Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.11.2015, Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei 2-14-51332
Tsiviilasja number
Tsiviilasja hind
XXX (XXX) hagi XXX „XXX“ Eesti kindlustushüvitise saamiseks 14287 eurot
Menetlusosalised
Hageja: XXX (XXX, XXX), e-post: XXX
Tsiviilasi
filiaali vastu
Kostja: UAB DK „XXX“ Eesti filiaal (XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel, e-post: [email protected] Kolmas isik kostja poolel: XXX (ik XXX, XXX), esindaja advokaat Anna Solomko, e-post: [email protected] Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX (XXX) hagi XXX „XXX“ Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise saamiseks 14287 eurot ja jätta XXX menetluskulud tema enda kanda.
2.Välja mõista XXX UAB DK „XXX“ Eesti filiaali menetluskulude katteks 4575,44 eurot ning viivist menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
3.Välja mõista XXX XXX menetluskulude katteks 708 eurot ning viivist menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hageja ja XXXA/S Eesti filiaal sõlmisid 18.06.2012 kindlustuslepingu (poliis XXX) korteri ja koduse vara kindlustamiseks XXX, Tallinn. Korteri puhul oli kindlustussummaks märgitud taastamisväärtus, koduse vara puhul oli kindlustussummaks 6000 €. Korter oli kindlustatud muu hulgas vandalismi vastu ja poliisil on märgitud koguriski kindlustamine. Kodune vara oli kindlustatud muuhulgas murdvarguse, vandalismi vastu, samuti on märgitud poliisil koguriski kindlustamine. Lepingu lisaks on kodukindlustuse tingimused XXX.
2.Kahjujuhtum leidis aset jaanuar -märts 2013. Korteri siseviimistlus on rikutud ja kodune vara on varastatud. Hageja pöördus politseisse, sest lammutustööd said alguse naaberkorterist (korterite vaheseina oli tehtud ava). Sündmuse kohta on algatatud ka kriminaalmenetlus nr 13230104787, milles tunnistas enda süüdi XXX.
3.18.03.2013 teatas hageja kostjat juhtumist.
4.Korteri taastamistööde maksumas on 12600 € ja varastatud esemete väärtus on kokku 1750 €. Varastatud esemed on järgmised: köögikapid 2 tk 160 €, valamukapp 100 €, nõuekapp 100 €, hele riidekapp kõrgusega 210 cm 400 €, väike sektsioonkapp – raamaturiiul 200 €, seinapealne riiul 40 €, ümmargune laud 120 cm 90 €, kombineeritud külmik 210 €, keraamiline elektripliit ahjuga 300 €, seinapeale nagi 30 €, 12 taldrikut, tassid, serviis, noad, kahvlid 60 €, malmsmoorer, alumiiniumpotid 3 tk, 2 panni 60 € (nimekiri hagi lisa 3, lk 20, 118 I kd).
5.Asjad on varastatud ja korter on lõhutud hageja tahte vastaselt.
6.Omavastutust arvestades on kahju ulatus 14287 €.
7.Kostja on keeldus 07.05.2013 otsusega nr 246332 kahju hüvitamisest.
8.Hageja palub hüvitise 14287 € kostjalt välja mõista. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja, kes on XXXA/S Eesti filiaali õigusjärglane, vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hageja ei ole lepingu järgi soodustatud isik, kindlustushüvitise saajaks on AS SEB Pank, seega pole hagejal õigus hüvitist saada.
11.Juhtumi käsitlemisel 22.03.2013 teatas hageja ise, et üürnik lammutas korteri siseviimistluse, et osa ruumi on kipsplaadiga eraldatud naaberkorterist, et omanik käis viimati 2010, et üürnik maksis viimati üüri 2007. Hageja ei väitnud, et midagi oleks varastatud. Samuti ei väitnud hageja korteri ülevaatuse käigus, et naaberkorterist oleks keegi vaheseina tehtud ava kaudu tunginud hageja korterisse ja rikkunud
siseviimistluse. Korteril on metalluks, akendel ei olnud murdumisjärgi, naaberkorteri vahesein on kandev, selles puudus avaus, mille kaudu saanuks korterisse sisse tulla. Isegi kui oleks tehtud avaus, siis poleks saadud hageja korterist välja, sest palkidest vaheseina kattev kipsplaat on paigaldatud ja kinnitatud hageja korteri poolt kruvidega.
