RV hagi AS-i Äripäev vastu ebaõigete andemete ümberlükkamise, kahju tekitava käitumise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RV apellatsioonkaebus ja AS Äripäev vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
RV apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot AS Äripäev vastuapellatsioonkaebuse hind 10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RV (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Risto Sidok Kostja: AS Äripäev (registrikood: 10145981), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. mai 2015 otsus osas, milles maakohus kohustas AS-i Äripäev ümber lükkama: 1.1 10.05.2013.a. Äripäeva juhtkirjas avaldatud väited: RV füüsilise isikuna on kohtumenetluse pooleks; RV-ga lepingu sõlmimiseks peab kaklema. 1.2 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ avaldatud väited: RV on vägivaldne; RV kasutab nii ehituses kui suhtluses klientidega füüsilisi ja juriidilisi jõumeetodeid; RV maju müües ei andnud ostjatele tutvumiseks ühtegi projekti. 1.3 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Knoke läks tundmatule bulgaarlasele“ avaldatud väited: MB pole olemas; RV huvides on tegutsemas kriminaalid ja tankistid; RVl on oma notarid.
1.4 13.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Firmale kriips peal“ avaldatud väite: RV on vägivaldne. 1.5 14.05.2013 Kuku Raadio saates „Äripäev Eetris“ avaldatud väite: RV on vägivaldne.
2.Teha kohtuotsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud väidete osas uus otsus, millega jätta RV hagi AS-i Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks selles osas rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 25. mai 2015 otsus osas, milles maakohus kohustas AS-i Äripäev avaldama ebaõigete väidete ümberlükkamise teated artiklite kaupa samas asukohas ja sama visuaalse paiknemisega, kus avaldati artiklid 10.05.2013 ja 13.05.2013 Äripäeva paberväljaannetes. Teha selles osas uus otsus, millega kohustada AS-i Äripäev avaldama ebaõigete väidete ümberlükkamise teated artiklite kaupa samadel lehekülgedel, kus avaldati artiklid 10.05.2013 ja 13.05.2013 Äripäeva paberväljaannetes.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 25.mai 2015 otsus muutmata.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Rahuldada RV hagi AS-i Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju tekitava käitumise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes osaliselt. 5.2 Kohustada AS-i Äripäev avaldama omal kulul hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Äripäeva võrguväljaande (www.ap3.ee) esileheküljel kestvusega vähemalt 5 tööpäeva ja paberväljaandes ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmisel kujul: 5.2.1 AS Äripäev avaldas 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ alljärgnevad ebaõiged faktiväited: (i) RV on saatnud HK-le ähvarduskirjasid ja tunginud sisse HK elamisse; (ii) GK soov lepingut sõlmida lõppes rüselusega; (iii) RV maju müües ei andnud tulevastele elanikele tutvumiseks ühtegi projekti; (iv) Kadaka elurajoonis ehitatud majad ei vasta detailplaneeringule; Need väited on valed ja ei vasta tegelikkusele. 5.2.2 AS Äripäev avaldas 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Kuidas RV äri ajab“ järgmised ebaõiged faktiväited: (i) RV-l on isiklikult kaks kohtuvaidlust; (ii) RV on kohtus kasutanud valet vandunud tunnistajat; (iii) MP on RV äripartner; (iv) RV jäi MP-le võlgu üle 6 miljoni krooni; (v) RV lubas oma äripartnerile, et tasub võla kui P kohtus kallutatud tunnistuse annab. Need väited on valed ja ei vasta tegelikkusele. 5.2.3 AS Äripäev avaldas 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Knoke tõmbas alt ka Tallinna Vett“ järgmise ebaõige faktiväite: RV on 29. aprillil toimunud kohtuistungil teatanud, et kõik Kadaka elurajooni kliendid on temaga rahul ning et tema kuuleb esimest korda, et tema ettevõtluskultuur ja lepinguteta äriajamine ei ole Kadaka inimestele meelt mööda. Nimetatud väide on vale ja ei vasta tegelikkusele. 5.2.4 AS Äripäev avaldas 13.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Firmale kriips peale“ järgmise ebaõige faktiväite: RV on sundinud allkirjastama lepinguid. Nimetatud väide on vale ja ei vasta tegelikkusele.
5.3 Kohustada AS-i Äripäev avaldama resolutsiooni punktis 5.2 nimetatud teade Äripäeva võrguväljaandes (www.ap3.ee) esileheküljel kestvusega vähemalt 5 tööpäeva ja avaldama resolutsiooni punktis 5.2 nimetatud teated artiklite kaupa samal viisil, kui avaldati artiklid 10.05.2013 ja 13.05.2013 Äripäeva paberväljaannetes (sama värv, sama kirjatüüp, sama kirjasuurus ja samad leheküljed). 5.4 Mõista välja AS –lt Äripäev mittevaralise kahju hüvitisena RV kasuks 2500 eurot. 5.5 Jätta rahuldamata RV nõue kohustada AS-i Äripäev eemaldama omal kulul võrguväljaandest www.ap3.ee järgmised artiklid: Äripäeva 10.05.2013.a. artikkel „Vägivaldse arendaja meelevallas“ koos artikli juures oleva videoga („arendaja terror kaunis elurajoonis“); Äripäeva 10.05.2013.a. artikkel „Sinu vastas võib olla kurnaja“; Äripäeva 10.05.2013.a. artikkel „RV – mõraneva fassaadiga ärimees“; Äripäeva 10.05.2013.a. artikkel „Arendaja V tegi üksikelamust kaksikmaja“; Äripäeva 13.05.2013.a. artikkel „V: Kohtume kohtus!“; Äripäeva 13.05.2013.a. artikkel „Firmadele kriips peale“ ja veebilehtedel http://bark.phon.ioc.ee/tsab/p/play?trans=3253 ja http://www.podcastdirectory.com/episodes/%C3%A4rip olev saade „Äripäev Eetris 2013-05-14“. 5.6 Jätta rahuldamata RV nõue kohustada AS-i Äripäev esitama interneti teabeotsingusüsteemile Google taotlus AS-i Äripäeva võrguväljaandes ilmunud artiklite: Äripäeva 10.05.2013.a. artikkel „Vägivaldse arendaja meelevallas“ koos artikli juures oleva videoga („arendaja terror kaunis elurajoonis“); Äripäeva 10.05.2013.a. artikkel „Sinu vastas võib olla kurnaja“; Äripäeva 10.05.2013.a. artikkel „RV – mõraneva fassaadiga ärimees“; Äripäeva 10.05.2013.a. artikkel „Arendaja V tegi üksikelamust kaksikmaja“; Äripäeva 13.05.2013.a. artikkel „V: Kohtume kohtus!“; Äripäeva 13.05.2013.a. artikkel „Firmadele kriips peale“ ja veebilehtedel http://bark.phon.ioc.ee/tsab/p/play?trans=3253 ja http://www.podcastdirectory.com/episodes/%C3%A4rip olev saade „Äripäev Eetris 2013-05-14“eemaldamiseks otsingusüsteemist.
8.RV menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. AS-i Äripäev menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.05.2014.a esitas RV (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse AS-i Äripäev (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju tekitava käitumise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid 10.05.2013.a Äripäeva esikaanel ja juhtkirjas; 10.05.2013.a avaldatud artiklites: „Vägivaldse arendaja meelevallas“; „Kuidas RV äri ajab“, „Knoke läks tundmatule bulgaarlasele“; „Knoke tõmbas alt ka Tallinna Vett“ ning 13.05.2013.a. Äripäeva artiklites „V: kohtume kohtus!“ ja „Firmale kriips peal“. Samuti 14.05.2013.a Kuku Raadio saates „Äripäev Eetris“.
3.Hageja palus kohustada kostjat avaldama ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus 15 kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Äripäeva võrguväljaande esileheküljel kestvusega vähemalt viis tööpäeva ja paberväljaandes. Hageja palus teate avaldada artiklite kaupa samal viisil, kui avaldati artiklid 10.05.2013.a ja 13.05.2013.a paberväljaannetes (sama värv, sama kirjatüüp, sama asukoht lehes, sama kirja suurus ja visuaalne paiknemine). Hageja palus kohustada kostjat esitama ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmisel kujul: 3.1 „ AS Äripäev avaldab käesolevaga, et avaldas 10.05.2013.a. Äripäeva esikaanel ebaõige faktiväite justkui terroriseeriks RV Sauel asuva elurajooni elanikke ning justkui oleks RV füüsilise isikuna kinnisvaraarendaja. Äripäev lükkab käesolevaga nimetatud väited ümber, kuna RV eraisikuna ei ole kunagi olnud ega ole jätkuvalt (kinnisvara) arendaja ning RV ei ole kedagi terroriseerinud. AS Äripäev avaldab ühtlasi, et avaldas 10.05.2013.a. Äripäeva juhtkirjas mitmeid ebaõiged väited ning lükkab need käesolevaga ümber, kuna: (i) RV-l ei ole kohtuskäimiseks oma meetodit, mh ei ole RV meetodiks kurnatud vastaspoole taktika, (ii) RV ei tee kolmandate isikute poolt oma õiguste eest seismist pidevate konfliktidega või kohtuprotsessidega ebamugavaks, (iii) RV-ga ei ole keegi pidanud lepingu saamiseks ega mistahes muul põhjusel kaklema ning (iv) RV eraisikuna ei ole kunagi olnud ega ole jätkuvalt (kinnisvara)arendaja. 3.2 AS Äripäev avaldas 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ mitmeid ebaõiged faktiväiteid ning lükkab esitatud ebaõigeid väited käesolevaga ümber, kuna: (i) RV ei ole vägivaldne, (ii) RV ei ole Knoke Kaubanduse AS-i omanik, (iii) RV ei kasuta ei ehituses ega suhtluses klientidega füüsilisi ja juriidilisi jõumeetodeid, (iv) RV ei ole saanud ega ole kunagi olnud gaasi- ja veetarnijaks, (v) RV ei ole keeldunud HK-ga lepingu sõlmimisest (HK-ga sõlmis lepingu RV-ga seotud pädev äriühing ning nõudis maksmist kooskõlas lepinguga, mida HK ei teinud), (vi) HK-le on tarbitud teenuse eest arveid esitatud, (vii) RV ei ole saatnud HK-le ähvarduskirjasid ega tunginud sisse HK elamisse, (viii) RV ei ole kedagi karistanud ning RV ei ole teinud pr K-le jõulukinke; (ix) GK ei ole avaldanud soovi RV-ga lepingud sõlmida ning kuna sellist sooviavaldust ei ole hr K esitanud, siis ei saanud see põhjustada ka rüselust. AS Äripäev jättis eksitava mulje justkui oleks rüselus olnud seotud lepingute sõlmimise/mittesõlmimisega RV-ga seotud äriühingute ja hr K vahel; (x) RV ega temaga seotud äriühingute tellimusel ehitatud majadel ei ole kohutav ega ka halb ehituskvaliteet; (xi) RV andis Kadaka elamurajoonis kinnistuid võõrandanud äriühingu esindajana kõigile elanikele üle kinnistuga seotud
