Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtutäitur jättis 13.11.2019 otsusega täiteasjas nr 008/2019/750 kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri 07.06.2019 kinnisasja valduse äravõtmise aktist nähtub, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluses väljatõstmismenetluse 07.06.2019 kell 14.20. Samal päeval kell 15.00 esitas sissenõudja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, misjärel koostas kohtutäitur koheselt täitemenetluse lõpetamise otsuse ning 07.06.2019 kella 16.00 ajal oli täitemenetlus lõpetatud. Seega ei esitanud võlgnik täitemenetluse peatamise määrust õigeaegselt ehk täitemenetluse läbiviimise ajal. Pärast teist järjestikust väljatõstmise päeva

2(10)

2-19-18607 07.06.2019 ei lugenud kohtutäitur enam pärast väljatõstmismenetluse lõpetamist oma ekirju. Võlgniku poolt 31.05.2019 esitatud RR ja SS-ga 10.09.2008 väidetavalt sõlmitud lihtkirjalik üürileping on tühine. Väide, et kohtutäitur on õigusvastaselt jätnud kinnistule võlgniku ja kolmandate isikute asju, mida viimased soovisid kaasa võtta, on ebaõige. 07.06.2019 viibisid väljatõstmismenetluse juures SS ja RR. Nende näidatud ja soovitud esemed eemaldas kohtutäitur kinnistult ja toimetas isikute määratud asukohta. Võlgnik ei ole tõendanud, et ükski kaebuses loetletud esemetest oleks kuulunud võlgnikule. Kohtutäitur ei ole 10.06.2019 võlgniku esindajale telefoni teel väitnud, et täitemenetluse lõpetamise otsus on veel koostamata, samuti mitte seda, et kohtutäitur pärast väljatõstmismenetluse lõpetamist enam büroosse tagasi ei läinud. Asjaolu, et kohtutäitur edastas 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse alles esmaspäeval ehk 10.06.2019, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna nimetatud ajaks oli väljatõstmismenetlus ehk täitetoimingud lõpule viidud, isikud ja nende esemed kinnistult välja tõstetud ja täitemenetlus lõpetatud. See kõik oli tehtud enne, kui kohtutäitur sai kätte Harju Maakohtu 07.06.2019 kohtumääruse, mida kohtutäitur peab õigusvastaseks. Täitemenetlust ei ole võimalik peatada olukorras, kus täitemenetlus on lõpetatud. Väide, et kinnisasja valduse äravõtmise aktidel puuduvad SSe ja RR allkirjad, ei ole asjasse puutuv. Nimetatud aktidel on väljatõstmise juures viibinud manukate ja sissenõudja esindaja allkiri ning kinnitused, et 06.06.2019 väljatõstmise juures viibinud võlgnik keeldus akti allkirjastamast ja 07.06.2019 väljatõstmise juures viibinud SS ja RR keeldusid akti allkirjastamast.

Avaldaja esitas 26.11.2019 Harju Maakohtule kaebuse (täiendatud 29.12.2019), milles palus tühistada kohtutäituri 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsus ja rahuldada täitemenetluse peatamise taotlus ning tühistada kohtutäituri 13.11.2019 otsus täiteasjas nr 008/2019/750.

