2-20-5543
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
15.02.2021. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-20-5543
Tsiviilasi
K. A. , K. A. ja B. A. hagi Ü. A. vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: K. A. (isikukood xxxxxxxxxxx); K. A. (isikukood xxxxxxxxxxx); B. A. (isikukood xxxxxxxxxxx); elukoht kõigil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Hagejate seaduslik esindaja: R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:); Kostja: Ü. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:) Hagist loobumise avalduse lahendamine
Menetlustoiming
Võtta vastu K. A. , K. A. ja B. A. loobumine hagist Ü. A. vastu elatise nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-20-5543 menetlus. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. (Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole) Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
kaudu
Tartu
R. L. esitas 14.04.2020. a kohtule alaealiste laste K. A. , K. A. ja B. A. nimel hagiavalduse Ü. A. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja Ü. A. alaealiste hagejate K. A. , K. A. ja B. A. isa. Peale hagejate on kostjal veel kaks alaealist last, aga kostja ei ole nende laste sünniakti isana kantud. Kostja on maksnud lastele elatist kokku 600 eurot kuus, s.o 120 eurot iga lapse kohta. Hagejate esindaja leiab, et kostja makstav summa on laste ülalpidamiseks ebapiisav. Hagejate esindaja taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 01.05.2020. a summas 292 eurot kuus igale hagejale. Kohus võttis hagi 12.05.2020. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Hagejate esindaja teatas 27.06.2020. a kohtule, et saavutas kostjaga kokkuleppe, et kostja maksab lastele K. A. , B. A. ja K. A. elatist 800 eurot kuus. Lisaks lepiti kostjaga kokku, et lisaks elatisele toetab kostja küttepuude ostmist pooles ulatuses, laste tähtpäevi (sünnipäevad, lõpetamised), lastele kooliks vajalike asjade soetamist pooles ulatuses, samuti laste huviringides käimist pooles ulatuses. Kohus andis hagejate esindajale tähtaja, et esitada oma seisukoht hagi edasise menetlemise kohta. Kohus selgitas, et kui pooled soovivad, et kohus kinnitab nende kokkuleppe kohtuliku kompromissina, siis tuleb esitada vastav taotlus ja mõlema poole poolt allkirjastatud kompromissileping. Kohus selgitas ka, et seoses kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisega on võimalik hagejatel hagist loobuda või hagi tagasi võtta, milliste tahteavalduste kohta tuleb esitada kohtule hagejate nimel avaldus. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud hagejate esindaja kohtule kinnitamiseks kompromissilepingut ega avaldust hagist loobumiseks ega hagi tagasivõtmiseks. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 16.02.2021. a. 12.02.2021. a esitas hagejate esindaja, R. L. , kohtule avalduse, milles teatab, et kuna on saanud kokkuleppele kostja Ü. A. lastele B. A. , K. A. ja K. A. elatise maksime osas, siis soovib ta, et Ü. A. vastu esitatud hagi menetlemine lõpetatakse.
Kohus leiab, et R. L. 12.02.2021. a avaldust saab käsitleda avaldusena hagist loobumise kohta. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kohtule ei ole teada TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel tuleb hagist loobumine jätta vastu võtmata. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 459 lg 1 näeb erisusena ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Arvestades seda, et hagejad on elatise nõudmise hagist loobunud seetõttu, et saavutasid kostjaga elatise maksmise osas kohtuvälise kokkuleppe, siis leiab kohus, et TsMS § 168 lg 5 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtule ei ole teada menetluskulude tekkimist hagejatel. Seetõttu puudub vajadus kindlaks määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.