Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

1(12)

Tsiviilasi nr 2-14-55999

2(12)

Tsiviilasi nr 2-14-55999 edastati tähitud kirjaga kostja I elukohta XXXXXXXX XX, XXXXXXX, Harku vald. Tähitud kiri tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu, kuna kostja I ei võtnud seda vastu. Hageja luges omapoolse teavitamiskohustuse tähitud kirja saatmisega täidetuks. Nõude tunnustamise hagi esitamisel ei ole hageja piiratud üksnes nende tõenditega, mis on esitatud juba pankrotimenetluses. Käenduslepingust tulenev nõue ei ole lõppenud ega aegunud. Lepingu p 7 puhul ei olnud tegemist lühendatud aegumistähtajaga. Laenulepingust tulenev aegumistähtaeg ei saanud enne saabuda kui 19.08.2014.a. Kostja I tunnistas 14.02.2014.a võlgniku pankrotiavalduses hageja nõuet täies ulatuses, millega on TsÜS § 158 lg 1 kohaselt kostja I suhtes käenduslepingust tulenev kohustuse aegumine katkenud ja uuesti alanud ja kostja I pankroti väljakuulutamise hetkeks kindlasti uus kolmeaastane periood möödunud ei ole. Kostja I vastuväited

3(12)

Tsiviilasi nr 2-14-55999

4(12)

Tsiviilasi nr 2-14-55999 poolt väidetava 24.05.2011.a käenduslepingust tuleneva nõudeavalduse saatmise ajal elas kostja I enda väidete kohaselt käenduslepingus märgitud aadressil XXXXXXXX XX, XXXXXXX. Aadressi erisuse tõusetumisel oleks kostja I saanud seda maakohtus selgitada. Sellised kohtu järeldused on üllatuslikud. Mõistmatu on ka see, kuidas maakohus sai järeldada, et väidetavalt OÜ-d VWF Holding arvelduslaenu võlgnevusest ning OÜ-d VWF Kinnisvara laenulepingust tulenevast võlgnevuse teavitamise tõttu, mille kohta ei ole menetluses esitatud ühtegi tõendit, sai lugeda kostjat I käenduslepingust tulenevast kohustustest teavitatuks. Sellisel juhul ju puuduks käenduslepingu p-l 7 igasugune mõte, kui käenduslepingust tulenevast nõudest ei peaks eraldi teavitama. Kostja I kinnitas maakohtus avaldatut, et hageja ei ole tähtaegselt käenduslepingust tulenevaid nõudeid esitanud ning käendusleping on lõppenud/aegunud. Kostja I ei ole tunnistanud kohtule edastatud pankrotiavalduse, võlanimekirja, seletusega maksejõuetuse kohta või mõne taolise dokumendiga ei hageja ega ka Kredexi nõuet. Seda ilmestab ka asjaolu, et kostja I vaidles nendele nõuetele kaitsmise koosolekul vastu. Ühtlasi jääb mõistmatuks, millisel alusel või tõendile tuginedes hageja/maakohus vastupidist väidab. Kostja I mainis kohtule esitatud dokumentides nii hageja kui ka Kredexi nõuet vältimaks valeandmete esitamise süüdistust nende asutuste poolt. Kostja I arvas, et praktikas saab aegunud nõude maha kirjutada alles siis, kui kohus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt aegumist kohaldanud. Selliseid asjaolusid kostja I pankrotiavalduse esitamisel ükski kohus veel kinnitanud ei olnud.

Kostja I nõustus kostja II apellatsioonkaebusega ja leidis, et see kuulub rahuldamisele.

