasjas nr 2-15-105089/14, mille kohaselt on solidaarvõlgnikul IvasteArendus OÜ-l kohustus tasuda Danske Bank A/S Eesti filiaalile põhinõudeid summas 4 412,75 eurot ja kõrvalnõudeid summas 794,30 eurot ning hüvitama riigilõivu 156,21 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Võlgniku kogu võlgnevus Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu on 5 207,05 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 8 286,85 eurot. Kohustused kasvavad viiviste ja intresside näol. Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 31.12.2010. a, 31.12.2011. a, 31.12.2012, 31.12.2013, 31.12.2014 ja 14.09.2015. a bilansid (eurodes).

käibevara varud põhivara varad kokku lühiajalised kohustused pikaajalised kohustused kohustused kokku osakapital omakapital müügitulu puhaskasum/kahju m lühiaj. võla kattekordaja likviidsuskordaja käibekapitali näitaja

31.12.2010

31.12.2011

31.12.2013

1 474,00 1 474,00 19 810,00 21 284,00 0,00

31.12.201

9 669,00 9 669,00 18 610,00 28 279,00 6 000,00

10 566,00 10 566,00 17 410,00 27 976,00 7 688,00

31.12.201

43,00 43,00 16 210,00 16 253,00 3 688,00

3648,00 3648,00 21 010,00 24 658,00 8 251,00 0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

8 251,00 2 556,00 16 407,00 20 628,00 3 897,00

0,00 2 556,00 21 284,00 5 458,00

6 000,00 2 556,00 22 279,00 3 331,00

7 688,00 2 556,00 20 288,00 3 092,00 -1 991,00

3 688,00 2 556,00 12 565,00 0,00 -7 723,00

0,442

4 877,00 puudub

995,00 1,612

1,374

0,012

0,442

puudub

1,612

1,374

0,012 -3645

-4603

1 474

võlakordaja võõrja omakapitali suhe

0,335 0,503

0,00 0,00

0,212 0,269

0,275 0,379

0,227 0,294

Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul on näitaja 2010. a olnud väga nõrk. 2012. a ja 2013. a on lühiajalise võla kattekordaja olnud väga hea. 2014. a on näitaja mitmekordselt langenud. Seega on käesoleval hetkel võlgnik võimetu katma lühiajalisi kohustusi. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja olnud 2010. a alla lubatud piiri. Aastatel 2012 ja 2013 on likviidsuskordaja olnud väga hea. 2014. a on võlgniku likviidsuskordaja langenud mitmekümne kordselt ja käesoleval hetkel ei ole äriühing võimeline kandma kõiki lühiajalisi kohustusi. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on 2010. a olnud käibekapitali näitaja negatiivne. Aastatel 2012 ja 2013 on käibekapitali näitaja olnud positiivne ning aastal 2014 on käibekapitali näitaja pöördunud taas negatiivseks. Seega on võlgnikul 2014. a olnud käibekapitali defitsiit ning likviidsete vahendite puudus on 2014. a oluliselt suurenenud. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/koguvarad. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on võlakordaja vaadeldud aastatel jäänud lubatud piiridesse, seega ei oli võlgniku vara liigselt finantseeritud võlgadega. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital.

Võõr- ja omakapitali suhe – näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe lubatud piirides, seega ei ole võlausaldajate riskimäär suur. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutise pankrotihalduri hinnangul võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused sõiduautode Mitsubishi L200 (reg.nr 283MDA) ja Nissan Pick-up (reg.nr 170BAO) müügitehingute osas. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et mõlemad autod võõrandati 22.01.2014. a äriühingule xxxx OÜ, mille juhatuse ainsaks liikmeks on võlgniku juhatuse liikme elukaaslane. Tehingud on sooritatud peale Maksu- ja Tolliameti poolt 04.12.2013. a otsuse nr 34846 väljastamist. Nimetatud otsuse kohaselt tegi maksuhaldur otsuse IvasteArendus OÜ käibemaksukohuslaste registrist kustutamiseks käibemaksuseaduse § 22 lg 31 alusel alates 14.12.2013. a. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et antud tehingute tulemusel oleks laekunud võlgniku arveldusarvele tulu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige on võtnud võlgniku arveldusarvetelt 2010. a - 2014. a välja sularaha kokku summas 148 980,70 eurot ning teinud iseendale kandeid selgitusega „väljamakse“ kogusummas 10 801,60 eurot. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile ei selgitusi ega ka raamatupidamise dokumente, ei saa ajutise pankrotihalduri hinnangul välistada vara tagasivõitmise võimaluste esinemist. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleneb tehingu tagasivõitmise võimalus ka 18.05.2015. a IvasteArendus OÜ ja xxxx OÜ vahel sõlmitud kinnistu müügilepingust. Müügilepingu poolte seaduslikud esindajad on elukaaslased. Kinnistu müügilepingu p 3.1 kohaselt tasus xxxx OÜ IvasteArenduse OÜ-le sularahas 4 000,00 eurot enne müügilepingu sõlmimist. Antud tehinguga kahjustas Marili Kärner kõikide võlausaldajate huve ning muutis IvasteArenduse OÜ sisuliselt varatuks, millest tulenevalt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et antud tehingus esineb vara tagasivõitmise tunnuseid. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Kuigi võlgniku juhatuse liikme väidetav esindaja R S selgitas ajutisele pankrotihaldurile, et tegemist on ekslikult käimas oleva likvideerimisega, mille lõpptulemusel algatati pankrotimenetlus, siis ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik käesolevaks hetkeks oma majandustegevuse siiski lõpetanud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku arveldusarvel toimusid viimased kanded 2014. a oktoobris, samuti ei ole suutnud võlgnik tasuda oma kohustusi vähemalt kolme võlausaldaja ees, mistõttu võttesse arvesse võlgniku kohustuste mahtu ja võlgniku vara, ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervenemine võimalik. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta

Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna teadaolevalt puudub võlgnikul majandustegevus ning selged väljavaated majandustegevuse taaskäivitamiseks puuduvad. Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi vähemalt 8 286,85 eurot, samas kui ainsaks teadaolevaks varaks on raha arvelduskontol summas 0,17 eurot ning tagasivõitmise teel saadav vara. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et isegi kui võlgnik on likvideerinud oma puudused tähtaegselt on äriühingu juhatuse liikmel vastavalt ÄS § 187 lg-le 1 kohustus oma kohustusi täita korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuivõrd ajutisel halduril puudub ülevaade võlgniku raamatupidamisdokumentidest, lepingutest ja sularaha tehingutest, samuti on esitamata võlgniku pearaamatud, siis ajutise pankrotihalduri hinnangul esinevad võlgniku endise juhatuse liikme tegevuses KarS § 3851 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Riigikohus oma 28.11.2011.a otsuses nr 3-1-1-49-11 viitab äriühingu püsiva maksejõuetuse kindlaks tegemisel vajadusele hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleks analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid ning võlgniku äriplaani perspektiivikust. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega, samuti ei ole võlgniku juhatuse liige vastanud ajutise pankrotihalduri päringutele siis on ajutisel pankrotihalduril võimatu tuua välja maksejõuetuse põhjust. Analüüsides ajutisele haldurile kättesaadavat informatsiooni on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Vastavalt ÄS § 180 lg 51 peab äriühingu maksejõuetuse puhul esitama juhatus viivitamatult kohtule pankrotiavalduse. Kuigi IvasteArendus OÜ on saanud korduvalt kustutamishoiatusi ning võlgniku juhatuse liikme vastu on esitatud ka kohtutäiturite kaudu nõudeid, ei ole võlgniku juhatuse liige esitanud kohtule pankrotiavaldust. Seega on võlgniku juhatuse liige rikkunud ka pankrotiavalduse esitamise kohustust. Ajutise halduri käsutuses olevatest materjalidest nähtub, et võlgniku viimane juhatuse liige Marili Kärner on asunud võlgniku vara võõrandama peale 04.12.2013.a Maksu- ja Tolliameti poolt otsuse nr 34846 väljastamist, millega kustutati võlgnik käibemaksukohustuslaste registrist. Marili Kärner on võõrandanud kogu teadaoleva võlgnikule kuulunud vara. Lisaks on Marili Kärner võtnud äriühingu arvelduskontolt välja nii sularaha kui ka teinud iseendale ülekandeid selgitusega „väljamakse“. Seejuures ei ole võimalik kontrollida, kas võlgniku rahalisi vahendeid on kasutatud

võlgniku ja võlausaldajate huvides või raha kasutamisega kahjustatud võlgniku või võlausaldajate huve. Võlgniku juhatuse liige ei ole teinud koostööd maksuhalduriga, likvideerijaga, kohtuga ega ajutise pankrotihalduriga, mis annab ajutisele pankrotihaldurile alust arvata, et võlgniku juhatuse liikme tegevus vara võõrandamisel ja andmete mitte esitamisel on olnud teadlik. Juhul kui pankrotiavalduse läbivaatamise menetlus lõpetatakse vastavalt PankrS § 29 lg 2, siis esitab haldur kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palub ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Marili Kärner (isikukood 48712100279). Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Õiguslik põhjendus PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ja kui võlausaldajad ei ole avaldanud valmisolekut menetluskulude tasumiseks. Antud asjas ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud reageerinud kohtu poolt Ametlikes Teadaannetes 09.12.2015 avaldatud ülekutsetele deposiitkontole hiljemalt 21.12.2015 menetluskulude katteks ülekande tegemiseks. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vara puudub. Tagasivõitmise alused on küll põhimõtteliselt olemas, kuid nendega tegelemiseks vajalik menetluskulu puudub ja seega on nende aluste realiseerumine pigem hüpoteetiline. Alust juhatuse liikme(te) vastu nõuete esitamiseks ei ole, va kuriteokaebus, mille esitamine tuleb ajutisel halduril korraldada. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks esitanud vastuväiteid menetluse raugemise osas. Ajutine haldur on võimalik käesolevas menetluses vabastada peale seda, kui on selgunud toimingute tegemises osalemise vajadus seoses esitatava kuriteo kaebusega, kui on selgunud menetluses osalemise vajadus seoses poolelioleva hagimenetlusega ja kui nende toimingute äralangemisel on tehtud vajalikud toimigud äriühingu registrist kustutamiseks.

Ajutise halduri tasu ja kulud on põhjendatud ja hüvitatakse lubatud määras riigieelarvelistest vahenditest PankrS § 23 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.