lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-12525/7

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-12525/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
789
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-22-8550/59Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.09.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-12525

Tsiviilasi

YY hagi XX vastu isaduse vaidlustamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 9. septembri 2020. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 9. septembri 2020. a määrus ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1.YY esitas 28. augustil 2020 Harju Maakohtule hagi ja 4. septembril 2020 täpsustatud hagiavalduse XX (kostja) vastu isaduse vaidlustamiseks. Hageja väitel abiellus ta kostja ema QQ-ga 2014. aastal ja XX.XX.XXXX sündis neil laps (kostja). Vanemate suhted jahenesid 2017. a-l ja nad kolisid eraldi elama. Hageja sai 2020. a alguses teada, et kostja emal oli nende abielu alguses suhe ka teise mehega. Hagejal tekkis kahtlus, kas kostja on tema bioloogiline laps. Hageja pöördus 2020. a kevadel kostja ema poole ettepanekuga teha DNA-ekspertiis isaduse tuvastamiseks. Kostja ema ignoreeris kostja ettepanekut ja otsis erinevaid põhjendusi, miks ta ei saa lapsega Eestisse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti DNA-ekspertiisi tegema tulla. Hagejal ei jäänud muud üle, kui pöörduda kohtusse avaldusega isaduse vaidlustamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Maakohus keeldus 9. septembri 2020. a määrusega TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Eesti rahvastikuregistrist nähtub, et kostja ning tema seadusliku esindaja registrijärgne elukoht on alates 14. juunist 2018 Soome Vabariigis. Kuna kostja alaline elukoht on Soome Vabariigis, siis tuleb TsMS § 70 lg 4 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (uuesti sõnastatud edaspidi Brüsseli I määrus) artikkel 4 lg 1 kohaselt esitada hagi kostja vastu Soome Vabariigi kohtusse.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

3.Hageja esitas 18. septembril 2020 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja väitel ei selgitanud maakohus, miks ei kohaldu praeguses asjas TsMS § 103 lg-d 1 ja 2 ning rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 62 lg 1. Brüsseli I määruse art 1 lg 2 p a kohaselt on põlvnemisasjad määruse kohaldamisalast välistatud. Seega tuleb lähtuda TsMS § 103 lg-st 2. Hageja ja kostja ning tema seaduslik esindaja on Eesti Vabariigi kodanikud.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas kohtualluvuse kindlaksmääramisel ebaõigesti Brüsseli I määrust. Selle määruse artikli 1 lg 2 p a kohaselt on põlvnemisasjad määruse kohaldamisalast välistatud. Ringkonnakohus märgib, et Brüssel I määruse eestikeelne tõlge on puudulik, kuivõrd selle järgi on määruse kohaldamisalast välistatud üksnes füüsilise isiku õigus- ja teovõimet puudutavad asjad. Samas, kui vaadata Brüssel I määruse sõnastust teistes keeltes, nt prantsuse-, inglise- ja saksa keeles, on artikli 1 lg 2 p a järgi määruse kohaldamisala välistus laiem (l’état et la capacité des personnes physiques, the status or legal capacity of natural persons, den Personenstand, die Rechts- und Handlungsfähigkeit sowie die gesetzliche Vertretung von natürlichen Personen), hõlmates üldisemalt füüsilise isiku seisundit, sh põlvnemist. Seega ei ole Brüssel I määrus kohaldatav põlvnemisasja kohtualluvuse määramisel. Sellisele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses, vt M. Torga. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus: kas põhjalik muutus Eesti rahvusvahelises tsiviilkohtumenetluses? – Juridica 2014/ 4, allmärkus nr 19, lk 306.
7.Kuivõrd põlvnemisasjade rahvusvahelist kohtualluvust ei ole Euroopa Liidu tasandil reguleeritud, on põhjendatud määruskaebuse väide, et lähtuda tuleb TsMS § 103 lg-st 2. Kuna pooled on Eesti kodanikud, allub asi Eesti kohtule. Olukorras, kus mõlema poole elukoht on väljaspool Eestit, allub asi TsMS § 72 lg 2 järgi Harju Maakohtule. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
9.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin

/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa

/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval