OÜ XXXhagi OÜ XXX vastu veolepingust tuleneva kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
4227,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
OÜ XXX(registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton (elektronpost [email protected])
Sigal
Kostja
Osaühing XXX (registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Jelena Lehter (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 05.03.2015.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt OÜ XXX(registrikood XXX) hagiavaldus Osaühingu XXX (registrikood XXX) vastu.
2.Välja mõista Osaühingult XXX (registrikood XXX) OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks 3845,03 (kolm tuhat kaheksasada nelikümmend viis koma null kolm) eurot.
3.Välja mõista Osaühingult XXX (registrikood XXX) OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks viivis 5% (viis protsenti) aastas põhinõude 3750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) euro tasumata osalt alates 14.05.2013. a (neljateistkümnendast maist kahe tuhande kolmeteistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata OÜ XXX(registrikood XXX) hagiavaldus Osaühingu XXX (registrikood XXX) vastu 66,37 (kuuskümmend kuus koma kolmkümmend seitse) euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta poolte endi kanda menetluskulud osas, milles need on tekkinud seoses vaidlusega kohaldamisele kuuluva õiguse üle. Ülejäänud menetluskulud jätta 98,3% (üheksakümne kaheksa koma kolme protsendi) ulatuses Osaühingu XXX (registrikood XXX) kanda ja 1,7% (ühe koma seitsme protsendi) ulatuses OÜ XXX(registrikood XXX) kanda.
6.Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 1 (9)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.OÜ XXX(hageja) esitas 13.05.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu XXX (kostja) vastu (I kd, tl-d 1-4, 43). Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 3750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 161,40 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kahjuhüvitiselt alates 14.05.2013 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõude täitmiseni (I kd, tl 43). Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 18.10.2012 kaubaveolepingu. Hageja esitas kostjale 18.10.2012 tellimuse, mille sisuks oli kauba vedamine Saksamaalt Eestisse. Kostja esitas hagejale 18.10.2012 tellimuse täitmiseks müügipakkumise ning tagas võimaluse tutvuda veotingimuste ja -korraga kostja veebilehel. Viidatud pakkumine on käsitletav pakkumusena. Hageja nõustus kostja esitatud pakkumusega samal päeval. Kokkuleppe saavutamist lepingu tingimuste osas kinnitab ka kostja tegevus lepingu sõlmimisele järgnevalt, sest kostja on vastavalt XXX automaat-teavitusele asunud 18.10.2012 lepingut täitma. Vastavalt kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingule kohustus kostja vedama 200 grammi kaaluva kaaliumkuldtsüaniidi paki (kaup koos pakendiga) Saksamaalt Eestisse (Paidesse). Lepingu objektiks olev kaup kaaliumkuldtsüaniid on käsitletav ohtliku kaubana. Asjaolu, et leping on sõlmitud kauba transportimiseks Saksamaalt Eestisse, mitte Tallinna lennujaamast Paidesse, kinnitab kostja tegevus lepingu sõlmimisele järgnevalt, sest kostja on alustanud kauba vedu Saksamaalt ning hageja ei pidanud selleks midagi tegema. Samuti kinnitab kauba vedamise kohustuse ulatust kostja pakutud transpordi hind 76 eurot. Eestisisesel transpordil ei saaks viidatud hinda pidada mõistlikuks. Kostja on veolepingust tulenevat kohustust rikkunud. Vastavalt lepingule kohustus kostja toimetama lepingu objektiks oleva kauba Saksamaalt Eestisse. Hageja ostis kauba 15.10.2012 XXXAG-lt hinnaga 3750 eurot. Kostja korraldas kauba transpordi lennujaama kasutades alltöövõtjat XXX18.10.2012 sai hageja XXX automaat-teatise kauba teeloleku kohta. 19.10.2012 teatas kostja hagejale, et kauba vedamisel on tekkinud tõrge ning kaup ei saabu 19.10.2012 Eestisse. 09.11.2012 teatas kostja hagejale, et kaup on hävitatud. Vastavalt kostja selgitustele tuli kaup hävitada, sest kauba pakend sai kahjustada ja tekkinud leke oli potentsiaalne oht kauba veoga tegelevale personalile. XXXAG 13.11.2012 edastatud teatisele vastavalt väljastas saatja kauba kostja alltöövõtjale kahjustamata kujul. 14.12.2012 saatja edastatud fotodest nähtub, et kostja alltöövõtja XXX. on ohtlikku kaupa tähistavad markeeringud uute kleebistega katnud. Perioodil 09.11.2012 kuni 03.05.2013 on hageja edastanud kostjale mitu nõudekirja kauba hävitamisega seotud asjaolude selgitamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaup on kostjale üle antud 18.10.2012. Vedaja ei ole kaupa hagejani toimetanud. Kaup on hävitatud perioodil, mil vedaja kauba eest vastutas. Kostja on rikkunud oma kohustust kaup hagejani toimetada. Kostja alltöövõtja XXX. tegevus omistatakse kostjale. Hageja on kostja lepingu rikkumise tagajärjel saanud kahju 3750 euro ulatuses. Kauba väärtuseks oli 3750 eurot. 2 (9)
Hageja on esitanud kostjale nõude kahju hüvitamiseks 09.11.2012. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 09.11.2012-13.05.2013 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras) ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kahjuhüvitiselt alates 14.05.2013 kuni nõude täitmiseni.
