XX avaldus CC vastu alaealise lapse QQ eelkooli ja põhikooli valiku osas ainuotsustusõiguse saamiseks, alternatiivselt ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse haridusküsimuste osas ja vastavas osas ainuotsustusõiguse üleandmiseks XX-le ning CC vastuavaldus XX vastu vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse haridusküsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse emale või alternatiivselt eelkooli- ja põhikoolivaliku osas otsustusõiguse andmiseks lapse emale
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. novembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CC määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik I QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Deivi Vaht Puudutatud isik II CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Eestkosteasutus Kiili vald (Kiili Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75020983)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20. novembri 2020 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Võtta asja materjalide juurde CC poolt 07. detsembril 2020 ja XX poolt 22. veebruaril 2021 esitatud tõendid.
5.Jätta rahuldamata CC taotlus määruskaebuse lahendamisel tsiviilasjas istungi korraldamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (lapse isa) esitas 11.05.2020 Harju Maakohtule avalduse, millega palus kohtul määrata lapse isale ainuotsustusõigus QQ (laps) eelkooli ja põhikooli valiku osas. Alternatiivselt palus lapse isa lõpetada enda ja CC (lapse ema) ühise hooldusõiguse lapse haridusküsimuste osas ja anda selles osas ainuotsustusõigus lapse isale.
2.Avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu 2016. a sügisel ja nende abielu lahutati 21.11.2016. Alates kooselu lõppemisest on vanemad teostanud lapse hooldusõigust ühiselt. 29.06.2018 on tsiviilasjas nr 2-17-16032 määratud kindlaks suhtluskord selliselt, et laps veedab pool ajast isaga ja pool ajast emaga. Vanemate vahel on tekkinud erimeelsused lapse haridusega seotud küsimustes. Laps on käinud alates esimesest eluaastast Z (Z) ettevalmistuses, s.o 2 aastat beebikoolis, seejärel 2 aastat põnnikoolis ning seejärel 1 aasta mängukoolis ja alates 2018/2019 õppeaastast väikekoolis. Alates 2017. aastast ei viinud lapse ema arusaamatutel põhjustel last enam Z-i tundidesse, mistõttu jätkasid lapse viimist kooli ja sealt toomist lapse isa ja isapoolne vanaema. Alates 2018. a sügisest on laps saanud ema keeldumise tõttu osaleda vaid ligikaudu pooltes väikekooli tundides (ajal, mil laps viibib isa juures suhtluskorra kohaselt). Vanemad ei ole kohtuväliselt kokkuleppele jõudnud. Isa soovib, et laps jätkaks talle tuttavas Z-is väikekooli tundides, eelkooli tundides ning jätkaks ka edaspidi haridusteed Z-is (s.o põhikoolis). Z oleks lapsele kõige mugavam ja kohasem ning Z-is koolitee jätkamine tekitaks lapsele vähem koolistressi, kuna jätkab samas asutuses suures osas samade klassikaaslastega, kellega ta käib koos väikekoolis. Ka laps ise on avaldanud soovi Z-is jätkata.
3.Lapse ema ei ole sellise koolivalikuga nõus. Lapse ema ainuke sisuline vastuväide seoses Z-iga seisneb selles, et see on kaugel lapse elukohast (Kiili vald). Isa nimetatud vastuväitega ei nõustu. Lapsel kulub Z-i sõitmiseks sõiduautoga isa juurest 20-25 minutit, ema juurest paar minutit kauem, mida ei saa pidada ebamõistlikult pikaks kooliteeks. Esimestel kooliaastatel toimub kooli viimine ja sealt toomine vanemate korraldatud sõiduvahenditega. Lapse isa on nõus korraldama lapse kooli viimise ja toomise ka nendel nädalatel, kui laps viibib ema juures. Isa on nõus kandma ka Z-is õppimisega seonduvad kulud. Lapse ema vastuseis ei ole kantud lapse parimatest huvidest. Vastuavaldus
4.Lapse ema esitas 04.06.2020 vastuse lapse isa avaldusele ja vastuavalduse, milles palub jätta isa avalduse rahuldamata, rahuldada ema avaldus, osaliselt lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda lapse haridusküsimustes ainuhooldusõigus lapse emale või alternatiivselt eelkooli- ja põhikoolivaliku osas anda otsustusõigus lapse emale.