Kostja II apellatsioonkaebus

5(12)

Tsiviilasi nr 2-14-55999 kohaselt täidetud, et käendajale (kostja I) saaks üldse lugeda ebaõigele aadressile edastatud teate kättetoimetatuks. Ühtlasi tõusetub sellisel juhul käenduslepingu p-i 8 ii kui tüüptingimuse kehtivus. Hageja on enda 11.11.2014.a seisukohtades teate tagastamist põhjendanud järgnevalt (ref) „... Tähitud kiri on tagastatud hoiutähtaja möödumise tõttu, kuna kostja 1 ei pidanud vajalikuks seda vastu võtta. Sellegipoolest loeb hageja omapoolse teavitamiskohustuse tähitud kirja saatmisega täidetuks.“. Viidatud tagasi tulnud tähitud kirja ei saa kuidagi lugeda jõustunud tahteavalduseks tuginedes Riigikohtu praktikale. Maakohus ei oleks saanud kuidagi lugeda hageja 24.05.2011.a tähitud kirja edastamise katset käenduslepingu p-i 7 kohase nõudeavalduse edastamiseks, sest kostjal I puudus võimalus sellega tutvuda. Nimelt TsÜS § 69 lg 2 teine lause sätestab, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Lisaks on Riigikohus asunud enda praktikas seisukohale, et: 1) ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahtevaldust kätte antud (vt nt RKTKo 3-2-1-8-09, p 11 ja RKTKo 32-1-151-11, p 14) ning 2) tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi (vt RKTKo 3-2-1-50-12, p 14). Seda, et hageja tähitud kirja ei ole kostjale I kätte toimetatud ega olnud viimasel võimalust sellega tutvuda, on tõendanud hageja enda 11.11.2014.a seisukohtadele lisatud tõenditega (s.o tähitud kiri on tagastatud hoiutähtaja möödumise tõttu), mistõttu ei ole käenduslepingust tulenevad nõuded kehtivad. Maakohus ei ole aga seda kostja II esitatud väidet hinnanud. Maakohus on hagi rahuldamise eesmärgil ja käenduslepingu p 7 kohase kehtivuse tuvastamiseks võtnud arvesse hageja tõendamata ning TsMS § 329-331 kohaselt hilinenult, alles 13.04.2015.a istungil esitatud väite, et (ref) „... saadame kirjasid topelt nii liht-kui tähtkirjana ...“, millisele seisukohale on kostja II esindaja istungil vastuväite esitanud (ref) „... lihtkirja kohta jutt on uudne ja tuleb jätta tähelepanuta ...“. Hageja tõendamata väide kostjale I lihtkirja edastamise kohta on esitatud hilinemisega, sest maakohus on andnud hagejale 07.11.2014.a e-kirjaga lõplikuks tõendite esitamise tähtajaks 10 päeva, pärast mida on hageja esitanud 11.11.2014.a seisukohad. Isegi kui hageja esindaja seletus ei oleks esitatud hilinenult, siis ei oleks saanud maakohus selle seletuse kui tõendiga arvestada, sest TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei ole esindaja seletus tõend. Pealegi ei saanud hageja esindajal olla teadmist konkreetse 24.05.2011.a teate topelt saatmise kohta, sest teate on allkirjastanud kolmas isik VK. Iseenesest on ka hageja nõustunud 13.04.2015.a istungil, et lihtkirja edastamist ei ole objektiivselt võimalik tõendada (ref) „...Lihtkirjast jälge maha ei jää...“. Samas ei saa ka kostja I hakata menetluses negatiivseid asjaolusid ehk kirjade mitte saamist tõendama ega saa maakohus TsMS § 230 lg 1 kohast tõendamiskoormist lubamatult ümber pöörata. Maakohus on lugenud ebaõigesti tõendatuks hageja paljasõnalise väite käenduslepingust tuleneva nõude topelt lihtkirjana kostjale I saatmise fakti osas lisaks 24.05.2011.a tähitud kirja (tagastati kättetoimetamata) saatmise katsele. Ka kirjeldatud juhul oleks pidanud maakohus nii teate sisu kui ka muid tõendina esitatud lepinguid koostoimes hindama ega saanud a priori lugeda tõendatuks, et hageja nõudis käenduslepingu p-i 7 alusel kostjalt I nii arvelduslaenulepingu kui ka laenulepingu alusel täitmist. Nimelt nähtub 24.05.2011.a teatest, et hageja nõuab kostjalt I käenduslepingu alusel üksnes arvelduslaenulepingust, mis lõppes 28.02.2011.a, tulenevate kohustuste täitmist käenduse piirmääras ehk summas 2 000 000 eurot. Ka hageja väite (ref) „... saadame kirjasid topelt nii liht-kui tähtkirjana ...“ õigeks lugemise korral, millega kostja II ei nõustu, on tõendatud kostjalt I käenduslepingu alusel üksnes arvelduslaenulepingu täitmise nõudmine, milline nõue aga aegus 28.02.2014.a ehk enne kostja I pankroti välja kuulutamist 31.03.2014.a. Seega olid kostja I ja kostja II 15.07.2014.a nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele esitatud vastuväited igati asjakohased.

6(12)

Tsiviilasi nr 2-14-55999 Väär on maakohtu tõlgendus, et kostja I oli käenduslepingutest tulenevatest kohustustes teadlik kui OÜ VWF Holding ja OÜ VWF Kinnisvara juhatuse liige. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis väitnud, et kostjale I ei tulnud eraldi nõuet käenduslepingu alusel esitada, et käendusleping kehtiks käenduslepingu p-i 7 kohaselt. Lisaks sellele, et kirjeldatud maakohtu tõlgendus on üllatuslik, on see vastuolus käenduslepingu p-iga 7. Mainitud p 7 näeb ette käendaja eraldi teavitamise käendatavast kohustusest ühe aasta jooksul, mida kinnitab ka hageja 24.05.2011.a tähitud kiri, milles nõutakse eraldi just käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist. Seega tõendite õigel hindamisel ei oleks saanud maakohus lugeda hageja käenduslepingust tulenevat nõuet kostja I vastu kehtivaks p-s 7 sisalduva hageja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu. Ühtlasi olukorras, kus maakohus leidis, et kostjat I on käenduslepingu p-i 7 kohaselt nõuetest teavitatud, oleks pidanud maakohus hindama kostjate esitatud väiteid käenduslepingu p-i 7 tõlgendamise ning aegumise kohaldamise osas. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja II väite, et käenduslepingu p 7 sätestas käenduslepingust tulenevate nõuete lühendatud üheaastase aegumistähtaja. Seega aegus käenduslepinguga tagatud hageja arvelduslaenulepingust tulenev nõue kostja I vastu 28.02.2012.a ning laenulepingust tulenev nõue kostja I vastu 19.08.2012.a. Samuti ei ole maakohus arvestanud kostja II väitega, et käenduslepingu tingimuste näol on tegemist tüüptingimustega ning neid tuleks tõlgendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 39 lg 1 kohaselt hageja ehk tüüptingimuste kasutaja kahjuks ning kohaldada aegumist. Maakohus ei ole andnud hinnangut ka kostja II alternatiivsele väitele, et arvelduslaenulepingust tuleneva nõude suuruseks oli 2 476 000 eurot ja kostja I käenduslepingust tuleneva vastutuse maksimumsuuruseks 2 000 000 eurot ning arvelduslaenulepingust tulenev nõue aegus ka TsÜS § 146 lg 1 kohaselt üldise aegumise kolmeaastase tähtaja jooksul ehk aegumistähtaeg oli 28.02.2014.a. Seega oleks tulnud maakohtul kohaldada alternatiivselt ka kirjeldatud põhjustel hageja käenduslepingu alusel kostja I vastu esitatud nõuetele aegumist ning maakohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata. Ühtlasi on maakohus lugenud ebaõigesti 14.02.2014.a võlgniku pankrotiavaldust ja seletust maksejõuetuse kohta kui käenduslepingust tulenevate nõuete tunnustamise avaldusena ning on jätnud andmata hinnangu kostja II järgnevatele väidetele. Käenduslepingust tulenevaid lõppenud/aegunud nõudeid ei ole TsÜS § 158 lg 1 kohaselt ja Riigikohtu otsuse asjas nr 3-2-1-135-14 p-i 13 kohaselt võimalik taastada. Pealegi TsÜS § 158 lg 1 kohane aegumise katkemise vmt nõude tunnustamise avaldus peab olema selle jõustumiseks TsÜS § 69 lg 1 ja 2 kohaselt adresseeritud konkreetselt teisele lepingupoolele (hageja), millena ei saa käsitleda kohtule adresseeritud võlgniku pankrotiavaldust, võlanimekirja, seletust maksejõuetuse põhjuste vmt kohta. Samuti peab tahteavalduses olema väljendatud konkreetne tahe nõude tunnustamiseks/aegumise vastuväitest loobumiseks, mida antud juhul eelkirjeldatud dokumentidest kostja I tahtena välja lugeda ei ole võimalik. Ühtlasi maakohtu/hageja tõlgendus, et võlgniku pankrotiavalduse esitamisega on võimalik nõudeid tunnustada/aegumist katkestada, muudaks sisutuks PankrS § 100 – 107 sätestatud nõuete kaitsmise põhimõtted ning välistaks võlgniku pankrotimenetluses aegumise vastuväitele tuginemise. Kirjeldatud tõlgendust ei toeta ka PankrS § 104 lg 1, mis näeb võlgnikule nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitamise õiguse hoolimata pankrotiavalduses avaldatust.

Vastustaja seisukoht

7(12)

Tsiviilasi nr 2-14-55999

Ringkonnakohtu seisukoht

8(12)

Tsiviilasi nr 2-14-55999 konkreetse kirja ka nö tavapostiga. Hageja ei esitanud 13.04.2015.a kohtuistungil ka konkreetset väidet, et vaidlusalune kiri oleks saadetud topelt, vaid viitas üksnes üldisele hageja praktikale, mille kohaselt väidetavalt saadetakse kirjad topelt. Hageja ei esitanud kindlat väidet, et ka see vaidlusalune kiri saadeti lisaks tähitud kirjale ka lihtkirjana. Hageja ei ole selle tõendamiseks, et tema üldine praktika on saata kõik tähitud kirjad ka topelt, lihtkirjana, tõendanud. Selline väide ei ole ka eluliselt usutav. Esiteks puudub eluline põhjus saata mitut samasisulist kirja. Juhul, kui pank loeks lihtkirjad kätte saaduks, siis ta dokumenteeriks ka lihtkirjade saatmist. Lihtkirjade saatmise kohta väitis hageja esindaja 13.04.2015.a kohtuistungil aga, et selle kohta hagejal mitte ühtegi jälge ei jäänud. Kui hageja lähtuks sellest, et tahteavalduse jõustumiseks piisab lihtkirja saatmisest, siis ta tähitud kirju ei saadaks. Ja juhul, kui hageja lähtuks sellest, et tähitud kirjade saatmine ei ole piisav, ei oleks usutav, et hageja saadaks samaaegselt ka lihtkirja, sest eluliselt usutav on see, et kui kirja adressaat saab lihtkirja, mille sisust sõltuvad õiguslikud tagajärjed ja mille kättesaamise tõendamist soovib ta seetõttu vältida, oleks kirja adressaadil hea põhjus tähitud kirjale mitte järgi minna. Hageja väide, et kõik kirjad, mis hageja saadab tähitult, saadab ta ka lihtkirjana, ei ole eluliselt usutav ka muudel põhjustel. Nimelt ei viidanud hageja kirjade nö topelt saatmise praktikale selles menetlusdokumendis, milles ta nõudekirja saatmist tõendas. Selles menetlusdokumendis väitis hageja, et kostjale I saadeti tähitud kiri. Lihtkirja saatmist ega üldist nö kirjade topelt saatmise praktikat hageja ei maininud. Vastupidi, selles kirjas väitis hageja, et kuigi kostjale I saadetud kiri tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel, tuleb lugeda kiri sellest hoolimata kostjale saadetuks. Juhul, kui hagejal oleks tõepoolest olnud üldine praktika saata kõik tähitud kirjad ka topelt, ei oleks hageja seda praktikat selles menetlusdokumendis, milles ta kostjale I nõude saatmist kinnitavad asjaolud ja tõendid esitas, maha vaikinud, vaid oleks vastava asjaolu esile toonud. Vastav menetlusdokument esitati peaasjalikult just kirja kostjale I saatmist tõendavate asjaolude esiletoomiseks ja tõendamiseks.