2.Kohus võttis 30.05.2013 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.17.06.2013 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele (I kd, tl-d 75-78). Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja tõi välja järgmised vastuväited. Kostja on rahvusvahelise XXX kullerteenuste osutaja Eestis ning kostja veotingimused ja -kord on sama, mis teistel XXX kulleriteenuste osutajatel maailmas. Veotingimuste ja -korra punkt 14 kohaselt kohaldatakse selle riigi seadusi, kus saadetis on XXX-ile üle antud selle edasisaatmiseks. Saadetis on XXX-ile üle antud Saksamaal (Leipzigi linnas). Vaidlusalusele pakiveole kohaldatakse Saksamaa seadusi. Kostja on seisukohal, et 18.10.2012 veoleping oli sõlmitud kaubasaatja ehk XXXAG (Saksamaa) ja Saksamaa vedaja XXX (XXX ) vahel. Seega on leping sõlmitud isiku poolt, kes tegelikult andis saadetise vedamiseks ning kirjutas alla veolepingule (kauba veosaatelehele) ning Saksamaal tegutsev XXX-vedaja, kes tegelikult võttis kauba vedamiseks ja kes omalt poolt kirjutas alla veolepingule (kauba veosaatelehele). Kostja ja hageja pidasid läbirääkimisi selle kohta, et kui Saksamaalt saadetis jõuab Eestisse (lennujaama), siis on kostja valmis teostama saadetise toimetamise Tallinna lennujaamast hageja asukohani Paides. Samas märkis kostja, et see võib toimuda juhul, kui kauba saatja Saksamaal ja XXX (XXX ) lepivad omavahel kokku saadetise toimetamises Saksamaalt Eestisse ehk Tallinna lennujaama. Veolepingu (kauba veosaatelehe) sõlmimisel kinnitas kauba saatja ehk XXXAG (Saksamaa), et on tutvunud vedaja ehk XXX (XXX ) veolepingu üldtingimustega. Samad XXX veotingimused ja -kord kehtivad üle maailma ehk kõikides riikides, kus teostatakse XXX veoteenuseid, sh Eestis. 18.10.2012 pakkis kauba saatja ise kauba, kutsus kohale (XXXAG, Leipzig, Saksamaa) XXX (edaspidi XXX ) kulleri ja andis talle paki vedamiseks XXX veotingimuste ja -korra kohaselt. 19.10.2012 saabus saadetis Kölni lennujaamas paiknevasse XXX sorteerimiskeskusesse ja samal päeval XXX töötaja XXXavastas, et tegemist on ohtliku kaubaga. XXX töötaja võttis ühendust XXXAG-ga ja teatas, et kaup on ohtlik, mille vedamine on XXX-reeglite järgi keelatud ja et pakk on kinni peetud sorteerimiskeskuses Kölnis. Samuti teatas XXX töötaja XXXAG-le, et XXXAG (kauba saatja) peab ise tulema kaubale järele Kölni, sest ohtlikku kaupa sisaldavat pakki ei saa vedada. XXXAG teatas XXX töötajale, et kauba saaja Eestis ehk hageja korraldab ise saadetise vastuvõtmise. Pakile järele keegi ei saabunud, selle kohta on XXX koostanud raporti. Kauba saatja või ka kauba saaja ei tulnud saadetisele järgi, mistõttu hävitati saadetis 08.11.2012 kui ohtlik kaup, mille vedamine on XXX reeglite järgi keelatud. Seetõttu on kostja arvamusel, et hageja kaubasaadetis ei jõudnud kohale ja oli XXX vedaja poolt hävitatud kauba saatja ehk XXXAG tõttu. Veosuhe tekkis XXXAG ja XXX (XXX ) vahel. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud veolepingut.
