3.Määrata OÜ Mobirem säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks juhatuse liige Mati Metsjõe (isikukood 36206125219, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
1 (5)
2-15-13431
4.Rahuldada ajutise halduri taotlus osaliselt ja määrata riigi vahenditest OÜ-le Sentire MK (arveldusarve nr EE452200221011718199) ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot.
5.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ja dokumentatsiooni hoidja määramise kohta (kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-3) kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
6.Saata kohtumäärus ajutisele haldurile ja võlgniku seaduslikule esindajale Mati Metsjõe’le täitmiseks ning Tartu Maakohtu registriosakonnale ([email protected]) teadmiseks.
7.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 4. osas täitmiseks.
Edasikaebamise kord Võlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldajad võivad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.10. septembril 2015 esitatud avalduse kohaselt OÜ Metsjõe kanti äriregistrisse 05.07.1996. 10.09.2013 muudeti osaühingu ärinime ning uueks nimeks sai OÜ Mobirem (edaspidi võlgnik). Võlgniku tegevusalaks on telekommunikatsiooniseadmete jaemüük ning ta tegutses Rakveres, L. Koidula tänav 1 asuval üüripinnal. Võlgniku osakapital on 2 556 eurot ning ainuosanikuks oli Mati Metsjõe. 24.10.2013 müüs ta oma osa ning ainuosanikuks sai Rakest Group OÜ (registrikood 12044468). Võlgniku juhatuse liikmeks on Mati Metsjõe.
2.Võlgniku majandusraskused tekkisid juba 2010. aastal, kuid sellegipoolest jätkas võlgnik tegevust, lootes siiski kasumisse jõuda ning vahetas ka ärinime, kuid konkurents turul osutus liiga tugevaks ning kliente jäi vähemaks. Võlgnik tegutses kuni 2013.a lõpuni, peale seda on kauplus suletud ning sellest ajast ei toimu mittemingisugust majandustegevust. Võlgniku on maksejõuetu, mistõttu juhatus otsustas esitada pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara, pangaarvel raha puudub, samuti ei ole kassas sularaha. Võlad kokku moodustavad 1 086.26 eurot. Võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ja see suutmatus ei ole ajutine.
3.Avaldaja palus vastavalt PankrS § 1 lg 2, § 9 lg 1, 6 kuulutada välja enda pankrot.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 16.09.2015 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks. 2 (5)
2-15-13431
AJUTISE HALDURI ARUANNE
5.21. oktoobril 2015 esitatud aruande kohaselt võlgnikul on arvelduskonto EE142200221004109786 Swedbank AS-is, mille jääks seisuga 29.09.2015 oli 23.98 eurot. Kuna konto on broneeritud summas 23.98 eurot kaardi hooldustasudest ja üüriterminaali tasumata arvest, ei arvesta ajutine haldur konto jääki lõppjärelduses vara hulka. Maanteeameti Liiklusregistris võlgniku nimele ei ole sõidukeid ega väikelaevu, jette registreeritud. OÜ Metsjõe (uus nimi OÜ Mobirem) on olnud vastutav kasutaja Swedbank Liising AS-ile kuulunud sõidukile KIA Carnival (reg. märk xxxx, ehitusaasta 2003). Sõiduk on võõrandatud 28.05.2012 Mati Metsjõe’le. Samas nähtub Maanteeameti vastusest, et sõiduki on võõrandanud OÜ Metsjõe. Liisingleping on lõppenud 02.05.2012. Ajutine haldur saab Maanteeameti vastusest aru selliselt, et Mobirem OÜ loovutas väljaostuõiguse Mati Metsjõe’le. Mati Metsjõe suuliste selgituste ja esitatud dokumentide kohaselt loovutati ostuõigus seetõttu, et OÜ-l Mobirem puudusid rahalised vahendid sõiduki väljaostuks. Kuna tehing on tehtud rohkem kui 3 aastat tagasi, siis tehingu võimalik kehtetuks tunnistamine kohtu kaudu on problemaatiline. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud võlgniku omanduses olevat vallasvara. Seega tulenevalt eeltoodust OÜ-l Mobirem ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole. 6.Võlgnikul on tekkinud võlgnevused: Swedbank AS-le 23.98 eurot (broneering kaardi hooldustasudest ja üüriterminaali tasumata arvest). Kuna broneering on konto jäägi ulatuses, siis ei arvesta ajutine haldur lõppjärelduses võlgnevuse summaga ka kohustustes; Aktiva Finants OÜ-le 122.22 eurot; Eesti Haigekassale 1 074.28 eurot (Viru Maakohtu 08.09.2015 tagaseljaotsus ts.asjas 215-11177); Kohtutäitur Kristel Maalman’ile 64.76 eurot; Kohtutäitur Kersti Vilbo vastusest nähtub, et Eesti Töötukassa nõude suurus on 511,04 eurot ja võlgnevus kohtutäituri tasule on 107.90 eurot. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad OÜ Mobirem ajutisele haldurile teadaolevad kohustused kokku vähemalt 1 880.20 eurot..
7.Ajutise pankrotihalduri käsutuses olevate materjalide põhjal ei ole võlgniku majandustegevust jätkata võimalik, kuna selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused samuti puuduvad. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik tegeles mobiiltelefonide müügi, hoolduse ja remondiga. Müügisaal asus algselt kaubanduskeskuse Tsentrum I korrusel. Uute kaubanduskeskuste avamiste tõttu kaotas äriühing kliente. 2013.a kevadel toimusid kaubanduskeskuses Trentrum ümberkorraldused ja võlgnikule pakuti ruume III korrusele, mistõttu vähenes veelgi klientide arv. Samal ajal avas OÜ Mobirem endine töötaja oma teeninduspunkti sama kaubanduskeskuse II korrusel ja võttis suure osa kliente endale. OÜ Mobirem majandustegevus lõppes 2013.a lõpus. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
8.Ajutine haldur palus PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 28, § 29, § 30 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, anda OÜ Mobirem dokumendid hoiule Mati Metsjõe’le ja mõista välja ajutise halduri tasu.
KOHTUISTUNG
9.Kohtuistungil avaldaja esindajad jäid avalduse juurde. Avaldaja seaduslik esindaja ei nõustunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha ette tasumisega ega ajutise halduri tasu hüvitamisega, leides, et töökoha ja sissetulekute puudumise tõttu ei ole ta võimeline seda tegema.
10.Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde. 3 (5)
2-15-13431
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
12.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
13.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varasid ei ole. Võlgnikul lasuvad kohustused 1 880.20 euro ületavad tema vara 100%.
14.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 26.10.2015 kohus vastavalt PankrS § 29 lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 10.12.2015 1 500 eurot ettetasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud.
15.Eeltooduga on tuvastatud, et võlgnikul ei ole vara kohustuste täitmiseks. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud
16.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
17.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 8 tunni eest summas 720 eurot, millele lisandub käibemaks ning kulude hüvitamiseks summas 90 eurot, millele samuti lisandub käibemaks. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katteks, mistõttu taotleb haldur ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest. 4 (5)
2-15-13431
18.PankrS § 23 lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
19.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu OÜ-le Sentire MK, mille kaudu ajutine haldur tegutses. Ajutise halduri tunnitasu suurus 90 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse osaliselt ning määrab OÜ-le Sentire MK riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot. Dokumentatsiooni hoidja
20.PankrS § 29 lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks tema juhatuse liikme Mati Metsjõe ja selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
21.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.