lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-11300/39

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-11300/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1017
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-11300

Tsiviilasi

Sergei Matvejevi avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. oktoobri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Matvejevi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): Sergei Matvejev (isikukood XXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

14.oktoobri 2015 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

1.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Sergei Matvejevi kanda.
2.Vabastada Sergei Matvejevi määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 10 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Edasikaebamise kord

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Sergei Matvejev (avaldaja/võlgnik) esitas 26. juulil 2015 Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Maakohus jättis 13. augusti 2015 määrusega avalduse käiguta ning andis 7-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (s.o pankrotiavalduse, võlanimekirja ja võlgadest vabastamise taotluse täpsustamiseks, maksejõuetuse põhjuste seletuskirja esitamiseks ning riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks). Avaldaja esitas 27. augustil 2015 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt viibib avaldaja kinnipidamisasutuses ning tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Maakohus jättis 22. septembri 2015 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis 10-päevase tähtaja riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole avaldaja riigilõivu tasunud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Viru Maakohus jättis 14. oktoobri 2015 määrusega avalduse menetlusse võtmata. Maakohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd avaldaja ei ole
22.septembri 2015 määruses nimetatud puudust kõrvaldanud (st ei ole tasunud riigilõivu).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.S. Matvejev esitas määruskaebuse. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on 10 eurot määruskaebuse esitaja jaoks äärmiselt suur summa, selle tuvastamiseks ongi pankrotimenetlus vajalik. Kuivõrd S. Matvejev ei oska eesti keelt, kopeeris ta teiste kinnipeetavate avaldusi, milles oli lubatud asuda tööle. Vanglas ei jätku aga kõigile tööd ning vabaduses puudub S. Matvejevil elukoht, kust saaks tööl käia. Juba 10 aastat enne vanglasse sattumist elas määruskaebuse esitaja mahajäetud hoonetes, korjas taarat ja metalli. Kohus ei saa aru, millise isikuga on tegemist; 2) viitab määruskaebuse esitaja PankrS § 1 lg-le 2. Politsei poolt määratud trahve ei ole S. Matvejev alates 2002. aastast tasunud. Trahvide olematud suurused (3,78 eurot ja 15,34 eurot) viitavad sellele, et S. Matvejevi maksejõuetus ei ole ajutine, vaid püsiv. Jääb arusaamatuks, millisest riigilõivust saab juttu olla;

3) on TsMS §-s 3401 märgitud, et tuleb kõrvaldada need puudused, mida on võimalik kõrvaldada. Riigilõivu tasumata jätmist kui puudust ei saa kõrvaldada, sest määruskaebuse esitajal puuduvad eluks vajalikud rahalised vahendid. Kohus oleks pidanud vabastama S. Matvejevi riigilõivu tasumisest; 4) ei ole määruskaebuse esitaja võlad hõlmatud PankrS §-ga 171. Määruskaebuse esitaja suhtes kehtib vaid KarS § 113. Ülejäänud võlad aeguvad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. oktoobri 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 33 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. TsMS § 34 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. Kuigi määruskaebus ringkonnakohtule on esitatud venekeelsena, on määruskaebus ringkonnakohtule arusaadav ning seda on võimalik menetleda ja seetõttu ei nõua kohus eestikeelset määruskaebust. Muud menetlusosalised menetluses puuduvad.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul esineb alus S. Matvejevi pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 1 p 10 (koostoimes TsMS § 477 lg 1) kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Maakohus jättis 13. augusti 2015 määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (sh riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks). Maakohus hoiatas avaldajat, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus avalduse menetlusse võtmata. Avaldaja esitas
27.augustil 2015 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mille maakohus jättis
22.septembri 2015 määrusega rahuldamata. Sama määrusega andis kohus avaldajale 10-päevase tähtaja riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks. Nimetatud määruse on S. Matvejev 24. septembril 2015 kätte saanud (tl 106). Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole avaldaja riigilõivu tasunud, mistõttu keeldus maakohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited seonduvad eelkõige menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise, mitte pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisega. Määruskaebuse väiteid arvestades oleks avaldaja pidanud vaidlustama 22. septembri 2015 määrust, kuid tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pole ta seda teinud. Kuivõrd maakohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata ning antud määrus on jõustunud, puudub määruskaebuse esitajal alus vaidlustada menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et talle ei antud menetlusabi.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud S. Matvejevi kanda. Viru Maakohtu 19. novembri 2015 määrusega on määruskaebuse esitajale antud menetlusabi ning ta on vabastatud määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Maakohus on määruses ebaõigesti märkinud, et tasumisele kuuluv riigilõiv on 50 eurot. RLS § 59 lg 15 järgi tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 8 kohaselt tasutakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks S. Matvejevilt TsMS § 190 lg 2 alusel mõista riigi kasuks välja riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati. Siinkohal tuleb lähtuda riigilõivust summas 10 eurot, kuivõrd isikut ei saa vabastada suuremast riigilõivust, kui seaduse järgi tasumisele kuulub. Ringkonnakohus peab võimalikuks vabastada S. Matvejev TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi maksevõime on selline, mis ei võimalda hüvitada riigile menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja