SIA „IVI TRANS“ hagi Cella Transport OÜ vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2015.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2988 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SIA „IVI TRANS“ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): SIA „IVI TRANS“ (registrikood LV40003227579, asukoht Läti Vabariik), tehinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Cella Transport OÜ (registrikood 12101781), tehinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 27.04.2015.a otsus jätta muutmata.
2.SIA „IVI TRANS“ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, SIA „IVI TRANS“ kanda.
4.Välja mõista hagejalt, SIA „IVI TRANS“ kostja, Cella Transport OÜ kasuks apellatsioonimenetluse kulu summas 437,50 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
1(7)
Tsiviilasi nr 2-14-2453 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.17.01.2014.a esitas hageja kostja vastu hagi 2988 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba transportimiseks Hollandist Eestisse. 27.06.2013.a tellimuse kohaselt oli pealelaadimise aeg 09.07.2013.a Hollandis ja mahalaadimise aeg 12.07.2013.a Eestis ning 03.07.2013.a tellimuse kohaselt oli pealelaadimise aeg 11.07.2013.a Hollandis ja mahalaadimise aeg 15.07.2013.a Eestis. 09.07.2013.a veo kohta on vormistatud CMR nr 768619 ja 11.07.2013.a veo kohta CMR nr 768686. 27.06.2013.a tellimuse kohta on kostjale esitatud arve nr 1032 summas 2250 eurot ja 03.07.2013.a tellimuse kohta arve nr 1034 summas 2200 eurot. Kostja on tasus arved osaliselt summas 1462 eurot. Kostja pakkus võlgnevuse kustutamist järgmisel viisil: kostja tasub Hollandi FN-V poolt hagejale esitatud arve. Seoses sellega FN-V koostas tasaarvestuse akti, mille kohaselt pidi kostja tasuma FN-V’ile 2988 eurot ja sellega maksma kinni hageja võlgnevuse. Hageja ei nõustunud nimetatud pakkumisega, kuna FN-V poolt esitatud arve on vaidlustatav ja hageja seda ei tunnista. Hageja ei ole sellega nõustunud ja ei ole seda aktsepteerinud. Kuivõrd hageja pole nõustunud FN-V poolt esitatud arve tasaarvestamisega, puudus kostjal õigus teha ühepoolselt tasaarvestust ja ülekandeid hageja väidetava võlgnevuse kustutamiseks. 16.04.2014.a pole kostja midagi hagejalt tellinud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Nõue on tasaarvestatud. Kostja tellis hagejalt veoteenuse, mille hageja pidi teostama 16.07.2013.a. Samal päeval toimus hageja veokijuhi poolt põhjustatud õnnetus kauba laadimisel Hollandis. Hageja veokijuht, laadides Hollandis kostja kliendi kaupa, laskis ühel alusel kukkuda ja kahjustas kaubakaste. Lisaks sõitis ta tõstukiga auto kastist välja, tõstuk kukkus ja läks katki. Kukkumisel purunesid lisaks tõstuki akud. Kuna tegemist oli kostja tellimusel tehtava veoga, nõudis kannatanu FN-V kostjalt, et kostja tagaks hageja tekitatud kahju hüvitamise, kuna hageja ise sellist kinnitust ei andnud. Asja tegi kostja jaoks eriti piinlikuks asjaolu, et hageja veokijuht, kes ei osanud kohapeal rääkida ühtegi võõrkeelt põgenes lõpuks sündmuskohalt, jättes kostja kauba üldse laadimata ja tekitatud kahju maksmata. Kostja pidi leidma teise vedaja. Kannatanu FN-V nõudis kostjalt garantiid, et hageja tekitatud kahju talle kinni makstakse. Vastasel korral keeldus ta edaspidi kostja ja kostja klientide kaupa laadimast. Seega maksis kostja hageja tekitatud kahju kolmandale isikule kinni ja tegi hagejale 24.09.2013.a vastavas summas, s.o 2988 euro ulatuses tasaarvestuse. Hageja ei ole kuni hagi esitamise ajani aru saanud oma käitumise õigusvastasusest. Hagejaga suhelda ei ole võimalik, sest hageja nõuetele ja ettepanekutele ei vasta ning hoiab end võlausaldajatega suhtlemisest kõrvale. Hageja keeldus suhtlemast ka FNV’iga, millest tulenevalt pidi kostja kui nimetatud äriühingu partner lahendama hageja tekitatud probleemi. Kostja esitas hagejale 24.09.2013.a tasaarvestuse avalduse hageja e-posti aadressil XXX, mille kohaselt kostja tasus FN-V’ile hageja eest 2988 eurot ning maksis hagejale ära ülejäänud summa.
