Astro Holding AS hagi AL ja IL vastu solidaarselt võla 787 246 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. detsembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Astro Holding AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
787 246 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Astro Holding AS (registrikood lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame
10135405),
Kostja I: AL (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: IL (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindmaa Kolmas isik kostjate poolel: JJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. detsembri 2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja Astro Holding AS kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Astro Holding AS esitas 23.09.2013 Harju Maakohtule hagi AL ja IL vastu solidaarselt võla 787 246 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.10.2008 käenduslepingu, mille kohaselt käendasid kostjad hageja ees SLProduction OÜ kohustusi, mis tulenevad samal päeval hageja ja SLProduction vahel sõlmitud laenulepingust. Kummagi käendaja vastutuse maksimumsumma on 18 476 600 krooni (1 180 869,97 eurot) ja käendajad vastutavad võlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt.
3.SLProductions OÜ ei täitnud hageja ees oma kohustusi ja seda ei teinud vaatamata hageja nõudmisele ka käendajad. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud ega põhistanud käenduslepingu aluseks oleva kohustuse olemasolu ja sissenõutavust, samuti käenduskohustuse olemasolu.
5.Käendusleping on VÕS § 142 lg 6 järgi tühine, kuna selle eesmärgiks ei olnud reaalse tagatise andmine, vaid survemehhanismi loomine, et äriplaani ebaõnnestumisel nö kättemaksuna käendaja majanduslikult hävitada. Selline eesmärk ei ole käenduslepingu olemusega kooskõlas. Arvestades kostjate majanduslikku olukorda käenduslepingu sõlmimise ajal ja hiljem ning võrreldes seda summaga, mis on käenduslepingu järgi kostjate vastutuse piirmääraks ning millist summat kostjatelt hagiga nõutakse, on selge, et kostjate antud tagatis on väärtusetu ja sisutühi ning käenduslepingu sõlmimise eesmärgiks ei saanud olla täiendav rahaline tagatis hageja jaoks.
6.Kostjatele ei ole kuulunud ega kuulu vara, mis võimaldaks käenduslepingust tulenevat nõuet rahuldada. Käenduslepingud piiravad ebamõistlikult käendajate majandusvabadust ja edasist toimetulekut. Kostjate kohustuste mahu ja nende sooritusvõime vahel on selline ebaproportsionaalsus, mis viitab juba iseenesest vastuolule heade kommetega ja seetõttu käenduslepingu tühisusele.
7.Samuti võivad (osaliselt) tühised olla laenulepingud, millest tulenevate kohustuste tagamiseks käendusleping sõlmiti (02.04.2007 ja 22.10.2008 laenulepingud), kuna nende sõlmimisel on rikutud VÕS § 113 lg-t 6, sest varasem intress ja viivis on muudetud põhikohustuseks, millelt on taas hakatud arvestama intressi ja viivist. Sellise rikkumise tagajärjeks on tehingu tühisus.
8.Isegi kui hagejal on nõudeõigus kostjate vastu, on nõue aegunud ja hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Hageja ütles SLProductions OÜ-ga sõlmitud laenulepingu üles 10.02.2009 ülesütlemisavaldusega. Vaidlust ei ole selle üle, et SLProductions OÜ sai selle kätte hiljemalt 12.02.2009. Seega muutus käenduslepingust tulenev väidetav kohustus sissenõutavaks 12.02.2009 ja samaaegselt algas ka kostjate kui käendajate vastu suunatud nõude aegumistähtaeg. Hageja nõue aegus seega 12.02.2012. Hageja esitas käenduslepingust tuleneva nõude kostjate vastu alles 23.09.2013, s.o pärast TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastase aegumistähtaja möödumist.
9.Aegumine ei ole katkenud ega peatunud. Pooled ei ole kunagi pidanud läbirääkimisi 22.10.2008 sõlmitud käenduslepingust tulenevate nõuete täitmise üle. Samuti ei ole kostjad kunagi tunnistanud ei otseselt ega kaudselt käenduslepingust tulenevaid nõudeid. Tuleb eristada SLProductions OÜ ja käendajate kohustusi. SLProductions OÜ vastu suunatud nõude osas väidetavate läbirääkimiste pidamine ei ole võrdsustatav käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamisega. Tegemist on kahe erineva nõude ja võlasuhetega. Hageja esitatud kirjavahetus ei puuduta käenduslepingust tulenevaid kohustusi. OÜ SLProductions kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt ei saa lugeda käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks või täitmise pakkumiseks
10.Isegi kui hageja ja SLProductions OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg oleks katkenud, ei tähendaks see seda, et aegumine oleks katkenud ka kostjate kui käendajate suhtes.