4.12.07.2013 esitas hageja kohtule seisukoha (I kd, tl-d 126-130). Hageja on seisukohal, et XXX-i tüüptingimused ei ole sõlmitud lepingu osaks. Kostja ei viidanud tüüptingimustele ja hageja ei pidanud nende olemasolu eeldama. Kostja ei edastanud hagejale tüüptingimusi või teavitust nende olemasolust. Samuti ei edastanud kostja viidet tüüptingimuste asukohale või kostja veebilehele või kontorile, kus oleks võinud olla võimalik tüüptingimustega tutvuda. Kohaldatava õiguse kokkulepe ei ole lepingu osaks. Hageja hinnangul on Saksamaa õiguse valik lepingule kohaldatava õigusena üllatuslik ning hageja ei saanud eeldada, et kahe Eesti ettevõtte vahelises lepingus esineks selline tingimus. Hageja on seisukohal, et vaidlusele kohaldub Eesti siseriiklik õigus. Kostja kohustus toimetama ohtliku kauba Eestisse ning hageja kohustus selle eest tasuma. Kaup Eestisse ei jõudnud ning see hävitati, mistõttu tuleb kostjal hüvitada selle väärtus. Veoleping on 3 (9)
sõlmitud kostja ja hageja vahel. Kostja ei ole tõendanud, et veoleping sõlmiti XXX (XXX Saksamaa) ja XXXAG vahel. Kostja korraldas lepinguliste kohustuste täitmiseks oma lepingupartneri XXX Saksamaa poolse kaubale järele mineku. Vastavalt hinnapakkumistele pakkus kostja kauba vedu Saksamaalt Eestisse hinnaga 78,79 eurot ning Tallinnast Paidesse hinnaga 8,42 eurot. Vastavalt kostja poolt hagejale esitatud hinnapakkumisele pakkus kostja hagejale teenust hinnaga 72 eurot. Hagejale tehtud hinnapakkumise ning test-hinnapakkumise hind Saksamaalt Eestisse on ligikaudu võrdsed. Samuti on hageja varasemalt esitanud hageja poolt kostjale saadetud tellimuse, kus hageja märkis veo alguspunktina Saksamaa. Esitatud asjaoludest tulenevalt on hageja hinnangul tõendatud, et kostja ja hageja vaheline leping sõlmiti kauba vedamiseks Saksamaalt Eestisse, mitte Tallinnast Paidesse. Viidatud asjaolu kinnitab fakt, et hagejal puudus Saksamaa XXX-iga kontakt ning hageja ei ole veo korraldamiseks Saksamaa XXX-iga ühendust võtnud. Veo on korraldanud kostja.
5.02.04.2014 selgitas kohus pooltele asjaolude väljatoomise kohustust ja asjaolude tõendamiskoormist. Ühtlasi selgitas kohus pooltele õigussuhte võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni ja andis pooltele võimaluse avaldada selles osas oma seisukoha (I kd, tl-d 154-157).
6.15.04.2014 esitas hageja kohtule seisukoha (I kd, tl-d 165, 166). Hageja on seisukohal, et asjas kohaldub Eesti siseriiklik õigus ja rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR). Hageja avaldab kohtule, et kaup hävitati ajal, mil kaup oli autoveoteenust pakkuva ettevõtte valduses. Hageja selgitab, et kaup pidi vaidlusaluse veolepingu läbiviimisel puutuma kokku kahe veoliigiga – autotranspordiga ja õhutranspordiga. Kaup hävitati autovedaja poolt enne kauba lennufirmale üleandmist. Seetõttu on kaup hävitatud autoveo vältel. Hageja on seisukohal, et kostja teadis kauba ohtlikust olemusest – informatsioon sisaldus hageja tellimuses. Hageja on esitanud kohtule fotod, millest nähtub, et kostja lepingupartner kattis ohtlikule kaubale viitava markeeringu. Kaetud markeering sisaldab endas ohtliku kauba käitlemiseks vajalikku infot. Seega on hageja teavituskohustuse täitnud.