Esimese astme kohtu otsus
2(7)
Tsiviilasi nr 2-14-2453
3.Harju Maakohus tegi 27.04.2015.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hageja nõue kostja vastu on tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Otsuse kohaselt tuvastas maakohus, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: a) 27.06.2013.a tellis kostja hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba transportimiseks Hollandist Eestisse, veo kohta on koostatud CMR nr 768619 ja esitatud arve nr 1032 summas 2250 eurot; b) 03.07.2013.a tellis kostja hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba transportimiseks Hollandist Eestisse, veo kohta on koostatud CMR nr 768686 ja esitatud arve nr 1034 summas 2200 eurot; c) 03.07.2013.a tellis kostja hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba transportimiseks Hollandist Eestisse, mille hageja pidi teostama 16.07.2013.a; d) kostja on tasunud arved osaliselt summas 1462 eurot, sh 30.09.2013.a summa 668,69 eurot ja 12.09.2013.a summa 793,31 eurot. 30.09.2013.a tasumise kohta on pangaväljavõte. Kostja ei vaielnud hageja nõudele vastu, kuid leidis, et tal puudub kohustus tasuda hagejale 2988 eurot. Kostja leidis, et on osaliselt veonõude eest tasunud ja osaliselt tasaarvestanud. Kohus leidis, et asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kas hageja tekitas kahju FN-V’ile, kas kostjal tekkis kahju hüvitamise kohustus, kas kostja hüvitas kahju FN-V’ile ja kas kostjal esines alus hageja nõudega tasaarvestamiseks. Tõendatud on, et 03.07.2013.a tellis kostja hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba transportimiseks Hollandist Eestisse, mille hageja pidi teostama 16.07.2013.a. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et 16.07.2013.a kauba laadimisel põhjustas hageja veokijuht õnnetuse kauba laadimisel Hollandis. Hageja veokijuht, laadides Hollandis kostja kliendi kaupa, laskis ühel alusel kukkuda ja kahjustas kaubakaste. Lisaks sõitis autojuht tõstukiga auto kastist välja, tõstuk kukkus ja läks katki. Kukkumisel purunesid lisaks tõstuki akud. Hageja, kostja ja FN-V’i vahelisest e-kirjavahetusest nähtub FN-V’i soov kohapeal olukord fikseerida, kuid kuivõrd hageja autojuht ei osanud hollandi, saksa ega inglise keelt, siis FN-V’il õnnetusjuhtumiga seotud dokumente koos autojuhiga kooskõlastada ei õnnestunud. Eelnev on tõendatud kostja ja kolmanda isiku kirjavahetusega. 17.07.2013.a esitas FN-V hagejale tekitatud kahju eest nõude. Kahju koosseis nähtub nii FN-V’i nõudest kui ka arvelt. Hageja arvet ei tasunud. Kohtule esitatud poolte ja Hollandi ettevõtte e-kirjavahetusega on tõendatud, et FN-V nõudis kostjalt garantiid, et hageja tekitatud kahju talle kinni makstakse. Vastasel korral keeldus ta edaspidi kostja ja kostja klientide kaupa laadimast. E-kirjavahetusest nähtub ka, et hageja ise sellist kinnitust ei andnud. Samuti nähtub hageja ja kostja kirjavahetusest, et kostja palus hagejal kontakteeruda FN-V’iga ning lahendada tekkinud probleem, samuti nähtub asjaolu, et hageja autojuht lahkus kahju tekkimise kohast, jättes olukorra lahendamata. Kostja tasus FN-Vile hageja eest 2988 eurot, mis on tõstuki remondikulud. Kuna tegemist oli kostja tellimusel tehtava veoga ja õnnetuse kauba laadimisel põhjustas hageja veokijuht, leidis kohus, et kostjal tekkis Hollandi ettevõtte ees kahju hüvitamise kohustus. Kostja on hageja nõude osaliselt tasunud, tasudes 12.09.2013.a 793,31 eurot ja 30.09.2013.a 668,69 eurot, kokku 1462 eurot ja osaliselt tasaarvestanud. Nõude osalise tasumise üle pooled ei vaidle. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on kahju FN-V’ile hüvitanud. Kostja tasus 30.09.2013.a osaliselt hagejale teostatud veo eest, tehes makse selgituses viite tasaarvestusavaldusele. Kostja soov nõude tasaarvestamiseks nähtus ka kolmepoolsest tasaarvestusavaldusest. Kohus leidis, et tasaarvestus on kehtiv ja hageja vastutab kostja ees lepingulise kahju sätete järgi. Hageja rikkus veolepingu täitmisel kolmanda isiku s.o FN-V’i vara ning kostja on kolmandal isikul tekkinud kahju hageja eest hüvitanud. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei reguleeri CMR kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Punktis 13 leidis kolleegium, et CMR-i mõte ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu (RKTKo 3-2-1-3-09, p 12). Seega võib vedaja vastutuse alus tuleneda lisaks CMR-ile ka siseriiklikust õigusest. Punktis 14 leidis Riigikohus,
3(7)
Tsiviilasi nr 2-14-2453 et kuna CMR art 17 ei reguleeri olukorda, kus vedaja jätab kauba vedamiseks üldse vastu võtmata, vastutab vedaja sellise lepingu rikkumise eest siseriikliku õiguse järgi. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi nõuda mh kahju hüvitamist, s.o enda asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 127 lg 1 mõttes. Seega, kuna CMR-is ei ole reguleeritud vedaja vastutust juhul, kui vedaja veo teostamisel rikub kauba saatja vara, kellega veo tellijal on lepinguline suhe, kuulub kohaldamisele VÕS. Käesoleval juhul on hageja vedu teostades rikkunud oma kohustusi (VÕS § 100) pannes kostja olukorda, kus kostjal tuli kolmanda isiku ees hüvitada veo teostamisel tekkinud kahju s.t kostjal tekkis hageja käitumise tagajärjel kahju (kolmandale isikule hüvitatud vara remondi tasu). Seega võib kostja võlausaldajana VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi nõuda mh kahju hüvitamist, s.o enda asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 127 lg 1 mõttes. Juhul kui hageja ei oleks rikkunud kolmanda isiku FN-V’i vara, ei oleks kostja pidanud FNV’ile hüvitama hageja poolt tekitatud kahju ning seega ei oleks kostjal tekkinud hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Kohus leidis, et hagejal tuleb kostjale hüvitada hagejale tekkinud kahju. Hageja leidis, et kostja ei ole kahju nõude suurust tõendanud. Hageja väitis korduvalt menetluse kestel, et on FN-V’i nõude vahekohtus vaidlustanud. Kostja esitas 26.02.2015.a Hollandi äriühingult tõendi selle kohta, et väide, mille kohaselt FN-V’i ja hageja vahel on Hollandis mingi kohtuvaidlus, ei vasta tõele. Kohus kohustas hagejat esitama pädeva Hollandi kohtu tõendi selle kohta, et hageja ja FN-V’i vahel on Hollandi kohtus kohtumenetlus ning teatama, millises staadiumis viidatud menetlus on. Hageja teatas 23.03.2015.a, et informatsiooni Hollandis toimuva kohtuvaidluse kohta sai ta Läti Vabariigist ja selle kohta dokumente hagejal esitada ei ole. Seega ei tõendanud hageja asjaolu, et ta oleks vaidlustanud FN-V’i nõude Hollandis. Samuti ei ole hageja esitanud konkreetseid vastuväiteid või tõendeid käesolevas menetluses, tõendamaks seda, millises osas on FN-V’i nõue alusetu. Hageja on piirdunud vaid üldsõnaliste vastuväidetega. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja kahju nõue on terves ulatuses põhjendatud ning kuulub hageja poolt hüvitamisele. Kohus leidis, et hageja veotasu nõue ning kostja kahju hüvitamise nõue lõppesid 24.09.2013.a, mil kostja esitas tasaarvestuse avalduse. Hageja nõue kostja vastu on 2988 eurot (veotasu tasumata osa) ning kostja tasaarvestatav nõue on 2988 eurot, seega on tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 167 lg-st 1 jättis kohus kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei esitanud konkreetseid vastuväiteid kostja menetluskuludele, mistõttu lähtus kohus menetluskulude väljamõistmisel nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Kohus leidis, et hageja peab hüvitama kostja õigusabikulu 1625 eurot (käibemaksuta), mis on tasu 13 tunni esindaja töö eest. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täielikult ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis hageja, et maakohus tegi otsuse ainult kostja poolt esitatud paljasõnaliste väidete ja asjakohatute tõendite alusel. Maakohus ei nõudnud täiendavaid tõendeid ega analüüsinud piisavalt kostja esitatud tõendeid ning jättis tähelepanuta ja arvestamata hageja väited ja tõendid. Maakohus tugines kostja paljasõnalistele väidetele, jättes tähelepanuta tõendamist mittevajavad faktid, et hageja ei nõustunud kahju suurusega, ei