dokumentatsiooni, sh projekti; (xii) paljudel Kadaka elamurajoonis asuvatel majadel on kasutusload ning võimalike kasutuslubade mittepuudumine ei ole seotud RV või temaga seotud äriühingutega; (xiii) Kadaka elamurajoonis ehitatud majad vastavad detailplaneeringule ning RV-ga seotud äriühingute poolt müüdud majadel oli müümise hetkel korrektne projekt; (xiv) RV ei ole 2009.a. ilma majaomaniku nõusolekuta taotlenud kasutusluba 2007.a. müüdud majale, kasutusloa taotlemine toimus kinnistu omaniku volitusel ega olnud seotud AK poolt väidetavalt esitatud nõudekirjaga; (xv) RV ega temaga seotud ühingud ei ole kunagi saanud hr K-lt artiklis viidatud nõudekirja; (xvi) RV ei ole Saue linnavalitsuselt taotlenud kasutusluba ilma vajalike dokumentideta; (xvii) tänavavalgustuse korrashoid on Saue linna kohustus (mitte RV ega temaga seotud ettevõtete kohustus), mistõttu oli ebaõige väide justkui sõltuks tänavalgustus või mistahes muu teenuse osutamise Kadaka elurajoonis RV tujudest ning (xviii) RV eraisikuna ei ole kunagi olnud ega ole jätkuvalt (kinnisvara)arendaja. 3.3 AS Äripäev avaldas 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Kuidas RV äri ajab“ mitmeid ebaõiged faktiväiteid ning lükkab esitatud ebaõigeid väited käesolevaga ümber, kuna: (i) RV ei ole kinnisvaraarendaja, vee-ettevõtja ega gaasitarnija; (ii) RV-l ei olnud 10.05.2013.a. artiklite avaldamise seisuga isiklikult pooleli ühtegi kohtuvaidlust; (iii) RV vastu ei ole mitte ükski Saue Kadaka elurajooni elanik pöördunud kohtusse; (iv) RV ei ole paberite ja dokumentidega manipuleerinud; (vi) RV ei ole kasutanud kohtus valet vandunud tunnistajat; (vii) RV äripartner ei ole mitte kunagi olnud MP; (viii) RV ega temaga seotud isikud ei ole jäänud MP-ile ega MP-le võlgu mistahes rahasummasid; (ix) RV ei ole kunagi öelnud mistahes isikule (sh MP-ile), et tasub võla, kui P kohtus kallutatud tunnistuse annab ning RV ega temaga seotud isikud ei ole kedagi kallutanud andma ebaõigeid ütlusi; (x) RV ja Saue Kadaka elurajooni elaniku vahel ei ole mitte ühtegi tsiviilasja, mh ent mitte ainult ei ole tsiviilasja RV ja Saue Kadaka elurajooni elaniku vahel, kes soovis V-lt ostetud rohkete ehitusvigadega majas garantiiremonti. Ühtlasi ei ole mitte ükski Saue Kadaka elurajooni elanik pöördunud kohtusse garantiiremondi teostamise nõudega; (xi) RV-lt ei ole mitte ükski isik Saue Kadaka elurajoonis maja ostnud ega nõudnud RV-lt ka garantiiremonti; (xii) RV-ga ei ole võimatu ühendust saada ning AS Äripäev faktiliselt ka sai RV-ga ühendust; (xiii) AS Äripäev ei ole üritanud V kodutänavas temaga kontakti saada, mistõttu oli ebaõige väide justkui oleks AS-l Äripäev ebaõnnestunud V kodutänavas Sauel temaga kontakti saada ja seda kahel korral ning (xiv) RV-le ei kuulu musta maasturit. 3.4 Äripäev AS avaldas 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Knoke läks tundmatule bulgaarlasele“ mitmeid ebaõiged faktiväiteid ning lükkab esitatud ebaõiged väited käesolevaga ümber, kuna: (i) MB oli olemas, mistõttu on ebaõige väide justkui ei oleks äriregistrist nähtuva isikukoodiga MB olemas; (ii) RV-l ei ole kriminaale ega tankiste ning ühtlasi ei ole RV-l kriminaale ega tankiste, kes tema huvides/palvel tegutseksid ning (iii) RV-l ega temaga seotud äriühingutel ei ole oma notareid, kes neil asju ajavad. 3.5 AS Äripäev avaldas 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Knoke tõmbas alt ka Tallinna Vett“ ebaõigeid faktiväiteid ning lükkab esitatud ebaõiged väited käesolevaga ümber, kuna: (i) RV ei ole 29. aprillil 2013.a. toiminud kohtuistungil väitnud, et kõik Kadaka elurajooni elanikud on temaga rahul ning et tema kuuleb esimest korda, et tema ettevõtluskultuur ja lepinguteta äriajamine ei ole Kadaka elurajooni inimestele meelt mööda ning (ii) RV ega temaga seotud äriühingud ei aja äri ilma lepinguteta. 3.6 AS Äripäev avaldas 13.05.2013.a. Äripäeva artiklis „V: kohtume kohtus!“ ebaõige faktiväite ning lükkab esitatud ebaõige väite käesolevaga ümber, kuna: AS Äripäev ei
saatnud RV-le enne artiklite ilmumist korduvalt kirjasid ega üritanud 5 kuu jooksul RV-ga ühendust võtta. 3.7 AS Äripäev avaldas Äripäeva 13.05.2013.a. artiklis „Firmale kriips peal“ mitmeid ebaõiged faktiväiteid ning lükkab esitatud ebaõiged väited käesolevaga ümber, kuna: (i) RV ei ole vägivaldne; (ii) RV ei oma vee- ega gaasitorustikku; (iii) Harju Infra OÜ ei ole keeldunud sõlmimast kinnisvaraomanikega korrektseid lepinguid ning Harju Infra OÜ on avaldanud soovi sõlmida lepingud kõigiga, kes on võlgnevused tarbitud teenuste eest tasunud; (iv) RV ega RV-ga seotud isikud ei külasta ega ole külastanud öösiti kedagi eesmärgiga kontrollida gaasinäitusid; (v) RV ega RV-ga seotud isikud ei sunni ega ole sundinud kedagi kirjutama alla ebakorrektsetele lepingutele, ühtlasi on ebaõiged AS Äripäev poolt esitatud viited justkui oleks lepinguga seonduv jõudnud füüsilise vägivallani; (vi) artikli avaldamise seisuga ei olnud AS Knoke kustutatud; (vii) RV vastu ei ole mistahes isik veelepingu sõlmimiseks kohtusse pöördunud.“. 3.8 Samuti palus hageja kohustada kostjat lükkama 15 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest suuliselt ümber ebaõiged faktiväited Kuku Raadio saates „Äripäev Eetris“ järgnevalt: AS Äripäev avaldas 14.05.2013.a. saates „Äripäev Eetris“ mitmeid ebaõiged faktiväiteid ning lükkab esitatud ebaõiged väited käesolevaga ümber, kuna: (i) RV ei ole füüsilise isikuna arendanud ega müünud Kadaka elurajoonis mitte ühtegi kinnistut; (ii) RV ega temaga seotud ettevõtjad ei ole palunud elanikelt allkirju lünkadega lepingutele; (iii) RV ei ole vägivaldne inimene; (iv) RV-ga ega temaga seotud äriühingutega lepingute sõlmimiseks ei ole vaja kasutada vägivalda, sh ei ole kunagi lepingutega sõlmimisega kaasnenud ei rusikatega vehkimist ega suuri emotsioone; (v) kähmlus RV ja hr K vahel ei olnud seotud sellega, et hr K oleks soovinud RV-ga või temaga seotud äriühingutega lepingut sõlmida; (vi) AS Äripäev ei ole korduvalt üritanud RV-ga ühendust võtta erinevate telefoninumbrite ja meiliaadresside vahendusel ning AS Äripäev saatis RV-le enne artiklite avaldamist ja saate eetrisse minemist maksimaalselt ühe e-kirja; (vii) AS Knoke ei olnud artiklite ilmumise ja saate toimumise hetkel RV omandis ning (viii) RV ei ole artiklite avaldamise ja saate eetrisse minemise hetkel pooleks mitte üheski kohtuvaidluses.“.
4.Hageja palus kohustada kostjat lõpetama kahju tekitav käitumine ning eemaldama omal kulul võrguväljaandest järgmised artiklid ja saade: Äripäeva 10.05.2013.a artiklid „Vägivaldse arendaja meelevallas“ (koos artikli juures oleva videoga); „Sinu vastas võib olla kurnaja“; „RV – mõraneva fassaadiga ärimees“; „Arendaja V tegi üksikelamust kaksikmaja“ ning 13.05.2013.a avaldatud artiklid „V: Kohtume kohtus!“; „Firmadele kriips peale“ ja veebilehel http://podcast.kuku.ee/2013/05/14/aripaev-eetris-2013-05-14/ olev saade „Äripäev Eetris 2013-05-14“. Samuti palus hageja kohustada kostjat esitama omal kulul teabeotsingusüsteemile Google taotlus AS-i Äripäev võrguväljaandes ilmunud artiklite, Äripäeva 10.05.2013.a. artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ viidatud ja ASi Äripäev võrguväljaandes oleva video ning saate „Äripäev Eetris 2013-05-14 eemaldamiseks otsingusüsteemist.
5.Hageja palus mõista kostjalt välja rahaline hüvitis suuruses, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja õiglane mittevaralise kahju hüvitamiseks, mida kostja tekitas seoses ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ning hageja kujutise õigusvastase kasutamisega 10.05.2013.a Äripäeva esikaanel ja artiklite ning 13.05.2013.a Äripäevas sisalduvate artiklite juures ning Äripäeva veebilehel olevas videos, millele on viidatud Äripäeva 10.05.2013 artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas”. Hageja leidis, et väljamõistetav hüvitis ei tohiks mitte ühelgi juhul olla väiksem kui 50 000 eurot. Kostja poolt esitatud
ebakohased väärtushinnangud on põhjustanud hagejale hingelisi kannatusi ning kuna esitatud väited on paljustki seotud hageja igapäevase majandustegevusega, siis on kahjustatud negatiivselt ka hageja suhteid temaga seotud äriühingu klientidega, koostööpartneritega ja teiste isikutega kellega hageja lävib. Kostja avaldatud hinnangud on põhjustanud hagejale meeleolu ja töövõime langust ning ärevushoogusid. Samuti tekitas kostja käitumine pingeid hageja ja tema abikaasa vahel.
6.27.11.2014 täpsustas hageja oma nõuet seoses asjaoluga, et veebilehel http://podcast.kuku.ee/2013/05/14/aripaev-eetris-2013-05-14/ olnud saade „Äripäev Eetris 2013-05-14“ oli Kuku Raadio veebilehelt kustutatud. Hageja märkis, et kõnealune saade on kättesaadav veel järgmistelt veebilehtedelt: http://bark.phon.ioc.ee/tsab/p/play?trans=3253 ja http://www.podcastdirectory.com/episodes/%C3%A4rip%C3%A4ev-eetris-2013-0514-22676836.html. Hageja palus kohustada kostjat eemaldama omal kulul eelnimetatud veebilehtedel olev saade „Äripäev Eetris 2013-05-14“ ning kohustada kostjat esitama omal kulul teabeotsingusüsteemile Google taotlus nimetatud saadete eemaldamiseks otsingusüsteemist. Hageja märkis, et veebilehel http://bark.phon.ioc.ee/tsab/p/play?trans=3253 on võrreldes Kuku Raadio veebilehel olnud saatega pikem saate versioon ning juhtis tähelepanu täiendavatele saates avaldatud ebakohastele ja õigusvastastele väärtushinnangutele. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja oli seisukohal, et hageja 48-st nõudest 11 sisaldavad ainult kohaseid väärtushinnanguid ning teised on seotud õigete faktide ning kohaste väärtushinnangute kombinatsiooni avaldamisega kostja poolt. Seadus ei näe ette õiguskaitsevahendit väärtushinnangute ümberlükkamiseks. Ülejäänud nõuded kätkevad endas tõele vastavate faktiväidete ümberlükkamist ning sellist nõudeõigust seadus hagejale ei anna. Kahju hüvitamise nõue on põhjendamata ja tõendamata. Samuti on seadusetud hageja nõuded seoses artiklite, video või kolmanda isiku raadiosaate internetist kustutamise või nendele viitamise keelamiseks. Hageja ei ole esitanud selgeid ning täidetavaid nõuded. Kostja asus seisukohale, et tema poolt esitatud faktiväited on tõesed.
8.Avaldamine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Antud juhul on artiklite eesmärk tuua avalikkuse ette temaatika, mis seisneb Tallinna lähistel asuva elamurajooni kinnistuomanike väljapääsmatus olukorras. Kostja lähtus artiklite avaldamisel heauskselt avalikkuse õigusest ning huvist saada informatsiooni Tallinna lähiümbruse arendustest ja nende arendamisejärgsest teenindamisest kommunaalteenustega ja ehitusjärgsete garantiiteenustega. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 25.05.2015.a otsusega hagi osaliselt. Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama: - 10.05.2013.a. Äripäeva juhtkirjas avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited: RV füüsilise isikuna on kohtumenetluse pooleks; RV-ga lepingu sõlmimiseks peab kaklema. - 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ avaldatud alljärgnevad ebaõiged faktiväited: RV on vägivaldne; RV kasutab nii ehituses kui suhtluses klientidega füüsilisi ja juriidilisi jõumeetodeid; RV on saatnud HK-le ähvarduskirjasid ja tunginud sisse HK elamisse; GK soov lepingut sõlmida lõppes rüselusega; RV maju müües ei andnud tulevastele elanikele tutvumiseks ühtegi projekti;
-
-
-
-
Kadaka elurajoonis ehitatud majad ei vasta detailplaneeringule; RV maju müües ei andnud ostjatele tutvumiseks ühtegi projekti. 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Kuidas RV äri ajab“ avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited: RV-l on isiklikult kaks kohtuvaidlust; RV on kohtus kasutanud valet vandunud tunnistajat; MP on RV äripartner; RV jäi MP-le võlgu üle 6 miljoni krooni; RV lubas oma äripartnerile, et tasub võla kui P kohtus kallutatud tunnistuse annab. 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Knoke läks tundmatule bulgaarlasele“ avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited: MB pole olemas; RV huvides on tegutsemas kriminaalid ja tankistid; RV-l on oma notarid. 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Knoke tõmbas alt ka Tallinna Vett“ avaldatud ebaõige faktiväite, et RV on 29. aprillil toimunud kohtuistungil teatanud, et kõik Kadaka elurajooni kliendid on temaga rahul ning et tema kuuleb esimest korda, et tema ettevõtluskultuur ja lepinguteta äriajamine ei ole Kadaka inimestele meelt mööda. 13.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Firmale kriips peal“ avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited: RV on vägivaldne; RV on sundinud allkirjastama lepinguid.
