Muud › CMR

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 17.01.2014 esitas XXX Harju Maakohtusse hagi XXXOÜ vastu 2988 euro saamiseks. Hagi kohaselt tellis kostja hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba transportimiseks Hollandist Eestisse. 27.06.2013 tellimuse kohaselt oli pealelaadimise aeg 09.07.2013 Hollandis ja mahalaadimise aeg 12.07.2013 Eestis ning 03.07.2013 tellimuse kohaselt oli pealelaadimise aeg 11.07.2013 Hollandis ja mahalaadimise aeg 15.07.2013 Eestis. 09.07.2013 veo kohta on vormistatud CMR nr 768619 ja 11.07.2013 veo kohta CMR nr 768686. 27.06.2013 tellimuse kohta on kostjale esitatud arve nr 1032 summas 2250 eurot ja 03.07.2013 tellimuse kohta arve nr 1034 summas 2200 eurot. Kostja on tasunud arved osaliselt summas 1462 eurot. Kostja pakkus võlgnevuse kustutamist järgmisel viisil: kostja tasub XXX poolt hagejale esitatud arve. Seoses sellega XXX koostas tasaarvestuse akti, mille kohaselt pidi kostja tasuma XXX 2988 eurot ja sellega maksma kinni hageja võlgnevuse. Hageja ei nõustunud nimetatud pakkumisega, kuna XXX poolt esitatud arve on vaidlustatav ja hageja seda ei tunnista. Hagejale XXX poolt esitatud arve on esitatud alusetult. Hageja ei ole sellega nõustunud ja ei ole seda aktsepteerinud. Kuivõrd hageja pole nõustunud XXX poolt esitatud arve tasaarvestamisega, puudus kostjal õigus teha ühepoolselt tasaarveldust ja ülekandeid hageja väidetava võlgnevuse kustutamiseks. 16.04.2014 pole kostja midagi hagejalt tellinud. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et nõue on tasaarvestatud. Nimelt tellis kostja hagejalt veoteenuse, mille hageja pidi teostama 16.07.2013. Samal päeval toimus hageja veokijuhi poolt põhjustatud õnnetus kauba laadimisel Hollandis. Hageja veokijuht, laadides Hollandis kostja kliendi kaupa, laskis ühel alusel kukkuda ja kahjustas kaubakaste. Lisaks sõitis ta tõstukiga auto kastist välja, tõstuk kukkus ja läks katki. Kukkumisel purunesid lisaks tõstuki akud. Kuna tegemist oli kostja tellimusel tehtava veoga, nõudis kannatanu XXX kostjalt, et kostja tagaks hageja tekitatud kahju hüvitamise, kuna hageja ise sellist kinnitust ei andnud. Asja tegi kostja jaoks eriti piinlikuks asjaolu, et hageja veokijuht, kes ei osanud kohapeal rääkida ühtegi võõrkeelt põgenes lõpuks sündmuskohalt, jättes kostja kauba üldse laadimata ja tekitatud kahju maksmata. Kostja pidi leidma teise vedaja. Kannatanu XXX nõudis kostjalt garantiid, et hageja tekitatud kahju talle kinni makstakse. Vastasel korral keeldus ta edaspidi kostja ja kostja klientide kaupa laadimast. Seega maksis kostja hageja tekitatud kahju kolmandale isikule kinni ja tegi hagejale 24.09.2013 vastavas summas, so 2988 euro ulatuses tasaarvestuse. Hageja ei ole kuni hagi esitamise ajani aru saanud oma käitumise õigusvastasusest. Hagejaga suhelda ei ole võimalik, sest hageja nõuetele ja ettepanekutele ei vasta ning hoiab end võlausaldajatega suhtlemisest kõrvale. Hageja keeldus suhtlemast ka XXX, millest tulenevalt pidi kostja kui nimetatud äriühingu partner lahendama hageja tekitatud probleemi.