Avaldajale edastati kinnisasja väljaandmise täitmisteade täiteasjas nr 008/2019/750, mille kohaselt oli sundtäidetava nõude sisuks väljatõstmine kinnisasjalt asukohaga VVV. Täitedokumendiks on 10.02.2017 kordusenampakkumise akt. Avaldaja edastas 31.05.2019 kohtutäiturile teate väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisest, milleks oli 10.09.2008 sõlmitud üürileping RR ja SS-ga tähtajaga kuni 25.09.2023. Üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused olid üle läinud sissenõudjale. Avaldaja esitas 05.06.2019 kohtutäiturile taotluse sundtäitmise tähtaja pikendamiseks kuni 25.06.2019. Kohtutäitur ei vastanud taotlusele. Kinnisasjal alustati 06.06.2019 võlgniku, RR ja SS väljatõstmist koos kõigi neile kuuluvate asjadega. Täitetoiming jäi 06.06.2019 pooleli ja jätkus 07.06.2019. Võlgnik edastas 07.06.2019 tööpäeva jooksul kohtutäituri büroole elektronkirja, millele oli lisatud Harju Maakohtu 07.06.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-8667 (hagi tagamise määrus), mille kohaselt tuli täitemenetlus peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-19-8667. Kohtutäitur edastas 10.06.2019 avaldaja esindaja elektronpostiaadressile 07.06.2019 kuupäeva kandva kohtutäituri otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. Kohtutäitur on 13.11.2019 otsuses põhjendamatult seadnud kahtluse alla hagi tagamise määruse seaduslikkuse. Kohtutäituri pädevuses ei ole hinnata SS ja RR-ga sõlmitud üürilepingu kehtivust, mille osas on pooleli kohtumenetlus. Hagi tagamise määrus saadeti kohtutäiturile 07.06.2019 tööpäeva sees e-kirjaga ja info selle kohta edastati talle telefoni teel. Kohtutäituril oli võimalik e-kirju lugeda. Kohtutäitur peab tõendama, et sissenõudja esitas 07.06.2019 kell 15.00 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur ei koostanud täitemenetluse lõpetamise otsust 07.06.2019. Seda kahtlust kinnitab otsuse edastamine 10.06.2019 kell 15.17 e-kirjaga ning kohtutäituri 10.06.2019 hommikune telefonikõne. Täitemenetlus ei olnud hagi 3(10)

2-19-18607 tagamise määruse tegemise ajaks lõpule viidud, sest osad võlgniku ning SS ja RR asjad olid välja tõstmata. Kinnisasja väljaandmise toimingut ei saa lugeda lõpule viiduks.

Stix KV OÜ (praegune ärinimi Arvila OÜ) palus 09.12.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Kinnisasja väljaandmise toiming oli lõpetatud ning kinnisaja valdus oli üle antud Stix KV OÜle kui uuele omanikule enne hagi tagamise määruse tegemist. RR hagi Stix KV OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks jäeti 16.08.2019 määrusega rahuldamata ja hagi tagamine tühistati (tsiviilasi nr 2-19-8667). Kinnisasi müüdi 08.02.2017 kordusenampakkumisel. Võlgnik esitas enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes hagi, et venitada kinnisasja väljaandmise kohustuse täitmisega. Hagi jäeti rahuldamata. Võlgnik püüab erinevate toimingutega takistada täitemenetluse läbiviimist. Väidetav üürileping on koostatud tagantjärele. Sellele ei ole viidatud ei täitemenetluse käigus ega enampakkumisakti vaidlustamise käigus. Praeguseks ei ole sissenõudja enam kinnisasja omanik.

Kohtutäitur palus 13.12.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Kohtutäitur algatas võlgniku, RR ja SS väljatõstmismenetluse 06.06.2019 ja viis selle lõpule 07.06.2019 kell 14.20. Sissenõudja esitas 07.06.2019 kell 15.00 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur koostas koheselt täitemenetluse lõpetamise otsuse ja 07.06.2019 kella 16.00-ks oli täitemenetlus lõpetatud. Võlgniku esindaja edastas hagi tagamise määruse kohtutäituri e-posti aadressile 07.06.2019 kell 16.53. Kohtutäitur samal õhtul enam e-posti ei lugenud. Kaebusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohtutäitur oli hagi tagamise määruse saamise ajaks teinud kõik väljatõstmistoimingud ja muud täitetoimingud ning täitemenetlus oli lõpetatud. Kinnisasja valdus on võlgnikult ära võetud, mistõttu ei saa peatada valduse üleandmist kinnisasja omanikule. Võlgnik on esitanud kohtule ebaõiget informatsiooni, et RR-l ja SS-l oli õigus kinnisasja kasutada üürilepingu alusel. Kohtutäitur ei ole õigusvastaselt jätnud kinnisasjalt asju välja tõstmata. Kohtutäitur ei ole telefoni teel võlgniku esindajale 10.06.2019 väitnud, et täitemenetluse lõpetamise otsus on koostamata.

Harju Maakohus jättis 07.05.2020 määrusega läbi vaatamata taotluse tühistada kohtutäituri 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsus ning taotluse rahuldada taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 008/2019/750 (resolutsiooni p-d 1.1 ja 1.2); rahuldamata kaebuse kohtutäituri 13.11.2019 otsuse peale täiteasjas nr 008/2019/750 (resolutsiooni p 2); jättis menetluskulud XX kanda (resolutsiooni p 3); otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras (resolutsiooni p 3).

Kaebusest nähtuvalt on see esitatud kohtutäituri 13.11.2019 otsuse peale, millega lahendati võlgniku 25.06.2019 kaebus kohtutäituri 07.06.2019 otsuse peale. Võlgnik taotleb kohtult kohtutäituri 07.06.2019 otsuse tühistamist ja täitemenetluse peatamise taotluse rahuldamist. TMS § 218 lg 1 järgi saab täitemenetluse osaline esitada kohtule kaebuse üksnes kohtutäituri otsuse peale, mis on tehtud kaebuse lahendamise kohta. Täitemenetluse osaline ei saa esitada kohtule kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, mida täitemenetluse osaline ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustanud. Kohus ei saa teha kohtutäituri asemel täitemenetluse toiminguid. Seega on võlgnik esitanud taotluse, millele seadus ei anna õiguskaitset.

4(10)

