Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 28.04.2015 esitas ERGO Insurance SE hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 28.08.2014 Voose külas (Harjumaa) liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides alkoholijoobes sõidukit Mercedes Benz „Vito“ (XXX), sõitis teelt välja vastu aeda ja liiklusmärgi posti. Sõiduki suhtes oli sõlmitud liiklusõnnetuse toimumise hetkel liikluskindlustuse leping ERGO Insurance SE-s. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis kahju summas 812,88 eurot, mille hageja hüvitas kahju kannatanud isikutele. Hageja nõuab kostjalt regressi korras tasutud liikluskahju 812,88 eurot hüvitamist koos kindlustusjuhtumi käsitluskuludega 121,93 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja poolt kõnealuse liikluskahju tekitamine on tõendatud väärteoasjas nr 2302,14,011363 tuvastatud asjaoludega. Hageja märgib täiendavalt, et kostja selgitus, et liiklusõnnetuse põhjustas keegi teine, kuivõrd tema polnud antud hetkel sõiduki roolis, pole eluliselt usutav. Kostja vastuväited Kostja vaidleb 29.05.2015 hagi vastuses hagile vastu leides, et pole tõendatud tema poolt vastava sõidukiga alkoholijoobes ja hagis märgitud kuupäeval liikluskahju tekitamine. Kostja leiab, et tema suhtes on ainult tõendatud, et 29.08.2014 kella 00.09 ajal sõitis ta Harjumaal, Kose vallas, Paunküla-Vetla teel sõiduautoga Mercedes Benz „Vito“ (XXX) joobeseisundis. Seoses hageja väitega, et väärteoasjas nr 2302,14,011363 tuvastatud asjaoludega on tõendatud kostja poolt liikluskahju tekitamine, märgib kostja järgmist. Kostja istus auto rooli alles siis, kui sõiduk oli Paunküla-Vetla tee peal. Enne seda sõitis autoga kostja tuttav XXX (hüüdnimi, tegelik nimi teadmata), kes ilmselt põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus pärast sündmuskohalt eemale sõitmist. Kostja ärkas vaidlusaluses sõidukis Paunküla-Vetla tee peal ning märkas, et juhti pole ja istus ise juhikohale, kust politseiametnikud ta avastasid. Menetluse käik Tsiviilasjas toimusid istungid 23.09.2015 ja 25.11.2015. 23.09.2015 toimunud kohtuistungil kuulati kostja taotluse alusel tunnistajana üle XXX (isikukood XXX). 25.11.2015 toimunud kohtuistungil kuulati hageja taotluse alusel tunnistajana üle XXX (isikukood XXX). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tunnistajate ütlused ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Pooltel puudub vaidlus selles, et 28.08.2014 toimus Harjumaal Voose külas Männiku talu juures liiklusõnnetus, milles sõiduk Mercedes-Benz riikliku registreerimisnumbriga XXX sõitis teelt välja vastu aeda ja liiklusmärgi posti. Antud sõiduki omanik oli XXXja sõiduki suhtes oli sõlmitud liiklusõnnetuse toimumise hetkel liikluskindlustuse leping nr XXX ERGO

Insurance SE-s. Hageja poolt on hüvitatud liikluskahju kogusummas 812,88 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt kahju käsitluskulu summas 121,93 eurot, seega kokku 934,81 eurot. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et kostja on Harju Maakohtu 25.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7595(14237600266) süüdi mõistetud selle eest, et juhtis alkoholi joobes 29.08.2014 kella 00:09 ajal Harjumaal Kose vallas Paunküla-Vetla tee 6. kilomeetril liikudes Tartu mnt suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz Vito registreerimismärgiga XXX. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on ülal nimetatud Voose külas toimunud liiklusõnnetuse eest vastutav, kas kostja juhtis liiklusõnnetuse toimumise hetkel nimetatud sõidukit või oli sellel hetkel roolis kostja nimetatud isik XXX, keda ta kutsub Soome Kalevipojaks ja kelle nime ning asukohta ta ei tea ja kellega ta kohtus samal päeval ühises seltskonnas alkoholi tarvitades. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja on liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 ja p 4 ning lg 3 alusel kostjale esitanud tagasinõude. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal või garantiifondil õigus esitada tagasinõue sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Sama seaduse § 48 lg 3 alusel nõutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Seega tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas kostja põhjustas vaidlusaluse liiklusõnnetuse, olles alkoholi joobes. Patrullpolitseinik Leonhard Põderi 29.08.2014 ettekande kohaselt sai politsei kell 23.45 väljakutse Vetla külla, kus alkoholi joobes juht oli sõitnud aeda. Saabudes kohale tuli teade, et sama sõiduk on kinni peetud G4S turvamehe poolt Paunküla-Vetla maantee 6.kilomeetril. Saabudes kohale, pidas politsei kell 00.30 kinni kostja, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetri kohaselt alkoholi 0,96+/-0,009 mg/l. Kostja toimetati Ida-Harju politseijaoskonda ja sõiduk teisaldati Rahumäe tee 6 parklasse Tallinnas. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nr AA 0071533 nähtuvalt oli antud sõiduki juht alkoholi joobes ja tegi avarii ning sõiduki esiosa oli avariiline. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja seisukohale, et eeltoodud tõendid sisaldusid kriminaaltoimikus. Seega olid need kostjale ja tema esindajale kättesaadavad, kuid nad ei ole nimetatud tõenditele vastuväiteid esitanud. Samuti on ülal viidatud kohtuotsusega tuvastatud, et kostja oli alkoholi joobes. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et kostja põhjustas vaidlusaluse liiklusõnnetuse alkoholi joobes.

Tunnistaja XXX andis ütlusi selle kohta, et tunnistaja viibis 2014.a augustis XXX. Enne kella 12 öösel kuulis ta matsu. Kui tunnistaja läks rõdule vaatama, nägi ta, et Mercedes kaubik oli aeda sisse sõitnud. Õue jõudes nägi tunnistaja, et kaubik sõitis ära. Kuna väljas oli pime, ei näinud tunnistaja, kes oli roolis. Tunnistaja sõitis sõbraga kaubikule järele. Umbes 5 km

kaugusel XXX majast Tartu maantee poole oli seesama Mercedes kaubik keset sõiduteed ja juht magas autos. Rooli taga oli kostja. Kogu sõidu aja jooksul oli tunnistaja ühenduses politseiga ja järgis politsei juhiseid. Kaubik ei olnud kogu aeg tunnistaja vaateväljas. 5 km läbimiseks kulus umbes 7 minutit. Kohus leiab, et tunnistaja XXXütlustega kogumis teiste tõenditega on veenvalt tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja, kes juhtis õnnetuse toimumise ajal vaidlusalust sõidukit. Asjaolu, et vahepeal kaotas tunnistaja kostja silmist, ei oma asja lahendamisel tähendust, kuivõrd eluliselt ei ole usutav, et vahepealse mõneminutilise aja jooksul oleks sõiduk seisatud, sõiduki tegelik juht XXX põgenenud, kostja, kes väidetavalt magas kõrvalistmel ja aeda sissesõitmist ei näinud ega kuulnud, oleks äkki mingil põhjusel ärganud, märganud, et juhti ei ole, ümber auto kõndinud ja selle vigastusi augustikuu lõpu ööpimeduses uurinud, juhikohale istunud, üritanud sõitma hakata ja taas sügavalt uinunud ega kuulnud, kui tunnistaja sõbraga kohale jõudis. Kohus leiab, et tunnistajana üle kuulatud XXXütlustega antud tõendid ümber lükatud ei ole, kuna kostja vastuväidete ja XXXütluste kohaselt kohtus tema kostjaga Voose külas oluliselt varasemal kellaajal, so veidi pärast 22. Kuigi XXX nägi väidetavalt Alavere poe juures parklas roolis istumas võõrast isikut, siis ei saa sellest järeldust teha, et nimetatud isik juhtis sõidukit ka ca 2 tundi hiljem liiklusõnnetuse toimumise ajal ja see isik oli just kostja nimetatud isik Pets. Samuti suhtub kohus kriitiliselt tunnistajana üle kuulatud XXX ütlustesse, kuna tunnistaja on kostja sõber ja äripartner ning vaidlusaluse sõiduki omanik, kes andis sõiduki kostjale kasutada. Seega võivad tema ütlused olla antud kostja huvides ja kallutatud. Asjaolu, et tunnistaja ei ole kordagi huvi tundnud, kes on kostja väidetud isik Pets, kes tunnistaja sõidukit juhtis ja sellega väidetavalt avarii põhjustas, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Nimetatut ei muuda usutavaks ka tunnistaja väidetu, et tema sõiduki remondi pidi tagama kostja, kellele ta sõiduki kasutada andis. Igapäevaselt kostjaga koos töötades ja sõprussuhtes olles oleks kohtu hinnangul pidanud küsimus tegelikust väidetavast avarii põhjustajast siiski mitmete kuude vältel tõusetuma. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Lisaks on kostja vastuväited hagile ka vastuolulised, kuivõrd kohtueelses kirjavahetuses hagejaga on kostja märkinud, et ei ole liiklusõnnetuse toimumise ajal Männiku talu juures üldse viibinud. Seega siis ei oleks nagu kostja sõidukis avarii ajal olnudki. Ka esimeses vastuses hagile 29.05.2015 ei märkinud kostja väidetavalt liiklusõnnetuse põhjustanud XXX isikut. Esimest korda nimetas kostja XXX sõidukijuhina 29.06.2015 seisukohas, kus märkis, et ilmselt põhjustas XXX liklusõnnetuse ja lahkus pärast sündmuskohalt eemalesõitmist. Kostja ärkas, märkas, et juhti ei ole, istus ise juhi kohale, kuna aga oli joobes, jäi veidikeseks magama ja umbes 00.00 ajal asus liikuma Tartu maantee suunas, misjärel politseinikud ta kinni pidasid. 23.09.2015 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et ta ärkas umbes 23.0023.30 vahel, istus juhi kohale, tahtis ära sõita, ei saanud, kuna auto oli katki, siis jäi magama. Seega on kostja esitanud erinevaid üksteist välistavaid versioone, mis muudavad kostja vastuväited hagile vastuoluliseks ja otsituteks. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asja kahjustamise eest vastutav isik peab asja parandamise mõistlikud kulud ( VÕS § 132 lg 3) hüvitama viivituseta, et kannatanul ei

tekiks täiendav kahju, näiteks VÕS § 132 lg 4 esimese lause alusel hüvitava kahjustatud asja asendamise kulude näol. Asja kahjustamise korral on asja parandamise kuludes väljenduv kahju kui otsene varaline kahju arvestatav ja hüvitatav asja kahjustamise hetkest (VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3). VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitaja kahju hüvitama, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt ja süüliselt. VÕS § 1045 lg 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kahju on õigusvastane, kui see tekitati seadust rikkudes. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja põhjustas süüliselt liikluskahju alkoholi joobes sõidukit juhtides, seega seadust rikkudes. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähendust, kas kostja oli teadlik tema suhtes väärteomenetluse algatamisest ja selle läbiviimise ja lõpetamisega seotud asjaoludest. Seetõttu jätab kohus poolte vastavad väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid tähelepanuta ega anna neile hinnangut. Vaidlus puudub selles, et hageja poolt on hüvitatud liikluskahju kogusummas 812,88 eurot. Nimetatud kahju koosneb liiklusmärgi taastamise kuludest summas 114 eurot ja Männiku talu aia remondikuludest summas 698,88 eurot. Hüvitatud liikluskahjule lisandub kahju käsitluskulu summas121,93 eurot, seega kokku moodustab hageja nõue kostja vastu 934,81 eurot. Hageja selgituste kohaselt sisaldab kahju käsitluskulu kindlustusjuhtumi käsitlemisel tehtavaid vajalikke kulutusi, mis kaasnevad iga juhtumiga. Need sisaldavad endast toimiku koostamise kulusid, paberikulu, printimise kulu, andmete töötlemise kulu jne. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud liiklusmärgi hüvitamise otsuse, kahjunõude ja kalkulatsiooniga ning Männiku talu aia remondi hüvitamise otsuse, arve ja hinnakalkulatsiooniga. Kahju olemasolu ja kahju suurust ei ole kostja vaidlustanud. Seega tuleb antud kahju kostjalt eeltoodu alusel välja mõista. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse ja 03.12.2015 esitatud avalduse kohaselt hagiavalduse eest tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja tunnistaja sõidukulud 15 eurot, kokku 190 eurot. Hageja palub need välja mõista kostjalt. Kostja pole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et menetluskulud näidatud summas on põhjendatud ja vajalikud ning hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud summas 190 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.