10.Maakohus kohustas kostjat omal kulul avaldama 15 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ebaõigete andmete ümberlükkamise teate Äripäeva võrguväljaande (www.ap3.ee) esileheküljel kestvusega vähemalt 5 tööpäeva ja avaldama teated artiklite kaupa samal viisil, kui avaldati artiklid 10.05.2013.a ja 13.05.2013.a Äripäeva paberväljaannetes (sama värv, sama kirjatüüp, sama asukoht väljaandes, sama kirjasuurus ja visuaalne paiknemine).
11.Lisaks kohustas kohus kostjat suuliselt ümber lükkama 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest Kuku Raadio saates „Äripäev Eetris“ samas saates 14.05.2013 avaldatud ebaõige faktiväite, et RV on vägivaldne.
12.Maakohus mõistis kostjalt mittevaralise kahju hüvitisena hageja kasuks välja 2500 eurot ning jättis hagi rahuldamata kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudes. Menetluskulud jättis maakohus menetluskulud kandnud poole enda kanda.
13.Maakohus märkis, et VÕS § 1047 lg 4 järgi võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist. Esmalt tuleb tuvastada, kas kostja poolt avaldatud vaidlusalused andmed on faktiväited või väärtushinnangud ning tõendamiskoormise jagunemisel lähtuda sellest, kas avaldatud väited on hageja mainet kahjustavad või mitte. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. Kui aga hageja nõuab VÕS § 1047 lg 4 alusel selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-151-05, p 13).
14.Hageja arvates sisaldavad 10.05.2013.a. Äripäeva esilehel avaldatud laused: „Terror kaunis elurajoonis. Tammikutega ääristatud elurajoon Sauel oleks elamiseks ideaalne paik, kui
sealne arendaja RV elanikke ei terroriseeriks.“ järgmisi faktiväiteid: RV on kinnisvaraarendaja. RV terroriseerib elanikke. Maakohus leidis, et väite, et RV on kinnisvaraarendaja, näol on tegemist õige faktiväitega. Kostja poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et RV on asutaja, osanik, aktsionär, juhatuse või nõukogu liige kostja poolt avaldatud artiklites nimetatud äriühingutes. Äriregistri isiku- ja üldandmete väljavõtetest nähtuvalt on hageja Extra Markets OÜ osanik 100% ja ainuke Extra Mareks OÜ juhatuse liige. Hageja on ReVa Investeeringud OÜ osanik 100% ja ainuke ReVa Investeeringud OÜ juhatuse liige. ReVa Investeeringud OÜ-le kuulub Knoke Kaubandus OÜ-s osa nimiväärtusega 34 000 krooni s.o. 85% osakapitalist ja hageja on ainuke Knoke Kaubandus OÜ juhatuse liige. Knoke AS aktsionäriks oli hageja 01.01.2004 kuni 01.01.2009, 01.01.2009 kuni 01.04.2011 oli Knoke AS aktsionäriks ReVa Investeeringud OÜ, 01.04.2011 kuni 01.07.2012 oli Knoke AS aktsionäriks Extra Markets OÜ ja 31.07.2012 kuni 20.06.2013 oli Knoke AS aktsionäriks MB. Hageja oli Knoke AS juhatuse liige 31.10.1997 kuni 29.12.2009, 07.01.2010 kuni 25.05.2012 ja nõukogu esimees 18.11.2009 kuni 06.01.2010. Harju Infra OÜ (endine Knoke Infra OÜ) osanik 100% oli 06.10.2011 kuni 27.06.2012 Extra Markets OÜ ja alates 27.06.2012 on osanik 100% Luite Arenduse OÜ. Hageja on ainuke Harju Infra OÜ juhatuse liige alates 13.01.2011. Saulemme Invest OÜ osanik on 100% ReVa Investeeringud OÜ ja hageja on ainuke juhatuse liige alates 20.01.2010. Vahtra Arendus OÜ asutaja 09.02.2012 oli AS Knoke ja 04.04.2012 kuni 26.11.2012 olid osanikud Viigmarja Arendus OÜ ja AS Knoke ning hageja on ainuke juhatuse liige alates 16.02.2012. Luite Arendus OÜ asutaja 11.08.2008 oli hageja ja alates 01.01.2009 on hageja osanik 100%, hageja on ainuke juhatuse liige alates 11.08.2008. Kostja on tõendanud, et RV on kinnisvaraarendaja läbi nimetatud äriühingute. Kohus leidis, et kuivõrd RV on nimetatud äriühingutes kas ainuosanik/aktsionär või enamusosanik/aktsionär ning juhatuse liige või nõukogu liige, siis mõistliku inimese arusaama järgi on korrektne nimetada RV ka füüsilise isikuna kinnisvaraarendajaks. Teadaolevalt on juriidiline isik abstraktsioon ning tegutseb oma organite juhatuse ja nõukogu kaudu.
15.Kohus leidis, et väite, et RV terroriseerib elanikke, näol on tegemist õige faktiväitega. Eesti Keele instituudi koduleheküljel www.eki.ee avaldatud Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab sõna terroriseerima terrorit rakendama, äärmuslike survevahenditega hirmutama, hirmuvalitsuse all hoidma, pidevalt kiusates või ähvardades kedagi psüühilise pinge või hirmu all hoidma; psüühilist pinget tekitades kellegi üle võimutsema. Tulenevalt nimetatud väite esitamise ja avaldamise kontekstist, võib mõistlik inimene aru saada, et RV käitub Kadaka elurajooni elanike suhtes mõnel eelnimetatud viisil. Kohus leidis, et AK kiri AS-le Knoke, HI 26.04.2010 e-kiri, Äripäeva koduleheküljel avaldatud video ja 30.04.2013- e-kirjad loovad objektiivse baasi selle kohta, et hageja käitub viisil, mille kohta võib öelda, et hageja terroriseerib Kadaka elurajooni elanikke.
16.Hageja on seisukohal, et 10.05.2013.a Äripäeva juhtkirjas avaldatud lauses: „Sellistel kohtuskäijatel nagu RV on oma meetod- kurnatud vastaspoole taktika.“ on avaldud alljärgnevad faktiväited: RV-l on oma meetod kohtus käimiseks, milleks on kurnatud vastaspoole taktika. RV füüsilise isikuna on kohtumenetluse pooleks. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole faktiväidetega, vaid tegemist on väärtushinnangutega. Maakohus leidis, et eelnimetatud laused sisaldavad nii faktiväiteid kui väärtushinnanguid. Väite, et RV-l on oma meetod kohtus käimiseks, milleks on kurnatud vastaspoole taktika, näol on tegemist väärtushinnanguga. Kohus leidis, et kolmanda mõistliku isiku seiskohast lähtudes on vaidlusaluses kontekstis tegemist ajakirjaniku hinnanguga hageja poolt kohtuvaidluste pidamise viisile. Väide - kurnatud vastaspoole taktika - ei sisalda andmeid, seega ei ole seda
võimalik kontrollida. Kohus leidis, et väide- RV füüsilise isikuna on kohtumenetluse pooleks - on ebaõige faktiväide. Vaidlust pole selle üle, et hagejal isiklikult on olnud üks kohtuvaidlus Elisa Eesti AS-ga, mis oli artiklite avaldamise ajaks ammu lõppenud. Ülejäänud kaks kohtuvaidlust, millele kostja viitas, on seotud hagejaga seotud äriühingutega - tsiviilasjas nr 2-12-34831 Sauelemme Invest OÜ-ga ja tsiviilasjas nr 2-1251564 Harju Infra OÜ-ga.
17.Hageja on seisukohal, et Äripäeva 10.05.2013.a. juhtkirjas avaldatud lauses: ,,Oma õiguste eest seismise teeb kurnaja ebamugavaks kas pidevate konfliktidega (küsid korrektset lepingut, pead koolipoisi kombel kaklema) või kohtuprotsessidega." on avaldatud faktiväide, et hagejaga peab lepingu sõlmimiseks kaklema. Hageja leiab, et nimetatud lause sisaldab ka ebakohast väärtushinnangut, mis on hageja sidumine kurnamisega. Kostja on seisukohal, et tegemist on kohase väärtushinnanguga. Kohus leidis, et eelnimetatud laused sisaldavad nii faktiväidet kui väärtushinnangut. Väite, et hagejaga lepingu sõlmimiseks peab kaklema, näol on tegemist faktiväitega. Kostja on nimetatud väite tõendamiseks esitanud Äripäeva koduleheküljel avaldatud video http://www.aripaev.ee/uudised/2013/05/09/video-terror-kaunis-elurajoonis, milles on näha intervjueeritava GK ja hageja vaheline kähmlus. Kohus märkis, et tegemist ei ole mitte kaklusega, vaid kähmlusega, milles GK ja hageja kätega tõukavad üksteist ning kellelegi füüsilist valu ei tekitata. Kusjuures rusikas püsti proaktiivselt käitub mitte hageja vaid pigem GK. Kohus leidis, et eelnimetatud videost ei nähtu, mis asjaoludel kähmlus toimus ning kes on selle algataja. Kohtuasjas MR jt hagi Harju Infra OÜ vastu 26.04.2013 esitatud määruskaebusest nähtuvalt on 31 isikut pöördunud hagiga kohtu poole Harju Infra OÜ vastu, kuid hagejana ei ole märgitud määruskaebuses GK. Seega ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et GK oleks pöördunud hageja või mõne hagejaga seotud äriühingu vastu kohtusse lepingu sõlmimise nõudega. Samuti ei nähtu kostja poolt esitatud tõenditest, et hageja ja GK vahel oleks aset leidnud kaklus seoses GK sooviga hagejaga leping sõlmida. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt on avaldatud ebaõige faktiväide, et hagejaga lepingu sõlmimiseks peab kaklema. Kohus leidis, eelnimetatud lauses on väärtushinnanguks hageja sidumine “kurnamisega” ning selle ümberlükkamist ei saa kostjalt nõuda.
18.Hageja leiab, et Äripäeva 10.05.2013.a. artiklis ,,Vägivaldse arendaja meelevallas" on avaldatud faktiväide, et RV on vägivaldne. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt avaldatud väites, et RV on vägivaldne, jääb mulje, et autorile on teada mingid asjaolud, mille alusel on hageja tegevus halvustavalt hinnatav kui vägivalla kasutamine. Kohus leidis, et tegemist on ebaõigete andmetega VÕS § 1047 lg 4 tähenduses, st lugejale jäetakse mulje, et autorile on teada RV konkreetsed vägivallateod. Kostja poolt nimetatud väite tõendamiseks esitatud Äripäeva koduleheküljel avaldatud videos on näha intervjueeritava GK ja hageja vaheline kähmlus, mille osas on kohus leidnud, et tegemist ei ole mitte kaklusega, vaid kähmlusega, milles GK ja hageja kätega tõukavad üksteist ning kellelegi füüsilist valu ei tekitata ning videost ei ole aru saada, kes selle kähmluse algatas ja mis asjaoludel see toimus. Maakohus leidis, et nimetatud video ei tõenda, et oleks aset leidnud hageja poolt GK suhtes vägivalla kasutamine. Samuti ei nähtu hageja poolt vägivalla kasutamine kostja poolt kohtule esitatud HI 26.04.2010 saadetud e-kirjast AK-le. Kostja ei ole tõendanud, et talle oleks teada faktilised asjaolud, mille alusel saaks väita, et RV on vägivaldne ning seega on tegemist ebaõige faktiväitega.
19.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses “RV on Knoke Kaubanduse AS-i omanik” on avaldatud faktiväide, et RV on Knoke Kaubanduse AS-i omanik. Kohus leidis, et eelnimetatud lausest võib mõistlik inimene aru saada, et RV on Knoke Kaubanduse AS-i
omanik ning tegemist on faktiväitega. Kostja poolt kohtule esitatud äriregistri väljavõttest nähtuvalt on hageja ReVa Investeeringud OÜ osanik 100%. ReVa Investeeringud OÜ-le kuulub Knoke Kaubandus OÜ-s osa nimiväärtusega 34 000 krooni s.o. 85% osakapitalist. Kohus leidis, et eelnimetatud äriregistri väljavõtetega on leidnud tõendamist, et hageja on läbi ReVa Investeeringu OÜ üks Knoke Kaubandus OÜ osanikest ning seega on tegemist õige faktiväitega.