11.05.03.2014 määrusega kaasas kohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel JJ. Kolmas isik ei esitanud oma seisukohti. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.22.10.2008 hageja ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepinguga kohustusid kostjad tagama 22.10.2008 hageja ja SLProductions OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tulenevat nõuet suurusega 1 180 870 eurot. Nimetatud laenulepinguga vormistasid hageja ja SLProductions OÜ samade poolte vahel 02.04.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude, mis oli 1 180 870 eurot koos kogunenud ja tasumata intresside ning viivistega ümber uueks laenuks ning samast lepingust nähtub, et 02.04.2007 sõlmitud laenulepingu alusel on hageja andnud SLProductions OÜ-le laenu 1 000 000 eurot. 22.10.2008 laenulepingust ei nähtu, et 02.04.2007 sõlmitud laenuleping põhineks mõnel muul, varasemal lepingul või et laenusumma 1 000 000 eurot hulka kuuluksid intressid ja viivised. Kostjad ei ole seda tõendanud.
14.SLProductions OÜ on 22.10.2008 laenulepingus kinnitanud laenusumma 1 000 000 euro kättesaamist ja sellega on raha tegelik üleandmine tõendatud. Kostjad kinnitasid käenduslepingus, et nad on tutvunud 22.10.2008 sõlmitud laenulepinguga ja on teadlikud selle sisust ja tingimustest. Käenduslepingule allakirjutamisega on nad mõlemas lepingus avaldatud asjaoludega nõustunud ja nende õigsust kinnitanud. Seega on kostjad nõustunud ka sellega, et SLProductions OÜ-l oli 22.10.2008 seisuga hageja ees kehtiv võlgnevus suurusega 1 180 870 eurot. Hageja nõuab kostjatelt 787 246 eurot, mis on väiksem 22.10.2008 laenulepingus kokkulepitud summast - 1 180 870 eurost, mis sisaldas ka intressi ja viivist. Samuti on hageja nõue väiksem kui 02.04.2007 sõlmitud laenulepingu järgselt üle antud 1 000 000 eurot. Eeltooduga on tõendatud, et hageja nõue kostjate vastu ei sisalda kapitaliseeritud intressi ja viivist.
15.Tuvastatud asjaolude järgi ei saa väita, et üks lepingupool oleks teise suhtes käitunud ebaõiglaselt. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja eesmärk oli kostjaid majanduslikult hävitada. Kostjad tegutsevad aktiivselt äritegevuses ja on edukad. Hageja on jätkuvalt
ka pärast SLProductions OÜ pankroti väljakuulutamist soovinud teha kostjatega ja nendega seotud äriühingutega koostööd. Ei ole usutav, et hageja sõlmiks laenulepingu veendumuses, et kohustuse täitmine teise lepingupoole poolt ei ole millegagi tagatud, kuna kostjate isiklikust varast selleks ei piisaks. Kostjad juhtisid SLProductions OÜ-t, kes sõlmis 22.10.2008 laenulepingu ja suutis laenuandjat veenda, et tal on majanduslik võimekus teenindada 1 000 000 euro suurust laenu. Käenduslepingu sõlmimisega on ka kostjad faktiliselt kinnitanud enda majandusliku seisukorra ja võimekuse kohta sama. Asjaolu, et kostjad 22.10.2008 sõlmitud käenduslepingut ei tühistanud viitab kostjate nõustumisele lepinguga võetud kohustusega. Kuna ei leidnud kinnitust, et käendusleping oleks vastuolus selle seaduses sätestatud eesmärgiga ja et käendajate kahjuks oleks kõrvale kaldutud VÕS 8.ptk-s sätestatust, siis ei ole käendusleping tühine ka VÕS § 142 lg 6 järgi. Hageja nõude aluseks olev 22.10.2008 käendusleping ei ole tühine ja samuti ei ole tühine käenduslepingu aluseks olev 22.10.2008 laenuleping.