9(12)

Tsiviilasi nr 2-14-55999 sellest, et kostja I väidetavalt teadis põhikohustuste olemasolust, järeldada, et ta teadis, et hageja esitas nõude ka käendaja suhtes. Isegi siis, kui kostjal I oli alust arvata, et hageja selliste nõuete esitamist kaalub, ei saa sellest järeldada, et hageja igal juhul nõuded käendaja suhtes esitab. Käenduslepingu p-s 7 kokku lepitud üheaastane nõude esitamise tähtaeg kehtestati käendaja kaitseks, st selleks, et käendaja saaks peale aasta möödumist kindluse, et tema suhtes käenduslepingust tulenevaid nõudeid esitada ei saa.

10(12)

Tsiviilasi nr 2-14-55999 Ringkonnakohus leiab, et seda aega ei saa kindlalt ülepaisutatuks lugeda. Esitatud hagi analüüsimine, kaitsestrateegia väljatöötamine, selle kliendiga kooskõlastamine ja kostja vastuse koostamine on reeglina kõige töömahukam osa kostja esindaja tööst. Seetõttu tuleb 9,5 tunni osas lugeda kostja II esindaja poolt õigusabi osutamist põhjendatuks. Kostja II soovis saada esindaja tasu hüvitamist ka sellel alusel, et kostja II esindaja tutvus 14.01.2015.a hageja esindaja seisukohtadega 1 tunni ulatuses. Kostja vastusele esitatud hageja seisukohtadega tutvumist tuleb pidada põhjendatuks. Ühe tunni ulatuses tööd ei saa seejuures ülepaisutatuks pidada. Kostja II soovis saada esindaja töö hüvitamist kolme tunni ulatuses ka selle eest, et esindaja koostas 15.01.2015.a vastuse hageja seisukohtadele. Ringkonnakohus leiab, et selle konkreetse töö eest saab põhjendatud ajakuluks pidada esindaja tööd 0,5 tunni ulatuses. Selline järeldus tuleb teha kostja II esindaja poolt koostatud menetlusdokumendiga sisuliselt tutvudes. Vastav menetlusdokument on lühike. Arvestatav osa sellest koosneb kirjeldavast osast, mis ei ole vajalik ja mis kordas varasemas menetlusdokumendis esitatut. Ka sisuline osa on väga lühike ja selles korratakse hagivastuses esitatud seisukohti, korrates üle, et kostja II poolt esitatud taotlused on põhjendatud ja vajalikud. Kuna hageja seisukohtadega tutvumise eest luges kohus kostja II esindaja töö põhjendatuks, saab kostja II esindaja tööd, mis seisnes juba läbi töötatud hageja seisukohtadele lühikese ja varasemaid seisukohti kordava vastuse koostamises, põhjendatuks lugeda üksnes osas, mis puudutab juba läbi analüüsitud seisukohtadele vastuse koostamist. Kostja II soovis saada hüvitist ka selle eest, et kostja II esindaja pidas 02.04.2015.a kliendiga nõu ja koostas täiendavad seisukohad, millele kulus 3,5 töötundi. Tutvunud kostja II esindaja poolt koostatud menetlusdokumendiga, saab põhjendatud ajakuluks pidada 1 töötundi. Ka see seisukoht on lühike ja olulisel määral uusi seisukohti seal ei esitata. Põhiliselt viidatakse sellele, mis on kehtiva õiguse sisu ja märkimisväärsel määral ei tegeleta eluliste asjaolude esiletoomise ega ümberlükkamisega. Kostja II soovib saada hüvitist selle eest, et tema esindaja valmistus maakohtu istungiks kolm tundi. Selline tööaeg on ilmselgelt ülepaisutatud. Käesoleva tsiviilasja raames on esitatud vähe menetlusdokumente, menetlusosalised on kohtu ette toonud vähe elulisi asjaolusid, asja lahendamine sõltub õiguslikust regulatsioonist, mis kuulub kohaldamisele suhteliselt sageli ja enne istungit ei olnud vaja ette valmistada uusi asjaolusid, taotlusi, seisukohti jne. Kuna tsiviilasja maht oli väike ja menetlusdokumente oli vähe, kogu materjal oli esindaja poolt eelnevalt läbi töötatud, oli esindajal vaja uuesti meelde tuletada vähe materjali. Nendel põhjustel ei saa sellise kohtuasja istungiks ettevalmistamisele kuluv põhjendatud tööaeg olla mitte üle 1 töötunni. Istungil osalemise eest soovis kostja II saada 1 tunni ulatuses esindaja töötasu hüvitamist. Selles osas tuleb taotlust lugeda põhjendatuks. Apellatsioonimenetluse raames soovis kostja II saada hüvitist esindaja töö eest, mis seisnes 7,5 tunni ulatuses apellatsioonkaebuse koostamises, apellatsioonkaebuse täiendamises ja kohtule esitamises. Ringkonnakohtu hinnangul on see aeg ülepaisutatud. Apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud aja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada seda, et apellandil oli kogu maakohtu menetluse vältel sama esindaja, kes kulutas aega nii hagiga tutvumisele, kostja kaitsestrateegia väljatöötamisele ning kõikide hageja seisukohtadega tutvumisele ja nendele vastamisele. Seega oli kostja II esindaja käesoleva tsiviilasja materjalidega tuttav ning tuleb hinnata, kui suures ulatuses saab põhjendatuks lugeda aega, mis kulus kostja II esindajal asjaolude meeldetuletamiseks, maakohtu otsusega tutvumiseks ja oma positsiooni kirjalikult, apellatsioonkaebuses formuleerimiseks. Seejuures on oluline, et apellatsioonkaebuses tugines kostja II sisuliselt samadele asjaoludele ja seisukohtadele, mis olid välja töötatud, formuleeritud ja esitatud juba maakohtus. Maakohtu otsus ei olnud märkimisväärselt pikk. Nendel asjaoludel ei saa apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks kulunud põhjendatud esindaja tööaeg olla pikem kui 5 tundi. Kostja II soovib saada hüvitist ka selle eest, et tema esindaja tutvus toimikuga 1,5 tunni vältel. Sellist ajakulu ei saa põhjendatuks pidada. Kõik menetlusdokumendid tuleb kogu menetluse vältel saata menetlusosalistele. Menetlusosalistel on juurdepääs ka e- toimikule. Professionaalse õigusteenuse osutamise käigus tuleb esindajal

11(12)

Tsiviilasi nr 2-14-55999 koostada nö esindaja toimik, mis peaks põhimõtteliselt sisaldama kõiki konkreetse tsiviilasja materjale. Kohtutoimikuga tutvumine on põhjendatud eelkõige selleks, et kontrollida, ega kohtutoimikus ei ole siiski täiendavaid materjale, mida nö esindaja toimikus ei ole. Sellise kontrollimise saab ca 200 leheküljelise toimiku puhul ära teha ca 10 minutiga. Kui siia juurde arvestada veel tehnilistele toimingutele kulunud aeg, ei saa käesolevas asjas toimikuga tutvumine võtta rohkem aega kui 30 minutit. Põhjendatud esindaja tööks ei saa pidada viimaste seisukohtade esitamise tähtajaks esitatud seisukoha koostamist. See, kui ringkonnakohus määrab menetlusosalistele tähtaja, peale mida ei saa enam täiendavaid seisukohti esitada, ei tähenda, et selleks kuupäevaks võib seisukohti, väiteid või asjaolusid esitada. Viimaste seisukohtade tähtaja jooksul saab seisukohti, väiteid, asjaolusid ja tõendeid esitada üksnes juhul, kui menetluslik olukord seda võimaldab. Käesoleval juhul ei tinginud menetluslik olukord vajadust ega põhjust uute seisukohtade esitamiseks kostja esindaja poolt. Kuigi kostja esindaja väitis viimaste seisukohtade esitamise menetlusdokumendis, et seisukoha esitamine on tingitud sellest, et hageja esindaja esitas apellatsioonkaebuste vastuses uue väite, et see, kui võlgnik esitab pankrotiavalduse, milles tugineb nõuetele, millele ta ise hiljem vastu vaidleb, on hea usu põhimõtte vastane, ei ole tegemist uue väitega. Sellele, et võlgnik ise esitas pankrotiavalduse, milles tugines nõuetele, millele ta hiljem vastu vaidles, tugines nii hageja maakohtu menetluses kui ka maakohus. Seega oli vastav faktiväide asjaoluna juba maakohtu menetluses kohtu ette toodud. See asjaolu esitati hageja poolt just sellise asjaoluna, mis hageja hinnangul pidi tingima hagi rahuldamise. Seega ei toonud hageja apellatsioonimenetluses kohtu ette uusi asjaolusid. Õigusliku kvalifikatsiooni peab igas menetlusetapis andma menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaoludele kohus. Nendel põhjustel ei saa asuda seisukohale, et viimaste seisukohtadena esitatud seisukoha esitamine oleks olnud vajalik või põhjendatud, mistõttu ei saa ka sellele kulutatud aja eest tasu vastaspoolelt välja mõista. Kokku saab seega kostja II põhjendatud esindajakuluks lugeda esindaja töö hüvitist 19,5 tunni eest (nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetlus kokku). Kostja II esindaja töötunni hind oli 105 eurot ilma käibemaksuta. Sellist advokaadi tunnihinda ei saa ülepaisutatuks lugeda. Sellele summale lisandub veel ka käibemaks. Seega tuleb hagejalt kostja II kasuks esindaja tasu eest välja mõista kokku 2457 eurot (koos käibemaksuga). Sellele lisandub veel 300 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Kokku tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista 2757 eurot. Kostja II palus kohtul kohustada hagejat tasuma väljamõistetav menetluskulude summa kostja II esindaja advokaadibüroo arvele. Sisuliselt on tegemist taotlusega määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra. Vastavast regulatsioonist tulenevalt tuleb kohtul seda teha, kui taotlus on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul seda taotlust põhjendatuks pidada ei saa. Reeglina mõistetakse rahasumma kohtuotsusega välja menetlusosalise kasuks ja kohustus tuleb täita VÕS-is kohustuse täitmist reguleerivate sätete järgi. Juhul, kui kohustust vabatahtlikult ei täideta, tuleb kohustus täita täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, eeldusel, et isik, kelle kasuks kohtulahend tehti, täitemenetluse algatab. Seega on kohtuotsuse täitmise kord seadustega reguleeritud. Kostja II ei ole esitanud põhjendusi, miks tuleks käesoleval juhul määrata seaduses sätestatust erinev kohtuotsuse täitmise kord. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.