20.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses “Viisakalt öeldes huvitavaks teeb V loodud arenduse see, et ärimees kasutab nii ehituses kui ka suhtluses klientidega füüsilisi ja juriidilisi jõumeetodeid” on avaldatud faktiväide, et RV kasutab nii ehituses kui ka suhtluses klientidega füüsilisi ja juriidilisi jõumeetodeid. Kohus leidis, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja kasutab suhtluses klientidega füüsilisi või juriidilisi jõumeetodeid. Kohus on leidnud, et Äripäeva koduleheküljel avaldatud video ei tõenda, et hageja oleks vägivaldne või et hagejaga lepingute sõlmimiseks peaks kaklema. Samuti ei nähtu hageja poolt juriidiliste jõumeetodite kasutamine HI 26.04.2010 saadetud e-kirjast AK-le.
21.Hageja leiab, kostja avaldatud lausetes “V sai ettevõtete jagunemise järel arenduse gaasi- ja veetarnijaks, aga K-ga ei ole lepinguid sõlminud. Maksmist nõuab V aga sellegi poolest” on avaldatud järgmised faktiväited: RV on gaasi-ja veetarnija. RV või temaga seotud äriühingud ei ole pr K-ga sõlminud lepingud. Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud väite, et RV on gaasi-ja veetarnija, näol on tegemist õige faktiväitega. Kohtule esitatud äriregistri väljavõtetest nähtuvalt on hageja ExtraMarkets OÜ osanik 100% ja ainuke Extra Mareks OÜ juhatuse liige. Harju Infra OÜ (endine KnokeInfra OÜ) osanik 100% oli 06.10.2011 kuni 27.06.2012 Extra Markets OÜ ja alates 27.06.2012 on osanik 100% Luite Arenduse OÜ. Hageja on ainuke Harju Infra OÜ juhatuse liige alates 13.01.2011. Hageja on Luite Arendus OÜ asutaja ja osanik 100%, samuti on hageja ainuke Luite Arendus OÜ juhatuse liige alates 11.08.2008. Kohus leidis, et esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et RV on asutaja, osanik, aktsionär või juhatuse liige kostja poolt avaldatud artiklites nimetatud äriühingutes ning mõistliku inimese arusaama järgi võib nimetada RV füüsilise isikuna gaasi- ja vee-ettevõtjaks. Vaidlust ei ole selle üle, et Harju Infra OÜ osutab veevarustus ja reovee ärajuhtimise teenust Kadaka elurajoonis. Juriidiline isik on abstraktsioon ning tegutseb oma organite juhatuse ja nõukogu kaudu.
22.Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud väite, et RV või temaga seotud äriühingud ei ole pr K-ga lepingut sõlminud, näol on tegemist õige faktiväitega. Kostja on nimetatud väite tõendamiseks esitanud MR jt hagis Harju Infra OÜ vastu esitatud määruskaebuse, millest nähtuvalt on teiste hulgas Harju Infra OÜ vastu esitatud hagis hagejaks ka HK. Samuti HS 23.07.2015 e-kirja KH-le, milles AS Tallinna Vesi vanemjurist selgitab, et Harju Infra OÜ ei ole suutnud sõlmida klientidega nõuetekohaseid veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepinguid, samuti ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga liitumislepingud. Hageja on kohtule esitanud AS Knoke ja HK vahel 14.04.2008 sõlmitud kokkuleppe, millest nähtuvalt on HK kinnitanud, et AS Knoke on alates 15.12.2006 varustanud teda kodutarbimiseks vajamineva gaasiga elamus aadressil Viigimarja 3-1 ning ta ei ole AS-le Knoke gaasi eest maksnud. Nimetatud kokkuleppe punkti 2.1. kohaselt võlgneb HK AS-le Knoke tema poolt tarbitud gaasi eest kokku 19 232,25 krooni ja kohustub tarbitud gaasi eest tasuma poolte vahel kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et tegemist on HK ja AS Knoke vahel sõlmitud võlatunnistusega, mitte gaasi tarbimiseks sõlmitud lepinguga.
23.Hageja leiab, et kostja on avaldanud faktiväite, et hageja ei ole saatnud HK-le arveid. Kohus leidis, et tegemist on ebaõige faktiväitega, kuna hageja poolt kohtule esitatud TV 24.10.2011 e-kirjast HK-le nähtub, et TV on edastanud HK-le viimase poolt tasumata gaasiarved ja viivisarve.
24.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud lauses:” V on saatnud K-le ähvarduskirju ja koguni elamisse sisse tunginud, nõudes arvestite näitamist” on kostja avaldanud faktiväite, et RV on saatnud HK-le ähvarduskirjasid ja tunginud sisse HK elamisse. Kohus asus seisukohale, et eelnimetatud väidete näol on tegemist faktiväidetega. 16.03.2015 toiminud kohtuistungil viitas kostja nimetatud väidete õigsuse tõendamiseks Äripäeva koduleheküljel avaldatud videole. Hageja vaidles nimetatud tõendile vastu, sest kostja ei ole enne asja sisulist arutamist viidanud nimetatud väidete tõendamiseks eelnimetatud videole, antud video on kostja kohtule esitanud teiste asjaolude tõendamiseks. Maakohus määras asjas lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 08.12.2014 ning seega saab kohus asja lahendamisel arvestada üksnes nende avalduste, vastuväidete ja tõenditega, mis olid poolte poolt esitatud hiljemalt 08.12.2014 ning hiljem kohtuistungitel sisulise arutamise raames esitatud uued väited ja avaldused tuleb jätta tähelepanuta. Kohus nõustus hagejaga, et käesoleval juhul saab kohus arvestada kostja poolt esitatud tõendeid vaid selles ulatuses, millisel eesmärgil need kostja poolt kohtu määratud tähajaks esitati. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole enne asja sisulist arutamist viidanud nimetatud väidete tõendamiseks eelnimetatud videole ning antud video on kostja kohtule esitanud teiste asjaolude tõendamiseks, siis ei saa kostja eelnimetatud väite tõendamiseks tugineda Äripäeva koduleheküljel avaldatud videole. Muid tõendeid kostja eelnimetatud väite tõendamiseks esitanud ei ole. Kohus asus seisukohale, et avaldatud faktiväite näol on tegemist ebaõige faktiväitega.
25.Hageja leiab, et lauses: ”Karistuseks kinkis V K-le külmad jõulud, mispeale naisterahvas pöördus kohtusse” on avaldatud järgmised faktiväited: RV kinkis HK-le külmad jõulud. HK pöördus kohtusse. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt avaldatud väite, et RV kinkis HK-le külmad jõulud, näol on tegemist väärtushinnanguga ning HK poolt kohtusse pöördumine on faktiväide, mis on tõene.
26.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses “Soov lepingut sõlmida lõppes rüselusega, mille videot saab vaadata ka Äripäeva veebilehel” on avaldatud alljärgnevad faktiväited: GK on avaldanud soovi RV-ga sõlmida leping. GK soov leping sõlmida lõppes rüselusega. Kohus leidis, et nimetatud väidete näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega. Kostja on nimetatud väidete tõendamiseks viidanud Äripäeva kodulehel avaldatud videole. Kohus leidis, et nimetatud videost nähtub küll hageja ja GK vahel olev rüselus, kuid videost ei nähtu, kes on nimetatud rüseluse algataja ja mis on nimetatud rüseluse põhjuseks. Seega on tegemist ebaõige faktiväitega.
27.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud lauses “Lisaks ebatavalisele vee- ja gaasiteenusele on V majadel kohutav ehituskvaliteet” on avaldatud faktiväide, et RV või tema tellimusel ehitatud majadel on kohutav ehituskvaliteet. Kohus nõustus kostja väitega, et kostja poolt avaldatud väite, et RV tellimusel ehitatud majadel on kohutav ehituskvaliteet, näol on tegemist väärtushinnanguga.
28.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses “Maju ostes ei andud V tulevastele elanikele tutvumiseks ühtegi projekti” on avaldatud faktiväide, et maju müües ei andnud RV tulevastele elanikele tutvumiseks ühtegi projekti. Kohus leidis, et nimetatud väite näol on
tegemist ebaõige faktiväitega. Kohus leidis, et kostja poolt esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist kostja poolt avaldatud väide, et RV maju müües ei andnud tulevastele elanikele tutvumiseks ühtegi projekti. Tsiviilasjas nr 2-08-65662 esitatud eksperthinnang Harjumaal, Sauel, Viigimarja 17-1 asuva ehitise ehituskvaliteedist käsitleb vaid ühe elamuboksi ehituskvaliteeti ning ei tõenda, et Sauel asuva Kadaka elurajooni elanikele ei oleks maju müües projekte üldse antud. Kohus leidis, et asjaolu, et ühele RV-lt elamu ostjale ei ole antud korrektset ehitusprojekti, põhjal ei saa teha üldistavat järeldust, et RV ei andnud maju müües tutvumiseks ühtegi projekti.
29.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud lauses “Majadel ei ole kasutuslube” on kostja avaldanud faktiväite, et majadel ei ole kasutuslube. Kohus leidis, et eelnimetatud väite näol on tegemist ebaõige faktiväitega. Kostja esitas nimetatud faktiväite tõendamiseks tsiviilasjas nr 2-08-64662 16.02.2010 esitatud eksperthinnangu, mille punktidest 2.1.2, 2.1.3 a 2.1.4 nähtub, et projektidokumentatsioon ei vasta seaduse nõuetele, Tallinna Ringkonnakohtu otsuse samas tsiviilasjas ning Sauel Viigimarja 5-2 asuva ehitise ülevaatuse akti. Kohus leidis, et eelnimetatud tõendid käsitlevad vaid 2 elamut, so Sauel Viigimarja 17-1 ja Viigimarja 5-2 elamut, mitte kõiki hagejaga seotud äriühingute poolt ehitatud ja müüdud elamuid ning eelnimetatud tõenditest ei nähtu, kas nimetatud elamutel oli kasutusluba või mitte. Kohus leidis, et nimetatud tõenditest ei saa teha üldistust, et RV poolt müüdud majadel ei olnud kasutusluba.
30.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud lauses “ (...) alustades sellest, et ehitatud majad ei vasta detailplaneeringule ja neil olnud müümise hetkel korrektset projekti, rääkimata kasutusloast” on avaldatud alljärgnevad faktiväited: Kadaka elamurajoonis ehitatud majad ei vasta detailplaneeringule. RV-ga seotud äriühingute poolt müüdud majadel ei olnud müümise hetkel korrektset projekti. Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud väite, et Kadaka elamurajoonis ehitatud majad ei vasta detailplaneeringule, näol on tegemist ebaõige faktiväitega. Kostja on nimetatud faktiväite tõendamiseks esitanud 16.02.2010 tsiviilasjas nr 2-08-64662 esitatud eksperthinnangu, millega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et Saue, Viigimarja 17-1 ehitis ei vasta detailplaneeringule. Asjaolu kohta, et ka teised RV või temaga seotud äriühingute poolt ehitatud majad ei vasta detailplaneeringule, tõendeid esitatud ei ole. Kohus leidis, et asjaolust, et üks RV poolt ehitatud maja ei vasta detailplaneeringule, ei saa teha sedavõrd üldistavat järeldust, et kõik RV poolt ehitatavad majad ei vasta detailplaneeringule. Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud väite, et RV-ga seotud äriühingute poolt müüdud majadel ei olnud müümise hetkel korrektset projekti, puhul on samuti tegemist ebaõige faktiväitega. Kostja on nimetatud faktiväite tõendamiseks esitanud 16.02.2010 tsiviilasjas nr 2-08-64662 esitatud eksperthinnangu, samas tsiviilasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja Sauel Viigimarja 5-2 asuva ehitise ülevaatuse akti nr 080318, milles on loetletud üles suur kogus ehitusvigasid ja puuduseid nimetatud elamus. 16.03.2015 kohtuistungil on kostja sisulise arutamise raames eelnimetatud faktiväite tõendamiseks viidanud ka artiklile „Tere tulemast Eesti Metsikusse Läände“. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kuivõrd kostja ei ole enne asja sisulist arutamist viidanud nimetatud väite tõendamiseks artiklile ning antud artikli on kostja kohtule esitanud teiste asjaolude tõendamiseks, siis ei saa kostja eelnimetatud väite tõendamiseks esitatud artiklike tugineda. Kohus märkis, et esitatud tõenditega on kostja tõendanud, et Sauel Viigimarja 17-1 asuval ehitisel ei olnud korrektset projekti, kuid asjaolu, et ka teistel hagejaga seotud äriühingute poolt müüdud majadel ei olnud müümise hetkel korrektset projekti, kostja tõendanud ei ole. Sealhulgas ei tõenda ehitise ülevaatuse akt, et Sauel Viigimarja 5-2 asuval elamul ei olnud korrektset projekti.