2-19-18607 Tulenevalt TMS § 2 lg-st 3 ei hinda kohtutäitur TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi sundtäitmise läbiviimisel, kas kinnisasja valdajal on seaduslik alus kinnisasja vallata. Sealhulgas ei ole täitedokumendi täitmise eelduseks valdajate (sh kolmandatest isikutest valdajate) nõusolek sissenõude pööramiseks. Seega ei oma asjas tähtsust asjaolu, kas RR-l ja SS-l oli õigus kinnisasja vallata ning kas kohtutäitur oli väidetavast õigusest teadlik. Samuti ei oma asjas tähtsust asjaolu, kas RR ja SS olid nõus sundtäitmisega, sh millisel põhjusel jätsid nad allkirjastamata kinnisasja valduse äravõtmise aktid. Kohus ei arvesta kirjeldatud asjaolusid kaebuse lahendamisel ega kontrolli nende tõendatust, sh ei kontrolli RR ja SS-ga sõlmitud üürilepingu olemasolu. Täitemenetlust ei lõpeta nõude rahuldamine. Täitemenetluse lõpetab kohtutäitur otsusega, täitemenetluse lõpetamise alused on sätestatud TMS §-s 48 (vt ka Riigikohtu 18.11.2009 otsus nr 3-2-1-107-09, p 9). Kohtutäitur on tuginenud täitemenetluse lõpetamisel kahele alternatiivsele täitemenetluse lõpetamise alusele – TMS § 48 lg 1 p-le 1 ja p-le 3. TMS § 48 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Täitetoimikust nähtuvalt on sissenõudja oma esindaja vahendusel esitanud kohtutäiturile kirjaliku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kuigi sissenõudja põhjendab avaldust valduse ülevõtmisega, ei sõltu TMS § 48 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel täitemenetluse lõpetamine nõude rahuldamisest. Sissenõudjal on igal ajal õigus esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Tulenevalt sissenõudja avalduse esitamisest esineb TMS § 48 lg 1 p-s 1 sätestatud täitemenetluse lõpetamise alus. Seadusest ei tulene täitemenetluse osaliste avalduste kohustuslikku elektroonilise vormi nõuet. Seetõttu ei saa pidada sissenõudja kirjalikku avaldust ebausaldusväärseks üksnes seetõttu, et sellele antud omakäelise allkirja andmise aega ei ole võimalik erinevalt digitaalallkirja andmise ajast täpselt kindlaks teha. Väljatõstmine lõppes 07.06.2019 kell 14.20 (07.06.2019 kinnisasja valduse äravõtmise akt). Eluliselt usutav on, et sissenõudja esitas pärast toimingu tegemist ja soovitud eesmärgi saavutamist avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub sissenõudja avalduse koostamine ja kohtutäiturile esitamine avalduses märgitud ajast erineval ajal. TMS § 48 lg 1 p 3 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. TMS § 180 järgi läbiviidavas täitemenetluses on sundtäidetavaks nõudeks kinnisasja omaniku nõue, mis on suunatud asja väljanõudmisele asja valdajate valdusest oma valdusse, st AÕS § 80 lg-s 2 nimetatud nõue. Sissenõudja kui omaniku nõue on rahuldatud (st täidetud) siis, kui sissenõudja on saanud temale kuuluva kinnisasja oma valdusse. Kohtutäituri kohustused seonduvalt kinnisasjal asuvate vallasasjadega, mis ei ole sundtäitmise esemeteks, on sätestatud TMS § 180 lg-tes 3–5. Sissenõudja nõude täidetuks lugemine ei sõltu sellest, kas kohtutäitur on täitnud TMS § 180 lg-tes 3–5 sätestatud kohustusi kinnisasjal asuvate vallasasjade osas. Kui kohtutäitur on kinnisasja valduse sissenõudjale üle andnud, on sissenõudja TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendist tulenev nõue lõppenud ning sissenõudja nõue rahuldatud. Seetõttu ei takista võlgniku vallasasjade kinnisasjalt välja tõstmata, nende võlgnikule üle andmata või hoiustamata jätmine täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 3 alusel. Kohtutäitur on kinnitanud kinnisasja ja sellel asuvate hoonete valduse sissenõudjale üleandmist kinnisasja valduse äravõtmise aktides (06.06.2019 ja 07.06.2019 aktid), valduse saamist on kinnitanud ka sissenõudja esindaja. Võlgnik ei ole tuginenud sellele, et kinnisasi on jätkuvalt tema valduses või RR või SS valduses. Eeltoodut arvestades saab lugeda kinnisasja valduse väljanõutuks ja sissenõudja nõude rahuldatuks ning esineb TMS § 48 lg 1 p-s 3 sätestatud täitemenetluse lõpetamise alus. Kui kohtutäitur rikub TMS § 180 lg-tes 3–5 sätestatud kohustusi, saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Kuivõrd võlgnik on vaidlustanud täitemenetluse lõpetamise, ei hinda kohus, kas kohtutäitur rikkus TMS 5(10)

2-19-18607 § 180 lg-tes 3–5 sätestatud kohustusi seonduvalt kinnisasjal asuvate vallasasjadega, mis ei olnud sundtäitmise esemeteks. Hagi tagamise määrus, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 008/2019/750, on allkirjastatud 07.06.2019 kell 16.24. Võlgniku esindaja edastas kohtumääruse kohtutäituri elektronpostiaadressile 07.06.2019 kell 16.53. Väljatõstmise lõppemise ajaks on kinnisasja valduse äravõtmise aktil märgitud 07.06.2019 kell 14.20. Täitemenetluse lõpetamise otsus on koostatud kirjalikus vormis, st paberil ja on allkirjastatud kohtutäituri poolt ning varustatud kohtutäituri pitsati jäljendiga. Dokumendi kuupäevaks on märgitud 07.06.2019. Dokument on võlgnikule edastatud 10.06.2019 kell 15.26 saadetud e-kirjaga. Täitetoimikus asuvatest dokumentidest ning võlgniku esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu see, et täitemenetluse lõpetamise otsus on koostatud pärast 07.06.2019 kell 16.53, st pärast hagi tagamise määruse kohtutäiturile edastamist. Otsuse saatmine võlgnikule alles 10.06.2019 kell 15.26 tekitab kahtlusi otsuse koostamise ajas. Samas asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, millal sai kohtutäitur kätte kohtumääruse hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise kohta. Täitemenetluse peatamine ei takista kohtutäituril täitemenetluse lõpetamist, kui selleks esineb seaduses sätestatud alus. TMS § 46 lg 1 p 2 sätestab, et kohtutäitur peatab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. Täitemenetluse peatamise tagajärjel ei tohi kohtutäitur teha täitetoiminguid, kusjuures juba tehtud täitetoimingud jäävad jõusse (TMS § 47 lg 1). Täitemenetluse peatamine ei takista kohtutäituril toimingute tegemist, mis ei ole suunatud sundtäidetava nõude täitmisele. Täitemenetluse lõpetamine ei ole suunatud sundtäitmisele esitatud nõude täitmisele, mistõttu ei ole täitemenetluse lõpetamine TMS mõistes täitetoiming ning täitemenetluse lõpetamine ei ole täitemenetluse peatamise korral keelatud. Sellist tõlgendust toetab asjaolu, et täitemenetluse lõpetamine peatatud täitemenetluse ajal ei riku võlgniku õigusi. Kohtutäitur on vaidlustatud otsust põhjendanud ebakohaste väidetega (nt väidetega hagi tagamise määruse õigusvastasuse kohta). Samas on kohtutäitur teinud lõppjäreldustes seadusega kooskõlas oleva otsuse ning kohtutäituri otsuse tühistamise aluseid ei esine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6(10)