12.Korteri seisund viitab sellele, et see on renoveerimiseks ette valmisatud (eemaldatud tapeedid, põrandakatted jn) ning siis on alustatud ehitustöid (paigaldatud kipskarkass jne), mis pole võõra vara hävitamine. Korteri ust, aknaid pole lõhutud. Isegi kui remont on lõpuni tegemata, ei ole see vara rikkumine ja vara hävitamine tingimuste p 3.9.2. f järgi.
13.Isegi kui tegemist on kahjustamise, rikkumisega, mille pani toime naaber, pidanuks hageja sellest tingimuste p 3.5 järgi viivitamata teatama kostjale. Kostja saatis hagejale teavituse 07.05.13 ning kui see olnuks ebaõige, pidanuks hageja juhtima sellele kostja tähelepanu. Hageja ei ole seda teinud. Hageja käitumine pole mõistlik, arvestades ülevaatuse aega 22.03.2013, kostja teadet 07.05.13. Hageja ei ole teinud kostjaga koostööd.
14.Kui naaber tekitas ümberehitustööde käigus kahju, ei ole tegemist juhtumiga tingimuste p 3.9.2.f järgi, ja kui üürnik tekitas kahju, siis ei ole tegemist juhtumiga tingimuste p
3.6.1.ja 9.1 järgi.
15.Ehitustööd ei saanud hagejale kahju tekitada ja ebaselge on, kuidas tööd said toimuda alaliselt elava isiku teadmata.
16.Hageja viibis korteris viimati 2010.a., mida kinnitas ise ülevaatusel 22.03.2013, kuid hagi kohaselt lammutati ja rikuti korter 2013.a. 3 kuu vältel, seega on väide ebausutav.
17.Kindlustusleping on sõlmitud tingimustel, et selles korteris elatakse alaliselt. Hageja ka pidi olema teadlik, et korteris ei elata. Kui korteris oleks elatud, siis poleks hageja teadmata teha saanud lammutus- ja ehitustöid.
18.Remondi tegemine 1910.a. ehitatud elamus ei tekita kahju. Tõendamata on, milline oli korteri seisund enne neid töid.
19.Üürnik XXX kasutas korterit 25.10.2007-24.10.2008. XXX tegi ruumi taastamiseks vajalikud lammutustööd koos naabrimehega ja tööd jäid pooleli, millega hageja jäi rahule. 22.03.2013 ülevaatuse käigus olev seisund vastab seisundile, mida XXX kirjeldas.
20.Hageja esitas kindlustusandjale tahtlikult valeandmeid selle kohta, et korteris elatakse alaliselt ning remonttööd on lõppenud, sest korteris ei elatud 2008.a. alates ja remont on pooleli. Valeandmete esitamisega rikkus hageja tingimuste p 9.2.4 sätestatud täieliku ja õige teabe andmise kohustust.
21.Korteri viimine seisundisse, mis fikseeriti 22.03.2013, pole ühekordne ega kiire tegevus. Hagi kohaselt toimus lammutamine, kahjustamine 3 kuud. Kui hageja oleks korteris elanud, poleks saanud sellises ulatused ehitus/lammutustöid, nagu fikseeriti fotodel, toimuda. Kindlustusvõtjana pidanuks ta p 9.2.6 alusel tegema endast kõik, et kahju ära hoida. Korteri sisepindande eemaldamine põrandalt, laest, seintelt ja nende osaline asendamine kipsplaadiga nõuab aega, tööjõudu ja lisaks maksab raha.
22.Elektripliit oli alles. Tõendeid kadunud/varastatud asjade olemasolu enne juhtumit ja nende väärtuse kohta ei ole esitatud, sj ei ole neid asju ka kirjeldatud, et neid identifitseerida.
23.Tingimuste p 4.2-4.3 järgi ei või riski suurendada ja p 4.3, p 15.1 alusel võib kindlustusandja hüvitise maksmisest keelduda, kui on rikutud tõese ja täieliku teabe andmise kohustust (VÕS § 443, § 445 lg 1, § 449 lg 2).
KOLMANDA ISIKU ARVAMUS
24.Kolmas isik XXX kostja poolel hagi ei toetanud. Hagi on tõendamata, põhjendamata. Algatatud kriminaalasjas ei ole tõendatud, et kolmas isik oleks hagis kirjeldatud teo toime pannud, ei ole tuvastatud süüteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused. Tõendamata, et hagejal oleks üldse tekkinud kahju, et kahju tekkimine on toime pandud kostja poolt. Tõendamata on ka vallasjade väärtus. Korteris on /tehakse remonti, seega pole kahju tekkimine õigusvastane. Ebaselge on, millises seisundis oli korter, kui see anti üürile ja pärast üürilepingu lõppemist, puudub sellekohane akt. XXX suhtes ei ole tehtud kriminaalasjas süüdimõistvat otsust.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidlustamata asjaolud
1.XXXA/S Eesti filiaali lepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle läinud õigusjärglasele UAB DK „XXX“ Eesti filiaalile.
2.Hageja ja kostja õiguseelneaja sõlmisid varakindlustuslepingu (poliis XXX) perioodiks 18.06.2012 -17.06.2015, millega oli kindlustatud korter XXX, Tallinn taastamisväärtuses ja kodune vara kindlustussummaga 6000 €, omavastutus oli 63 €. Lepingu lahutamatuks osaks on kindlustuse tingimused XXX(poliis, I kd I kd lk 7-9, tingimused, I kd lk 10- 19). Poliisi kohaselt oli korter kindlustatud vandalismi, koguriski vastu (lisaks tulekahju, veeavarii, torm), kodune vara murdvarguse, vandalismi, koguriski vastu (lisaks tulekahju, veeavarii, torm). Kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik
3.VÕS § 442 lg 1 järgi kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 425 lg 1 järgi on soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.
4.Esitatud poliisilt nähtub, et soodustatud isikuks on SEB Panak AS, Andre Peremees ja kindlustusvõtjaks on Andre Peremees (lk 7, I kd). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on esitatud poliisiga tõendanud, et lepingu järgi on hageja kindlustusvõtjaks ja soodustatud isikuks, kellel on õigus esitada nõue enda kasuks kindlustushüvitise saamiseks VÕS § 442 lg 1, § 425 lg 1 järgi. Nii on kostja väide, et hagejal pole õigust hüvitist saada, ebaõige.
Kindlustusjuhtum
5.VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Korter
6.VÕS § 423 lg 1 ja tingimuste p 3.1, 3.5.4 järgi on kindlustusjuhtumiks vandalism ja see on kindlustatud eseme rikkumine või hävitamine kolmanda isiku poolt.
7.TsMS § 328 lg 1 järgi peavad menetlusosalise avaldused asjasse puutuvate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Seega peavad hagiavalduses hageja esitatud faktid selle kohta, et kindlustusjuhtum ehk korteri kahjustused toimusid jaanuarist-märtsini 2013.a., olema tõesed.
8.Kostja poolt kohtule esitatud hageja avaldusest (akt) 22.03.2013 (I kd lk 35) kindlustusandjale nähtuvalt teatas hageja kindlustusandjale, et üürnik lammutas korteri siseviimistluse, et osa ruumi on kipsplaadiga eraldatud naaberkorterile, omanik käis viimati 2010, üürnik maksis viimati üüri 2007. Vaidlus puudus selles, et hageja on korteriomandi, mis asub XXX, Tallinn, omanik. Seega on hageja avaldanud andmeid kostjale, et üürnik muutis hagejale kuuluva korteri siseviimistlust.
9.Hageja esitas tõendina hindamisakti (I kd 121 jj) 11.07.2006 nr XXX, millega soovis tõendada korteri seisundit siis kui ta selle korteri soetas. Viidatud akti p 4.4. nähtub, et vaidlusaluse korteri põrandal on pvc kate ning värvitud puitkiudplaadid, seinad on tapetseeritud, laed on vineertahvliga kaetud, uksed on puidust, välisuks metallist, korteris on wc ja alustatud on remonttöödega. Kostja tugines kriminaalmenetluses nr 13230101784 kogutud dokumentaalsetele tõenditele, milleks on hageja ja XXX vaheline üürileping 25.10.2007 (II kd lk 20jj) ja XXX tunnistaja ülekuulamise protokoll 07.10.2013 (II kd lk 24jj). Lepingust nähtuvalt üüris hageja XXX eluruumi 25.10.2007 – 24.10.2008. XXXülekuulamise protokolli kohaselt tegi ta vaidlusaluses korteris kokkuleppel omanikuga remonttöid ja kui omanik küsis temalt üüri, näitas ta, mis ta oli vastavalt kokkuleppele teinud. Ta tegi wc, hakkas ehitama dušinurka, mis jäi pooleli, valmis said kipsseinad, põrandal trapp, vahetas koos naabrimehega ära püstikud, korterialune kelder oli niiske ja sinna midagi ehitada ei saanud, omanik jäi tehtuga rahule. Seletuste kohaselt olid korteri aknal ees trellid, korter oli üldiselt elamiskõlbmatu, tema magas põrandal madratsi peal, süüa ei teinud ning lahkus korterist kui leping läbi sai. Oma lahkumisest ta omanikku ei teavitanud ning ei mäletanud, mis sai võtmetest.