31.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud lauses ”Näiteks taotles V ilma majaomaniku nõusolekuta kastutusloa 2007.a. müüdud majale alles aastal 2009, kui omanik AK esitas Vle nõudekirja, soovides ehitusvigadega majale garantiiremonti” on avaldatud järgmised faktiväited: RV on 2009.a. ilma majaomaniku nõusolekuta taotlenud kasutusluba 2007.a. müüdud majale. AK on saatnud RV-le nõudekirja ning et vastava nõudekirja edastamine oli seotud kasutusloa taotlemisega RV poolt. Kostja on seiskohal, et kostja on avaldanud faktiväite, et RV on 2009.a. ilma majaomaniku nõusolekuta taotlenud kasutusluba 2007.a. müüdud majale. Teist faktiväidet ei ole kostja avaldanud. Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud väite, et RV on 2009.a. ilma majaomaniku nõusolekuta taotlenud kasutusluba 2007.a. müüdud majale, näol on tegemist õige faktiväitega. Kostja on esitanud kohtule 24.10.2009 AK nimel esitatud kasutusloa taotluse Saue linnas Viigimarja 17-2 asuvale ehitisele. Kohus leidis, et võrreldes 24.10.2009 AK nimel esitatud kasutusloal olevat AK allkirja ning 28.03.2010 AK poolt AS-le Knoke edastatud nõudekirjal olevat AK allkirja, siis allkirjad erineva üksteisest märkimisväärselt ning tegemist ei ole sama isiku poolt antud allkirjaga. Kuivõrd vaidlust pole selle üle, et Sauel Viigimarja 17-2 maja on ostnud AK ning ehitusseaduse § 33 lg 8 kohaselt kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik, siis 24.09.2009 sai Saue linnas Viigimaraja 17-2 ehitisele taotluse esitada üksnes selle omanik AK. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et AK oleks andnud hagejale volituse kasutusloa taotlemiseks temale kuuluvale elamule. Kohus leidis, et väidet, et AK on saatnud RV-le nõudekirja seoses kasutusloa taotlemisega RV poolt, kostja avaldanud ei ole. Kostja on avaldanud väite, et AK esitas V-le nõudekirja, soovides ehitusvigadega majale garantiiremonti. Kostja on nimetatud faktiväite tõendamiseks esitanud AK 28.03.2010 nõudekirja AS-le Knoke. Hageja väitis, et sellist nõudekirja hageja AK poolt kunagi saanud ei ole. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on AK koostanud nõudekirja AS-le Knoke. Nimetatud nõudekirjast nähtuvalt viitab AK korduvatele varasematele pöördumistele seoses ehitusvigadega ning nõuab AS-lt Knoke garantiitööde tegemist tema majas Viigimarja 17-2. Seega on kostja poolt avaldatud väite, et AK on saatnud RV-le nõudekirja soovides ehitusvigadega majale garantiiremonti, näol tegemist õige faktiväitega.
32.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud lauses “K kirjutas nõudekirjas, et V on Saue linnavalitsuselt kasutusloa taotlenud ilma vajalike dokumentide ja ekspertiisita” on avaldatud faktiväide, et RV on Saue linnavalitsuselt taotlenud kasutusloa ilma vajalike dokumentideta. Kohus leidis, et tegemist on õige faktiväitega. Kostja on väite tõendamiseks esitanud AK 28.03.2020 nõudekirja AS-le Knoke, milles AK viitab kasutusloa vormistamisele tema majale ilma vajalike dokumentideta, tema nõusolekuta ja maja ülevaatuseta, Saue linnas Viigimaja 17-2 kasutusloa taotluse, milles osas on kohus eelnevas punktis tuvastanud, et see ei ole allkirjastatud AK poolt ja tsiviilasjas nr 2-08-64662 Saue linnas Viigmarja 17-1 asuva ehitise ehituskvaliteedi ekspertiisi, mille punktis 2.5 nähtuvalt kasutusloa taotluse lehel 3/3 puuduvad andmed riigilõivu tasumise aja kohta ja esitatavate dokumentide loetelu. Kohus leidis, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et RV on esitanud Saue linnavalitsusele Sauel Viigimarja 17-2 asuvale ehitisele kasutusloa taotluse ilma vajalike dokumentideta.
33.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses “ Keegi ei ole nõus ostma kinnisvara, kus vesi, gaas ja tänavavalgustus sõltuvad tavapärase müün-osta asemel ühe inimese tujudest” on avaldatud faktiväide, et tänavavalgustuse või mistahes teenuse osutamine Kadaka elurajoonis sõltub RV tujudest. Kohus leidis et tegemist on väärtushinnanguga, sest asjaolu, kas tänavavalgustuse korrashoid või mistahes teenuse osutamine sõltub ühe isiku, sh RV tujudest, ei ole võimalik kohtumenetluses kontrollida.
34.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses “...selle ontliku fassaadi taga tegutseb aga pahatahtlik kinnisvaraarendaja, vee-ettevõtja ning gaasitarnija” on avaldatud faktiväide, et RV on kinnisvaraarendaja, vee-ettevõtja ja gaasitarnija ning väärtushinnangud - ontliku fassaadi taga ja pahatahtlik kinnisvaraarendaja. Kohus märkis, et on eelnevalt leidnud, et väite, et RV on kinnisvaraarendaja, vee-ettevõtja ja gaasitarnija, näol on tegemist õige faktiväitega. Väidete - ontliku fassaadi taga ja pahatahtlik kinnisvaraarendaja - näol on tegemist väärtushinnanguga.
35.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses “RV-l on isiklikult kaks kohtuvaidlust” on avaldatud faktiväide, et RV-l on isiklikult kaks kohtuvaidlust. Kohus asus seisukohale, et tegemist on faktiväitega, mille tõesust ei ole kostja tõendanud. Vaidlust pole selle üle, et hagejal isiklikult on olnud kohtuvaidlus Elisa Eesti AS-ga, kuid artiklite avaldamise ajaks oli nimetatud kohtuvaidlus ammu lõppenud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli hagejaga seotud äriühingutel Sauelemme Invest OÜ ja AS Knoke kohtuvaidlus ühe Saue Kadaka elurajooni elanikuga ja Harju Infra OÜ-l on pooleli kohtuvaidlus Kadaka elurajooni elanikega, kuid nimetatud kohtuasjades ei ole pooleks RV isiklikult.
36.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses “V-ga veelepingu sõlmimiseks on kohtusse pöördunud Saue Kadaka elurajooni 31 perekonda” on avaldatud faktiväide, et RV-ga veelepingu sõlmimiseks on kohtusse pöördunud Saue Kadaka elurajooni 31 perekonda. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et tegemist on õige faktiväitega. MR jt hagis Harju Infra OÜ vastu esitatud määruskaebusest nähtuvalt on 31 isikut pöördunud kohtusse Harju Infra OÜ vastu seoses lepingu sõlmimise nõudega.
37.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses „Lisaks paberite ja dokumentidega manipuleerimisele on V kasutanud kohtus valet vandunud tunnistajat.” on avaldatud järgmised faktiväited: RV on paberitega ja dokumentidega manipuleerinud. RV on kasutanud kohtus valet vandunud tunnistajat. Kohus leidis, et väite, et RV on paberitega ja dokumentidega manipuleerinud, näol on tegemist väärtushinnanguga. Kohus leidis, et väite, et RV on kasutanud kohtus valet vandunud tunnistajat, näol on tegemist ebaõige faktiväitega. Nimetatud väite tõendamiseks on kostja esitanud MP sellekohase kinnituse, mille väidetavalt MP esitas Tallinna Ringkonnakohtule, tunnistades sellega üles valeütluste andmise. Kohus leidis, et eelnimetatud allkirjastamata paber, mis kannab küll nime „teade seoses minu poolt 16. mail 2011 antud ütlustega tsiviilasjas nr 2-08-64662“ ei tõenda kostja väidet, et hageja on kohtus kasutanud valet vandunud tunnistajat. Esiteks on nimetatud teade allkirjastamata ja on teadmata, kas MP on sellise paberi üldse koostanud ning teiseks ei ole kostja tõendanud, et MP oleks eelnimetatud teate Tallinna Ringkonnakohtule esitanud.
38.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud lausetes: ”Tunnistaja MP oli tema kunagine äripartner, kellele V jäi P sõnul võlgu üle kuue miljoni krooni. V lubas vanale äripartnerile, et tasub võla kui P kallutatud tunnistuse annab. ” on avaldatud alljärgnevad faktiväited: MP on RV äripartner. RV jäi MP-le võlgu üle 6 miljoni krooni. RV lubas oma äripartnerile, et tasub võla kui P kohtus kallutatud tunnistuse annab. Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud eelnimetatud väidete näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega. Kostja on nimetatud väidete õigsuse tõendamiseks esitanud MP poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud teate seoses tema poolt 16. mail 2011.a. antud ütlustega tsiviilasjas nr 2-08-64662. Kohus on leidnud, et nimetatud tõend tuleb jätta tähelepanuta, kuna tegemist on allkirjastamata paberiga ja pole teada, kes on selle koostanud. Samuti ei ole tõendatud, et nimetatud paber oleks esitatud Tallinna Ringkonnakohtule tsiviilasja nr 2-08-64662 raames. Kohus leidis, et kostja ei ole
tõendanud, et isik nimega MP oleks olnud RV äripartner. Hageja on tunnistanud, et tema äripartneriks oli MP. Kostja ei ole ka tõendanud, et RV jäi MP-le võlgu üle 6 miljoni krooni ja RV lubas oma äripartnerile, et tasub võla kui P kohtus kallutatud tunnistuse annab.
39.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses „Tsiviilasi oli RV ja Saue Kadaka elurajooni elaniku vahel, kes soovis RV-lt ostetud rohkete ehitusvigadega majas garantiiremonti, on avaldatud järgnevad faktiväited: RV ja Saue Kadaka elurajooni elaniku vahel oli tsiviilasi, milles elanik soovis RV-lt ostetud rohkete ehitusvigadega majas garantiiremonti. RV-lt on Saue Kadaka elurajoonis ostnud mistahes isik maja ja nõudnud seetõttu garantiiremonti. Kohus nõustus pooltega, et tegemist on faktiväitega. Nimetatud väite tõendamiseks on kostja esitanud tsiviilasjas nr 2-08-64662 esitatud Sauel Viigimarja 17-1 asuva ehitise ehituskvaliteedi eksperthinnangu, Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2012 otsuse tsiviilasjas 2-08-64662, millest nähtuvalt on hagi esitatud AS Knoke ja Sauelemme Invest OÜ vastu ja nõudeks on lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine ja nõude aluseks on elamu üleandmise ajal esinenud puudused ja nende kõrvaldamine. Kohus on asunud seisukohale, et RV on AS-ga Knoke ja Sauelemme Invest OÜ-ga seotud isikuks ja otseseks kasusaajaks, seega on hagi esitatud hagejaga seotud äriühingute vastu. Kohus leidis, et õige on küll hageja väide, et nimetatud kohtuasjas ei ole nõudeks garantiiremondi teostamine, samas on vaidlus seotud hagejaga seotud äriühingute poolt ehitatud ja müüdud ehitisel olevate puudustega ning kostja on eksinud küll õiguse termini kasutamisel, mis aga ei tee kostja poolt avaldatud väidet ebaõigeks.
40.Hageja leiab, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, et RV-ga ühendust saada on peaaegu võimatu. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et kostja poolt avaldatud väite, et RVga ühendust saada on peaaegu võimatu, näol on tegemist väärtushinnanguga.
41.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses: „Ka V kodutänavas Sauel ei leia me võimalust, kuidas ärimehega kontakti saada, seda kahel korral“ ja artiklile lisatud pildis selgitusega „V koduõu Sauel“ on avaldatud faktiväited, et tegemist on RV kodutänavaga ning, et tegemist on RV koduõuega. Samuti leiab hageja, et kostja avaldatud lauses „Õuel seisab viis sõiduautot ja kaubik, RV-le kuuluva musta maasturiga lahkub moekalt riietatud naisterahvas“ – on avaldatud faktiväide, et RV-le kuulub must maastur. Kohus leidis, et eelnimetatud väidete näol ei ole tegemist ebaõigete faktiväidetega. Kuna tegemist ei ole hageja au teotava faktiväitega, siis on nimetatud väidete ebaõiguse tõendamiskoormis hagejal ning hageja nimetatud faktiväidete ebaõigsust tõendanud ei ole.
