Võlaõigus › Töövõtulepingud

Tsiviilasi nr 2-14-60723 vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

2(9)

Tsiviilasi nr 2-14-60723 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I) art 5 p 1 regulatsiooniga. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-381/08 Car Trim GmbH v KeySafety Systems Srl 25.02.2010.a tehtud otsuses selgitanud, et Brüssel I määruse artiklit 5 p 1 b tuleb tõlgendada selliselt, et kui lepingu järgi tuleb valmistatavad või toodetavad kaubad kohale toimetada, siis isegi juhul, kui tellija on andnud valmistatavate toodete hankimise, töötlemise või tarnimise kohta spetsiifilisi juhiseid, kuid tellimus ei ole valmistatud tellija materjalist ning müüja vastutab kauba kvaliteedi ja lepingule vastavuse eest, tuleb selline leping kvalifitseerida müügilepinguks Brüssel I art 5 p 1 tähenduses. Kohus leidis, et kuna Lugano II konventsiooni art 5 p 1 ja Brüssel I art 5 p 1 regulatsioonid on identsed, on ka Lugano II konventsiooni art 5 p 1 tõlgendamisel võimalik lähtuda viidatud Euroopa Kohtu lahendist. Kuna Ferreksi ja kostja lepingu kohaselt pidi kauba transpordi kostjani korraldama Ferreks, siis vaatamata sellele, et lepingu esemeks olnud metallosad valmistati kostja täpsete juhiste järgi, on pooltevahelise lepingu puhul tegemist müügilepingu, mitte teenuse osutamise lepinguga Lugano II konventsiooni art 5 p 1 tähenduses. Seejuures ei oma tähendust, et Ferreksi põhitegevusalaks oli toodete valmistamine, mitte transport. Euroopa Kohus on viidatud kohtuasjas ka selgitanud, et Brüssel I määruse artiklit 5 p 1 b esimest alternatiivi tuleb sisustada selliselt, et kui müük hõlmab kohaletoimetamist, peab koha, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, kindlaks määrama lepingutingimuste põhjal. Kui kaupade üleandmise kohta on võimatu selle alusel kindlaks määrata ilma lepingu suhtes kohaldatavale materiaalõigusele tuginemata, on kõnealune koht see, kus kaubad anti füüsiliselt ostja käsutusse, millest tulenevalt ostja sai või oleks pidanud saama müügitehingu lõppsihtkohas nende kaupade valduse. Kohus tuvastas, et vastavalt Ferreksi ja kostja kokkuleppele pidi Ferreks korraldama kauba toimetamise kostjale Rakkestadi Norras. Kohtu hinnangul puudus vaidlus, et tellimuste täitmine faktiliselt selliselt ka toimus. Seetõttu asus kohus seisukohale, et lepingu täitmise koht oli Norras. Kuna lepingu täitmise koht oli Norras, ei allu hagi Eesti kohtule Lugano II konventsiooni art 5 p 1 a ja b alusel. Lugano II konventsiooni artikkel 3 p 1 järgi isikuid, kelle alaline elukoht on konventsiooniga seotud riigis, saab käesoleva konventsiooniga seotud teise riigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva jaotise 2.–7. jaos sätestatud korras. Kohus leidis, et käesoleval juhul konventsiooni 2.-7. jaos märgitud erandeid ei esinenud. Kohus leidis, et kuivõrd kostja asukoht on Norras, allub asi Lugano II art 2 p 1 üldise kohtualluvuse sätte alusel pädevale Norra Kuningriigi kohtule ning kohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt läbi vaatamata. Riigikohus on lahendis 3-2-1-179-14 (p 10) selgitanud, et pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Vastavalt PankrS § 541 lg 1 halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandja on võlgnik. Kohus nõudis 25.05.2015.a pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuivõrd ka toimikumaterjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid asjas tekkinud, asus kohus seisukohale, et kostjal menetluskulusid ei ole. Seoses asja menetlemisega on riigi vahenditest tasutud tõlkekulu 30,96 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt.

3(9)

Tsiviilasi nr 2-14-60723

Maakohus jättis tähelepanuta, et kohtu poolt viidatud Euroopa Kohtu lahend C-381/08 Car Trim GmbH v KeySafety Systems Srl sisaldab kahte tõlgendusreeglit (mitte ühte, millele viitab kohus määruses). Teise tõlgendusreegli järgi on tegemist teenuse osutamise lepinguga. EK C381/08 teine tõlgendamisreegel, mille on jätnud maakohus hindamata ja sisustamata, on Brüssel I määruse kommentaaride järgi alljärgnev (edaspidi teine tõlgendamisreegel): juhul kui tarnija vastutab ainult tellija instruktsioonide täitmise eest, tähendab see, et lepingut tuleb tõlgendada teenuse osutamise lepinguna. Maakohus on jätnud selle reegli kohaldamata. Maakohtu otsuse põhjendustes toodud parafraseeringust nähtub, et maakohus võib-olla toonud teise tõlgendusreegli („tellija juhiste järgi korrektselt tootmise“ ehk correct implementation of buyers specifications reegli) esimese tõlgendusreegli üheks alternatiivseks eelduseks, kuid sel juhul on see selgelt ebaõige EK praktika tõlgendamine. Kui maakohus oleks teist tõlgendamisreeglit järginud, siis oleks maakohus pidanud tuvastama, et tegemist on teenuse osutamise lepinguga. Esiteks, hageja on esitanud kohtule tõendi, mille järgi Ferreksi ja kostja tavapärane praktika oli, et kostja saatis Ferreksile juhised, mille järgi Ferreks tootma pidi. Ferreks tegi kostjale allhanget. Sellisel puhul toimub asja tootmine väga selgelt tellija juhiste järgi ning tegemist on olukorraga, mil Ferreks vastutab ainult selle eest, et toode on toodetud vastavalt juhistele. See tähendab, et kohaldub teine reegel, mille järgi tuvastatakse, et tegemist on teenuse osutamisega, kui töövõtja toodab tooteid vastavalt tellija juhistele ning töövõtja vastutab selle eest, et tooted saaksid vastavalt tellija juhistele toodetud. Teiseks ei olnud poolte vahel vaidlust, et tooted tehti kostja poolt antud spetsiifilistele juhistele. Kohus on TsMS § 436 lg 1 ja 4 rikkudes jõudnud (ebaõigele) järeldusele, et tootmine ei toimunud vastavalt kostja spetsiifilistele juhistele. Seejärel on kohus ebaõigesti kohaldanud Brüssel I määruse ja Lugano II konventsiooni norme. Kui kohus oleks lähtunud sellest, et poolte vahel ei olnud vaidlust antud küsimuses, oleks kohus jõudnud järeldusele, et tegemist on „tellija