TN’i kaebus kohtutäituri Toomas Saarma 26.08.2015.a otsusele täiteasjas nr 194/2014/3495
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.10.2015.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäituri Toomas Saarma määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): TN (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): kohtutäitur Toomas Saarma, esindaja kohtutäituri abi ja asendaja Aleksandr Logussov Puudutatud isik II (sissenõudja): Osaühing Belesta Grupi (registrikood 10325468)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.10.2015.a määrus ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta TN’i kaebus kohtutäituri Toomas Saarma 26.08.2015.a otsusele täiteasjas nr 194/2014/3495 rahuldamata.
2.Rahuldada kohtutäitur Toomas Saarma määruskaebus.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TN’i kanda.
Mõista TN’ilt kohtutäituri Toomas Saarma kasuks välja menetluskuluna määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv 15 eurot.
5.Määruse peale (v.a käesoleva määruse resolutsiooni p 4 peale) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.03.09.2015.a esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Toomas Saarma 26.08.2015.a otsusele täiteasjas nr 194/2014/3495. Kaebuse kohaselt lõpetas kohtutäitur 18.06.2015.a sissenõudja 16.06.2015.a avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 1(5)
Tsiviilasi nr 2-15-13101 194/2014/3495. 03.08.2015.a esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri 18.06.2015.a otsusele täitemenetluse lõpetamise kohta, mille täitur jättis aga 26.08.2015.a otsusega rahuldamata. Avaldaja leidis, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 2 ja 3 sätestatud lõpetamise aluseid ei ole saabunud. Olukorras, kus täitemenetlus on tsiviilasjas nr 2-13-29313 hagi tagamise korras peatatud kuni kohtulahendi jõustumiseni, tulnuks jätta täitemenetlus lõpetamata. Sissenõudja avaldas enda 16.06.2015.a avalduses kohtutäiturile, et täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise eesmärk on püüd lõpetada kohtumenetlust asjas nr 2-13-29313, milles võlgnik on esitanud kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu ning põhiseaduslikkuse normikontrolli taotluse ja menetluses on kohus hagi tagamise korras rahuldanud võlgniku esmase õiguskaitse taotluse ja peatanud kuni kohtulahendi jõustumiseni täitemenetluse asjas nr 194/2014/3495. Lisaks annab täitemenetluse lõpetamine sissenõudjale võimaluse algatada sama nõudega uus täitemenetlus ja sellega võivad kaasneda võlgnikule kohtusse pöördumisel menetluskulud. Sissenõudja avaldus on menetlusõiguste kuritarvitamine, sest sissenõudja nõue ei ole rahuldatud.
2.Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Võlgniku 03.08.2015.a kaebus oli deklaratiivse iseloomuga ning kaebuses ei sisaldu tagajärge, mida võlgnik soovib kaebusega saavutada. Kohtule esitatud kaebuses tugineb võlgnik asjaoludele, millele võlgnik 03.08.2015.a kaebuses tuginenud ei ole. Võlgniku oletatavaid tulevikus tekkivaid menetluskulusid ei saa pidada täitemenetluse lõpetamisest keeldumise eelduseks juhul, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Sellist kaalutlusõigust ei saa kohtutäiturile täitemenetluse formaliseerituse tõttu omistada. Kohtutäitur ei ole nõustunud võlgnikuga selles, et TMS § 48 lg 1 p 2 ja p 3 toodud lõpetamise alused ei ole saabunud. TMS § 48 lg 1 p 1 sätestatu kohustab kohtutäiturit täitemenetluse lõpetama, kui sissenõudja esitab vastavasisulise avalduse. Kohtutäiturit ei saa kohustada hindama, kas täitemenetluse osaline kuritarvitab menetlusõigust või mitte, eelkõige täitemenetluse formaalse iseloomu ning kohtutäituri erapooletuse tõttu. Võlgnik ei põhista, kuidas täitemenetluse lõpetamine tema põhiõigusi riivab. Õiguste riive poolest täitemenetluse lõpetamine asetab võlgniku oluliselt paremasse olukorda kui täitemenetluse peatamine. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse, peatub arestimisakti alusel nõude täitmine ning võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. Täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Eeltoodu valguses asub võlgnik erinevates samu nõudeid puutuvates menetlustes vastandlikele seisukohtadele. Tsiviilkohtumenetluses asjas 2-13-29313 on menetluses võlgniku hagi sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks, mille eesmärk on kõrvaldada täitedokumendi täidetavus ning võimalus selle sundtäitmiseks täitemenetluses. Samas on võlgnik varasemalt algatatud täitemenetluse lõpetamise vastu.
Sissenõudja ei esitanud oma seisukohta kaebuse osas kohtule.