16.On tõendatud, et SLProductions OÜ ei täitnud 22.10.2008 laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Hageja ütles laenulepingu üles 10.02.2009 ja esitas kostjatele 20.03.2009 nõude käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, mis on kostjale I kätte toimetatud 27.03.2009 ja kostjale II 28.03.2009. Hageja esitas laenulepingust tuleneva nõude SLProductions OÜ pankrotimenetluses, kus nõuet 12.05.2010 tunnustati. Kostjad kinnitasid kohtumenetluses, et SLProductions OÜ sai hageja 10.02.2009 ülesütlemisteate kätte 12.02.2009 ja nõustusid sellega, et käenduslepingust tulenev kohustus muutus samal päeval sissenõutavaks.
17.Nõude tunnustamine pankrotimenetluses ei mõjuta käenduslepingust tuleneva nõude aegumist. Hageja nõue SLProductions OÜ vastu muutus TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks 12.02.2009 ja sellest ajast algas TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg. Nõuded käendaja vastu (VÕS § 145) hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu. Samaaegselt põhivõlgniku (SLProductions OÜ) vastu suunatud nõude aegumise tähtaja algusega algas ka käendajate (kostjad) vastu suunatud nõude aegumistähtaeg.
18.TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Antud juhul on tegemist laenulepingust tuleneva nõudega, mille puhul algas aegumistähtaeg 12.02.2009 ja hageja nõue aegus 11.02.2012. Hageja esitas hagi kohtusse 23.09.2013, seega on hageja nõue aegunud ja kostjatel on TsÜS § 142 lg 1 alusel õigus keelduda kohustuse täitmisest.
19.Tõenditest nähtub, et hageja ja kostja on aktiivselt suhelnud seoses Harjumaal Viimsi vallas XXXXX külas asuva XXXXXXXXX kinnistuga, millele seatud hüpoteegi oli OÜ Novaator 16.09.2009 sõlmitud lepinguga loovutanud hagejale ja hüpoteek hakkas tagama hageja nõudeid SLProductions OÜ vastu. Nimetatud hüpoteegi loovutamisest ei tulene, et käendajad oleks asunud korraldama oma käenduskohustuse täitmist. Lepingus kajastub sõnaselgelt OÜ Novaator ja hageja vaheline tehing. Samuti ei tulene hilisemast XXXXXXXXX kinnistu hageja juhatuse liikmete poolt järjestikku väidetavalt hageja käsundi alusel enda nimele omandamisest ja kinnistu arendustegevuse käigus toimunud hageja ja kostjate vahelistest vestlustest ning kirjavahetusest, et kostjad oleks sõnaselgelt tunnustanud 22.10.2008 sõlmitud käenduslepingust tulenevat hageja nõuet kostjate vastu. Poolte kirjavahetuses ei arutleta kostjate võimaliku käenduskohustuse täitmise üle. Hageja 25.02.2014 menetlusdokumendis kirjeldatud tegevused ja kohtule esitatud kirjavahetus võimaldavad üheselt järeldada, et hageja ja kostjate vahel oli aktiivne, mitmekülgne ning osaliselt ka usalduslik äritegevus, mis võimaldas teha koostööd suurprojektidega ja erinevate partneritega. E-kirjavahetuses nimetatakse küll ka nime SLP, kuid ainult sellest ei saa kohtu hinnangul tuletada või üheselt järeldada, et kostjad oleks arutanud
just käenduslepingust tulenevat kohustust. Kostjad on SLProductions OÜ (pankrotis) juhatuse liikmed, mistõttu on nende poolt selle äriühingu ja hageja vaheliste õigussuhete vastu huvi tundmine põhjendatud ja usutav.
20.Poolte kirjavahetust, mis eelneb hagiavalduse esitamisele, ei saa käsitleda aegumist peatavate läbirääkimistena TsÜS § 167 lg 1 või 2 mõttes. Kirjadest ei nähtu, et tegemist oleks olukorraga, kus pooled täpsustaksid käenduslepingu täitmise aluseks olevaid asjaolusid või prooviksid leida kokkuleppel lahendust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjad oleks hageja 20.03.2009 nõudele reageerinud. Antud juhul ei ole hageja käenduslepingust tulenev nõue TsÜS § 167 lg 1 või lg 2 alusel peatunud.
