Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade T.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 02.08.2019 määrusega välja T.C pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 10.06.2020 määrusega (jõustus
26.06.2020) lõpetati T.C pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. T.C kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik nimetamata ja kohustati T.C-d ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas,
1.jaanuariks ja 1. juuliks. Väljamaksed tuli teha iga aasta 15. juunil. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid kogusummas 12 023,16 eurot.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.01.2021. Võlgnik esitas kohtule aruande 04.01.2021. Aruande kohaselt oli võlgnik alates 01.06.2020 töötuna Töötukassas registreeritud, läbides erinevaid koolitusi. Võlausaldajatele on eraldatud 32,85 eurot.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2021. Võlgnik esitas kohtule aruande 01.07.2021. Aruande kohaselt töötas võlgnik alates 11.03.2021 ehitustöölisena ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik oli teinud 21.06.2022 võlausaldajatele väljamakse 114,35 eurot.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.01.2022. Võlgnik esitas kohtule aruande 03.01.2022. Aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 2021. a novembrini ehitustöölisena ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja alates detsembrist töötas autojuhina xxxxxxxxxxxxxxx. Võlausaldajatele on eraldatud 273,65 eurot.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2022. Võlgnik esitas aruande 01.07.2022. Aruande kohaselt töötas võlgnik endiselt ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik oli teinud 21.06.2022 võlausaldajatele väljamakse 325,05 eurot.
6.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.01.2023. Võlgnik esitas aruande 03.01.2023. Alates 2022 septembrist töötab võlgnik osalise koormusega autojuhina xxxxxxxx-s ning lisaks töötab veel ka xxx taksojuhina. Võlausaldajatele on eraldatud 307,18 eurot.
7.Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2023. Võlgnik esitas aruande 02.07.2023. Võlgnik töötas teetöölisena ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik oli teinud 15.06.2023 võlausaldajatele väljamakse 306,31 eurot.
8.Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.01.2024. Võlgnik esitas aruande 12.01.2024 ja parandustega 20.01.2024. Võlgnik töötas alates 2023 juulist veoautojuhina ettevõttes xxxxxxxxx. Võlausaldajatele oli eraldatud 1182,92 eurot.
9.Kaheksanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2024. Võlgnik esitas aruande 08.08.2024 pärast kohtu poolset meeldetuletust. Võlgnik töötas endiselt xxxxxxxxx. Võlgnik oli teinud 08.08.2024 võlausaldajatele väljamakse 1177,62 eurot.
10.Üheksanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.01.2025. Võlgnik esitas aruande 24.01.2025 pärast kohtu poolset meeldetuletust. Võlgnik töötas operaatorina ettevõttes xxxxxxxxxxx. Võlausaldajatele on eraldatud 1137 eurot.
11.Kohus määras võlgniku ärakuulamise kohtuistungil 12.02.2025 seoses võlgniku pangakontole laekunud Primero Finance OÜ, Esto AS ja IPF Digital AS laenudega summas 20 650 eurot. Võlgnik tunnistas, et on võtnud uued laenud kuna sai aru, et pankrot lõppes suvel. Laenude eest ostis võlgnik sõiduki ning tasus tuttavatelt saadud laenusid. Kohus selgitas, et kohustustest vabastamise menetlus ei ole lõppenud ning võlgnikul tuleb täita oma kohustusi käesoleva menetluse võlausaldajate ees. Kohus selgitas võlgnikule, et asjaolusid arvestades tuleb menetlus lõpetada ja võlausaldajate nõuded on vähenenud seni menetluse jooksul tasutu võrra.
KOHTU SEISUKOHT
12.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
13.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
14.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
15.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
16.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. T.C ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
17.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
18.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 10.06.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet oma sissetulekute ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded, kuid viimastel kordadel pärast korduvaid kohtu poolseid meeldetuletusi. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ja selle otsimise kohta.
19.PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on teinud kogu menetluse jooksul regulaarselt väljamakseid võlausaldajatele summas 1923,33 eurot. Viimane väljamakse (08.08.2024) ei vastanud kohtumääruses kinnitatud jaotistele. Võlgniku sissetulekuteks on olnud peamiselt töötasu, ent viimasel poolaastal on võlgniku kontole laekunud Primero Finance OÜ, Esto AS ja IPF Digital AS ja eraisiku laenud summas 26 650 eurot, mida võlgnik on kasutanud enda tarbeks. Võlgnik on viimasest saadud laenust eraldanud võlausaldajatele 1137 eurot, mis ei vasta seaduses sätestatud määrale.
Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3–5 toodud võlausaldajatele raha eraldamiskohustust.
20.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
21.Kohus leiab, et võlgnik on olnud raskelt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 2–5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on olnud teadlik 10.06.2020 määruse järgi oma pankrotiseaduse järgsetest kohustustest, kuid on võtnud juurde uusi kohustusi, mistõttu on saanud kahjustada võlausaldajate huvid. 21.01.2025 on tasutud kohtutäituri sissenõudmisel Politsei- ja Piirivalveamet rahatrahv 685,05 eurot. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimaluse vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Võlgnik ei ole käitunud seaduskuulekalt ega hoidunud uute kohustuste juurde tekitamisest ning kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve, sest ta ei ole täitnud pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõudeid; teisalt on uued nõuded pööratud sundtäitmisele. Pankrotimenetluses tunnustatud nõudega võlausaldajatel puudub võimalus esitada oma nõue sundtäitmisele kohtutäituri kaudu ning nõude täitmine toimub võlgniku eralduste tegemise kaudu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks.
22.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.C kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud raskelt hooletult oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
23.Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
24.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub T.C-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka T.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
25.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud T.C kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.