Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Ele Liiv
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus AP pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.10.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse AP määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Puudutatud isik: AP (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad tehinguline esindaja advokaat Lennart Oja Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 20.10.2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AP kanda.
4.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud
Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi avaldus AP (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Eelistung toimus 02.09.2015 ja kohus määras 04.09.2015 ajutise halduri.
2.11.09.2015 esitas võlgnik 04.09.2015 määruse peale määruskaebuse, milles palus jätta kohaldamata pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 5 ja 22 lg 6 osas, milles need ei luba määruskaebuse esitamist kohtumääruse peale, millega määratakse ajutine haldur, peatada 04.09.2015 määruse täitmine ja tühistada nimetatud määrus ning teha uus
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-11752 määrus, millega jätta ajutine haldur nimetamata. Võlgnik leiab, et kaebeõiguse puudumine ajutise halduri nimetamise määruse peale on põhiseadusvastane, kuna see riivab võlgniku eraelu puutumatust ja omandiõigust.
3.Ajutine haldur leidis, et sellise määruskaebuse esitamine ei ole lubatud ning palus jätta määruskaebus läbi vaatamata. Võlausaldaja leidis samuti, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtu määrus
4.Maakohus keeldus 20.10.2015 määrusega võlgniku kaebuse menetlusse võtmisest. Kohus leidis, et 04.09.2015 kohtumäärusele, millega maakohus määras ajutise halduri, pole määruskaebuse esitamine lubatud.
5.Võlgnik vaidlustab ajutise halduri nimetamist. Vastavalt PankrS § 5 lg 1 võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse vaid pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb ette ajutise halduri nimetamise vaidlustamise õiguse ainult juhul, kui ajutiseks halduriks nimetatud isik ei vasta § 56 lõikes 1, 3 või 4 sätestatud nõuetele (PankrS § 22 lg 6). Määruskaebuses ei ole väidetud ega esine asjaolusid, et haldur ei vasta viidatud sättes nimetatud haldurile esitatavatele nõuetele.
6.Maakohus ei nõustunud võlgnikuga, et määruskaebeõiguse puudumine ajutise halduri nimetamise peale oleks põhiseadusvastane. Põhiseadusvastane pole see, kui seadusandja piirab üksikute menetlustoimingute suhtes määruskaebuse esitamist. Seadusandja eesmärgiks on tagada menetluse kulgemine ja see on õigustatud eesmärk. Üksiku menetlustoimingu tegemise peale kaebeõiguse puudumine ei tähenda, et selle menetlustoimingu peale ei saaks üldse kaevata – vastuväiteid saab esitada asjas tehtud lahendile kaebuse esitamisel. Antud juhul oleks selleks lahendiks pankrotimäärus. Ka Riigikohus on tunnustanud seadusandja õigust sätestada pankrotimenetluses edasikaebamise kord ammendavalt (näiteks lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-130-12 ja 3-2-1-132-14).
7.Maakohus ei näinud ajutise halduri nimetamises riivet võlgniku põhiseadusega kaitstud omandiõiguse vastu. Võlgnik argumenteerib seda riivet läbi käsutuskeelu. Käsutuskeeld on pankrotimenetlust tagav vahend, mida kohus võib aga ei pruugi ajutise halduri nimetamisel kohaldada. Seetõttu on käsutuskeeld eraldiseisev menetlustoiming, mida saab võrrelda teiste menetlust tagavate abinõudega. Menetlust tagavaid abinõusid ei saa pidada põhiseadusvastasteks. Käsutuskeelu seadmine on ka vaidlustatav määruskaebe korras, mistõttu ei ole see argument antud juhul pädev.
8.PankrS § 22 kohaselt on ajutise halduri ülesandeks selgitada välja võlgniku majanduslik olukord. Ajutise halduri ülesannete täitmisega seotud tegevusi ei saa pidada eraelu puutumatuse rikkumiseks. Ajutine haldur tegeleb võlgniku majandusliku seisundi tuvastamisega mitte võlgniku eraeluga. Halduri õigus saada võlgnikult infot võlgniku vara ja kohustuste kohta ning viibida võlgniku valduses oleval maatükil või ruumides (sh eluruumis) ei ole ebaproportsionaalne riive. Määruskaebus
9.Maakohtu määruse peale esitas võlgnik määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta määruskaebus menetlusse.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-11752
10.Võlgniku hinnangul on maakohus tõlgendanud PankrS § 15 lg-t 5 ja § 22 lg-t 6 põhiseadusevastasuse osas ebaõigelt. Võlgniku hinnangul on asjakohatud maakohtu viited Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-130-12 ja 3-2-1-132-14, sest need ei käsitle regulatsiooni põhiseadusvastasust.
11.PankrS § 32 alusel on võlgnikul õigus esitada määruskaebust alles pärast seda kui ajutine haldur on esitanud PankrS § 22 lg 5 kohase aruande ning kohus on otsustanud pankrotiavalduse lahendamise. Olukorras, kus kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata, on ajutise halduri toimingute tõttu saanud võlgniku eraelu puutumatuse õigus, omandiõigus ja vaba eneseteostusõigus pöördumatult riivatud. Selle vältimiseks ei näe PankrS § 15 lg 5 ega § 22 lg 5 ette õiguskaitsevahendeid, eelkõige just õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega määratakse ajutine haldur.
12.Võlgnik ei jaga kohtu arvamust, et käsutuskeelu vaidlustamise õigusega on tagatud omandiõiguse kaitse ning ajutise halduri toimingud ei riiva ebaproportsionaalselt võlgniku õigust eraelu kaitsele. Omandiõigus ei piirdu vaid omandi käsutamisega, vaid sisaldab ka õigust omandit vabalt vallata ja kasutada. Võlgnikul ei pruugi olla otsest vajadust vaidlustada käsutuskeeldu või taotleda ajutiselt haldurilt luba vara käsutamiseks. On võimalik, et pankrotimenetluses kohustuslikus korras osalemine toob kaasa omandiõiguse riive muul viisil. See hõlmab näiteks võlgniku rahalisi väljaminekuid õigusabile, mille hüvitamist on võimalik taotleda alles pankrotimenetluse eduka vaidlustamise tulemusel. Omandiõiguse riive oleks oluliselt piiratum kui võlgnikul oleks võimalik vaidlustada juba ajutise halduri määramist ning selle edukuse korral vältida edasises menetluses osalemisega kaasnevat varalist riivet.
13.Võlgniku hinnangul on riivatud ka võlgniku eraelu puutumatus, kuna ajutise halduri määramisel on halduril õigus viibida mh võlgniku eluruumis.
14.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 19 tulenev vaba eneseteostusõiguse osas ei ole kohus määruses põhjendusi andnud, mis kujutab iseenesest menetlusnormi olulist rikkumist (TsMS § 465 lg 2 p 8, § 436 lg 1). Määrus tuleb seetõttu tühistada. Menetluse edasine käik
15.Avaldaja ja ajutine pankrotihaldur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
18.Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et PankrS § 15 lg-st 5 ja § 22 lg-st 6 tulenev kaebeõiguse piirang riivab ebaproportsionaalselt võlgniku põhiseaduslikke õigusi vabale eneseteostusele, eraelu puutumatusele ja omandiõiguse kaitsele.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-11752 Põhiseadus, andes igaühele õiguse seadusega sätestatud korras tema kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule edasi kaevata, näeb ette, et seadusega saab edasikaebeõigust piirata. PS § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (vt Riigikohtu 26. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 12; 3. juuli 2008 määrus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-08, p 10; Riigikohtu üldkogu
12.aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 38). Seega pole kaebeõiguse piiramine iseenesest põhiseadusevastane. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-07 märkinud, et pankrotiseaduse sätted ei anna õigust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega pankrotimenetlus algatatakse (vt Riigikohtu 4. septembri 2007 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-07, p 9).
19.Ainuüksi asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele. On mõistetav, et ajutise halduri ülesannete täitmisest tulenevalt võib olla teatud määral riivatud võlgniku õigus eraelu puutumatusele, omandiõigusele ja vabale eneseteostusõigusele, kuid ajutise halduri määramine iseenesest ei riku kolleegiumi hinnangul võlgniku põhiseaduslikke õigusi. Käesoleval juhul pole võlgnik kolleegiumi hinnangul ka piisavalt põhistanud, millest tulenevalt on väidetav riive ebaproportsionaalne ja milline konkreetne ebaproportsionaalne riive on võlgniku õigustele tekkinud.
20.Kolleegiumi hinnangul on võlgniku kaebeõiguse piiramine PankrS § 15 lg 5 ja § 22 lg 6 märgitud ulatuses põhiseaduspärane ning kooskõlas pankrotimenetluse eesmärkidega (Pankrs § 2). Ajutise halduri määramise eesmärgiks on esiteks status quo säilitamine ja teiseks võlgniku maksejõuetuse põhjuste kiire väljaselgitamine. Nende eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud kaebeõiguse andmine vaid erandlikel põhjendatud juhtudel, kuivõrd igakordne kaebeõigus ajutise halduri nimetamise määrusele võimaldaks ajutise halduri ülesannete täitmist alusetult takistada, pankrotiavalduse menetlust põhjendamatult venitada ning kahjustada sellise tegevusega ebaproportsionaalselt võlausaldajate huvisid. Asjaolu, et ajutisel halduril on oma ülesannete täitmiseks õigus viibida võlgniku eluruumides, ei kujuta kolleegiumi hinnangul sellist riivet, mis kaaluks üles võlausaldajate põhjendatud huvi ja vajaduse võlgniku maksejõuetuse põhjuste kiireks ja efektiivseks väljaselgitamiseks.
21.Kolleegium ei nõustu võlgniku arvamusega, et PankrS §-d 17, 20 ja 21 riivavad ebaproportsionaalselt võlgniku õigust vabale eneseteostusele. Kohus võib avaldada teate pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui see on vajalik ja põhjendatud pankrotimenetluse eesmärkide, sh ennekõike kõikide võlausaldajate menetlusse kaasamise saavutamiseks. Võimalik riive on seega õigustatud ega ole võlgniku suhtes ebaproportsionaalne.
22.Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik saab oma kaebeõigust soovi korral realiseerida PankrS § 32 kohase kaebusega ning selline kaebeõiguse regulatsioon pole võlgniku põhiseaduslikke õigusi ebaproportsionaalselt piirav.
23.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-11752
24.Seoses kohtuniku Imbi Sidok-Toomsalu korralisel puhkusel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ele Liiv.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.