Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Diana Endoja
Määruse tegemise aeg ja koht
04.12.2015, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-14-37876
Tsiviilasi
MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi XXX vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (reg.kood: 80206477; asukoht: XXX) Hageja lepinguline [email protected])
esindaja:
Jüri
Aava
(e-post:
Kostja: XXX (IKXXX; elukoht: XXX; e-post: XX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (e-post: [email protected])
Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi XXX vastu kahju hüvitamise nõudes. 01.12.2015 kohtuistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, pooled paluvad tsiviilasjas nr 2-14-37876 menetluse lõpetada, ühtlasi kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 432 kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kompromisskokkuleppe sisaldab menetluskulusid, lisaks taotleb hageja riigilõivu osalist tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus riigilõivu enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja eest on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 09.12.2014 tasunud riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 18.02.2015 tasunud riigilõivu summas 130 eurot, kokku 175 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 738,49 eurot tasuda riigilõiv summas 125 eurot, seega on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 50 eurot rohkem. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõivu summas 62,50 eurot (125 / 2= 62,50 eurot) ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel riigilõivu summas 50 eurot hageja arvelduskontole . /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.