4.Harju Maakohus rahuldas 07.10.2015.a määrusega kaebuse ning tühistas kohtutäituri 26.08.2015.a otsuse täiteasjas nr 194/2014/3495. Kohus tuvastas, et käesoleval juhul lõpetas kohtutäitur 18.06.2015.a täitemenetluse täiteasjas nr 194/2014/3495 sissenõudja avalduse alusel TMS § 48 lg 1 p 1 järgi. Kohtutäitur selgitas kohtule, et täitemenetlus nr 194/2014/3495 avaldaja suhtes oli kuni 29.08.2014.a kohtutäituri Risto Sepp menetluses ning kandis numbrit 027/2012/683. Täitemenetlus nr 027/2012/683 oli peatatud alates 14.06.2013.a kohtutäituri Risto Sepp poolt 14.06.2013.a Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas 2-13-29313 alusel. Maakohus leidis, et täitemenetluse lõpetamine täiteasjas nr 194/2014/3495 ei olnud õige, sest nimetatud täitemenetlus oli peatatud hagi tagamise korras Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas 2-13-29313 alusel. Asjas ei nähtu, et täitemenetluse peatamise tinginud asjaolu oleks
2(5)
Tsiviilasi nr 2-15-13101 ära langenud (tsiviilasjas nr 2-13-29313 oleks jõustunud lõpplahend või hagi tagamine oleks tühistatud), millest tulenevalt saanuks täitur TMS § 47 lg 2 alusel täitemenetluse uuendada ja seejärel TMS § 48 lg 1 p 1 järgi lõpetada. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt välja riigilõivu 15 eurot.
5.Harju Maakohtu 07.10.2015.a määruse peale esitas kohtutäitur määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et maakohtu järeldus on ekslik, kuivõrd TMS ei näe ette kindlat protseduuri peatatud täitemenetluse menetlemiseks, sh lõpetamiseks. TMS ei sisalda viidet maakohtu poolt kirjeldatud menetluse käigule, mille kohaselt tuleb menetluse lõpetamiseks see ka uuendada. Täitemenetluse uuendamise otsuse tegemine loob võimaluse täitemenetluse jätkamiseks pärast peatamise asjaolude äralangemist. Kohtutäitur leidis, et sissenõudja avalduse esitamisel peatatud täitemenetluse lõpetamiseks on kohtutäituril võimalik teha kaalutlusotsus ning lõpetada peatatud täitemenetlus menetlust uuendamata. Täitemenetluse uuendamine olukorras, kus selleks puudub sissenõudja tahe või sissenõudjal puudub huvi nõude edasiseks sundtäitmiseks, on menetluslikult põhjendamatu. Maakohtu kohtumääruse loogika järgi ei tohiks kohtutäitur peatatud täitemenetluses ühtegi toimingut teha, sh menetlust lõpetada. Samas on teatud olukordades peatatud menetluse lõpetamata jätmine selgelt ebaproportsionaalselt koormav võlgniku jaoks. Ühe näitena saab tuua olukorda, kus võlgnik täidab kohustused täitemenetluses kohtutäiturile pärast menetluse peatamist. See loob eelduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmisega, kuid kaebuse loogika järgi peaks see menetlus olema peatatud seisundis kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Analoogse näitena võib tuua kaebuse esitamise peatatud täitemenetluses. Seadus ei näe ette keeldu täitemenetluse osalistele peatatud menetluses kaebuse esitamiseks. Kohtumääruse järelduse kohaselt ei tohiks kohtutäitur seda peatatud menetluses läbi vaadata. Kaebuse läbivaatamise edasilükkamise võimalust kuni täitemenetluse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemiseni seadus aga kohtutäiturile ei anna. Kohtutäitur leidis, et maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et võlgniku suhtes lõpetatud täitemenetluses nr 194/2014/3495 oli menetlus peatatud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-29313, milles on menetluses võlgniku hagi sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks. Nimetatud hagi eesmärk on kõrvaldada täitedokumendi täidetavus ning võimalus selle sundtäitmiseks täitemenetluses. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse, peatub arestimisakti alusel nõude täitmine ning võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. Täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Täitemenetluse lõpetamine on selgelt võlgniku huvides. Kuna ka sissenõudja avaldas tahet täitemenetluse lõpetamiseks, on täitemenetluse osaliste õiguste ja huvide vahel leitud mõistlik tasakaal. Maakohus on põhjendamatult jätnud kontrollimata, kas käsilolevas täitemenetluses oli taolise diskretsiooniotsuse tegemine võimalik, võttes arvesse kõiki asjaolusid. Kohtutäitur leidis, et maakohus on põhjendamatult jätnud analüüsimata kohtutäituri seisukoha, et võlgniku poolt osundatud tsiviilasjas 2-13-29313 arutusel oleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Sellest järeldub ka see, et hagi eesmärk on ka tulevikus selle täitedokumendi alusel täitemenetluste algatamise välistamine. Täitemenetluse nr 194/2014/3495 lõpetamine ei takista kuidagi taolise eesmärgi saavutamist tsiviilasjas nr 2-1329313. Kohtutäitur jäi selle seisukoha juurde.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Sissenõudja palus määruskaebuse rahuldada. Võlgnik ei esitanud seisukohta määruskaebuse osas.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-15-13101 Määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning Harju Maakohtu 07.10.2015.a määrus tuleb täies ulatuses tühistada ning kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2).