juhiste järgi tootmisega“ ehk teenuse osutamisega. Ka kostja on menetlusdokumendis väljendanud hageja positsiooniga kattuvat arusaama, et tööd tehti spetsiifiliselt vastavalt kostja esitatud spetsifikatsioonidele. Kostja on seega teinud etteheiteid selgelt suunatuna täpsete kostja poolt esitatud juhiste mittetäitmise vastu. Tegemist oli väga spetsiifiliste toodete ehitamisega. Seega on selge, et tegemist oli „tellija juhiste järgi tootmisega“, mille puhul kohaldub teine reegel ja lepinguline suhe kvalifitseeritakse töövõtuks (teenuse osutamiseks). Neljandaks ei ole kostja tõendanud, et Ferreksi poolt kostjale tootmine käis Ferreksipoolse tootekataloogi alusel. Seega on selge, et tegemist oli teenuse osutamisega, mis seisnes vastavalt kostja esitatud juhistele tootmises. Isegi, kui tegemist oleks müügilepinguga, on kohus jätnud lepingu täitmise koha osas kohaldamata CISGi reeglid ja sisustamata Ex Works tingimustel lepingu täitmise. Maakohtu määrusest ei nähtu, millise õigusnormi alusel oleks maakohus täitmiskoha kindlaks määranud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kui maakohtu hinnangul on tegemist müügilepinguga, siis tuleb kohustuse täitmiskoht määratleda kohaldades vastavasisulist õigust, sest kohustuse täitmise koht on õiguslik küsimus ning täitmise koha kindlaksmääramine toimub vastavasisulise õigusnormi alusel. Maakohus oleks CISG-i alusel pidanud jõudma järeldusele, et täitmiskoht oli Eesti Vabariik (art 31a). Samas on kaheldav CISG art 3 p 2 alusel, et tegemist on CISG-i järgi müügilepinguga. Kui Eesti Vabariik on täitmiskoht, siis Lugano II Konventsiooni järgi on vaidluste lahendamine Eesti Vabariigi kohtute jurisdiktsioonis. Kostja märkis samuti, et pooled kohaldasid lepingule Ex Works tingimusi, mis tähendab INCOTERMS tingimuste järgi seda, et kaup antakse üle müüja (tootja) tehase territooriumil, mis on ka lepingu täitmise koht. Seega loetakse lepingust tuleneva kohustuse täitmise kohaks müüja või tootja tehast. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja on nõustunud ning pooled ei vaidle selle üle, et lepingu täitmise koht oli Eesti Vabariigis. Lugano II konventsiooni ja Brüsseli I määruse järgi võib tellijat (ostjat) hageda riigis, kus leping täideti. Ex Works (EXW)

4(9)

Tsiviilasi nr 2-14-60723 klausli alusel on müüja oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on võimaldanud ostjal kauba oma territooriumil (tehases, laos jms.) vastu võtta. Müüja ei vastuta kauba pealelaadimise eest ostja transpordivahendile ega ekspordi tolliformaalsuste täitmise eest juhul, kui teisiti pole kokku lepitud. Ostja kannab kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid kauba toimetamisel soovitud sihtkohta alates müüja territooriumist. See tähendab, et müüja kohustused on täidetud müüja territooriumil, kus kaubad antakse üle. Edasise (sh transpordi) eest vastutab ja kannab riski ostja. Ex Works tingimuse osas on Euroopa Kohus asjas C‐87/10 Electrosteel Europe SA v Edil Centro SpA lahendanud sisuliselt samasuguse vaidluse, kus Euroopa Kohus ütles, et kui kaubad anti vastavalt Ex Works tingimusele üle müüja (tootja) tehase asukohas, saab ostjat (tellijat) hageda riigis, kus müüja (tootja) tehas asus. Seega saab käesolevas vaidluses hageja esitada hagi Eesti Vabariigi kohtusse. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mille järgi andis Ferreks üle kaubad vedajale Eesti Vabariigis – Ferreksi asukohas. Isegi kui kohaldada CISG art 31 punkte b või c on tulemus igal juhul sama. Maakohtu seisukoht, mille järgi on tõenditest nähtuv, et täitmise koht oli Rakkestad, vale. Kui tellimusele on märgitud Delivery in Rakkestad 19.05.2014 (eesti keeles: kohaletoimetamine Rakkestadis 19.05.2014), siis selle põhjal ei saa järeldada, et Rakkestadi toodete transportimine oli Ferreksi kohustus. Esiteks on kostja möönnud, et Ferreksi kohustus täideti Eesti Vabariigis, sest Ex Works tingimuste järgi vastutab alates tootja (Ferreks) tehases kauba laadimisest tellija (kostja). Kostja on sellega kinnitanud, et Slattland võttis tooted vastu alates Ferreksi tehasest, mis asub Eestis. Seega ei tulene poolte selgitustest ega esitatud tõendistest, et Ferreksi kohustus oli toimetada toodang Rakkestadi. Teiseks on hageja esitanud kohtule tõendid, mille järgi Ferreks saatis kostjale pildid valmis toodetest kaubikutest, millele tooted olid laaditud. Juhul, kui Ferreks oleks vastutanud transpordil tekkinud puuduste eest, ei oleks omanud pooltevahelistes suhetest tähtsust asjaolu, millise kvaliteediga olid tooted Ferreksi tehases. Tähtsust omanuks üksnes millise kvaliteediga tooted jõudsid kostjani – seega ei oleks mingit elulist põhjust olnud Ferreksi poolt Slattlandile enne vedu piltide saatmisel. Kolmandaks, kui tõepoolest oleks olnud Ferreksi kohustus tooted kostjale transportida, oleks tellimusel selgelt kirjas, kus kohas Rakkestadis täpselt kaubad üle anda tuli. Rakkestad on ca 400 km2 suurune asula – kui tellimuslehel ei ole täpset asukohta märgitud, järelikult ei ole pooled kokku leppinud tarne teostamises Ferreksi poolt, sest mainitud täpsusega määratledes ei ole võimalik vedu teostada. Kuivõrd kohtu viidatud tõendites on viidatud vaid linnale, on loogiline järeldus, et Slattland ise (nagu on Slattland vastuses ka viidatud) vastutas transpordi eest ning Ferreks jaoks olid kohustused täidetud üleandmisega Ex Works tingimuste järgi Ferreksi tehases. Juhul kui lepingu täitmiskoha kindlaksmääramisel ei kohaldu CISG, kohaldub Brüsseli I määrus. EK on asjas C‐87/10 Electrosteel Europe SA v Edil Centro SpA lahendanud käesoleva vaidlusega praktiliselt identse küsimuse. Pooled olid kokku leppinud Ex Works tingimuse kohaldamises. Poolte vahel oli vaidlus, kas kauba üleandmine Ex Works tingimuste järgi müüja asukohas tähendas, et leping täideti müüja asukohas. EK leidis, et Ex Works tingimust tuleb arvesse võtta, sest see tähistab õiguslikku asjaolu, et kaup antakse ostjale üle müüja asukohas. Selle põhjal EK järeldas, et lepingu täitmise koht oli müüja asukohas. Käesolev vaidlus on samasuguse sisuga nagu EK asjas C‐87/10 Electrosteel Europe SA v Edil Centro SpA. Müüja (teenuse osutaja) on hagenud ostjat (tellijat) seal, kus kaubad valmistati. Ostja (tellija) on vaielnud vastu, et ostjat (tellijat) saab hageda ainult ostja (tellija) asukohariigis. EK leidis asjas C‐87/10, et ostjat (tellijat) saab hageda ka riigis, kus asus tehas, kus kaubad üle anti. Järelikult saab Brüsseli I määruse (Lugano II konventsiooni järgi, mis kattub Brüsseli I määrusega) järgi Ferreks hageda Slattlandi Eesti Vabariigis.

5(9)

Tsiviilasi nr 2-14-60723

6(9)

Tsiviilasi nr 2-14-60723 olla poolele üllatuslik asjaolu kohtulahendi tühistamise tähenduses. Kohtu ettepanekust kohtualluvust täiendavalt põhistada (I kd, tl 168) pidi hageja esindaja aru saama, et kohtualluvuse põhistamine hõlmab ka seda, millise lepinguna rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi leping kvalifitseerub ning kostja on müügilepingu ja teenuse osutamise lepingu kvalifitseerimise küsimust ka käsitlenud enda seisukohas (I kd, tl 183, p 20-22). Arvestades, et Brüssel I (ning ka Brüssel I bis) määruse ja konventsiooni sätted kattuvad sõna-sõnalt, on maakohus lepingu kvalifitseerinud müügilepinguks Euroopa Kohtu poolt kohtuasjas C-381/08 avaldatud seisukohale tuginedes, mille kohaselt kui lepingu järgi tuleb valmistatavad või toodetavad kaubad kohale toimetada, siis isegi juhul, kui tellija on andnud valmistatavate toodete hankimise, töötlemise või tarnimise kohta spetsiifilisi juhiseid, kuid tellimus ei ole valmistatud tellija materjalist ning müüja vastutab kauba kvaliteedi ja lepingule vastavuse eest, tuleb selline leping kvalifitseerida müügilepinguks Brüssel I art 5 p 1 tähenduses. Hageja leidis, et maakohus ei ole analüüsinud lepingut samas kohtuasjas väljendatud teise tõlgendusreegli abil, mille alusel tuleks tuvastada, et tegemist on teenuse osutamise lepinguga. Samas lahendis on Euroopa Kohus leidnud (p 42), et kui müüja vastutab tema tegevuse tulemuseks oleva kauba kvaliteedi ja lepingule vastavuse eest, tuleb kalduda „kaupade müügi“ lepingu määratluse poole, kuid kui müüja vastutab vaid nõuetekohase, ostja juhiseid järgiva täitmise eest, räägib see asjaolu pigem selle poolt, et leping tuleks määratleda „teenuste osutamisena“. Nimetatud Euroopa Kohtu lahendis on antud mitmeid tõlgendusreegleid. Kõigepealt on kohus märkinud, et teistest rahvusvahelise õiguse aktidest tuleneb, et see, mingisugused kaubad peab enne kohale toimetamist tootma, ei tähenda seda, et lepingut ei saaks kvalifitseerida müügilepinguks (p 38). Samuti rõhutas kohus, et oluline on võtta arvesse toormaterjali päritolu (p 40). Käesoleval juhul ei ole vaidlusalune, et kostja ei ole Ferreksile materjali metallkonstruktsioonide jaoks andnud ning see viitab, et tegemist oleks müügilepinguga. Samas aga on Euroopa Kohus rõhutanud, nii nagu hageja märkis, et toodete valmistaja vastutus on samuti oluline asjaolu, mida arvesse võtta kohustuse iseloomu väljaselgitamisel. Nimetatud tõlgendusreegli puhul on tegemist eraldiseisva kriteeriumiga sõltumata materjali kriteeriumi tulemustest. Asja materjalidest nähtub, ning nii hageja kui ka kostja on enda seisukohtades väitnud, et Ferreks tootis jooniste järgi (I kd, tl 69-71, 74, 80, 94, 97) kostjale metallkonstruktsioone ning kokkuleppe kohaselt pärast toodete valmimist pidi Ferreks tegema toodetest pildi ning saatma kostjale pildid vähemalt üks nädal enne transportimist (I kd, tl 45); I kd, tl 74, 80, 94)). Eelnimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle ning nimetatud asjaoludest on võimalik tuvastada, et käesoleval juhul vastutas Ferreks nõuetekohase ning ostja juhiseid järgiva täitmise eest (eritellimused joonise järgi), mida kinnitab ka pooltevaheline kirjavahetus juhiste täpse järgimise osas (I kd, tl 67-68) ning ka kostja etteheited Ferreksi poolt tehtud töö osas (I kd, tl 19-20, 147, 149-150), ning seetõttu leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on iseloomulik kohustus pigem teenuse osutamine ning pädeva kohtu tuvastamisel on võimalik lähtuda ka konventsiooni art 5 lg 1 (b) teisest taandest.

7(9)