Kostja esitas hagejale 24.09.2013 tasaarvestuse avalduse hageja e-posti aadressil XXX ja mille kohaselt kostja tasus XXX hageja eest 2988 eurot ning maksis hagejale ära ülejäänud summa. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus tuvastas, et pooltel ei ole vaidlust järgnevas: • 27.06.2013 tellis kostja hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba transportimiseks Hollandist Eestisse (I kd lk 7), veo kohta on koostatud CMR nr 768619 (I kd lk 10, tõlge lk 32) ja esitatud arve nr 1032 summas 2250 eurot (I kd lk 9, tõlge lk 25); • 03.07.2013 tellis kostja hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba transportimiseks Hollandist Eestisse (I kd lk 8), veo kohta on koostatud CMR nr 768686 (I kd lk 13, tõlge lk 34) ja esitatud arve nr 1034 summas 2200 eurot (I kd lk 12, tõlge lk 26); • 03.07.2013 tellis kostja hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba transportimiseks Hollandist Eestisse (I kd lk 96), mille hageja pidi teostama 16.07.2013; • kostja on tasunud arved osaliselt summas 1462 eurot, sh 30.09.2013 summa 668,69 eurot ja 12.09.2013 summa 793,31 eurot. 30.09.2013 tasumise kohta on pangaväljavõte (I kd lk 15). Kostja ei vaidle hageja nõudele vastu, kuid leiab, et tal puudub kohustus tasuda hagejale 2988 eurot. Kostja leiab, et on osaliselt veonõude eest tasunud (I kd lk 15) ja osaliselt tasaarvestanud (I kd lk 18, tõlge I kd lk 78 21.01.2015 protokoll I kd lk 191). Asja lahendamiseks tuleb seega tuvastada, kas hageja tekitas kahju XXX, kas kostjal tekkis kahju hüvitamise kohustus, kas kostja hüvitas kahju XXX ja kas kostjal esines alus hageja nõudega tasaarvestamiseks. XXX kahju tekkimisest Tõendatud on, et 03.07.2013 tellis kostja hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba transportimiseks Hollandist Eestisse (I kd lk 96), mille hageja pidi teostama 16.07.2013. Kohtule on tõendamist leidnud ka asjaolu, et 16.07.2013 kauba laadimisel põhjustas hageja veokijuht õnnetuse kauba laadimisel Hollandis. Hageja veokijuht, laadides Hollandis kostja kliendi kaupa, laskis ühel alusel kukkuda ja kahjustas kaubakaste. Lisaks sõitis autojuht tõstukiga auto kastist välja, tõstuk kukkus ja läks katki. Kukkumisel purunesid lisaks tõstuki akud. Hageja, kostja ja XXX vahelisest e-kirjavahetusest (I kd lk 60-64, tõlge 65-68) nähtub XXX soov kohapeal olukord fikseerida (I kd lk 68), kuid kuivõrd hageja autojuht ei osanud hollandi, saksa või inglise keelt, siis XXX õnnetusjuhtumiga seotud dokumente koos autojuhiga kooskõlastada ei õnnestunud. Eelnev on tõendatud kostja ja kolmanda isiku kirjavahetusega (I kd lk 126-158). Kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimisest ja kahju hüvitamisest 17.07.2013 esitas XXX hagejale tekitatud kahju eest nõude (I kd lk 16). Kahju koosseis nähtub nii XXX nõudest kui ka arvelt (I kd lk 17, tõlge lk 27). Hageja arvet ei tasunud. Kohtule esitatud poolte ja Hollandi ettevõtte e-kirjavahetusega on tõendatud, et XXX nõudis kostjalt garantiid, et hageja tekitatud kahju talle kinni makstakse. Vastasel korral keeldus ta edaspidi kostja ja kostja klientide kaupa laadimast. E-kirjavahetusest nähtub ka, et hageja ise sellist kinnitust ei andnud (I kd lk 60-64, tõlge 65-68). Samuti nähtub hageja ja kostja kirjavahetusest (I kd lk 98-111, tõlge I kd lk 121-158), et kostja palus hagejal kontakteeruda XXX ning lahendada tekkinud probleem (I kd lk 151), samuti nähtub asjaolu, et hageja autojuht lahkus kahju tekkimise kohast, jättes olukorra lahendamata (I kd lk 151). Kostja tasus XXX hageja eest 2988 eurot, mis on tõstuki remondikulud (I kd lk 70).