5.Lapse ema on seisukohal, et isa avaldus ei vasta lapse huvidele. Lapse ema on korduvalt varasemalt kinnitanud, et Z ei ole lapse jaoks sobiv kool arvestades vanemate elukohti ja kooli kaugust. Lapsel jääks Z-is käies vähem puhkeaega ja aega sõpradega olemiseks. Lapse ema nõustus lapse käimisega Z beebikoolis, kuna oli siis lapsega kodune ning lapsele oli see tore vaheldus. Z põnnikooli ei soovinud ema enam last panna, kuna laps käis samaaegselt lasteaias ja 3-aastasele väikelapsele oli see ebamõistlik koormus. Sellele vaatamata registreeris lapse isa vanemate ühist hooldusõigust eirates lapse ka Z-i mängukooli ja väikekooli. Ei vasta tõele, et lapse ema ei soovinud alates 2017. a enam last Z-i viia. Lapse emal lõppes siis lapsehoolduspuhkus ja ta naasis täiskohaga tööle, mistõttu ei olnud emal enam võimalik last Z-i viia. Lapse ema on aktsepteerinud lapse isa ainuisikuliselt vastu võetud otsuseid üksnes eeldusel, et lapse isa korraldab ise lapse Z-is käimise ja õppetöö. Ei vasta tõele, et lapse ema on ükskõikne lapse õppimisse panustamisel. Lapse ema ei pea lihtsalt vajalikuks last vabal ajal õppetegevusega koormata. Seega läks laps põnnikooli, mängukooli ja väikekooli isa nõudmisel ja otsustamisel ning lapse emal ei olnud muud valikut kui tagantjärgi lapse isa ainuisikuliselt tehtud otsuseid aktsepteerida. Lapsele sobiks paremini Kiili Gümnaasium. Kiili Gümnaasium on ka tasemelt parem kui Z. Lapsele ei ole tegelikkuses Z-i 1. klassis kohta garanteeritud. Z-is on õppetöö tasuline, kuid Kiili Gümnaasiumis tasuta. Puudutatud isikute seisukohad
6.Eestkosteasutus oli seisukohal, et mõlemad koolid suudavad lapsele pakkuda heal tasemel haridust. Mõlemas koolis oleks lapsel võimalik osaleda huvi- ja spordiringides. Z-i eeliseks on see, et kool on lapsele eelnevast tuttav. Samas oleks lapsel võimalik eelkoolis käimise kaudu teha eelnevalt tutvust ka Kiili Gümnaasiumiga. Z-i puhul lisanduks õppemaksule veel täiendav kulu lapse transpordi korraldamisele. Kodulähedases koolis käimine võimaldab lapse päevaplaani paindlikkust ning rohkem vaba aega. Mõistlik on anda ainuotsustusõigus kooli osas ühele vanemale.