7.16.04.2014 esitas kostja kohtule seisukoha (I kd, tl-d 177-180). Kostja on seisukohal, et asjas kohaldub Saksa siseriiklik õigus ja rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon (Varssavi konventsioon). Vaidlusalune pakivedu teostati Leipzigist Kölni lennujaamani autotranspordiga. Kölni lennujaamast Tallinna lennujaamani kuulus pakivedu teostamisele õhutranspordiga ja Tallinna lennujaamast Paideni autotranspordiga. Vaidlusalune pakk oli hävitatud Kölni lennujaamas asuvas XXX pakkide sorteerimiskeskuses, kus pakid sorteeritakse enne vastavasse riiki väljuvale õhutranspordile laadimist. Kohaldub Varssavi konventsioon, sest hävitamise ajal oli pakk antud vedamiseks õhutranspordiga Kölni lennujaamas. Pakk oli antud vedamiseks Saksamaal Saksa XXX-ile, kes on teelõigus Leipzig – Köln – Tallinn paki vedajaks (s.t esimene vedaja). Teelõigus Tallinn – Paide pidi vedajaks olema kostja (s.t järgmine vedaja). Pakk oli selle hävitamise ajal esimese vedaja käes (Kölni lennujaamas). Kostja vastutus on piiratud Varssavi konventsiooni § 22 p 2 või CMR konventsiooni § 23 lg 3 toodud summadega.
23.04.2014 esitas hageja kohtule seisukoha (I kd, tl-d 184-186).
9.Pooled leppisid kokku Eesti õiguse kohaldamises ning selles, et kohaldamisele kuuluva õiguse väljaselgitamisega seotud kuludes hageja loobub (II kd, tl-d 24-26).
10.21.08.2015 määras kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohtule 15.09.2015 ja avaldust täpsustava menetlusdokumendi 10.11.2015. Kostja oma menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagi on esitatud õige kostja vastu. Hageja on seisukohal, et veoleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel, sest hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja toimetab kauba Saksamaalt Eestisse. Kostja on seisukohal, et 18.10.2012 veoleping oli sõlmitud XXXAG 4 (9)
(Saksamaa kauba saatja) ja XXX (XXX , Saksamaal vedaja) vahel – XXXAG andis saadetise vedamiseks ja allkirjastas saatedokumendi (veolepingu) ning XXX võttis kauba vedamiseks ja allkirjastas saatedokumendi (veolepingu) enda poolt. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tahteavalduse üks osa on selle adressaat. Tahteavalduse tegemisel soovib isik, et sõlmitava lepingu teiseks pooleks oleks just see isik, kellele tahteavaldus on adresseeritud. Hageja on esitanud kohtule pooltevahelise veolepingu olemasolu kohta järgmised tõendid: 18.10.2012 kell 09:02 elektronkirja (I kd, tl 17), 18.10.2012 müügipakkumise nr 1942 (I kd, tl 18), 18.10.2012 kell 09:31 elektronkirja (tl 28). 18.10.2012 kell 09:02 elektronkirjast nähtub, et hageja on esitanud kostjale tellimuse, mille kohaselt soovib hageja Saksamaalt tuua kauba, milleks on kaaliumkuldtsüaniid (viide: ohtlik kaup), kauba saatja: XXXAG, Saksamaa, Leipzig; kauba saaja: OÜ XXX, Paide, Eesti (I kd, tl 17). Hageja kirjale on vastanud Osaühingu XXX äriarengujuht XXXja edastanud hagejale pakkumise (I kd, tl 17). 18.10.2012 müügipakkumisest nr 1942 nähtuvad järgmised andmed: saadetise lähtekoht DE ja sihtkoht EE, tarneaeg 1 tööpäev, kaal 1,3 kg, kokku 72 eurot (pakkumise kohaselt ei ole pakkumine arve väljastamise aluseks – arve transporditeenuse eest väljastatakse vastavalt saadetise kaalu ja mõõtude auditi tulemustele). Müügipakkumine on Osaühingu XXX poolt adresseeritud OÜ-le XXX, pakkumise koostas XXX(I kd, tl 18). 18.10.2012 kell 09:31 elektronkirjast nähtub, et hageja on edastanud kostjale elektronkirja, milles hageja palub vastu võtta tellimus nr 20121018001, kauba saatja: XXXAG, Saksamaa, Leipzig; kauba saaja: OÜ XXX, Paide, Eesti, kaup: kaaliumkuldtsüaniid (ohtlik kaup), kauba kaal 0,200 kg, kauba mõõtmed 18x16x23cm (I kd, tl 28). Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale pakkumuse, mille kohaselt soovib hageja kauba vedu Saksamaalt Eestisse (18.10.2012 kell 09:02 elektronkiri – I kd, tl 17). Kostja on vastanud hageja pakkumisele omapoolse pakkumusega, mille kohaselt on kauba vedu Saksamaalt (DE) Eestisse (EE) maksumuseks kokku 72 eurot (18.10.2012 müügipakkumine nr 1942 – I kd, tl 18). Seejärel on hageja edastanud kostjale tellimuse (koos andmetega) (18.10.2012 kell 09:31 elektronkiri – I kd, tl 28). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud veoleping, mille sisuks oli kauba (kaaliumkuldtsüaniidi) vedu Saksamaalt Eestisse võimaliku maksumusega 72 eurot. Veolepingu tähenduses oli kauba saatjaks hageja ja kauba vedajaks kostja. Kohus määras kostjale tähtaja esitada seisukoht hageja tõendite osas, sealhulgas nende tõendite osas, millega hageja leiab, et pooltevahelise veolepingu olemasolu on tõendatud (eelkõige hagiavalduse lisad nr 7-10 – s.h 18.10.2012 kell 09:02 elektronkiri – I kd, tl 17, 18.10.2012 müügipakkumine nr 1942 – I kd, tl 18, 18.10.2012 kell 09:31 elektronkiri – I kd, tl 28) (kohtu selgitused – I kd, tl-d 154157). Kostja oma seisukohta hageja tõendite osas ei esitanud. Kohus selgitas kostjale, et võimaliku veolepingu olemasolu XXXAG (Saksamaa kauba saatja) ja XXX (XXX , Saksamaal vedaja) vahel ei tõenda veolepingu puudumist hageja ja kostja vahel. Hageja on välja toonud asjaolud ja esitanud tõendid selle kohta, et poolte vahel on sõlmitud veoleping (mille sisuks oli kauba vedu Saksamaalt Eestisse). Kohus selgitas kostjale, et kostjal lasub tõendamiskoormis, et tal ei ole sama eseme suhtes hagejaga veolepingut või on hagejaga veoleping muu eseme suhtes. Kohus on eelnimetatud asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (I kd, tl-d 154-157). Kostja ei ole asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et kostjal ei ole hagejaga veolepingut kauba veo kohta Saksamaalt Eestisse. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostjal on hagejaga veoleping kauba veo kohta Tallinna lennujaamast hageja asukohani Paides. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagiavaldus on esitatud õige kostja vastu. 5 (9)
12.Kohtumenetluses on pooled kokku leppinud, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse Eesti siseriiklikku õigust (II kd, tl-d 24-26). Seega ei kohalda kohus pooltevahelisele võlasuhtele Saksa siseriiklikku õigust, mida kohus oleks pidanud kohaldama, kui pooled ei oleks kohaldatava õiguse osas kokku leppinud. Kohaldamisele kuuluvas õiguses kokkuleppimine ei välista rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) kohaldamist pooltevahelisele võlasuhtele. Seega saab kohus käesoleva asja lahendamisel kohaldada rahvusvahelist kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) ja pooltevahelisele lepingule saab kohaldada Eesti siseriiklikku õigust osas, mida CMR konventsioon ei reguleeri (sh eelkõige võlaõigusseaduse veolepingut reguleerivaid sätteid). CMR konventsiooni artikkel 1 (1) kohaselt kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-iga; kaupade transpordi eest makstakse tasu. Eesti ja Saksamaa on rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) osapooled. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud veoleping, mille sisuks oli kauba (kaaliumkuldtsüaniidi) vedu Saksamaalt Eestisse. Kaup hävitati teekonnal, mil seda veeti autotranspordiga. Kauba transpordi eest maksis hageja kostjale tasu. Eeltoodust tulenevalt kohaldub käesolevas asjas CMR konventsioon. Hageja ja kostja vahelisele lepingule tuleb kohaldada poolte kokkulepitud siseriiklikku õigust osas, mida CMR konventsioon ei reguleeri. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude, mida reguleerib CMR konventsioon – hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, sissenõutavaks muutunud viivise nõude ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude. Kohus lahendab vaidluse CMR konventsiooni alusel.
13.Kostja on välja toonud, et pakk oli antud vedamiseks Saksamaal Saksa XXX-ile, kes on teelõigus Leipzig – Köln – Tallinn paki vedajaks (s.t esimene vedaja). Teelõigus Tallinn – Paide pidi vedajaks olema kostja (s.t järgmine vedaja). Pakk oli selle hävitamise ajal esimese vedaja käes (Kölni lennujaamas). Eeltoodust nähtuvalt on kostja seisukohal, et toimub järjestikune vedu CMR konventsiooni art 34 tähenduses. CMR konventsiooni art 34 sätestab, et kui ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel teostavad vedu mitu vedajat järgemööda, siis igaüks neist kannab vastutust kogu veo eest; teine vedaja ja iga sellele järgnev vedaja muutub kauba ja saatedokumendi vastuvõtmisel veolepingu osapooleks saatedokumendis nimetatud tingimustel. Seega art 34 kohaselt vastutavad vedajad solidaarselt, kui nad veavad veost ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel. Järgnev vedaja muutub veolepingu pooleks saatedokumendis nimetatud tingimustel kauba ja saatedokumendi vastuvõtmisel, st terve veo jaoks peab olema koostatud üks saatedokument, mis antakse koos kaubaga järgmisele vedajale üle ja milles sisalduvad lepingutingimused. Käesolevas asjas on hageja sõlminud kauba veoks lepingu kostjaga, ning selle lepingu alusel veetud kaup hävitati. Nimetatud lepingu alusel käib käesolev vaidlus. Seetõttu tuvastab kohus, et asjas ei ole toimunud järjestikust vedu CMR konventsiooni art 34 tähenduses. Seetõttu ei kuulu art 34 kohaldamisele Eelnevalt tuvastas kohus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud veoleping, mille sisuks oli kauba (kaaliumkuldtsüaniidi) vedu Saksamaalt Eestisse võimaliku maksumusega 72 eurot. Veolepingu tähenduses oli kauba saatjaks hageja ja kauba vedajaks kostja. CMR konventsiooni art 3 sätestab, et konventsiooni kohaldamise korral vastutab vedaja oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta veo teostamisel kasutab, tegevuse ja tegevusetuse eest, nagu oma tegevuse või 6 (9)
tegevusetuse eest juhul, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad oma töökohustuste piires. Seega nimetatud artikli kohaselt saab vedajaks pidada ka isikut, kes korraldab tasu eest kaupade vedu, sõltumata sellest, kas ta ise veab või kasutab selleks kellegi teise teenuseid. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja sõltumata sellest, kas ta ise veab või kasutab selleks kellegi teise teenuseid.
Eeltoodust nähtuvalt tuvastas kohus järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - hageja ja kostja vahel on sõlmitud veoleping, mille sisuks oli kauba (kaaliumkuldtsüaniidi) vedu Saksamaalt Eestisse võimaliku maksumusega 72 eurot. Veolepingu tähenduses oli kauba saatjaks hageja ja kauba vedajaks kostja (vt kohtuotsuse punkt 11); - asjas ei ole toimunud järjestikust vedu CMR konventsiooni art 34 tähenduses. Seetõttu ei kuulu art 34 kohaldamisele (vt kohtuotsuse punkt 13).
Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostja vastutab pooltevahelise lepingu rikkumise eest või esinevad vastutusest vabanemise alused. Seejärel kontrollib kohus, kas hageja õiguskaitsevahendite kohaldamise eeldused on täidetud.
15.CMR konventsiooni 4. peatükis on sätestatud vedaja vastutus. Artikkel 17 (1) kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kaup (kaaliumkuldtsüaniid) anti üle vedamiseks Saksamaal ja kaup hävitati enne selle hagejale üleandmist. CMR konventsiooni art 17 (1) tähenduses loeb kohus kauba kaotsiminekuks ka kauba hävitamise. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja vastutab kauba (kaaliumkuldtsüaniidi) hävitamise (kaotsimineku) eest.
