lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-44292/66

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-44292/66
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1379
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-13-44292

Määruse tegemise aeg ja koht

21.12.2015, Tallinn

Kohtunik

Ulvi Loonurm

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Astro Holding hagi AL ja IL vastu solidaarselt võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.11.2015 määrus tagastamise taotluse lahendamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Astro Holding määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja

Hageja aktsiaselts Astro Holding (rk 10135405), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

riigilõivu

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 19.11.2015 määrus.
2.Teha uus määrus, millega aktsiaseltsi Astro Holding taotlus hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada.
3.Tagastada aktsiaseltsile Astro Holding hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv 1768 eurot 12 senti, kandes selle osaühingu Advokaadibüroo Concordia arveldusarvele nr EE622200221018785507.
4.Tagastada aktsiaseltsile Astro Holding apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõiv 1968 eurot 12 senti, kandes selle osaühingu Advokaadibüroo Concordia arveldusarvele nr EE622200221018785507.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Rahuldada aktsiaseltsi Astro Holding määruskaebus.
6.Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud
1.23.09.2013 esitas aktsiaselts Astro Holding (hageja) Harju Maakohtule hagi AL ja IL vastu solidaarselt võla 787 246 euro saamiseks. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 5168 eurot 12 senti. 23.12.2014 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata. 22.01.2015 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.03.2015 otsusega rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja riigilõivu 5368 eurot 12 senti. 31.03.2015 otsus jõustus 4.06.2015. 30.07.2015 esitas hageja kohtule taotluse hagiavalduselt enamtasutud riigilõivu 3736 eurot 24 senti tagastamiseks, kuna hageja tasus 23.09.2013 hagiavalduselt riigilõivu alusetult 1768 eurot 12 senti rohkem ja 22.01.2015 apellatsioonkaebuselt riigilõivu alusetult 1968 eurot 12

senti rohkem. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 26.05.2015 otsusega nr 3-4-1-59-14 tunnistanud riigilõivuseaduse (RT I, 29.06.2014, 66; RT I, 30.12.2014, 12) § 57 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1.07.2014-31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) ning riigilõivuseaduse (RT I, 30.12.2014, 1) § 59 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500 eurot. Riigikohus märkis, et tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot. Kuna 2014 teisel poolaastal oli ja kuni tänaseni on riigilõiv põhiseaduspärane üksnes kuni ülemmäärani 3400 eurot, ei saa olla võimalik, et septembris 2013 ja jaanuaris 2015 oli põhiseaduspärane kõrgem riigilõivu ülemmäär. Seega oli ajal, mil hageja kõnealused riigilõivud tasus, 3400 eurost kõrgem riigilõiv samuti põhiseadusega vastuolus. Maakohtu määrus

2.Maakohus jättis 19.11.2015 määrusega hageja avalduse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on Riigikohus 2.04.2013 lahendis nr 3-2-1-14012 asunud seisukohale, et põhiseadusevastasuse alustel tasutud summade tagasinõudmine on lubatav üksnes kohtuasja menetluse jooksul, s.o lõivu tagastamise taotluse lahendamisel, mis on esitatud enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigikohus on sama lahendi p-s 20 selgitanud, et enamtasutud riigilõivu tagastamise võimaldamisel pärast asjas kohtulahendi jõustumist pidas seadusandja silmas, et tagastada tuleks n-ö ekslikult suuremana tasutud lõiv. Riigilõivu maksmise ajal kehtinud RLS-s sätestatud määras riigilõivu tasumist ei saa pidada ekslikult riigilõivu tasumiseks, vaatamata sellele, et Riigikohus on pärast riigilõivu tasumist, tunnistanud riigilõivu tasumise aluseks olnud RLS sätted põhiseadusega vastuolus olevaks. Kuna hageja esitas põhiseadusevastasuse alustel tasutud summa tagastamise nõude pärast menetluse jõustunud lahendiga lõppemist, ei kuulu hagilt tasutud riigilõiv 1768 eurot 12 senti ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1968 eurot 12 senti TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. Kohus ei nõustunud hagejaga, et riik on VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel alusetult rikastunud 3736 euro 24 sendi ulatuses ning et TsMS § 150 lg 1 p 1 sätestatu on alusetult rikastumise sätetega kooskõlas ja selle üheks rakendus- või väljendusvormiks. Riigilõivu tagastamisel TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel ei lahenda kohus poolte vaidlust VÕS sätete alusel. Määruskaebus
3.7.12.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega hageja taotlus rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt tasus hageja riigilõivu 3736 eurot 24 senti ilma, et selleks oleks olnud kehtivat õiguslikku alust. Tegemist on ekslikult tasutud summaga, mille saamiseks ei olnud riigil alust. Maakohus leidis vääralt, et enamtasutud riigilõivu tagastamisest tuleb keelduda, kuna tegemist ei olnud ekslikult tasutud lõivuga, tagastamise taotlus esitati peale menetluse jõustunud lahendiga lõppemist ja kohane menetlus oleks hagimenetlus riigi vastu. TsMS 150 lg-d 1 ja 6 on osas, milles nad näevad ette, et enamtasutud riigilõivu tagastamist saab nõuda üksnes kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, vastuolus PS-iga. Samuti on PS-iga vastuolus TsMS § 150 lg 1 juhul kui, ja osas, milles see näeb ette, et tagastamisele ei kuulu enamtasutud riigilõiv, mille tasumise põhjuseks oli eksimus lõivu määra seaduspärasuse osas. PS §-de 15 ja 152 alusel palub hageja kohtul tunnistada viidatud normid vastavas osas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta need kohaldamata.
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldada. Praegusel juhul taotles hageja 23.09.2013 hagiavalduselt ja 22.01.2015 apellatsioonkaebuselt tasutud enammakstud lõivu tagastamist järgmistel põhjustel. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 26.05.2015 otsusega nr 3-4-1-59-14 tunnistanud riigilõivuseaduse (RT I, 29.06.2014, 66; RT I, 30.12.2014, 12) § 57 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1.07.2014-31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) ning riigilõivuseaduse (RT I, 30.12.2014, 1) § 59 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500 eurot. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 1.10.2015 otsusega nr 3-4-1-25-15 tunnistanud riigilõivuseaduse (RT I, 12.07.2013, 15; RT I, 20.11.2013, 3 ja RT I, 21.05.2014, 9; RT I, 29.06.2014, 66) § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 (1.09.2013-29.11.2013 ja 31.05.201430.06.2014 kehtinud redaktsioonides) põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. Maakohus on riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel kohaldanud vääralt TsMS § 150 lgt 6. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Antud juhul tasus hageja riigilõivu hagiavalduselt 5168 eurot 12 senti 23.09.2013 (maksekorraldus I kd tlk 7) ning apellatsioonkaebuselt 5368 eurot 12 senti 22.01.2015 (maksekorraldus II kd tlk 200). Hagilt tasutud riigilõivu tagastamise avaldus tuli TsMS § 150 lg 6 kohaselt esitada seega enne kahe aasta möödumist 2013.a lõpust, see on hiljemalt 2015.a viimasel päeval. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamise avaldus tuli TsMS § 150 lg 6 kohaselt esitada seega enne kahe aasta möödumist 2015.a lõpust, see on hiljemalt 2017.a viimasel päeval. TsMS § 150 lg 6 teine pool annab erandjuhu olukorraks, kus kaks aastat riigilõivu tasumise aasta lõpust on juba möödunud, asja menetlus aga veel kestab – sel juhul saab riigilõivu tagastamise avaldust esitada kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni. Maakohus on TsMS § 150 lg-t 6 tõlgendanud ekslikult vastupidi, leides, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb igal juhul menetluse jõustunud lahendiga lõppemisel. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-12 käsitleb küll olukorda, kus avaldaja poolt tasutud riigilõiv ei olnud tagastamise avalduse esitamise ajaks veel põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja ka vastavat taotlust ei olnud Riigikohtule esitatud, kuid praeguses asjas on hageja taotluse lahendamise ajaks selgunud, et hageja maksis riigilõivu kehtetu (põhiseadusega vastuolus olnud) seaduse alusel, mistõttu on tal õigus nõuda enamtasutu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 6 alusel. Seega RLS säte, mille alusel tuli tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3400 eurot + 0,25% tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro ja kui eelnimetatud tsiviilasja hinnaga avaldus esitatati elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tuli riigilõivu tasuda 3200 eurot + 0,25% tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro, oli taotluse lahendamise ajaks tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud (Riigikohtu 1.10.2015 otsus nr 3-4-1-25-15). RLS säte, mille alusel tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tasuda riigilõivu kuni 10 500 eurot, oli taotluse esitamise ajaks tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud (Riigikohtu 26.05.2015 otsus nr 3-4-1-59-14). Eeltoodust tulenevalt on hageja avaldus esitatud tähtaegselt TsMS § 150 lg 6 mõttes.

Hageja on avalduses õigesti viidanud, et vastavalt Riigkohtu lahenditele nr 3-4-1-59-14 ja 34-1-25-15 tuleks põhiseaduspäraseks riigilõivuks nii hagi esitamisel 23.09.2013 kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel 22.01.2015 määrata 3400 eurot. Kuivõrd hageja tasus hagi esitamisel lõivu 5168 eurot 12 senti ja apellatsioonkaebuse esitamisel 5368 eurot 12 senti, tasus ta hagi esitamisel 1768 eurot 12 senti ja apellatsioonkaebuse esitamisel 1968 eurot 12 senti ettenähtust rohkem. Seega tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada hagi esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv 3736 eurot 24 senti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja