Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt võib hagejale teadaolevatel andmetel hagejal ja kostja I seaduslikul esindajal olla ühine laps, kes sündis xxxxxxxxxx. Hageja isadus ei ole käesoleval hetkel kindlaks tehtud, mistõttu on hagejal õiguslik huvi kostja I bioloogilise isa väljaselgitamisel ning kindlakstegemisel, sest hageja ja kostja I seaduslik esindaja on omavahel olnud faktilises abielus ja intiimsuhtes ajavahemikel, mil hageja võis kostja eostada. Lisaks sellele on hageja hinnangul tema ja kostja I välimuses märgata olulisi sarnasusi. Sellele tuginedes on hagejal õigustatud ja põhjendatud huvi teha kostja I põlvnemine kindlaks kohtu kaudu. Kui lapse sünniaktis on isaks märgitud mingi muu isik, tuleb algselt esitada hagi isaduse vaidlustamiseks ja alles seejärel saab esitada hagi isaduse tuvastamiseks. Kuna menetluse ajal Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud DNA-analüüsi tulemuste kohaselt on kostja 1 põlvnemise tõenäosus hagejast 99.999999997%, on kostja 2 võtnud kostja 1 isaduse omaks. Kuna kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 ei ole kostja 1 põlvnemisest hagejast hagejale teada andnud ja nad ei ole olnud ka nõus enne hagiavalduse esitamist kohtule vabatahtlikult DNAanalüüsi teostama, ei jäänud hagejal muud üle, kui oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Hageja huvides on, et ta saaks oma vanema õiguseid ja kohustusi kostja 1 suhtes täies ulatuses täita ja et rahvastikuregistrist kustutataks ära kostja 2 andmed kostja 1 isa andmete kohalt ning kantaks hageja andmed kostja 1 isa andmete kohale. Hageja soovib vaidlustada kostja 1 põlvnemise kostja 2-st ning tuvastada kostja 1 põlvnemine hagejast.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad leiavad, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sh menetluskulud sõltumata kohtulahendist jätta hageja kanda. Kostjad esitavad vastuväite ka selle peale, et käesolevas tsiviilasjas menetletakse isaduse vaidlustamist ja põlvnemise tuvastamist ühises menetluses. Sünniaktis isa vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud, vt riigikohtu lahend 3-2-3-20-96. Kostja on kogu aeg arvanud, et laps põlvneb kostja elukaaslasest, mitte hagejast. Hageja oli teadlik kostja rasedusest, lapse sünnist jne. Hageja ei ole soovinud kohtuväliselt asja lahendada ja on ise süüdi kohtukulude põhjustamises. Kostja oli nõus tegema ekspertiisi. Sünniakt on vormistatud varem, kui teostati ekspertiis. Kostja ei pea kandma kohtukulusid hageja ebaõige nõude esitamise pärast. Kostja taotleb, et kohus kontrolliks hagi aegumist ja aegumise korral kohaldaks seda.

2 (5)

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et isaduse vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Rahvastikuregistri kandest (tl 12) nähtub, et xxxxxxxxxxxxxx emana on registrisse kantud xxxxxxxxxxxxxxxx ja isana xxxxxxxxxxxx. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 91 lg 1 alusel on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. PKS § 93 lg 1 alusel võib kohtus isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Käesoleval juhul on hageja esitanud hagi isaduse tuvastamiseks kostja 1 kui lapse vastu ning isaduse vaidlustamise hagi kostja 1 kui lapse vastu, kui ka samaaegselt kostja 2 kui rahvastiku registrisse kantud lapse isa vastu. xxxxxxxxxxxxxx on sündinud xxxxxxxxxxxxxxxx, hagi on kohtule esitatud 25.novembril 2019, seega on nõue esitatud tähtaegselt ning hageja saab esitada hagi kostjate vastu isaduse vaidlustamiseks ja põlvnemise tuvastamiseks. Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt isaduse vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine kohtus ei ole lubatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.mai 2012.a. määruses kohtuasjas nr 3-2-1-48-12 selgitanud, et „maakohus leidis, et hageja ei saa nõuda isaduse tuvastamist enne, kui vanema kande vaidlustamise hagi on lahendatud. Kolleegiumi arvates on maakohtu selline seisukoht kooskõlas enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 44 alusel kujunenud tõlgendusega, mille kohaselt ei olnud lapse sünniaktis isa kande vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine lubatud (Riigikohtu 14. novembri 1996. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-329-96). Kehtiva PKS § 91 lg 1 teise lause järgi selline seisukoht enam ei kehti. Eelnimetatud sätte mõtteks on kaitsta lapse sotsiaalset perekonda ning anda lapse bioloogilisele vanemale võimalus vaidlustada teise mehe isadust üksnes siis, kui ta ise astub senise vanema asemele. Lapse huvides ei ole jääda isaduse vaidlustamise järel ilma seadusliku isata. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et teise mehe isaduse vaidlustamise hagi saab rahuldada üksnes siis, kui kohus tuvastab, et teise mehe isaduse vaidlustanud mees on lapse bioloogiline vanem, st laps põlvneb sellest mehest PKS § 84 mõttes.“ PKS § 94 lg 1 alusel tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS §94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 84 lg 1 järgi on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Rahvastikuregistri kandest nähtuvalt on sinna kostja I isana kantud kostja 2.