42.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses „(...) Bulgaaria ajakirjaniku AD sõnul ei ole Eesti äriregistris oleva isikukoodiga MB olemas“ on avaldatud faktiväide, et MB ei ole olemas. Kostja leiab, et sellist faktiväidet ei ole avaldatud. Kostja hinnangul on avaldatud väide, et Bulgaari ajakirjaniku AD sõnul ei ole MB olemas. Kohus leidis, et kostja poolt on avaldanud faktiväide, et Eesti äriregistris oleva isikukoodiga MB pole olemas. Arvestades kogu artikli sisu saab nimetatud väitest mõistlik lugeja aru, et MB pole olemas. Nimetad faktiväite tõendamiseks on kostja esitanud e-kirja vahetuse, millest nähtuvalt kostja ajakirjanik pöördus ajakirjaniku AD poole uurimaks MB kontaktandmeid ja vastuseks sai ajakirjanik, et sellise nime ja isikukoodiga isikut ei eksisteeri Bulgaaria äriregistri andmete kohaselt. Hageja kinnitab, et MB on olnud olemas, temaga on tehtud väärtpaberitehing aktsiate ülekandmiseks, mille eelduseks on ka arveldusarve omamine antud juhul Swedbankis. Tänaseks on MB surnud, mistõttu teda tänaseks tõepoolest ei ole olemas. Asjaolu, et ajakirjanik AD ei ole leidnud MB nimelist isikut Bulgaaria äriregistrist ei tõenda,
et sellenimelist isikut ei olnud artikli avaldamise ajal olemas. Kohus leidis, et kostja poolt on avaldatud ebaõige faktiväide, et MB pole olemas.
43.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses: “Tal on juba ammu kriminaalid ja tankistid tegutsemas” on avaldatud faktiväide, et hageja huvides on tegutsemas kriminaalid ja tankistid. Kostja leiab, et tegemist kohase väärtushinnanguga. Kohus leidis, et kui isiku kohta avaldatakse, et tema huvides tegutsevad kriminaalid ja tankistid, siis ei ole tegemist mitte arvamuse avaldamisega, vaid asjaolu, st faktiväite avaldamisega. Kuna kostja ei ole tõendanud nimetatud faktiväite õigsust, siis on kostja poolt avaldatud väite, et hageja huvides on tegutsemas kriminaalid ja tankistid, näol tegemist ebaõige faktiväitega. Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses: “Neil on isegi oma notarid, kes neil asju ajavad“ on avaldatud faktiväide, et RV-l on oma notarid, kes tema huvides asju ajavad. Kohus asus seisukohale, et eelnimetatud väite näol on tegemist faktiväitega ning kuna kostja ei ole tõendanud nimetatud faktiväite õigsust, siis on kostja poolt avaldatud väite, et hagejal on oma notarid, kes tema asju ajavad, näol tegemist ebaõige faktiväitega.
44.Hageja leiab, et kostja on avaldanud faktiväite, et MTÜ Saue Kadaka Elamurajooni Seltsi esimehe TV sõnul ei oleks üllatav, kui V Knoke likvideeriks. Kohus nõustus kostjaga, et eelnimetatud väite näol on tegemist väärtushinnanguga.
45.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses: “RV on 29. aprillil toimunud kohtuistungil teatanud, et kõik Kadaka elurajooni elanikud on temaga rahul ning et tema kuuleb esimest korda, et tema ettevõtluskultuur ja lepinguteta äriajamine ei ole Kadaka elurajooni inimestele meelt mööda.” on avaldanud ebaõige faktiväite, et 29. aprillil toimunud kohtuistungil on RV teatanud, et kõik Kadaka elurajooni elanikud on temaga rahul ning tema kuuleb esimest korda, et tema ettevõtluskultuur ja lepinguteta äri ajamine ei ole Kadaka inimestele meeltmööda. Kohus leidis, et tegemist on ebaõige faktiväitega, sest selle tõendamiseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Hageja leiab, et eelnimetatud lauses on avaldatud ebaõige faktiväide, et RV ajab äri ilma lepinguteta. Kohus leidis, et eelnimetatud lausest võib mõistlik lugeja aru saada, et on avaldatud väide, et RV ajab äri ilma lepinguteta. Nimetatud väite õigsuse tõendamiseks on kostja esitanud AK kirja, milles on märgitud, et RV keeldus lepingut sõlmimast ning ta on nõus maksma teenuse eest, mida on kasutanud, aga igal juhul peal olema selles sõlmitud ka teenuse pakkuja ja tarbija vahelised lepingulised suhted. AK on nii gaasilepingute kui kõikidel muudel teemadel saatnud hagejale 22 e-maili, kahjuks ei ole vastust seni saanud ühelegi neist. Samuti on esitatud AS Tallinna Vesi vanemjurist HS 23. juuli 2013 e-kiri KH-le, mille kohaselt on Kadaka elurajooni elanikud korduvalt avaldanud rahulolematust Harju Infra OÜ teenusega ning sellega, et viimane ei ole nendega sõlminud nõuetekohaseid lepinguid. Kohus leidis, et eelnimetatud tõenditest nähtub, et RV ja temaga seotud äriühingud ei ole Saue Kadaka elurajooni elanikega sõlminud korrektseid veevarustuse-ja reovee ärajuhtimise ja gaasilepinguid ning kostja poolt avaldatud väide, et RV ajab äri ilma lepinguteta on õige.
46.Hageja leiab, et kostja avaldatud lausetes: “Viis kuud üritasin ma Teiega esimest korda ühendust saada. Sellest on läinud viis kuud. Olen helistanud Teie kontorisse. Ja ma ei ole teiega ühendust saanud.“ on avaldatud järgmised faktiväited: Artikli autor on üritanud viie kuu jooksul hagejaga ühendust saada. Artikli autor on saatnud RV-le kirjasid. Kohus leidis, et kostja poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja ajakirjanik on üritanud RV-ga ühendust saada ajavahemikus 14.12.2012 kuni 30.04.2014, s.o. 5 kuu jooksul, kuid see ei ole tal õnnestunud ning seega ei ole kostja avaldanud ebaõigeid faktiväiteid.
47.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud lauses: Äripäev kirjutas eelmisel reedel, kuidas vägivaldne ärimees Saue Kadaka elurajoonis äri ajab.” on avaldatud faktiväide, et RV on vägivaldne. Kohus märkis, et on eelnevalt leidnud, et kostja poolt avaldatud väites, et RV on vägivaldne, jääb mulje, et autorile on teada mingid asjaolud RV poolt vägivalla kasutamisest, seega on tegemist kaudse faktiväitega ja kostjal tuleb tõendada, et RV on vägivaldne. Samuti on kohus leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et kostjale oleks teada faktilised asjaolud, mille alusel saaks väita, et RV on vägivaldne. Kohus leidis et sellise väite põhjendatust ei ole kostja tõendanud ning seega on tegemist kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega.
48.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses: “RV on Saue Kadaka elurajooni arendaja, veeettevõtja ja gaasitarnija, kes omab vee- ja gaasitorustikku.“ on avaldatud faktiväide, et RV füüsilise isikuna omab vee- ja gaasitorustikku. Kostja väitel ei ole ta sellist väidet avaldanud. Kohus leiab, et mõistlik inimene võis artiklist aru saada, et RV või temaga seotud äriühingud omavad vee- ja gaasitorustikku, sest antud artiklis räägitakse RV-ga seotud AS-st Knoke ning seega ei ole kostja avaldanud faktiväidet, et RV füüsilise isikuna omab vee- ja gaasitorustikku.
49.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses:” (...) kes keeldub kinnisvaraomanikega sõlmimast korrektseid lepingud” on avaldatud faktiväide, et RV või temaga seotud äriühingud keelduvad sõlmimast kinnisvaraomanikega korrektseid lepingud. Kostja on nimetatud väite õiguse tõendamiseks esitanud MR jt hagis Harju Infra OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-12-52564 esitatud määruskaebuse, millest nähtuvalt 31 Kadaka elurajooni elanikku on esitanud hagi Harju Infra OÜ vastu selleks, et saavutada lepingu sõlmimine enda ja Harju Infra OÜ vahel. Kohtule esitatud eelnimetatud määruskaebusest nähtuvalt ei ole Kadaka elurajooni elanikel vee-ettevõtjaga lepingut sõlmitud ja Harju Infra OÜ on keeldunud tarbijatega igasugustest lepingueelsetest läbirääkimistest, elanikele saadetud lepingutes puuduvad rekvisiidid veeettevõtja kohta ja puudus selline oluline punkt nagu hinnakiri. Kohus leidis, et esitatud tõendiga on leidnud tõendamist, et RV, kes on füüsilise isikuna otsene kasusaaja ja omanik OÜ-s Harju Infra, keeldub kinnisvaraomanikega sõlmimast korrektseid lepinguid ning kostja on avaldanud õige faktiväite.
50.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses: “(...) taluda tuleb arendaja öiseid külastusi gaasinäitude kontrollimiseks ja sundi kirjutada alla ebakorrektsele lepingule, asi on jõudnud füüsilise vägivallani” on avaldatud faktiväide, et RV on käinud öösel kellegi juures näite kontrollimas või öösiti Saue Kadaka elurajooni elanikke külastanud. Hageja on sundinud allkirjastama ebakorrektseid lepinguid. Kohus leidis, et väite, et RV käib öösel Saua Kadaka elurajooni elanike juures näite kontrollimas, näol on tegemist õige faktiväitega. Nimetatud väite õiguse tõendamiseks on kostja esitanud AS Äripäeva koduleheküljel avaldatud video ja Karelli Ehitus 30.aprili 2013 e-kirja, milles kinnitatakse, et RV koputas AK uksele kell üks öösel ja soovis gaasinäitu vaatama tulla Kohus leidis, et kostja poolt viidatud videos ei väida üksi Kadaka elurajooni elanik, et RV käib öösel gaasinäite kontrollimas, kuid Karelli Ehitus 30. aprilli 2013 e-kiri MJ-le kinnitab nimetatud väite õigsust.
51.Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud väite, et RV on sundinud allkirjastama ebakorrektseid lepinguid sisaldab faktiväidet, et RV on sundinud allkirjastama lepinguid ja väärtushinnangut, et tegemist on ebakorrektsete lepingutega. Kas leping on korrektne või ebakorrektne on tegemist hindaja subjektiivse arvamusega. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et RV on sundinud allkirjastama lepinguid ning seega on nimetatud faktiväide ebaõige.
52.Hageja leiab, et lauses: ”nüüd on FairWorks ja Knoke kustutatud” on avaldatud ebaõige faktiväide, et artikli avaldamise seisuga on AS Knoke registrist kustutatud. Kostja leiab, et tegemist on õige faktiväitega, sest ajakirjanik ei ole jurist ning artikli avaldamise ajal ajakirjanik lähtus sellest, et AS Knoke osas oli äriregistrisse tehtud ettevõtte kohta kandemäärus registrist kustutamiseks ning on oma väite tõendamiseks esitanud AS Knoke kohta väljavõtte äriregistri teabesüsteemist, millest nähtuval on tehtud 08.05.2013 kandemäärus registrist kustutamiseks ja nimetatud määrus on jõustunud 07.06.2013. Kohus nõustus kostjaga, et asjaolu, et artikli avaldamise ajaks ei olnud 08.05.2013 kandemäärus AS Knoke registrist kustutamiseks veel jõustunud, ei tähenda, et kostja ajakirjanik ei oleks tohtinud määrusele tugineda ning asus seisukohale, et tegemist on õige faktiväitega.
53.Hageja leiab, et kostja avaldatud lauses: ”V-ga veelepingu sõlmimiseks on kohtusse pöördunud ka Saue Kadaka elurajooni 31 perekonda” on avaldatud faktiväide, et RV vastu on mistahes isik veelepingu sõlmimiseks kohtusse pöördunud. Kostja väite, et RV-ga veelepingu sõlmimiseks on kohtusse pöördunud Saue Kadaka elurajooni 31 perekonda, tõendamiseks on kostja esitanud MR jt hagis Harju Infra OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-1252564 esitatud määruskaebuse, millega on leidnud tõendamist, et RV-ga seatud äriühingu OÜ-ga Harju Infra veelepingu sõlmimiseks on kohtusse pöördunud Saue Kadaka elurajooni 31 perekonda. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et RV on asutaja, osanik, aktsionär või juhatuse liige kostja poolt avaldatud artiklites nimetatud äriühingutes ning mõistliku inimese arusaama järgi võib nimetada RV füüsilise isikuna gaasi- ja vee-ettevõtjaks. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt avaldatud faktiväite, et RV vastu on mistahes isik veelepingu sõlmimiseks kohtusse pöördunud, näol on tegemist õige faktiväitega.