8.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kaebus kuuluda rahuldamisele. Kohtutäitur on kohtule selgitanud, et täitemenetlus nr 194/2014/3495 avaldaja suhtes oli kuni 29.08.2014.a kohtutäituri Risto Sepp menetluses ning kandis numbrit 027/2012/683. Täitemenetlus nr 027/2012/683 oli peatatud alates 14.06.2013.a kohtutäituri Risto Sepp poolt 14.06.2013.a Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas 2-13-29313 alusel. Tavapäraselt on täitemenetluse peatamise eesmärk hagi tagamise korras täitetoimingute tegemise välistamine täitemenetluses. Asjaolusid, millest nähtuks täitemenetluse muu eesmärk, ei ole kohtu ette toodud ning ei nähtu ka nimetatud Harju Maakohtu 14.06.2013.a täitemenetluse peatamise määrusest. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus täitemenetlus on peatatud eesmärgiga välistada nõude täitmisele suunatud toimingute tegemine, ei saa olla välistatud menetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetluse lõpetamine on kooskõlas nimetatud eesmärgiga. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et täitemenetluse lõpetamiseks oli käesoleval juhul vajalik uuendada täitemenetlus. Käesoleval juhul vastupidiselt kaob täitemenetluse lõpetamisega ära vajadus täitemenetluse peatamiseks.
9.Vastuseks võlgniku väidetele märgib ringkonnakohus, et avaldaja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, kuidas täitemenetluse lõpetamine riivab tema õigusi. Sissenõudjal on õigus täitemenetluse lõpetamist taotleda ka ilma selleta, et sissenõudja enda nõudest loobub või võlgnik enda nõude täidab. Ei saa sundida võlausaldajat olema sissenõudja ning täitemenetluse lõpetamine peab võlausaldaja avalduse alusel olema võimalik ka siis, kui sellega seoses on algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus ning täitemenetlus on peatatud. Seoses võlgniku väitega, et võlausaldaja võib algatada uue täitemenetluse, märgib ringkonnakohus, et TMS § 48 lg 1 p 1 ei välista kunagi seda, et uut täitemenetlust ei või algatada võlgniku suhtes. Samuti märgib ringkonnakohus, et ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul ei ole välistatud, et sama täitedokumendi alusel alustatakse uus täitemenetlus. Täitedokumendi alusel täitemenetluse alustamist oleks võimalik välistada näiteks tuvastushagiga nõude või täitedokumendi puudumise osas, mida aga asja materjalidest nähtuvalt esitatud ei ole, kuid mille läbivaatamist täitemenetluse lõpetamine ka ei mõjutaks. Samuti ei ole sissenõudja eesmärk menetluse lõpetamise avalduse esitamisel käesoleval juhul oluline ning täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei peaks kohtutäitur hindama sellist asjaolu sissenõudja avalduse saamisel menetluse lõpetamiseks. TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamine ei ole kohtutäituri diskretsioon. Sissenõudja võib ise valida, kas soovib täitemenetlust alustada ning kas ta soovib sellega lõpuni minna või see enne nõude täielikku sissenõudmist lõpetada. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
10.Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg 6). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1 ja TsMS § 172 lg 10). TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja
4(5)
Tsiviilasi nr 2-15-13101 põhjendatud ulatuses. Kohtutäitur on maakohtus avaldanud, et tal ei olnud maakohtu menetluses menetluskulusid (tl 25). Sissenõudja ei esitanud maakohtus seisukohta kaebuse osas ega taotlust menetluskulude hüvitamiseks ega menetluskulude nimekirja ning ka toimikust ei nähtu, et sissenõudja oleks menetluskulusid kandnud. Seega tuleb jätta avaldajalt maakohtu menetluskulud välja mõistmata.
11.TsMS § 162 lg 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus rahuldati ning avaldaja kaebus jäeti rahuldamata. TsMS § 172 lg 10 alusel kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Määruskaebuse esitaja teatas kohtule, et ta on kandnud määruskaebemenetluses menetluskuluna vaid riigilõivu. Sissenõudja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest nähtuvaid menetluskulusid ei ole sissenõudja kandnud. Asja materjalidest ja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on kohtutäitur tasunud määruskaebuse esitamise eest riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ning sama paragrahvi lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Eeltoodust tulenevalt pidi kohtutäitur määruskaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 15 eurot ning selles ulatuses tuleb nimetatud menetluskulu ka avaldajalt välja mõista. Ülejäänud osas saab kohtutäitur taotleda riigilõivu tagastamist maakohtult. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Käesoleval juhul ei ületa ei rahuldatud ega rahuldamata jäetud summa 200 eurot, seega ei saa nimetatud osas käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.