Tsiviilasi nr 2-14-60723 kostja sõnade kohaselt „the price should be ex works“ ning tõlke kohaselt „hinnad pidi arvestama ex works“. Ka Euroopa Kohus on hageja poolt viidatud lahendis (Electrosteel Europe SA vs Edil Centro SpA: C-87/10) leidnud, et (p 23): „Kui asjaomane leping sisaldab selliseid mõisteid või tingimusi, võib osutuda vajalikuks kontrollida, kas tegemist on kokkuleppega, milles määratakse üksnes kindlaks kauba transpordi risk ja sellega seotud kulude jagamine lepingupoolte vahel või on tegemist ka kauba üleandmise koha määratlusega“. Sellest tulenevalt viitas kostja esindaja pigem kulude jagamisele poolte vahel. Samas ei nähtu termini „ex works“ kasutamist ja selles kokkuleppimist poolte vahel kohtule esitatud tõenditest, mh poolte kirjavahetusest ega tellimustest/arvetest, mis tähendab, et käesoleval juhul ei ole vaidlus samasuguse sisuga ning ei ole asjakohane lähtuda Euroopa Kohtu otsuses C-87/10 märgitust. Seega ei ole pooltel ühist seisukohta, kus oli teenuse osutamise koht. Seega tuleb nimetatut hinnata esitatud asjaolude ja tõendite alusel.

8(9)

Tsiviilasi nr 2-14-60723 järeldust, et teenust osutati Norras. Asja materjalidest ei nähtu, et piltide saatmisega oleks sooritus tehtud. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidest nähtub, et Ferreks kandis riski toodete eest kuni toodete jõudmiseni kostjani, sh et tooted jõuaksid kostjani kindlaks ajaks. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada vastupidist. Piltide tegemine ei võtnud Ferreksilt vastutust, vaid toimikust nähtub, et see oli pigem enne teenuse osutamise lõpule viimist vaheetapp kvaliteedi kontrollimehhanismina, mis oleks võimaldanud teatud juhtudel toodete kvaliteedi osas esitada etteheiteid juba enne vedu ja oleks võimaldanud Ferreksil viia parandused sisse enne nende kostjani jõudmist. Samas ei saa sellest järeldada, et kui tooted ei olnud joonistele vastavad, siis pärast piltide tegemist vastuväidete mitteesitamisega oleks kostja kaotanud õiguse esitada vastuväiteid pärast toodete kohalejõudmist ning koha peal toodete ülevaatamist. Samuti ei saa sellest järeldada, et see ei oleks Ferreksi risk, kui vedamisel oleks toodetega midagi juhtunud. Asjas esitatud tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et piltide edastamisega oleks tulemus üle antud. Arvestades kostja kaugust Ferreksist on eluliselt usutav, et praktilistel põhjustel ning hilisemate ümbertegemiste vältimiseks nõuti n.ö pildiraportit enne toodete saatmist. Samuti ei ole tellimustel ja saatelehtedel täpse saatja aadressi puudumine asjaolu, mis annaks aluse jõuda teenuse osutamise koha osas teisele järeldusele. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks täpsustanud, kes peab tooted transportima (kas Ferreks ise või Ferreks kolmandate isikute kaudu), vaid kostja jaoks oli asja materjalidest nähtuvalt oluline vaid see, et tooted jõuaksid temani konkreetseks kuupäevaks ning ta oli nõus kandma transpordi kulud. Seega ei ole teenuse osutamise koha määramisel oluline ka see, kas Ferreks kasutas vedamisel kolmandaid isikuid ning vedamise kulud maksis kinni lõppkokkuvõttes kostja. Toodete üleandmisel vedajale ei saa samuti lugeda teenuse osutamist lõppenuks, kuna kostja ja Ferreksi vahel oli kokkulepe, mis kuupäevadeks tooted pidid jõudma kostjani. Juhul kui pooltevahelises suhtes oleks Ferreksipoolne teenuse osutamine lõppenud sellega, et Ferreks oleks tooted kostjale üle andnud vedajale andmisega, ei oleks kostjal olnud vajadust tellimuslehtedel eraldi välja tuua ka kuupäeva, mis ajaks need peavad kostjani jõudma vaid oleks märgitud kuupäev, mis ajaks peavad tooted olema valmis Ferreksi asukohas. Eeltoodust lähtuvalt on käesoleval juhul määrav see koht, kus kostja sai kätte teenuse tulemuse (soorituse), milleks on Norra, mitte see koht, kus tooteid toodeti.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.