Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

L

on pankrotis, kostja

Kohus on küsinud kostja pankrotihalduri seisukohta käesoleva tsiviilasja edaspidise menetluse kohta. Pankrotihaldur esitas oma seisukoha 25.02.2021, milles teatas, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata muul seaduses nimetatud juhul. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtute Infosüsteemist ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja R L on pankrotis. Kostja pankrot on välja kuulutatud 04.06.2020, kostja pankrotihalduriks on nimetatud Martin Krupp (tsiviilasi XXX). Riigikohus on 23.04.2012 määruses tsiviilasjas 3-2-1-26-12 asunud seisukohale, et elatist saama õigustatud isik saab esitada oma nõuded võlgniku vastu pankrotimenetluses ning elatist maksma kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral tuleb tema vastu esitatud elatisehagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 35 lg 1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 36 lg 6 kohaselt võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 44 lg 1 sätestab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. PankrS § 93 alusel peab pankrotivõlausaldaja esitama hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Halduri esitatud seisukohast nähtub, et hagejad ei ole nõudeavaldust pankrotihaldurile pankrotiseaduses sätestatud korras esitanud. PankrS § 102 lg 1 sätestab, et kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon).

Seega saavad elatist saama õigustatud isikud esitada kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral elatisenõude kohustatud isiku pankrotimenetluses, s.o pankroti väljakuulutamise eelse aja elatisnõudega tuleb pöörduda pankrotihalduri poole. Pankroti väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Riigikohus on 3-2-1-26-12 määruses selgitanud, et kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist ka pankrotivara arvel. Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus PankrS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi mh võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks (sh kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada), kui isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama, esitab kohtule avalduse. Seega juhul, kui võlgnik ei pea ülalpidamist saama õigustatud isikut vabatahtlikult ülal, tuleb ülalpeetaval esitada pankrotimenetluse ajal pankrotivara arvel elatise saamiseks kohtule avaldus. Hagejate esindaja võib seega esitada kohtule avalduse hädavajaliku elatise välja mõistmiseks ülalpeetavatele (lastele) kuni kaheks kuuks. Elatise nõudmine pankrotivarast pankrotimenetluse ajal toimub hagita menetluses PankrS §-s 147 sätestatud korras. Kuivõrd esitatud hagi ei ole võimalik eelnevast tulenevalt lahendada hagimenetluses kostja pankrotimenetluse ajal, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Toimiku andmetel hagejatel ja kostjal menetluskulud puuduvad, pooled on seisukohad esitanud enda nimel. Kohus on, asjaolusid ning vaidluse sisu arvestades, seisukohal, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud seega puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.