21.Hageja leiab ebaõigesti, et XXXXXXXXX projektiga tegelemine tähendas 22.10.2008 käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamist kostjate poolt. XXXXXXXXX kinnistu eelmärkega ning Viimsi valla lasteaed/kooliga seonduvad tegevused ja vestlused kolmandate isikutega ei ole asja lahendamisel olulised.
22.Kuna hageja nõue aegus 11.02.2012 ja hagi on esitatud 23.09.2013, tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
24.Maakohus lahendas hagi aegumise küsimuse valesti. Kohus tegi asjas tuvastatud asjaoludest ja tõenditest ebaõiged järeldused ning jättis tähelepanuta ja hindamata tunnistajate ütlused. Kohus ei hinnanud tõendeid, poolte selgitusi ja menetluslikku käitumist kogumis, vaid võttis üksikud episoodid või asjaolud ning hindas, kas need tõendavad kostjate poolt nõude tunnustamist või mitte. Üksikuid hinnanguid andes jõudis kohus alati järeldusele, et nõude tunnustamine ei ole tõendatud. Selline lähenemine on väär ja see viis ebaõigele tulemusele.
25.Hageja esitas asjassepuutuvate tegude faktoloogia 25.02.2014 menetlusdokumendis. Seal on üksikasjalikult kirjeldatud erinevaid poolte vahelisi suhtlemisi ja toiminguid. Sellest ilmneb, et pärast seda, kui hageja esitas 2009.a kevadel kostjatele käenduslepingu järgse kohustuste täitmise nõude, hakkasid poolte vahel toimuma erinevad XXXXXXXXX kinnistuga seonduvad asjad - kostjate äripartner ja kaaskäendaja loovutab XXXXXXXXX kinnistule seatud hüpoteegi tasuta hagejale; hageja (juhatuse liikme kaudu) omandab kostjalt II täitemenetluse kaudu kinnistu; kostjad peavad hagejaga kirjavahetust, millest nähtub, et kostjad püüavad XXXXXXXXX kinnistu arendamisega lahendada nende ja hageja vahelisi küsimusi nii, et kostjad ei oleks enam võlgu. Kostjad kardavad, et hageja ei ole neile selle küsimuse lahendamise osas selgesõnalisi lubadusi andnud ja ei pruugi positiivselt otsustada. Kostjad räägivad põhivõlgniku kohustuste täitmisest kinnistu arenduse läbi ja käenduste külmutamisest; kostjate kontrolli all olev äriühing sõlmib hagejaga lepingu XXXXXXXXX kinnistu osa ostmiseks ja seejuures lepitakse kokku, et tekkiva kinnistu arendamisest saadavast kasumist annab ostja 1/5 üle hagejale, samuti et arendustegevuse eelarve kooskõlastatakse hagejaga.
26.On oluline, mida kirjutasid kostjad hagejale ja vastupidi. Kirjade kirjutamise ajal ei näinud hageja ette käesolevat kohtuvaidlust ja võimalikku aegumise küsimust. Hageja suhtles kostjatega vastavalt toonastele asjaoludele. Seetõttu on hageja poolt saadetud e-kirjades kajastuv tugeva tõendusväärtusega ning seda ei tohi jätta tähelepanuta.
27.Nõustuda ei saa maakohtu järeldustega, nagu ei järelduks tõenditest, et kostjad tunnustavad hageja nõuet ja püüavad seda nõuet rahuldada, vaid hoopiski see, et poolte vahel oli aktiivne, mitmekülgne ja osaliselt ka usalduslik äritegevus, mis võimaldas teha koostööd suurprojektidega ja erinevate partneritega. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et kuigi kirjavahetuses nimetatakse ka põhivõlgniku SLP nime, ei saa sellest
järeldada, et kostjad oleks arutanud just oma käenduslepingutest tulenevate kohustuste üle, sest kostjad olid SLP juhatuse liikmed ning nende huvi tundmine pankrotis oleva põhivõlgniku ja hageja vaheliste õigussuhete vastu oli põhjendatud ja usutav. Sellised järeldused ei ole eluliselt usutavad ja on tõenditega vastuolus. Maakohus jättis usutava ja loogilise selgituse kõrvale.