2-19-18607 Olukord, et tagantjärele lihtkirjalikult esitatud 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsus ja sellele väidetavalt eelnenud täitemenetluse lõpetamise avaldus oleks eksisteerinud varem, ei ole eluliselt usutav. Kummastav ja vastuoluline on maakohtu seisukoht, et sissenõudja nõude täidetuks lugemine ei sõltu sellest, kas kohtutäitur on täitnud TMS § 180 lg-tes 3–5 sätestatud kohustusi kinnisasjal asuvate vallasasjade osas. Kaebus ongi esitatud motiividel, et täitemenetlus ei olnud läbi viidud, selle lõpetamine on ebaseaduslik ning täitemenetlus oleks tulnud peatada vastavalt kohtumäärusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2-19-18607 Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus 02.12.2019 määrusega algatanud avaldaja kaebuse alusel hagita menetluse ning muu hulgas kohustanud menetlusosalisi teatama viie päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest, kas nad soovivad enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt (TsMS § 477 lg 4). Kohus on selgitanud, et kui menetlusosalised enda isiklikult ja suuliselt ärakuulamist ei soovi, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. Avaldaja on 29.12.2019 esitanud maakohtule menetlusdokumendi, milles on loobunud enda isiklikust ja suulisest ärakuulamisest ning palunud asendada selle elektroonilises vormis seisukoha esitamisega (mille avaldaja on ühtlasi samas menetlusdokumendis esitanud). Eelnevast nähtub, et avaldaja on enda isiklikult ja suuliselt ärakuulamisest ise loobunud, mistõttu on väide menetlusnormi rikkumisest põhjendamatu.

2-19-18607 kinnisasjal asuvate vallasasjade osas. Kinnisasja valduse sissenõudjale üleandmisega on TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendist tulenev nõue lõppenud ja sissenõudja nõue rahuldatud. Seetõttu ei ole asjakohane maakohtule esitatud kaebuse väide, et täitemenetlus ei olnud lõpule viidud, sest osad võlgniku ning SS ja RR asjad olid veel välja tõstmata. Maakohus on avaldajale õigesti selgitanud, et TMS § 180 lg-tes 3–5 nimetatud kohustuste rikkumisel on täitemenetluse osalisel õigus esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus (TMS § 217 lg 1). Kuna avaldaja on vaidlustanud üksnes täitemenetluse lõpetamise, puudus maakohtul alus TMS § 180 lg-tes 3–5 sätestatud kohustuste rikkumise hindamiseks. Eelneva põhjal on täidetud ka TMS § 48 lg 1 p-s 3 sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks.

9(10)

2-19-18607 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistamiseks rahuldamata. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.