7.Lapsele määratud esindaja selgitas, et kohtumisel lapsega tuli lapse jaoks üllatusena, et tal tuleks kooli suhtes oma arvamust avaldada. Lapsel oli arusaam, et tema kooliks on Z, kus talle meeldib õppida. Esindaja hinnangul on lapse seisukohalt väga hea lahendus tuttavas õppekeskkonnas koolitee alustamine. Kui laps jätkab Z-is 2020/2021 õppeaastal eelkoolis, siis on tal eelduslikult ka põhikoolis sama õpetaja, kes on kõige paremini kursis lapse arengutasemega, tema teadmiste senise omandamisega ja koolitee algus on võimalikult stressivaba. Z-is on võrreldes tavakooliga klassid väiksemad, mis tagab lapsele turvatunde ja õpetaja piisava tähelepanu. Lapse kooli transportimine on lahendatud sellega, et isa on nõustunud täielikult korraldama lapse transpordi. Seega on esindaja hinnangul lapse huvides senise haridustee jätkamine Z-is. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus rahuldas 20.11.2020 määrusega lapse isa avalduse ja andis lapse isale ainuotsustusõiguse lapse eelkooli ja põhikooli valiku osas. Maakohus jättis rahuldamata lapse isa alternatiivse avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse haridusküsimuste osas ja vastavas osas ainuotsustusõiguse üleandmiseks lapse isale. Maakohus jättis lapse
ema avalduse täielikult rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja riigi õigusabi tasu ning kulud riigi kanda.
9.Maakohus selgitas, et Riigikohtu juhiste kohaselt on ühise hooldusõiguse lõpetamine äärmuslik meede ja seda tuleks kasutada viimase võimalusena. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse huvides eelkõige vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine haridusküsimuste osas. Maakohus leidis, et vanematel on võimalik ka edaspidi ühiselt hooldusõigust teostada, kuid kooli valiku osas tuleb ainuotsustusõigus anda ühele vanemale perekonnaseaduse (PKS) § 119 kohaselt.
10.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-11 sedastanud, et PKS § 119 lg 1 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata. Seejuures peab kohus seda otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohus selgitas, et kuna kohus ei saa vastavalt Riigikohtu juhistele ise otsustada, millises koolis peaks laps käima, vaid kohtul tuleb otsustada, kummale vanemale anda kooli valiku osas otsustusõigus, siis ei hakka kohus põhjalikumalt analüüsima kõiki Z-i ja Kiili Gümnaasiumi plusse ja miinuseid. Mõlemad haridusasutused on maakohtu hinnangul lapsele igati sobilikud ning omavad lapse arenguks vajalikke võimalusi ja väärtushinnanguid ehk vastavad lapse huvidele. Kohus peab lapse jaoks olulise küsimuse, koolikohustuse täitmise koha üle toimuva vaidluse tõttu hindama kumb vanem on sobivam lapse koolivaliku küsimust otsustama.
11.Maakohus leidis, et mõlema vanema poolt esitatud argumendid lapse haridustee jätkumise koha osas on adekvaatsed ja mõlemad vanemad tegutsevad lapse huvides. Arvestades aga lapse senist haridusteed ja vanemate tegutsemist lapse hariduse omandamise toetamisel, leidis kohus, et kooli valiku osas tuleb ainuotsustusõigus PKS § 119 lg 1 kohaselt anda lapse isale. Esiteks põhjusel, et lapse isa poolt on näha lapse huvides lapse haridusküsimustega aktiivset tegelemist juba pikemat aega. Lapse isa on nimelt tegelenud lapse hariduslike küsimustega sisuliselt lapse sünnist saadik. On näha, et lapse isa on lapse haridustee võtnud oma südameasjaks ja pidevalt ning läbivalt tegutsenud selles osas lapse huvides. Ema aga on olnud pigem passiivses rollis. Ema on oma seisukohas ise välja toonud, et ei takista lapse hariduse omandamist, kuid ei pea vajalikuks last vabal ajal õppetegevusega üle koormata. Maakohus leidis, et lapsel peab muidugi olema ka vaba aega, kuid tuvastatud ei ole, et isa tegevuse tulemusena lapsel vaba aeg üldse puuduks.