4(7)
Tsiviilasi nr 2-14-2453 tunnistanud tasaarvestamist ning kostjal puudus vajadus ja õigus ühepoolselt teha tasaarvestust ja ülekandeid hageja väidetava võlgnevuse kustutamiseks. Maakohus ei ole kõiki tõendeid analüüsinud. Maakohus ei ole hinnanud kostja väiteid võlgnevuse tasaarvestamise kohta igakülgselt, täielikult ning objektiivselt. Samuti leidis hageja, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud. Vaatamata sellele, et kostja pole esitanud ühtegi dokumenti 16.07.2013.a veotellimuse kohta, ühtegi tõendit kahju suuruse fikseerimise kohta, ega selle kohta, et FN-V nõudis kostjalt, et tema tagaks hageja väidetavalt tekitatud kahju, ei ole kohus põhjendanud, miks on maakohus jõudnud järeldusele, et on leidnud kinnituse hageja poolt kahju tekitamine kolmandale isikule ning kostjal tekkis Hollandi ettevõtte ees kahju hüvitamise kohustus. Kostja esitas kohtule ainult e-kirjavahetuse, mida ei ole võimalik lugeda usaldusväärseks ja piisavaks tõendiks. Pole tõendatud kostja väide selle kohta, et FN-V nõudis kostjalt garantiid, et kahju talle kinni makstakse ning vastasel korral keeldus edaspidi kostja ja tema klientide kaupa laadimast. Hageja leidis, et maakohus on jätnud tähelepanuta hageja selgituse, et ta keeldus kostja pakkumisest kustutada enda võlgnevus järgmisel viisil: kostja maksab kinni hagejale esitatud arve Hollandi FN-V poolt. Hageja ei nõustunud FN-V poolt koostatud tasaarvestuse aktiga, mille kohaselt tasuks kostja FN-V’ile 2988 eurot ja sellega maksaks kinni hageja väidetava võlgnevuse. Kuivõrd FN-V poolt esitatud arve oli vaidlustatav, tekitatud kahju suurus polnud tõendatud ning hageja seda ei tunnistanud, ei nõustunud hageja nimetatud pakkumisega. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hagejale FN-V poolt esitatud arve oli esitatud alusetult. Hageja ei ole arvet aktsepteerinud ning selle esitamist puudutavad asjaolud olid hageja poolt vaidlustatud. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta selle, et 16.07.2014.a pole kostja hagejalt midagi tellinud. Kostja tellis hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba transportimiseks 27.06.2013.a (kaubaveotellimus nr 11035) ja 03.07.2013.a (kaubaveotellimuse nr 11046). 27.06.2013.a tellimuse kohaselt oli pealelaadimise aeg 09.07.2013.a Hollandis ja mahalaadimise aeg 12.07.2015.a Eestis ning 03.07.2013.a tellimuse kohaselt oli pealelaadimise aeg 11.07.2013.a Hollandis ja mahalaadimise aeg 15.07.2015.a Eestis. Kohtul puudusid dokumendid 16.07.2013.a veotellimuse kohta. Kostja poolt on kohtule esitatud ainult e-kirjavahetus, millest nähtub selgelt ainult see, et hageja ei nõustu väidetava kahju tekkimise asjaoludega ja kahju suurusega. Kuna hageja ei nõustunud FN-V’i poolt esitatud arve tasaarvestamisega, puudus kostjal õigus ühepoolselt tasaarvestust ja ülekandeid hageja väidetava võlgnevuse kustutamiseks teha. Kostja pole põhistanud enda väited 16.07.2013.a veotellimuse kohta. Maakohus ei nõudnud vastupidiselt seaduses sätestatule täiendavaid tõendeid kostjalt ning langetas otsuse kostja paljasõnaliste väidete ja mitteusaldusväärse e-kirjavahetuse alusel ning jättis hageja nõude rahuldamata. VÕS § 200 lgs 4 sisalduv vastuväite õigus tähendab teiste isikute nõude suhtes esitatavat argumenti, mis tekitab kahtluse, kas vastav nõue eksisteerib või kas see eksisteerib väidetud suuruses. Antud juhul seadis hageja kohtule esitatud e-kirjavahetuse kahtluse alla ning argumenteeritult ja põhjalikult vaidlustas kahju suuruse. Lisaks kohaldatakse kaubaveolepingutele VÕS § 774 lg 2 kohaselt töövõtulepingu kohta sätestatut. Võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatu ei näe ette töövõtulepingu täitmise puhul võimalust tasu tasaarvestada. Tasaarvestusnõue peab olema tõendatud. Antud juhul ei ole kahju tekitamise fakt ega maht fikseeritud ega tõendatud.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