Kuna tegemist oli kostja tellimusel tehtava veoga ja õnnetuse kauba laadimisel põhjustas hageja veokijuht, leiab kohus, et kostjal tekkis Hollandi ettevõtte ees kahju hüvitamise kohustus. Tasaarvestamisest Kostja on hageja nõude osaliselt tasunud, tasudes 12.09.2013 793,31 eurot (II kd lk 21) ja 30.09.2013 668,69 eurot (I kd lk 15), kokku 1462 eurot ja osaliselt tasaarvestanud (I kd lk 15, I kd lk 18 ja tõlge I kd lk 78; I kd lk 191). Nõude osalise tasumise üle pooled ei vaidle (II kd lk 21). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on kahju XXX hüvitanud. Kostja tasus 30.09.2013 osaliselt hagejale teostatud veo eest, tehes makse selgituses viite tasaarvestusavaldusele (I kd lk 15). Kostja soov nõude tasaarvestamiseks nähtub ka kolmepoolsest tasaarvestusavaldusest (lk 18 ja tõlge I kd). Kohtu hinnangul on tasaarvestus kehtiv ja hageja vastutab kostja ees lepingulise kahju sätete järgi. Hageja rikkus veolepingu täitmisel kolmanda isiku s.o XXX vara ning kostja on kolmandal isikul tekkinud kahju hageja eest hüvitanud. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Punktis 13 leiab kolleegium, et CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu. Seega võib vedaja vastutuse alus tuleneda lisaks CMR-ile ka siseriiklikust õigusest. Punktis 14 leiab Riigikohus, et kuna CMR art 17 ei reguleeri olukorda, kus vedaja jätab kauba vedamiseks üldse vastu võtmata, vastutab vedaja sellise lepingu rikkumise eest siseriikliku õiguse järgi. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi nõuda mh kahju hüvitamist, s.o enda asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 127 lg 1 mõttes. Seega, kuna CMR-is ei ole reguleeritud vedaja vastutust juhul, kui vedaja veo teostamisel rikub kauba saatja vara, kellega veo tellijal on lepinguline suhe, siis kuulub kohaldamisele VÕS. Käesoleval juhul on hageja vedu teostades rikkunud oma kohustusi (VÕs § 100) pannes kostja olukorda, kus kostjal tuli kolmanda isiku ees hüvitada veo teostamisel tekkinud kahju s.t kostjal tekkis hageja käitumise tagajärjel kahju (kolmandale isikule hüvitatud vara remondi tasu). Seega võib kostja võlausaldajana VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi nõuda mh kahju hüvitamist, s.o enda asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 127 lg 1 mõttes. Juhul kui hageja ei oleks rikkunud kolmanda isiku XXX vara, siis ei oleks kostja pidanud XXX hüvitama hageja poolt tekitatud kahju ning seega ei oleks kostjal tekkinud hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Kohus leiab, et hagejal tuleb kostjale hüvitada hagejale tekkinud kahju. Hageja on leidnud, et kostja ei ole kahju nõude suurust tõendanud. Hageja väitis korduvalt (I kd lk 166, 168-169, 180, 191) menetluse kestel, et on XXX nõude vahekohtus vaidlustanud. Kostja esitas 26.02.2015 Hollandi äriühingult tõendi selle kohta, et väide, mille kohaselt XXXja hageja vahel on Hollandis mingi kohtuvaidlus, ei vasta tõele (II kd lk 12-13). Kohus kohustas hagejat esitama pädeva Hollandi kohtu tõendi selle kohta, et hageja ja XXXvahel on Hollandi kohtus kohtumenetlus ning teatama, millises staadiumis viidatud menetlus on (II kd lk 15). Hageja teatas

23.03.2015 (II kd lk 18), et informatsiooni Hollandis toimuva kohtuvaidluse kohta sai ta Läti Vabariigist ja selle kohta dokumente hagejal esitada ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud asjaolu, et ta oleks vaidlustanud XXXnõude Hollandis. Samuti ei ole hageja esitanud konkreetseid vastuväiteid või tõendeid käesolevas menetluses, tõendamaks seda, millises osas on XXXnõue alusetu. Hageja on piirdunud vaid üldsõnaliste vastuväidetega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja kahju nõue on terves ulatuses põhjendatud ning kuulub hageja poolt hüvitamisele. Tasaarvestus on reguleeritud võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 jj. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 lause 1 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus leiab, et hageja veotasu nõue ning kostja kahju hüvitamise nõue lõppesid 24.09.2013, mil kostja esitas tasaarvestusavalduse. Hageja nõue kostja vastu on 2988 eurot (veotasu tasumata osa). Kostja tasaarvestatav nõue on 2988 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 167 lg-st 1 jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja ei esitanud konkreetseid vastuväiteid kostja menetluskuludele, mistõttu lähtub kohus menetluskulude väljamõistmisel nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Asjas on peetud kolm istungit (28.05.2014 kestusega 10 minutit; 21.01.2015 kestusega 38 minutit; 08.04.2015 kestusega 1 h ja 22 minutit). Kostja esindaja on taotluse kohaselt osutanud menetluses kostjale õigusabi perioodil 17.02.201408.04.2015 kokku 17 tundi, tunnihinnaga 125 eurot (+ km). Õigusabikulud moodustavad seega kokku 2125 eurot (ilma km). Kohus, leiab, et kostja toimingud, mis seonduvad enne hagile vastuse koostamist hagiga tutvumisega, kliendiga nõupidamisega ja kliendiga kirjavahetuse pidamisega 9 tunni ulatuses (17.02.2014-19.02.2014) on 4 tunni (s.o 500 euro) ulatuses ülemäärased. Viidatud toimingute eest on seega põhjendatud tasu 5 tunni eest s.o 625 eurot. Ülejäänud toimingud vastavad kohtu hinnangul toimiku materjalile, nendeks on kulunud mõistlik aeg, õigusabitoimingud on olnud menetluses vajalikud ja põhjendatud. Antud asjas on lepingulise esindaja tunnitasu 125 eurot mõistlik ja põhjendatud, arvestades sh esindaja kvalifikatsiooni. Toodust tulenevalt tuleb hagejal

hüvitada kostja õigusabikuluna 1625 eurot (käibemaksuta), mis on tasu 13 tunni esindaja töö eest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.