10.Kostja poolt kohtule esitatud kindlustusjuhtumi käsitlemisel 22.03.2013 tehtud fotodelt nähtub korteri seisund, mis vastab XXX ülekuulamisel antud seletustele. Fotode järgi on korteris jäänud remont pooleli. Fotodelt nähtuvalt on korteri akendel ka trellid ees ning sealt ei nähtu, et korterite vaheseina oleks tehtud ava, nagu hagis on hageja väitnud.
11.Hinnates hageja esitatud hindamisakti ja kõrvutades seda kahju käsitlemisel tehtud fotode, XXXülekuulamise protokolli sisu, hageja ja XXXvahelise üürilepingu ning hageja enda 22.03.2013 avaldusega kindlustusandjale, siis on tõendatud kostja väide, et hageja korteris oli juba 2006.a., kui hindamisakt koostati, alustatud remonti ning üürnik XXX tegi seda
2007-2008 koos naabriga ja et korteri seisund 2013.a. märtsis (kui tehti fotod), vastab XXX kirjeldustele, mis ta 2007-2008.a. tegi. Seega ei ole tõene hageja hagis toodud väide, et korteris tehtu leidis aset jaanuar - märts 2013 ning et 1) hageja korter oleks saanud just sellel ajal kahjustusi, 2) korteri olukord oleks võrreldes 2007-2008 tehtuga halvenenud (kahjustatud) ehk et hageja korter oleks saanud kahju.
12.Mis puudutab hageja esitatud tõendit, milleks on ülalviidatud kriminaalmenetluses kolmanda isiku XXX ülekuulamisel antud seletus kui dokumentaalne tõend, siis sealt nähtuvalt oli XXX hageja korterist võtnud ära laetalasid, tassinud liiva välja, mis ei ole usutavad ega veenvad, kuna fotodelt, mis on tehtud 22.03.2013, sellise teo tagajärgesid ei nähtu. Kolmas isik tugines enda kohta tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisiaktile (I kd 163167), mille kohaselt oli tema suhtes kriminaalmenetluses antud seletuste tõttu tehtud sama ekspertiis. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on isikul tõsine tervisehäire, mis ei võimalda oma tegevusest aru saada, isik vajab eeskostet. Lisaks seda, et XXX oleks süüdi tunnistatud kohtuotsusega hagis väidetud tegude eest, ei ole tõendatud. Kohus leiab, et kriminaalmenetluses XXX ülekuulamise protokoll kui dokumentaalne tõend selles sisalduvate seletusega ei ole usutavad ja veenvad tulenevalt tema tervislikust seisundist, lisaks ei kattu need ka kostja tehtud fotodega korteri seisundist, mis vastab tegelikult 20072008.a. XXXpoolt tehtule. Seega on tõendatud kolmanda isiku väide, et tema pole hagis väidetud korteri kahjustusi põhjustanud.