3 (5)

Kohtule esitatud DNA analüüsi uuringuaktist (tl 30-32) nähtub, et tõenäosus, et xxxxxxxxxxxx saab olla xxxxxxxxxxxxxx bioloogiline isa, on 99,999999997%. Analüüsitud isikute DNAprofiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 3,5x1010. DNA analüüsi tulemuste alusel arvab ekspert, et xxxxxxxxxxxx bioloogiline isadus xxxxxxxxxxxxxx suhtes ei ole välistatud. Hageja xxxxxxxxxxxx ütlustest (tl 84) nähtuvalt laps pidigi tema oma olema, nad käisid koos haiglas raseduspäevikut tegemas, kuid peale xxxxxxxxxxxxxxx asus xxxxxxxxxxxxxxxx seisukohale, et polegi tegemist xxxxxxxxxxxx lapsega ja on xxxxxxxxxxxx laps; xxxxxxxxxxxxxxxx ei olnud nõus mingit koostööd tegema, väites, et pole xxxxxxxxxxxx laps ja muud ei jäänud üle, kui pöörduda kohtusse; alles menetluse käigus sai ta teada, et sünniakti on kantud isana xxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxx elas hageja juures tema korteris xxxxxxxxxxxxx-xx kuskil kolm kuud talvisel perioodil, jõulud ja aastavahetus 2018.a., nad olid intiimsuhtes; xxxxxxxxxxxxxxxx oli teine suhe pooleli eksmehe xxxxxxxxxxxx, kellega elasid koos teises korteris; siis tekkisid tülid ja xxxxxxxxxxxxxxxx läks sinna tagasi. Kostja I ema xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest (tl 84) nähtuvalt elas ta mingi periood 2018.a. ka enda korteris xxxxxxxxx elas vahepeal kahe mehega; ta algul arvas, et xxxxxxxxxxxx on lapse isa ja xxxxx tunnistas vabatahtlikult ning tema andmed registrisse; xxxxxxxxxxxxxxxx ei teadnud täpselt, kumb on lapse isa ja läbi DNA testi sai teada; xxxxxxxxxxxx on xxxxxxxxx juba väikesest saadik tegelenud ja laps on harjunud xxxxx. Kostja 2 xxxxxxxxxxxx ütlustest (tl 84) nähtuvalt elasid nad aastaid koos xxxxxxxxxxxxxxxx kesklinnas; samal ajal, kui xxxxxxxxxxxxxxxxx elas, elas ka temaga ja käis iga päev xxxxx juures, lõpuks tuli xxxxx juurde tagasi; xxxxxxxxxxxx sai teada, et xxxxxxxxxxxx on lapse isa, kui DNA test oli tehtud ja vastus kätte saadud; xxxxxxxxxxxxxxxx ütles, et xx pöördus ja palus tal teha DNA. Kohus leiab, et hageja ja lapse ema seletustest nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx elasid koos ning olid seksuaalvahekorras lapse eostamise perioodil. DNA ekspertiisi aktiga on tõendatud, et tõenäosusega 99,999999997% on xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx bioloogiline isa. Kohus leiab eeltoodud tõendite alusel, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad eeldada, et xxxxxxxxxxxxxx põlvneb xxxxxxxxxxxx. Neil asjaoludel tuleb xxxxxxxxxxxx hagi rahuldada ja tuvastada xxxxxxxxxxxxxx põlvnemine xxxxxxxxxxxx. Kuna rahvastikuregistrisse on xxxxxxxxxxxxxx isana kantud isaduse omaksvõtu alusel xxxxxxxxxxxx, tuleb tuvastada, et xxxxxxxxxxxxxx ei põlvne xxxxxxxxxxxx. Kohtuotsus tuleb saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele muudatuste tegemiseks xxxxxxxxxxxxxx andmetes. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 103 lg 1 kohaselt on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine.

4 (5)

Kohus leiab, et hagi asjaolusid arvestades ja seda, et kostja 1 on alaealine laps, oleks menetluskulude temalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, kostja 2 võtab kohe pärast asjaoludest teada saamist hagi õigeks, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjatelt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 300 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu 12 tunni ja 40 min õigusabi osutamise eest tunnitasuga 100 eurot ja esindaja transpordikulud Tallinn-Võru-Tallinn (247x2x 0,3) 148,20 eurot, s.o. kokku 1689,80 eurot ( tl 85-97). Kuna kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda puudub vajadus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.