12.Lapse Z-i kesksest haridusteest tuleneb ka teine põhjus, miks anda lapse isale lapse kooli valiku osas otsustusõigus. Nimelt on lapsele Z-i puhul teada teda ees ootav keskkond, laps on vaieldamatult harjunud Z-i ja selle keskkonnaga. Maakohus leidis, et käesoleval juhul tuleks last võimalikult vähe traumeerida ja vältida õppekeskkonna vahetust, kuna lapsel on niigi tekkinud vanemate vaidlustest stress ning uus ja võõras keskkond võib lapsel lasuvat stressi süvendada. Määruskaebus
13.Lapse ema esitas 07.12.2020 määruskaebuse maakohtu määrusele, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles rahuldati lapse isa avaldus lapse eelkooli ja põhikooli valiku osas ainuotsustusõiguse saamiseks, anti lapse isale nimetatud ainuotsustusõigus ja jäeti rahuldamata lapse ema vastuavaldus lapse eelkooli ja põhikooli valiku osas ainuotsustusõiguse andmiseks lapse emale. Ülejäänud osas lapse ema maakohtu määrust ei
vaidlusta. Lapse ema palub teha uus lahend, millega anda ainuotsustusõigus lapse koolivaliku osas üle lapse emale ning jätta lapse isa avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub lapse ema saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Kõik menetluskulud palub lapse ema jätta lapse isa kanda.
14.Määruskaebuse kohaselt on väär ja tõenditega vastuolus kohtu seisukoht, et lapse ema on lapse haridustee kujundamisel olnud passiivne. Lapse ema on selgitanud, et käis lapsega beebikoolis ning beebide ujutamises ja vesivõimlemises. Lapse ema tegeles lasteaiakoha asjaajamisega. Lapse ema käis lapsega ujumas ja võimlemas. Maakohus ei ole ema esitatud asjaoludega arvestanud ega lapse huvidest lähtunud. Vaidlustatud määrusest puuduvad põhjendused, miks ja kuidas on just lapse isa kohtu arvates panustanud rohkem lapse haridusküsimusi puudutavasse. Jääb arusaamatuks, kuidas on maakohus saanud otsustada lapse haridustee jätkumise Z-is, kui laps pole veel 1. klassi läinudki. Laps ei saa sünnist alates kohe haridust hakata omandama. Kohtu seisukoht ei ole põhjendatud osas nagu oleks lapsel Z-is tuttav keskkond, kuna eelkoolis käivad eakaaslased ei pruugi lapsega samas klassis tulevikus käima hakata. Samuti ei ole eelkool peamajas, kus laps hakkaks 1. klassist käima. Z-i beebikoolis, põnnikoolis ning mängukoolis käis laps vaid paaril korral kuus.
15.Lapse huvides oleks haridustee alustamine kodulähedases koolis. Lapse isa on kinnitanud, et on valmis korraldama lapse transpordi Z-i, kuid samas pole ta seda enda jaoks lõpuni selgeks mõelnud. Lapse isa on pärast maakohtu lahendit palunud lapse emal viia laps eelkooli. Samuti tuleb arvesse võtta, et kui vanemate majanduslik seisukord muutub, siis ei ole võimalik enam rahalisi kohustusi tasulise kooli ees täita ning laps peaks ikka kooli vahetama. Maakohus oleks pidanud eelistama tasuta üldhariduskooli. Lapsele ei ole kohta Z-is tagatud. Sellekohast e-kirja ei saa pidada ametlikuks kinnituseks, mis tagaks lapsele koha Z-is. Maakohus rikkus menetlusdokumendi kättetoimetamise reegleid, kui tegi 06.08.2020 kohtule esitatud kirjavahetuse, mis sisaldas kinnitust lapsele koha lubamise kohta Z-is, lapse emale ja tema esindajale nähtavaks alles 25.11.2020. Vastused määruskaebustele
16.Lapsele isa vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud lapse ema kanda.
17.Eestkosteasutus asus seisukohale, et Z-i valik lähtub vaid lapse isa materiaalsetest ja ajalistest ressurssidest, mis võib kaasa tuua vajaduse senise suhtluskorra muutmiseks. Lapse koolivalik peaks lähtuma senisest elukorraldusest ja kehtivast suhtluskorrast.