28.Mingeid märke ei ole sellest, et poolte vahel oleks toimunud mingi uue ja iseseisva eesmärgiga äriprojekti elluviimine. Tõendid näitavad selgelt, et kostjad tegelesid hageja ees oleva võla tagasimaksmisega. Oleks ebamõistlik arvata, et hageja, kellel on kostjate tõttu suur summa kaotsi läinud, hakkaks kostjatega ette võtma mingeid uusi ja usalduslikke suurprojekte. Eluliselt ei ole usutav, et kõik viited "meie kohustustele SLP ees", käendustele jmt oleks kirjavahetuses juhuslikult. Maakohtu poolt antud seletusi järgides ei sobiks viited kuidagi kirjavahetuse konteksti. Kostjate huvi tundmist pankrotistunud SLP ja hageja õigussuhete vastu ei ole võimalik asja materjali järgi tuvastada. Maakohus ei ole selles osas toonud konkreetseid näiteid. Selline huvitundmine ei oleks ka eluliselt usutav. Kostjad tegelesid selgelt oma õigussuhete kujundamisega, st võla maksmisega.
29.Oluline on hinnata ka seda, mida seletas vande all kostja AL ja milliseid ütlusi andis tunnistaja MP. Kohus eeltoodud tõendeid ei hinnanud, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. Kostja ja tunnistaja vande all öeldut analüüsides ei oleks kohus saanud mööda vaadata sellest, et kostjad on nõuet tunnustanud. AL seletuse kohaselt oli XXXXXXXXX kinnistu arendamise läbi võla maksmine nii hageja kui ka kostjate hinnangul loll ja absurdne mõte ning talle jäi mõistetamatuks, miks ta selles tegevuses osales. AL väitel tilbendas ta kaasas nagu idioot.
30.Maakohtu arvamus, justkui oleks olnud tegemist mingi suurema usaldusliku äriprojektiga (st iseseisva projektiga, mis ei tähenda võla maksmist), läheb vastuollu AL öelduga. Ei ole mõeldav, et usalduslikke suurprojekte aetakse nii, et nende elluviija ja tellija peavad mõtet lolliks ja absurdseks ning peamine elluviija ise ei oska oma tegevusele muud selgitust leida kui idioodina kaasatilbendamine.
31.Usutav ei ole AL vande all antud seletus, mille kohaselt ta ise ka ei tea, miks ta kõnealuses tegevuses osales. Arvestada tuleb ka kostjate menetluslikku käitumist väidet, et ilma originaalita ei mäleta nad käenduslepingu olemasolu, aegumise vastuväite kohest mitteesitamist, enne kohtumenetlust kostjate esindamine ühe advokaadi poolt, menetluse alates kummastav kontakti kadumine advokaadi ja kostja II vahel, jmt. On ilmne, et kostjad ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt. Kõike seda peaks kohus arvesse võtma oma siseveendumuse kujundamisel ja tõendite, sh AL vande all antud seletuste hindamisel.
32.Tunnistaja MP ütlused sobituvad üldisesse konteksti ja on eluliselt usutavad. Tunnistaja ja hageja ei ole ka muul viisil andnud põhjust hinnanguks, et hageja selgitused või hageja endise juhatuse liikme poolt antud ütlused oleks ebausaldusväärsed. MP ütlustest ilmneb, et XXXXXXXXX projekti pakkusid hagejale välja kostjad just selleks, et tagasi töötada nende varasem võlakohustus hageja ees; hageja jaoks ei olnud tegemist tavapärase projektiga ja ta hageja nõustus sellega üksnes seetõttu, et sisulisteks tegelejateks pidid olema kostjad ise; hageja ja kostjad kohtusid XXXXXXXXX projekti raames mitmekümnel korral, alati oli põhiteemaks võla tagasimaksmine, seejuures alguses saigi ainult võlast rääkida. MP ütlused sobituvad olemuslikult asjaoludega, mis on asjas tuvastatud. AL seletused ei sobitu. AL seletustele ei ole võimalik eluliselt usutavat selgitust anda ja need ei ole usaldusväärsed.