13.Kindlustusvõtjaga on võrdsustatud tingimuste p 9.1. alusel isikud, kes kasutavad kindlustatud eset omaniku nõusolekul. Seega on eelmärgitud üürilepingu, hageja enda kahjuavaldusega kindlustusandjale, fotode, XXX ülekuulamise protokolli ja üürilepinguga tõendatud kostja väide, et hageja korter oli tingimuste p 9.1. järgi XXX valduses omaniku nõusolekul, kelle eest hageja vastutab ning üürniku poolt korteris tehtu on vaadeldav hageja tahte kohase tegevusega, mitte tema tahtevastase tegevusena tema korteri kahjustamise/hävitamisena ehk kahju tekitamisena. Seega pole tehtud näol tegemist tingimuste p 3.5.4 järgi vandalismiga. Lisaks ei hüvitata tingimuste p 3.9.2. f (kogurisk) kohaselt kahju, mille põhjuseks on remondi-, seadistus,- hooldus- või ümberehitustööd. Seega on tõendatud kostja väide, et hageja korteris tema üürniku XXX poolt remondi alustamine ja selle tegemine ning pooleli jäämine on toimunud hageja nõusolekul tingimuste p 9.1 alusel seadusliku alusel valdava isiku poolt ning korteri remondi tegemise käigus tehtud muudatused ei ole koguriski kindlustamise puhul kahjuks, mis kuuluks tingimuste p 3.9.2.f järgi hüvitamisele. Tegemist pole ka kindlustusjuhtumiga vandalismiga VÕS § 423 lg 1, tingimuste p 3.5.4 järgi.
14.Kuna tegemist pole vandalismi ega ka koguriski kindlustamise puhul kahjuga, mis kuuluks hüvitamisele, ning kuna asjas ei ole tõendatud, et pärast 2008.a., kui üürnik korterist lahkus, oleks korter muutunud võrreldes sellega, mis oli 22.03.2013 (kui kindlustusandja tegi korterist fotod), siis ei ole kostjal VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 442, § 423 lg 1 tekkinud lepingulist kohustust hagejale kindlustushüvitist maksta.
15.Eeltoodu alusel jääb hagi korteri taastamistööde maksumuse hüvitamiseks rahuldamata.
16.Kuna hagi selles osas jääb ülalviidatud motiividel rahuldamata, ei pea kohus andma hinnangut kostja väitele sellest, kas hageja on esitanud kindlustuslepingut sõlmides ja juhtumi enda kohta ebaõigeid andmeid ja kas hageja on riski suurendanud ja kas kostjal on õigus viidatud põhjustel kahju hüvitamisest keelduda.
Vallasasjad
17.VÕS § 476 lg 2 sätestab, et asjade kogumi kindlustamise korral hõlmab kindlustus kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel kogumi moodustavad. Poliisilt ei nähtu, millised konkreetsed asjad koduse varana olid kindlustatud, seega tuleb VÕS 476 lg 2 järgi lähtuda sellest, et need olid kindlustatud kogumina. Märgitu tähendab seda, et kindlustusjuhtumi eelselt pidi kindlustusvõtjal siiski see vara olemas olema.
19.Nagu kohus märkis, peavad TsMS § 328 lg 1 järgi menetlusosalise avaldused asjasse puutuvate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Seega peavad olema hagiavalduses hagis toodud hageja väited selle kohta, et korteris pidid väidetava kindlustusjuhtumi toimumise eelselt (juhtum leidis väidetavalt aset jaanuar- märts 2013) olema järgmised vallasasjad: köögikapid 2 tk 160 €, valamukapp 100 €, nõuekapp 100 €, hele riidekapp kõrgusega 210 cm 400 €, väike sektsioonkapp – raamaturiiul 200 €, seinapealne riiul 40 €, ümmargune laud 120 cm 90 €, kombineeritud külmik 210 €, keraamiline elektripliit ahjuga 300 €, seinapeale nagi 30€, 12 taldrikut, tassid, serviis, noad, kahvlid 60 €, malmsmoorer, alumiiniumpotid 3 tk, 2 panni 60 €. Hageja väitis, et neid asjad on kaduma läinud.
20.Kostja poolt tuginetud ja hageja poolt kriminaalmenetluses esitatud avalduses on hageja väitnud, et kaduma on läinud korterist järgmised vallasasjad: kogu mööbel, sektsioonkapp, nõudekapp lauanõud nugade ja kahvlitega, mikrolaineahi. Lisaks on märgitud, et elektripliit on lõhutud (II kd lk 18). Märgitud avaldus on esitatud 25.03.2013 ehk mõni päeva hiljem kui kahjuavaldus kindlustusandjale esitati. Kostja poolt kohtule esitatud ja hageja poolt kindlustusandjale 22.03.2013 esitatud avalduses ei ole hageja märkinud, et tema korteris oleks läinud midagi kaduma või sealt oleks midagi ära viidud. Hageja on väitnud oma avalduses 22.03.2013 vaid seda, et üürnik lammutas korteri siseviimistluse.
