Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 17.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-20-4740/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.02.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1048

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-20-10994/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval09.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-4740

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus Leanika Tamm 17.veebruar 2021.a, Pärnu kohtumaja 2-20-4740 Täisealise õppija A. hagi B. vastu elatise nõudes Hageja: A., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Ulvi Vinter; e-post: [email protected] Kostja: B., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx, Pärnu linn; e-post: xxxxxxxxxxxx Kostja esindaja: Laureana Telk OÜ Hugo e-post [email protected] Hagi tagamine Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

RESOLUTSIOON

1.Menetlus lõpetada.

2.Tühistada hagi tagamise määrus, millega Pärnu Maakohus 12.06.2020 tagas hagi ja kohustas kostjat tasuma hagejale menetluse ajaks elatist igakuiselt 200 (kakssada) eurot kuus.

3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

4.Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

ASJAOLUD

1.A. esitas 26.03.2020.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse B. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt A. elab koos ema C. ja alaealise õe D.ga kostjast eraldi alates 2013. aasta sügisest. A. sai xxxxxxxxxxx.a täisealiseks ning omandab käesoleval ajal keskharidust Xxxxxxxxxxx Gümnaasiumi 12.klassis ning plaanib jätkata õpinguid kõrgkoolis. Täisealise A. arveldusarvele laekus B.lt viimati elatis 08.08.2019.a summas 297 eurot.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

4.Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS) § 423 lg 3 võib kohus hagi läbi vaatamata jätta ka muul seaduses nimetatud juhul. Käesolevas menetluses tuleb hagi läbi vaatamata jätta Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 tulenevalt, mis sätestab et juhul kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis RKL 3-2-1-26-12 p. 13, sedastades järgmist: Kolleegium selgitab, et elatist maksma kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral tuleb tema vastu esitatud elatisehagi jätta PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. See ei tähenda aga seda, et elatist saama õigustatud lapse õigused jääksid kohustatud isiku pankroti tõttu kaitseta. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad PankrS § 44 lg 1 järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab elatist saama õigustatud isik esitada kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral elatisenõude pärast elatisehagi läbi vaatamata jätmist kohustatud isiku pankrotimenetluses. Kuigi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev PankrS § 42 järgi saabunuks, ei tähenda see, et elatist saama õigustatud isiku kõik tulevikus tekkivad elatisenõuded muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Kolleegium leiab, et kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatisenõuded, st elatist saama õigustatud isik saab PankrS § 44 lg 1 järgi esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni. Pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Kolleegium juhib tähelepanu, et pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108 lg 3 järgi võlgniku vara, millele seaduse järgi ei või pöörata sissenõuet. Sissenõuet ei saa pöörata eelkõige täitemenetluse seadustikus (TMS) nimetatud varale, sh võlgniku sissetulekule või sissetuleku osale. Mh näeb TMS § 132 lg 2 ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb tema mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisenõuet. Seega saab võlgnik pidada pankrotimenetluse ajal oma ülalpeetavaid ülal eelkõige oma sissetuleku arvel, mis ei muutu pankrotivaraks. Kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist ka pankrotivara arvel. Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus PankrS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi mh võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks (sh kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada), kui isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama, esitab kohtule avalduse.