33.Kostjate poolt nõude tunnustamine on tõendatud. Nad on nõuet tunnustanud oma tegudega, mis on peaasjalikult seondunud nö. XXXXXXXXX projektiga ja selle kohta on hageja esitanud tõendid. XXXXXXXXX projekti ainsaks eluliselt usutavaks
selgituseks on see, et kostjad tegelesid sellega võla maksmiseks. See on võla tunnistamine TsÜS § 158 lg 2 mõttes. Lisaks sellele on tunnistaja ütlustest ja dokumentaalsetest tõenditest õige järeldada ka seda, et võla tunnistamine toimus hageja esindajale otsesõnu. Kui võla maksmiseks on ette võetud niisugune projekt, siis ei ole eluliselt usutav, et seejuures ei tunnistata oma vastavat võlga, eriti veel, kui võla tagasimaksmine on sagedastel kohtumistel põhiteemaks. XXXXXXXXX projektiga tegelesid kostjad septembrist 2009 kuni septembrini 2011. Kuna projektiga tegelemine tähendas nõude tunnustamist, ei ole hagi aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
36.Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba piisava põhjalikkusega vastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
37.Maakohus leidis õigesti, et hagi on aegunud. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et kostjad oleks nõuet mingil viisil tunnustanud, sh teinud tegusid või käitunud viisil, millest järelduks nende kui käendajate võla tunnustamise tahe. Samuti ei leidnud tõendamist poolte läbirääkimised nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Seetõttu ei saa teha järeldust hagi aegumise katkemise kohta TsÜS § 158 lg 1 järgi või aegumise peatumise kohta § 167 lg 1 järgi. Selliseid järeldusi ei saa teha ka hageja poolt 25.02.2014 menetlusdokumendis loetletud asjaoludest, milliseid hageja kordab apellatsioonkaebuses, sh OÜ Novaator Invest poolt XXXXXXXXX kinnistule seatud hüpoteegi tasuta loovutamisest hagejale; hageja juhatuse liikme MP poolt eelnimetatud kinnistu omandamisest täitemenetluses; poolte e-kirjavahetusest ega MP poolt kinnistu müümisest OÜ-le Energizer, nagu leidis põhjendatult ka maakohus. Maakohus ei jätnud e-kirju ja nende sisu otsuse tegemisel tähelepanuta, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Kirjades ei arutleta kostjate käenduskohustuste täitmise, vaid XXXXXXXXX kinnistu projektiga seonduvate asjaolude üle.
38.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis hinnangu andmata kostja I vande all antud seletusele ja tunnistaja MP ütlustele, millega kohus rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul ei viinud see rikkumine aga ebaõige otsuse tegemiseni.
39.Ringkonnakohus leiab, et kostja I seletus ja tunnistaja ütlused ei ole käesolevas asjas usaldusväärsed tõendid ja neid ei saa otsuse tegemisel arvestada, sest mõlemad isikud on asja lahendamisest huvitatud isikud. Tunnistaja MP kinnitas ütlusi andes, et tal ei ole hagejaga enam juriidilist seost, kuid ta aitab hagejal lahendada vanu probleeme ja tal jätkuvad isiklikud suhted hagejaga seotud isikutega. Käesolevat hagiasja saab käsitleda tunnistaja väidetud nn vana probleemina, mida ta aitab lahendada. Samuti võib tunnistajal olla soov vältida juhatuse liikme vastutust hageja ees. Kostja I on aga otseselt huvitatud hagi rahuldamata jätmisest. Ringkonnakohus leiab, et otsuse tegemisel tuleb arvestada üksnes kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, mida tegi ka maakohus.
40.Käesolevas menetluses ei oma lõpplahendi õigsuse seisukohalt tähtsust poolte menetluslik käitumine, st kostjate poolt käendussuhte eitamine, aegumise vastuväite kohene esitamata jätmine, esindajate vahetamine ja hageja poolt hagi esitamine olukorras, kus ta ei olnud nõude omanik.
41.Iseenesest asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja kohtu järeldustega, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on lahendist jälgitav ja kohus on poolte väidetele piisava põhjalikkusega vastanud. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
42.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu otsustas maakohus. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS 171 lg 1 alusel hageja kanda..
43.Menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 - vt Riigikohtu 11.02.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 p 22).
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.