21.Seega on hageja jätnud kindlustusandjale 3 päeva varem avaldamata olulisi andmeid väidetava juhtumi kohta võrreldes sellega, mis ta politseile esitas. Teisisõnu pole ta avaldanud kindlustusandjale ajal, kui tehti fotosid korterist ja ta esitas 22.03.13 avalduse, et tema korterist oleks hagis märgitud vallasasjad kaduma läinud. Esmakordselt on hageja kostjale väitnud, et kodune vara on kadunud, alles hagis 21.04.2014, mille ta on kostja vastu kohtule esitanud.
22.Kriminaalmenetluses esitatud avalduses on hageja nimetanud kadunud asjana mikrolaineahju ja märkinud, et elektripliit on lõhutud, kuid hagis pole märgitud, et mikrolaineahi oleks kadunud ja samas on hagis märgitud, et just pliit on kadunud. Kostja tehtud ja esitatud fotodest nähtuvalt, on korteris pliit alles ning seega on hageja poolt märgitud hagis esitatud väide, et kodusest varast on ära varastatud elektripliit, ebaõige.
23.Eelpool tuvastas kohus, et hageja korteris oli remont jäänud pooleli. Kostja esitatud fotodelt nähtuvalt on korter 22.03.2013 niivõrd poolikus remondiseisundis, mis mõistlikult võttes ei võimalda kohtu arvates seal elada. Seda kinnitab XXX ülekuulamise protokoll kui dokumentaalne tõend, millest nähtuvalt ei olnud korter elamiskõlbulik.
24.Hageja väidete kohaselt on koduse vara kadumise eest vastutav 3. isik ja hageja tugines kriminaalmenetluses üle kuulatud kolmanda isiku XXX ülekuulamisel antud seletusele kui dokumentaalsele tõendile. Tõendist nähtuvalt oli XXX hageja korteris olnud asjad ära visanud, kuid millised ajad ta ära viskas, ei nähtu. Kostja ja kolmas isik tuginesid sellele, et XXX seletused ei ole veenvad ja usutavad tulenevalt tema tervisehäirest ega ole nende
arvates kooskõlas teiste tõenditega. Kuna kohtumenetluses leidis ekspertiisiaktiga tõendamist, et on tervisehäire, mis ei võimalda oma tegevusest aru saada ja isik vajab eeskostet, siis leiab kohus, et XXX antud seletused kriminaalmenetluses ei ole tema tervisliku seisundi tõttu usutavad ja veenvad ja seda nii selles, et ta oleks hageja koduse vara korterist välja visanud kui ka selles, et ta oleks seda üldse teinud. Mingeid muid tõendeid, et enne kahjujuhtumit oleks korteris hagis märgitud vallasasjad olnud, ei ole hageja esitanud.
25.Hinnates 1) hageja kahjuavaldust kostjale 22.03.2013, milles pole mitte ühtegi märget, et hageja korterist oleks kodust vara kaduma läinud, 2) kostja esitatud fotosid hageja poolelioleva remondiga korterist koos elektripliidiga, 3) hageja poolt kriminaalmenetluses esitatud avaldust kadunud asjadest, mis osaliselt ei kattu ka hagiavalduses märgituga, 4) asjaolu, et väidetava juhtumi tõttu 2013.a. korterist kadunud asjadest teavitas hageja kindlustusandjat alles hagis enam kui aasta pärast väidetavat juhtumit, 5) ka seda, et korter oli 22.03.2013 kohtu arvates niivõrd poolikus remondiseisundis, mis ei võimalda seal igapäevaselt elada, leiab kohus, et eluliselt pole usutav, et hageja korteris olid hagis märgitud esemed (mitmed kapid, söögitegemise nõud, nagid) olemas enne väidetavat kahjujuhtumit (jaanuar-märts 2013).
26.Seega on tõendamata hageja väide, et perioodil jaanuar-märts 2013 oleks aset leidnud üldse kindlustusjuhtum VÕS § 423 lg 1, tingimuste p 3.5.4 järgi vandalismina või ka p 3.5.1 järgi murdvargusena. Seega pole kostjal VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 442, § 423 lg 1 tekkinud lepingulist kohustust hagejale kindlustushüvitist maksta. Eeltoodu alusel jääb hagi vallasasjade väärtuse hüvitamiseks summas rahuldamata.