5(7)
Tsiviilasi nr 2-14-2453
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
7.Apellatsioonkaebuses vaidlustab apellant maakohtu poolt hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude tuvastamist ja tugineb sellele, et kui maakohus oleks tõendeid teisiti hinnanud, oleks tulnud hagi rahuldada, sest hageja hinnangul ei olnud kostja poolt tasaarvestatava nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamiseks esitatud tõendid piisavad. Ringkonnakohus apellandi väidetega ei nõustu. Apellant ei ole kaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et maakohus eksis tõendite hindamisel või tuvastas vaidluse lahendamise eelduseks olevad asjaolud muul põhjusel valesti. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka toimiku materjalidest. Maakohus tuvastas õigesti, et see oli hageja auto, mille juht Hollandis kolmandale isikule kahju tekitas, et auto oli kolmanda isiku juures põhjusel, et hageja täitis kostja ülesannet, ning et kahju tekkis tuvastatud suuruses. Sellise järelduse saab teha tsiviilasja toimikus olevate kirjalike tõendite- kolmanda isiku ja kostja vahelise e- kirjavahetuse alusel, millest nähtuvad kolmanda isiku selged vastavasisulised väited. Kirjavahetusest ilmneb selgesti, et kirjavahetus ei ole loodud kunstlikult kohtumenetluse jaoks, vaid leidis aset muudel põhjustel, st selleks, et kolmas isik soovis saada kostjalt kahju hüvitist ja kostja ning kolmas isik pidasid selle üle läbirääkimisi. Kohtul ei ole alust lugeda neid tõendeid ebausaldusväärseks. Asjaolusid, mis annaksid aluse tõendites kahelda, ei ole kohtu ette toonud ka hageja. Tõendite hindamisel tuleb arvestada ka seda, et kostja saatis kolmanda isiku nõuded ja kirjad kohtueelselt ka hagejale, kes ei esitanud ka siis neile sisulisi vastuväiteid. Ei nähtu, et hageja oleks esitanud väiteid, mille alusel saaks järeldada, et kirjeldatud sündmused ei leidnud aset. Paljad kahtlused, et tõendid ei ole küllaldased, ei anna alust järeldada, et vastavaid sündmusi aset ei leidnud.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus luges õiguspäraselt tõendatuks ka kahju suuruse. Kahju suurust tõendab kolmanda isiku poolt kostjale saadetud rahaline nõue ja selle tasumine. Iseenesest saaks kahju suuruse määratleda ka selle kaudu, et hageja põhjustas kahju, hageja töötaja ei olnud nõus kahju kindlakstegemises osalema ega selle osas läbirääkimisi pidama ning kolmas isik seadis kostja ja kolmanda isiku vahelise koostöö jätkumise sõltuvusse kahju hüvitamisest tulenevalt raha maksmisest. Iseenesest on loogiline ja põhjendatud, et kahju tekitamise korral tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju. Samuti on õiguspärane see, et kahju tekkimise korral võib kahju kandnud isik keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest ja seada enda kohustuste täitmise sõltuvusse kahju hüvitamisest. Seega tekkis kostjale hageja tegevusest kahju juba seetõttu, et hageja rikkus kostjale vedu teostades kolmanda isiku vara, keeldudes kahju fikseerimisest, mille tagajärjel pidi kostja kolmandalt isikult kauba kättesaamiseks kolmandale isikule rahalise hüvitise maksma. Selle käsitluse järgi, isegi kui tegelik varaline kahju oli väiksem, põhjustas hageja autojuht oma käitumisega olukorra, kus kostja oli sunnitud kolmandale isikule maksma kolmanda isiku poolt nõutud summa. Juhul, kui hageja autojuht oleks käitunud peale kahju põhjustamist viisil, mida võib kahju põhjustanud isikult mõistlikult eeldada – jäänud sündmuspaigale, osalenud kahju asjaolude väljaselgitamisel ja esitanud sellega seoses oma seisukohad ja esitanud vajadusel kinnituse, et hageja on nõus põhjendatud kahju hüvitama, ei oleks ilmselt kostja pidanud kolmandale isikule koheselt raha maksma.
9.Hagi rahuldamist ei võimalda ka see hageja väide, et ta ei olnud kolmanda isiku poolt esitatud arvega nõus. Rahalise kohustuse tekkimine ja tasaarvestuse tegemine ei eelda kohustatud isiku poolset nõusolekut. Hageja kohustuse olemasolu tuvastamine on võimalik ka nii, et kostja ei esita vaidlusaluse veo kohta CMR- kirja. Maakohus tuvastas asjas esitatud
6(7)
Tsiviilasi nr 2-14-2453 tõendite (kolmanda isiku ja kostja vaheline e- kirjavahetus) alusel õigesti, et hageja täitis kolmanda isiku juures kostja tellimust, kui hageja autojuht kolmandale isikule kahju tekitas.
10.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et tasaarvestus tuleks hinnata lubamatuks VÕS § 200 lg-st 4 tulenevalt, sest hageja vaidles nõudele vastu. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Vastuväidete esitamisena VÕS § 200 lg 4 tähenduses tuleb käsitleda sellist olukorda, kus tasaarvestava poole vastaspool esitab põhjendatud vastuväite, mille alusel saab jõuda veendumusele, et see tasaarvestava poole nõude maksmapanemise kas ajutiselt või jäädavalt välistab (omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise vastuväide, kohustuse lõppemise vastuväide, hea usu põhimõtte vastasuse vastuväide jne). See, et tasaarvestava poole vastaspool ei ole tasaarvestava poole nõudega nõus või soovib vastava nõude aluseks olevaid asjaolusid pelgalt kahtluse alla seada, tasaarvestust ei välista. Sellisel juhul tuleb lihtsalt kontrollida tasaarvestatava nõude põhjendatust. Seda ongi maakohus ka käesoleval juhul teinud. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et veolepingule kohalduvad sätted ei näe ette tasaarvestuse lubatavust ja seetõttu tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus sellise hageja käsitlusega ei nõustu. Tasaarvestus on lubatud alati, välja arvatud siis, kui tasaarvestus on mingitel konkreetsetel juhtudel keelatud.
11.Maakohus ei teinud üllatusotsust. Hagejal oli võimalik kõikide kostja väidete ja kostja poolt esitatud tõendite osas seisukohti väljendada. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
12.Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Maakohus tuvastas oma otsuses, millised kostja menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Kuigi hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, palus hagi rahuldada ja hagi rahuldamise tõttu palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda, ei vaidlustanud hageja maakohtupoolset asjaolude tuvastamist osas, milles maakohus tuvastas, mis kostja maakohtus kantud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ja mis kuuluvad sellest tulenevalt hagejalt väljamõistmisele. Sellel põhjusel ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtupoolset maakohtu menetluskulude hagejalt väljamõistmist. Lisaks maakohtu menetluskuludele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka kostja apellatsioonimenetluse kulud. Kostja esitas apellatsioonimenetluses oma kulude nimekirja. Nimekirja kohaselt koosnesid kostja apellatsioonimenetluse kulud esindajatasudest. Taotluse kohaselt kulus kostja esindajal 1,5 tundi apellatsioonkaebusega tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele ja 2 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 125 eurot tunni kohta. Kostja palub esindajatasud välja mõista ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja poolt tehtud töö mahtu ei saa lugeda ülepaisutatuks ning ka kostja esindaja töötasu määr ei ole lubamatult kõrge, mistõttu rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja kostja apellatsioonimenetluse kulud summas 437,50 eurot. See summa lisandub maakohtu menetluskuludele. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.