16.Järgnevalt kontrollib kohus, kas esinevad kostja vastutusest vabanemise alused. Kostja on välja toonud järgmised asjaolud (I kd, tl 75-78 – kostja 17.06.2013 vastus kohtule). 19.10.2012 saabus saadetis Kölni lennujaamas paiknevasse XXX sorteerimiskeskusesse ja samal päeval XXX töötaja XXXavastas, et tegemist on ohtliku kaubaga. XXX töötaja võttis ühendust XXXAG-ga ja teatas, et kaup on ohtlik, mille vedamine on XXX reeglite järgi keelatud ja et pakk on kinni peetud sorteerimiskeskuses Kölnis. Samuti teatas XXX töötaja XXXAG-le, et XXXAG (kauba saatja) peab ise tulema kaubale järele Kölni, sest ohtlikku kaupa sisaldavat pakki ei saa vedada. XXXAG teatas XXX töötajale, et kauba saaja Eestis ehk hageja korraldab ise saadetise vastuvõtmise. Pakile järele keegi ei saabunud, mistõttu hävitati saadetis 08.11.2012 kui ohtlik kaup, mille vedamine on XXX reeglite järgi keelatud. Kohus on kostjale selgitanud järgmist. Vedaja vastutus on reguleeritud CMR konventsiooni artiklis 17 ja sellele järgnevates artiklites. Hageja kahju hüvitamise nõue on kvalifitseeritav art 17 (1) ja art 23 järgi. Kostja (vedajana) vabaneb vastutusest vastavalt art 17 (2), 17 (4), 22 (2) jt sätetes, mis reguleerivad vastutust. Kohus selgitas, et nimetatud sätetes esinevate asjaolude esinemise korral lasub kostjal asjaolude väljatoomise kohustus ja ka tõendamiskoormis. Kohus tegi kostjale ettepaneku asjaolud välja tuua ja neid tõendada. Kohus määras kostjale selleks tähtaja kuni 16.04.2014 (I kd, tl 157, punkt 3). Lisaks on kohus poolte tähelepanu juhtinud sellele, et ohtliku kauba vedu on reguleeritud CMR konventsiooni art 22 (I kd, tl 157, punkt VI). Ühtlasi edastas kohus pooltele CMR konventsiooni tervikteksti (I kd, tl 154 manus ja tl 157 punkt VII). 16.04.2014 esitas kostja kohtule seisukoha (I kd, tl-d 177-180). Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis vabastaks kostjat vastutusest – eelkõige kohtu viidatud CMR konventsiooni art 17 (2), 17 (4), 22 (2) sätestatud asjaolusid. Sealhulgas ei ole kostja tuginenud sellele, et talle ei selgitatud ohtlikust kaubast tuleneva ohu täpset olemust ja vajaduse korral rakendatavaid ettevaatusabinõusid Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastutab hageja ees CMR konventsiooni art 17 (1) alusel ja ei esine kostja vastutusest vabanemise aluseid 7 (9)
17.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 3750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 161,40 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kahjuhüvitiselt alates 14.05.2013 seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni Eelnevalt tuvastas kohus, et kostja vastutab kauba (kaaliumkuldtsüaniidi) hävitamise (kaotsimineku) eest art 17 (1) alusel. CMR konventsiooni art 29 (1) sätestab, et vedajal ei ole õigust viidata käesoleva peatüki sätetele, millega välistatakse või piiratakse tema vastutust või millega kantakse tõendamiskohustus üle teisele poolele, kui kahju oli tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse (caused by his wilful misconduct) või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu või tribunali poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega. Eeltoodust nähtub, et CMR art 29 lg 1 viitab sellele, et tahtlik õigusvastane tegevus on see, mis on seda asja läbivaatava riigi õiguse järgi ehk Eesti siseriikliku õiguse järgi. VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kostja väljatoodud asjaolude kohaselt hävitati kaup (kaaliumkuldtsüaniid), sest tegemist oli ohtliku kaubaga. Kostja on välja toonud järgmise. 19.10.2012 saabus saadetis Kölni lennujaamas paiknevasse XXX sorteerimiskeskusesse ja samal päeval XXX töötaja XXXavastas, et tegemist on ohtliku kaubaga. XXX töötaja võttis ühendust XXXAG-ga ja teatas, et kaup on ohtlik, mille vedamine on XXX reeglite järgi keelatud ja et pakk on kinni peetud sorteerimiskeskuses Kölnis. Samuti teatas XXX töötaja XXXAG-le, et XXXAG (kauba saatja) peab ise tulema kaubale järele Kölni, sest ohtlikku kaupa sisaldavat pakki ei saa vedada. XXXAG teatas XXX töötajale, et kauba saaja Eestis ehk hageja korraldab ise saadetise vastuvõtmise. Pakile järele keegi ei saabunud, selle kohta on XXX koostanud raporti. Kauba saatja või ka kauba saaja ei tulnud saadetisele järgi, mistõttu hävitati saadetis 08.11.2012 kui ohtlik kaup, mille vedamine on XXX reeglite järgi keelatud. Eeltoodust nähtub, et hageja poolt tellitud kaup (kaaliumkuldtsüaniid) hävitati, sest tegemist oli ohtliku kaubaga. Kohus on seisukohal, et kahju tekitamine (kauba hävitamine) oli õigusvastane, kahju tekitati hageja omandi rikkumisega. Samuti oli tegemist tahtliku tegevusega, sest kaup hävitati, teades, et kaup kuulub teisele isikule. Seega on tekitatud hagejale art 29 kohaselt kahju tahtlikult õigusvastase tegevusega. CMR konventsiooni art 29 (2) sätestab, et sama kehtib siis, kui tahtliku õigusvastase teo on toime pannud või on oma kohustusi mittekohaselt täitnud vedaja agent või teenistuja või mis tahes muu isik, kelle poole vedaja pöördub vedude korraldamiseks, kui need agendid, teenistujad või muud isikud tegutsevad oma töökohustuste täitmise ajal. Sel juhul ei ole neil agentidel, teenistujatel või muudel isikutel samuti õigust viidata oma isikliku vastutuse korral käesoleva peatüki punktis 1 nimetatud sätetele. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja sõltumata sellest, kas ta ise veab või kasutab selleks kellegi teise teenuseid. Art 29 kehtestab vedaja vastutuse piirangute äralangemise vedaja tahtliku õigusvastase teo toimepanemise korral. CMR konventsiooni IV peatükis kirjeldatud vedaja vastutuse piirangud (art 17-29 ja eelkõige art 23 väljatoodud piirangud) ei kohaldu, kui art 29 järgi on kahju tekitatud tahtlikult õigusvastase tegevuse (caused by wilful misconduct) või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu (vt ka M. Clarke, International Carriage of Goods by Road: CMR, 4th edition, 2003, para. 101). CMR konventsiooni art 23 sätestab kahju hüvitamise regulatsiooni. Art 23 (1) ja (2) on aluseks kauba maksumuse kindlaksmääramisel, nende sätete puhul ei ole tegemist piirangutega art 29 tähenduses. Art 23 (3) sätestab aga piirangud art 29 tähenduses ja seega ei saa käesolevas asjas art 23 (3) kohaldada. Asjas saab kohaldada art 23 (1), mis sätestab, et kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud 8 (9)
kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Hageja on välja toonud, et hageja ostis kauba 15.10.2012 XXXAG-lt hinnaga 3750 eurot (I kd, tl-d 1, 6). Seega on art 23 (1) kohaselt hageja kahju suuruseks 3750 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju 3750 eurot. CMR konventsiooni art 27 (1) kohaselt võib nõude esitaja nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. See arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 161,40 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kahjuhüvitiselt alates 14.05.2013 seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni. Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja viivise välja mõista alates 09.11.2012 (I kd, tl 3). 09.11.2012 edastas hageja kostjale esimese nõude kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste väljamõistmist alates 09.11.2012. Ajavahemikul 09.11.2012-13.05.2013 on art 27 (1) järgi viivise summa kokku 95,03 eurot (arvutuskäik: 3750 eurot * 5% aastas = 187,50 eurot aastas on viivise summa. 09.11.2012-13.05.2013 on kokku 185 päeva, seega 185 päeva * 187,50 eurot / 365 päevaga = 95,03 eurot). Kohus rahuldab hageja viivise nõude 95,03 euro ulatuses ja jätab rahuldamata 66,37 eurot ulatuses (161,4095,03=66,37). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 3750 eurot tasumata osalt alates 14.05.2013 5% aastas kuni põhinõude täitmiseni.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab hageja kasuks kostjalt välja 3845,03 eurot (sh põhinõue 3750 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 95,03 eurot) ja viivise põhinõude 3750 eurot tasumata osalt alates 14.05.2013 5% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata 66,37 eurot ulatuses.
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 98,30% ulatuses kostja kanda ja 1,70% ulatuses hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtul on vaja täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 30.11.2015. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.