27.Kuna hagi selles osas jääb ülalviidatud motiividel rahuldamata, ei pea kohus andma hinnangut kostja väitele sellest, kas hageja on esitanud kindlustuslepingut sõlmides ja juhtumi enda kohta ebaõigeid andmeid ja kas hageja on riski suurendanud ja kas kostjal on õigus viidatud põhjustel kahju hüvitamisest keelduda.
28.Kokkuvõtvalt jääb hageja hagi, milles ta palus korteri taastamise kulud 12600 € ja vallasasjade väärtuse 1750 € ja milledest on maha arvestatud omavastus, kostjalt välja mõista kokku summas 14287 €, rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja suurus
29.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjus on tehtud otsus. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja ja kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud, milleks on tasutud lõiv, jääb tema enda kanda.
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 alusel on kohtukuluks lõiv, kautsjon, asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 1 alusel on asjas läbivaatamise kuluks eksperdikulud ja TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses
esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja menetluskulud. Kostja menetluskulud
31.Kostja esitatud taotluse kohaselt on kostja kandnud lepinguline esindaja kulusid tsiviilasjas menetluskuludena kokku 6 052,14 eurot, millest lepingulise esindaja kulud kokku 6 039,70 eurot ning kõrvalkulud 12,44 eurot (sh kinnistusraamatu ning äriregistri päringud). Kostja soovib menetluskulude summas 6 052,14 eurot hüvitamist käibemaksuta ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kolmas isik vastuväiteid ei esitanud.
32.Esmalt hindab kohus kostja lepingulise esindaja töötunni põhjendatust. Käesolevas tsiviilasjas on kostjale osutatud õigusabiteenuse keskmine tunnihind 172,07 eurot/tund. Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul ei ole põhjendatud. Käesolev vaidlus on tavapärasest veidi keerukam, kuid menetlus ei ole läbinud teisi kohtusüsteemi astmeid. Tõendite maht käesolevas asjas ei ole tavapärasest oluliselt mahukam. Vaidluse ajaline kestvus ei ole keskmisest pikem. Asjas on olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kuid eeltoodu ei anna võimalust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.
33.Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-193-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
34.Kostja on selgitanud, et lepingulise esindaja keskmisest kõrgem tunnitasumäär tuleneb maaja ringkonnakohtute viimase aja praktikast, mille kohaselt on loetud põhjendatuks Advokaadibüroo Sorainen advokaatide keskmist tunnihinda 161 eurot. Kohus leiab, et võtab tunnihinna määra hindamise aluseks Riigikohtu seatud praktika. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, keerukuse aset, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot (käibemaksuta).
35.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetel märgitud lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, lisaks hinnanud esitatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
36.Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja tunnihinna määra, loeb kohus kostja põhjendatud ning vajalike menetluskuludena lepingulise esindaja kulusid summas 4 563 eurot (35,10h x 130 eurot/h) ilma käibemaksuta ning kõrvalkulusid summas 12,44 eurot; kokku kogusummas 4 575,44 eurot.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud.
38.Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 4575,44 euro ning viivist menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kolmanda isiku menetluskulud
39.Harju Maakohtule esitatud kolmanda isiku menetluskulude nimekirjast nähtub, et kolmanda isiku menetluskuludeks on käesolevas asjas õigusabikulud summas 708 eurot (käibemaksuga). Kolmanda isiku lepinguline esindaja on kolmanda isiku esindamisele kulutanud 9 tundi 50 minutit, tunnihinna määraga 72 eurot/h (käibemaksuga). Kolmas isik palub menetluskulud hüvitada käibemaksuga, kuivõrd tema kui füüsiline isik ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Lisaks, palub kolmas isik märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kostja taotlusele vastu ei vaielnud.
40.Kohus, kontrollinud kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, lisaks hinnanud esitatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab esindaja tunnitasu määr lubatud suurusele.
41.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kolmanda isiku põhjendatud ning vajalike menetluskuludena lepingulise esindaja kulusid summas 708 eurot (9h 50 min x 72 eurot/h).
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud
juhul on kolmas isik vastava taotluse esitanud.
43.Eeltoodu alusel hagejalt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulude katteks 708 eurot alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.