18.Lapsele määratud esindaja hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tulenevalt TsMS § 659 lg 1 ja § 651 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lapse ema on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus andis lapse isale ainuotsustusõiguse lapse eelkooli ja põhikooli valiku osas ning jättis lapse ema vastuavalduse selles osas otsustusõiguse saamiseks rahuldamata. Kuna lapse ema soovis kõigi menetluskulude lapse
isa kanda jätmist, siis sellest järelduvalt vaidlustab lapse ema maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas. Muus osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
21.Lapse ema esitas 07.12.2020 määruskaebusega täiendavad tõendid ning lapse isa esitas täiendava tõendi 22.02.2021. Vanemate esitatud tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel võtta asja materjalide juurde.
22.Lapse ema on taotlenud kohtuistungi korraldamist. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Maakohus on vanemad isiklikult ära kuulanud.
23.Ringkonnakohus selgitab, et last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lõige 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
24.Otsustusõiguse küsimust lahendades tuleb kohtul kaaluda, kas vanem suudab ja soovib vaidlusalust küsimust lapse huvidest lähtudes otsustada (vt ka RKTKm 3-2-1-96-14, p 20). Kohus peab otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest ning on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutluse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Vastuseks konkreetsetele määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
25.Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus pidanud lapse ema väiksema aktiivsuse all silmas seda, et valdavalt on lapse isa teinud lapse haridusküsimusi puudutavaid otsuseid. Lapse ema on maakohtule 04.06.2020 esitatud seisukohas märkinud, et ta aktsepteeris lapse isa otsuseid eeldusel, et lapse isa korraldab lapse Z-is käimise ja õppetöö. Asjast nähtub, et lapse isa on olnud haridusküsimustes aktiivne ja lapse esimestest eluaastatest sidunud lapse ja tema tulevase haridustee Z-iga ning ema on seda seni aktsepteerinud. Lapse ema on ise kinnitanud, et ei pidanud vajalikuks last vabal ajal õppetegevusega koormata. Seega on asjas esitatud ringkonnakohtu hinnangul piisavalt asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et lapse haridustee kujundamisel on lapse isa tõepoolest olnud aktiivsem.
26.Maakohus on hinnanud ka teisi asjaolusid. Maakohus on õigesti leidnud, et last ootaks Z-is talle tuttav keskkond. On tõenäoline, et nii mõnedki lapse senised eakaaslased Z-is jätkavad haridusteed samas koolis. Lapsel on juba Z-iga tihe seos tekkinud. Maakohtu menetluses selgus ka, et laps oli segaduses sellest, et peaks andma koolivaliku osas enda arvamuse,
kuna pidas kogu aeg oma kooliks Z-i. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et lapse isa teeb koolivalikul lapsest lähtuvaid ja tema huvidega kooskõlas olevaid otsuseid.
27.Maakohus on võtnud arvesse lapse isa väited, mille kohaselt on lapse isa nõus korraldama isa lapse transpordi kooli. Lapse isa on kinnitanud valmisolekut korraldada lapse transport kooli ka määruskaebuse vastuses. Kolleegiumi hinnangul on oletuslik lapse ema väide, mille kohaselt võib ühel hetkel vanemate majanduslik olukord muutuda, mis ei võimalda lapse Z-is käimist.
28.Lapse isa on 22.02.2021 esitanud ringkonnakohtule 18.02.2021 kinnituse Z-ist, mille kohaselt on laps oodatud 01.09.2021 alustama kooliteed Z-i 1. klassis. Seega on lapsele Zis koht olemas. Lapse isa on juba 06.08.2020 esitanud maakohtule Z-i 11.06.2020 kinnituse lapse koolikoha olemasolust Z-is. Maakohus on tõepoolest teinud selle dokumendi teistele menetlusosalistele nähtavaks alles 25.11.2020, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei tingi see maakohtu lahendi tühistamist.
29.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
30.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Arvestades vaidluse sisu ning seda, et otsustusõigust puudutav lahend tehakse eelkõige lapse huvides, on põhjendatud jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.