54.Hageja leiab, et veebilehtedel http://bark.phon.ioc.ee/tsab/p/play?trans=3253 ja http://www.podcastdirectory.com/episodes/%C3%A4rip%C3%A4ev-eetris-2013-05-1422676836.ht olevas saates „Äripäev Eetris 2013-05-14“: lauses „ettevõtja RV (...) on muutnud selle elamise seal maapealseks põrguks“ on avaldatud faktiväite, et RV on elamise Kadaka elurajoonis muutnud maapealseks põrguks. Kohus leidis, et nimetatud väite näol on tegemist väärtushinnanguga. Hageja leiab, et eelnimetatud saates on hr H esitanud faktiväite, et hageja on Kadaka elurajoonis elamuid arendanud ja müünud. Kohus leidis, et tegemist on faktiväitega, et RV on Kadaka elurajoonis elamuid arendanud ja müünud ning see on õige. Hageja leiab, et eelnimetatud saates avaldatud lausetes: „Ja just seetõttu leidis aset ka see kaklus (...) GK vahel, kuna K polnud nõus sellisele lepingule alla kirjutama, siis see konkreetne lepingu sõlmimine väljus igasugustest viisakuse normidest ja piiridest (...) läks lausa vägivaldseks“ sisaldab faktiväidet, et aset leidis kaklus RV ja GK vahel ja väärtushinnangut, et lepingu sõlmimine väljus igasugustest viisakuse normidest ja piiridest ning läks lausa vägivaldseks. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et väite, et aset leidis kaklus RV ja GK vahel, näol on tegemist faktiväitega. Kohus tuvastas, et tõendamist pole leidnud, et RV ja GK vahel oleks aset leidnud kaklus, mistõttu on nimetatud faktiväide ebaõige. Hageja leidis, et eelnimetatud saates avaldatud lausetes:„ (...) pigem see käib sellise rusikate vehkimise, suurte emotsioonide, kohtuvaidluste ja kõige sellise taustal“ – sisaldab faktiväidet, et lepingute sõlmimisega kaasnes rusikatega vehkimine ja suured emotsioonid ning kohatuid väärtushinnanguid, mille kohaselt RV-ga lepingute sõlmimine oleks väljunud igasugustest viisakuse normidest ja piiridest ning läinud lausa vägivaldseks. Kohus leidis, et eelnimetatud väite näol on tegemist väärtushinnanguga. Hageja leiab, et eelnimetatud saates avaldatud lausetes„ (...) kuidas saab sõltuda nende eest tasumine ja selle teenuse saamine ühest nö kergelt vägivaldsest ettevõtjast“ sisaldab faktiväidet, et RV
on vägivaldne. Kohus märkis, et on eelnevalt leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et kostjale oleks teada faktilised asjaolud, mille alusel saaks väita, et RV on vägivaldne. Kohus leiab, et sellise väite põhjendatust ei ole kostja tõendanud ning seega on tegemist kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega. Hageja leiab, et eelnimetatud saates hr H ja pr J väidavad, et pr J üritas võtta 5 kuu jooksul RV-ga ühendust erinevate telefoninumbrite ja meiliaadresside vahendusel. Kohus märkis, et on tuvastanud, et tegemist on õige faktiväitega. Hageja leiab, et eelnimetatud saates on avaldatud ebaõige faktiväide, et RV tuntuim ettevõte on Knoke. Hageja leiab, et AS Knoke ei olnud saate eetrisse minemise ajal hagejale kuuluv äriühing, mistõttu on tegemist ebaõige faktiväitega. Kohus leidis, et kuna hageja on kuulunud varasemalt AS Knoke omanike ja juhtorganite liikmete ringi, on tegemist õige faktiväitega.
55.Maakohus leidis, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus täidetuks. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt tuleb ebaõiged andmed ümber lükata või avaldada nende suhtes parandus sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane ehk sõltumata sellest, kas kostja teadis andmete ebaõigsusest või oleks pidanud teadma. Hageja on palunud, et kostja lükkaks avaldatud ebaõiged faktiväited ümber samal viisil, kus kostja ebaõiged andmed avaldas.
56.Kohus märkis, et hageja on esitanud oma versiooni ümberlükkamise avaldusest, kuid esitatud kujul ei saa kohus kohustada kostjat andmeid ümber lükkama, sest hageja on avalduses nõudnud ka nende faktiväidete ümberlükkamist, mis kohtu hinnangul ei ole ebaõiged ja mitmed väited, mida hageja on palunud kostjal ümber lükata, on kohtu hinnangul väärtushinnangud, mille ümberlükkamist ei saa kostjalt nõuda. Kohus nõustus kostjaga, et osade ebaõigete faktiväidete puhul ei ole hageja esitanud selgeid ja täidetavaid nõudeid. Näiteks ei saa kostja avaldada väidet, et hageja ei ole üleüldiselt, igapäevaselt, minekus, olevikus ja tulevikus vägivaldne.
57.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama kostja poolt avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited: - RV füüsilise isikuna on kohtumenetluse pooleks; - RV-ga lepingu sõlmimiseks peab kaklema; - RV on vägivaldne; - RV kasutab nii ehituses kui suhtluses klientidega füüsilisi ja juriidilisi jõumeetodeid; - RV on saatnud HK-le ähvarduskirjasid ja tunginud sisse HK elamisse; - GK soov lepingut sõlmida lõppes rüselusega; - RV maju müües ei andnud tulevastele elanikele tutvumiseks ühtegi projekti; - Kadaka elurajoonis ehitatud majad ei vasta detailplaneeringule; - RV maju müües ei andnud ostjatele tutvumiseks ühtegi projekti; - RV-l on isiklikult kaks kohtuvaidlust; - RV on kohtus kasutanud valet vandunud tunnistajat; - MP on RV äripartner; - RV jäi MP-le võlgu üle 6 miljoni krooni; - RV lubas oma äripartnerile, et tasub võla kui P kohtus kallutatud tunnistuse annab; - MB pole olemas; - RV huvides on tegutsemas kriminaalid ja tankistid; - RV-l on oma notarid;
-
-
RV on 29. aprillil toimunud kohtuistungil teatanud, et kõik Kadaka elurajooni kliendid on temaga rahul ning et tema kuuleb esimest korda, et tema ettevõtluskultuur ja lepinguteta äriajamine ei ole Kadaka inimestele meelt mööda; RV on vägivaldne; RV on sundinud allkirjastama lepinguid.
58.Kohus leidis, et põhjendatud on lükata ümber väited selliselt, et kostja kinnitab, et tema poolt avaldatud faktiväited on valed ja ei vasta tegelikkusele. Kohus leidis, et nimetatud viisil tuleb 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest avaldada teated ajalehe Äripäeva võrguväljaandes esileheküljel kestvusega vähemalt 5 tööpäeva ja Äripäeva paberväljaandes artiklite kaupa samal viisil, kui avaldati artiklid 10.05.2013 ja 13.05.2013 Äripäeva paberväljaannetes (sama värv, sama kirjatüüp, sama asukoht väljaandes, sama kirjasuurus ja visuaalne paiknemine). Kohus leidis, et eeltoodud kohustus ei ole kostjale liigselt koormav ning täidab oma eesmärki sel viisil, et avalikkust teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete avaldamisest. Samuti leidis kohus, et kostjat tuleb kohustada 15 kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ümber lükkama saates „Äripäev Eetris“ hageja suhtes avaldatud ebaõiged andmed selle kohta, et hageja on vägivaldne.
59.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1046 lg-s 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on õigusvastane isiku au teotamine.
60.Hageja heitis kostjale ette hageja isiku kujutise õigusvastast kasutamist. Kohus leidis, et kostja on avaldanud artikli teemal, mille vastu oli ülekaalukas avalik huvi ning sellise artikli juurde on igati põhjendatud avaldada ka seotud isiku kujutised. Kuna artikkel on avaldatud hagejaga seotud äriühingute tegevuse kohta, siis hagejast kujutise avaldamine artikli juures ei kahjusta hagejat ülemäära. Kohus asus seisukohale, et kostjal oli õigus avaldada 10.05.2013.a Äripäeva esikaanel ning 13.05.2013.a. Äripäevas sisalduvate artiklite juures hageja kujutist ning kostja ei ole rikkunud isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg-t 2. Seega ei anna Äripäevas sisalduvate artiklite juures hageja kujutise avaldamine alust hagejal nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.
61.Hageja leidis, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohus märkis, et ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-143-09, p 16). Kohtuasjas nr 3-2-1-83-10 selgitas Riigikohus, et au ja head nime on kahjustav mistahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud väärtushinnangutel justkui kasutaks hageja kohtumenetluses taktikat, milleks on vastaspoole kurnamine; kõigil RV tellimusel ehitatud majadel on kohutav kvaliteet; tänavavalgustuse osutamine Kadaka elurajoonis sõltub RV tujudest; ettevõtja RV on muutnud elu maapealseks põrguks; RV on vägivaldne, ebameeldiv ja vastik, on Eesti kultuuriruumis selgelt halvustava tähendusega. Seejuures ei ole kostja suutnud tõendada objektiivseid asjaolusid, millele tuginedes saaks kostja avaldada niivõrd halvustavaid hinnanguid hageja suhtes. Maakohus leidis, et
tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega ning kostja on kahjustanud hageja au ja nime. Kuna kostja on avaldanud sellised hinnanguid paberlehel ja internetis avaldatud artiklites, videos ja Kuku Raadio saates “Äripäev eetris”, siis tuleb eeldada, et hageja mainet kahjustati oluliselt. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja hinnangud ei andnud artiklitele mistahes lisaväärtust ning kostja poolt avaldatud hinnangud olid spekulatiivsed, moonutatud ja meelevaldsed, kuna kostja poolt esitatud tõendite alusel ei olnud mõistlikult võimalik selliseid hinnanguid anda ja järeldusi teha. Seega avaldas kostja mitmeid ebakohaseid väärtushinnanguid ning kõnealuste väärtushinnangute avaldamine ei olnud õiguspärane.
62.Kostja on leidnud, et mittevaralise kahju nõude rahuldamine ei ole põhjendatud ning viitas Harju Maakohtu 29.09.2011 otsusele tsiviilasjas nr 2-08-76058. Kohus leidis, et eelnimetatud kohtulahendis väljendatud seisukohad ei kohaldu käesolevale vaidlusele. Erinevalt käesolevast vaidlusest oli eelnimetatud kohtuasjas hagejaks isik, kes lisaks edukale suurärimehele oli tegev ka poliitikas ning kelle kohta oli avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid mitte ajakirjanduses avaldatud artiklites, vaid artiklitele esitatud anonüümsetes kommentaarides. Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja tegutsedes ärivaldkonnas peab ette nägema, et ta võib seoses ärilise tegevusega sattuda avaliku huvi orbiiti ning tema kohta võidakse avaldada arvamusi, artikleid, kuid kohus leidis, et ka isikule, kes on seotud äritegevusega võib tekkida mittevaraline kahju, kui seoses tema äritegevusega avaldatakse tema isiku suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid. Maakohus asus seisukohale, et hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4).
63.Maakohus leidis, et kostja on oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. Kohus leidis, et kostja on käitunud hageja suhtes ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
64.Praeguses asjas on hageja hüvitise suuruse jätnud hagis märkimata ja palunud mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Kohus märkis, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu 09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1908, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit. Käesoleval juhul on kostja näol tegemist meediaväljaandega ning seega peaks hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära selliselt kostja poolt edaspidiselt selliste ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad isiku au ja väärikust. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest asus maakohus seisukohale, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 2500 euro ulatuses.
65.Maakohus viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu 27.08.2013 otsusele asjas Wegrzynowski ja Smolczewski vs Poola (asja nr 33846/07) ning leidis, et õiguslikku alust ei ole nõudel, millega nõutakse informatsiooni kustutamist internetist ning jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat eemaldama omal kulul võrguväljaandest www.ap3.ee
vaidlusalused artiklid. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat esitama omal kulul teabeotsingusüsteemile Google taotlus Äripäeva AS-i võrguväljaandes ilmunud artikli, hageja poolt viidatud veebilehtedel oleva saate „Äripäev Eetris 2013-05-14“ eemaldamiseks otsingusüsteemist. Kohus märkis, et hagejal on õigus ja võimalus enda isikuandmete kuvamise lõpetamist nõuda ise.
66.Menetluskulude jaotuse osas märkis kohus, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda ning seega puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
67.25.06.2015.a esitas hageja Harju Maakohtu 25.05.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata mittevaralise kahju hüvitise 2500 eurot ületavas osas. Hageja palub teha uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis mitterahalise kahju katteks vähemalt summas 50 000 eurot või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning palub teha uue otsuse, millega jätta TsMS § 163 lg 1 alusel kõik menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või saata asi menetluskulude jaotust puudutavas osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
68.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel hinnanud ebaõigesti asjas esitatud tõendeid ja asjaolusid. Arvestades, et otsuse resolutsioonis on maakohus leidnud, et kostja on rikkunud hageja õigusi kokku 21 erineva valeväite avalikustamisega üleriigilises meediaväljaandes ning kohustanud kostjat nimetatud väidete ümberlükkamiseks, ei ole toodud mahus hageja õiguste rikkumiseks piisav üksnes 2500 euro väljamõistmine kostjalt. Väljamõistetav summa peaks olema oluliselt suurem kandmaks endas ka preventiivset funktsiooni ehk tekitamaks kostjale reaalse soovi võtta tulevikus tarvitusele täiendavaid meetmeid vältimaks ühe isiku suhtes sellisel määral õigusvastaste valeväidete avaldamist.
69.Hageja leiab, et rahalise hüvitise määramist suuremas ulatuses kui 2500 eurot õigustavad hageja üleelatud ebameeldivused ja kannatused. Hageja õiguste rikkumine oli valeväidete esitamise läbi korduv ning raske. Samuti ei ole kohus mitterahalise kahju hüvitise väljamõistmisel arvestanud asjaolu, et hageja au teotavad valeväiteid ja andmeid sisaldavad artiklid on lugejate jaoks jätkuvalt kättesaadavad ka käesoleva tsiviilasja järgselt, hoolimata sellest, et kohus on tuvastanud, et nimetatud artiklites toodu rikub hageja õigusi. Lisaks eeltoodule ei ole kohus kahju hüvitise suuruse määramisel arvesse võtnud, et kostja näol on tegemist isikuga, kelle majandustegevuseks on ühiskonda puudutavate teemade lahkamine ning seejuures ka ühiskonna erinevate liikmete kajastamine. Käesolevas tsiviilasjas tehtav lahend peab andma kostjale ning laiemas vaates ka kostjatega sarnastele isikutele selge sõnumi, et valeandmete esitamine ei ole õiguslikus plaanis tolereeritav ning et valeandmete esitamisega kaasneb valeandmete esitajatele sanktsioonina ka arvestatav majanduslik kahju. Lisaks eeltoodule tuleks kahju hüvitise suuruse määramisel suuremas ulatuses arvesse võtta ka asjaolu, et valeandmeid on kostja esitanud eraisikust hageja kohta. Hageja leiab, et tema mainele ning aule kostja poolt tehtud kahju on interneti ostingumootorite tänapäevase võimekuse tingimustes sisuliselt jääv. Kostja poolt hageja isikule tekitatud kahju on märkimisväärne ning kestev, mistõttu saab tekitatud kahju käsitleda olulise kahjuna.
70.Hageja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti poolte vahel jaotanud menetluskulude kandmise kohustuse. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude jaotamine poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Otsuse resolutsioonist nähtuvalt rahuldati hagi resolutsioonis toodud seitsmest nõudest viie ulatuses, arvestamata seejuures, et resolutsiooni punkt 2 hõlmab veel omakorda kuute alapunkti mille osas hagi rahuldati. Kohus rahuldas hagi sisuliselt 71,43% ulatuses. Sellises mahus hagiavalduse rahuldamise puhul ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda, vaid tuleb lähtuda TsMS § 163 lg-st 1 ning jätta poolte menetluskulud valdavas osas kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
71.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus
72.13.07.2015.a esitas kostja vastuapellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi ning kohustas kostjat omal kulul avaldama ümberlükkamise avalduse paberlehes, võrguväljaandes ja lükkama suuliselt ümber andmed Kuku Raadio saates „Äripäev Eetris“. Samuti palus kostja tühistada maakohtu otsuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 2500 eurot ja kohtuotsuse täitmise viisi osas ning palus jätta menetluskulud hageja kanda.
73.Maakohus leidis, et ebaõigeks faktiväiteks on 10.05.2013.a Äripäeva juhtkirjas avaldatu, et RV füüsilise isikuna on kohtumenetluse pooleks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaatluse all väide: „Sellistel kohtuskäijatel nagu RV on oma meetod- kurnatud vastaspoole taktika.“ ning avaldud on alljärgnevad faktiväited: RV-l on oma meetod kohtus käimiseks, milleks on kurnatud vastaspoole taktika ja RV füüsilise isikuna on kohtumenetluse pooleks. Kostja leiab, et kohtuotsusest ei tulene, kuidas on kohus jõudnud järelduseni, et üleüldse on avaldatud väide, mida kohus peab ebaõigeks. Avaldatud on, et „RV-l on oma meetod kohtus käimiseks“, mida tuleb lugeda sellisena, nagu väljaande keskmine mõistlik lugeja sellest aru sai. Analoogselt kohtu enda põhjendustega sellest, miks võib nimetada RV ka kinnisvaraarendajaks on kostja seisukohal, et on põhjendatud ja õige nimetada RV ka „kohtuskäijaks“, vaatamata asjaolule, et kohtumenetluse pooleks on RV läbi enda ettevõtete. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ka kohtu seisukoht, et ebaõigeks faktiväiteks on 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Kuidas RV äri ajab“ väide, et RV-l on isiklikult kaks kohtuvaidlust.
74.Maakohus asus seisukohale, et ebaõigeks faktiväiteks on 10.05.2013.a. Äripäeva juhtkirjas avaldatu, et RV-ga lepingu sõlmimiseks peab kaklema. Kohus leidis, et tõendina esitatud videost ei nähtu kaklus ning et video ei tõenda kakluse põhjusena lepingu sõlmimist. Kostja viitab kostja vastuse punktis 2.14 viidatud tõenditele selle väite osas ning on seisukohal, et kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud, rikkudes sellega menetlusõiguse norme ning on selle kaudu kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi lugedes avaldatud fakti ebaõigeks. Samadel põhjustel on kohus ebaõigesti leidnud, et ebaõigeteks faktiväideteks on: 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ väide, et GK soov lepingut sõlmida lõppes rüselusega ja 13.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Firmale kriips peal“ väited, et RV on vägivaldne ja RV on sundinud allkirjastama lepinguid.
75.Maakohus leidis, et ebaõigeks faktiväiteks on: 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ väide, et RV on vägivaldne. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on
omadussõna „vägivaldne“ kasutus kvalifitseeritav faktiväitena. Ka faktiväitena on sellise avalduse avaldamine olnud õigustatud ja põhjendatud ega ole ebaõige – seda tõendab nii videos olev kaklus kui elanike selgitused, audiointervjuud ning muud esitatud tõendid.
76.Kohus on leidnud, et ebaõigeks faktiväiteks on 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ avaldatud väide, et RV kasutab nii ehituses kui suhtluses klientidega füüsilisi ja juriidilisi jõumeetodeid. Kostja jääb enda maakohtus esitatud seisukohtade juurde, et avalduse suhtes kehtib vältimatult see, et kohtumenetluses ei ole võimalik tõestada väite õigsust või väärust, sest tegemist on ajakirjaniku hinnangutega hagejale, tema tegevusele või tekkinud olukorrale. Seega ei ole tegemist ümberlükatava väitega ning ka juhul kui vaadelda antud sedastust faktina, ei ole kohtu põhjendused piisavad.
77.Kohus on leidnud, et ebaõigeks faktiväiteks on: 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ avaldatud väide, et RV on saatnud HK-le ähvarduskirjasid ja tunginud sisse HK elamisse. Kostja leiab, et kohus on siinkohal oluliselt rikkunud menetlusnorme ning selle tulemusena jõudnud ebaõigele järeldusele. Nimelt leidis kohus, et kostja ei ole varem esitatud videole, kui tõendile viidanud. Kostja rõhutab, et kostja vastuses esitatud tõendile – videole – viitas kostja kirjalikus vastuses. Seega on kohus ekslikult jätnud kõrvale tõendi, mis tõendab, et HK just nii rääkis.
78.Kohus on leidnud, et ebaõigeteks faktiväideteks on: 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ järgmised väited: RV maju müües ei andnud tulevastele elanikele tutvumiseks ühtegi projekti; Kadaka elurajoonis ehitatud majad ei vasta detailplaneeringule ja RV maju müües ei andnud ostjatele tutvumiseks ühtegi projekti. Kohtu põhjendus otsuse punktis 182 keskendub notariaalsetes müügilepingutes sisalduvatele kinnitustele sellest, et projektdokumentatsioon on ülevaadatud. Kostja möönab, et notariaalsetes müügilepingutes kinnistu soetajad tõepoolest kinnitavad, et nad on „ülevaadanud müüja poolt talle esitatud projektdokumentatsiooni“, kuid paraku ei tõenda see kinnitus asjaolu, et projektid ka tegelikult üle anti, vaid seda, et projektdokumentatsioon on üle vaadatud. Kostja esitatud tõenditega on kostja näidanud, et tegelikkuses sellist projektdokumentatsiooni ei eksisteerinudki, mida oleks olnud võimalik üle anda. Kohus lisas ka, et asjaolu, et projektdokumentatsiooni üle ei antud ning majad ei vastanud detailplaneeringule, on tõendatud vaid ühe elaniku ja maja suhtes ning see ei anna alust sedastada „absoluutset väidet“. Kostja leiab, et kohus on ebaõigesti rakendanud menetlusõigusenorme. Vaadeldes tõendeid koosmõjus ja kogumis on selge, et tõendatud on projektdokumentatsiooni mitte üleandmine ning avaldatu ei kanna endas selget sedastust, et „mitte ühelegi elanikule“ ei antud, vaid üldistust ning selle avaldamiseks on enam kui piisavalt põhjust tulenevalt ka kaudsetest asjaoludest. Kostja selgitab, et Tallinna Ringkonnakohus on 30.05.2014 otsuses nr 2-13-13099 sedastanud, et faktiväite tõepärasust saab hinnata ka kaudsete asjaolude põhjal, mis kinnitavad teatud asjaolude olemasolu. Kostja avaldused on tegelikkusele vastavad, sest need tuginevad arvukatele kaudsetele asjaoludele.
79.Kohus on leidnud, et ebaõigeteks faktiväideteks on 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Kuidas RV äri ajab“ väited, et RV on kohtus kasutanud valet vandunud tunnistajat; MP on RV äripartner; RV jäi MP-le võlgu üle 6 miljoni krooni; RV lubas oma äripartnerile, et tasub võla kui P kohtus kallutatud tunnistuse annab. Kohtu põhjendused otsuse punktis 198 viitavad asjaolule, et tõend on toimikus allkirjastamata ehk vales protsessuaalses vormis. Kostja esitas juba kostja vastuse lisana esitatud tõendi digitaalallkirjastatud vormis koos põhjendustega kohtule 16.03.2015 hommikul enne istungit. Kostja lisab, et istung toimus
nn uuendatud menetluse raames, mille eesmärgiks kohtu enda menetluse uuendamise määruse kohaselt oli muuhulgas tõendite hindamine ning tuvastamine. 16.03.2015 jättis kohus tõendi asja juurde võtmata. Kostja esitas kohtu tegevusele istungil vastuväite. Ebaõigeks faktiväiteks ei saa lugeda asjaolu, et artiklis oli trükiviga äripartner P nimekuju trükkimisel, sest tegemist ei ole VÕS § 1047 alusel hageja majandustegevusse sekkumisega. Samuti ei ole õiguskaitsevahendi kasutamise õigus siinkohal mitte hagejal, vaid isikul, kelle nimi ekslikult trükiti, s.o. MP.
80.Kohus on leidnud, et ebaõigeks faktiväiteks on: 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Knoke läks tundmatule bulgaarlasele“ väide, et MB pole olemas. Kostja leiab, et ka antud väite ümberlükkamist saaks nõuda MB või tema pärija, kuid mitte hageja. Samuti on kohus leidnud, et ebaõigeks faktiväiteks on eelnimetatud artiklis väide, et RV huvides on tegutsemas kriminaalid ja tankistid. Kostja jääb enda juurde, et avalduse puhul kehtib vältimatult see, et kohtumenetluses ei ole võimalik tõestada selle õigsust või väärust, sest tegemist on ajakirjaniku hinnangutega hagejale, tema tegevusele või tekkinud olukorrale. Kohus on leidnud, et ebaõigeks faktiväiteks eelnimetatud artiklis on, et RV-l on oma notarid. Kostja jääb enda menetluse vältel esitatud väidete juurde, et avalduse puhul kehtib vältimatult see, et kohtumenetluses ei ole võimalik tõestada selle õigsust või väärust, sest tegemist on ajakirjaniku hinnangutega hagejale, tema tegevusele või tekkinud olukorrale.
81.Kohus on leidnud, et ebaõigeks faktiväiteks on: 10.05.2013.a. Äripäeva artiklis „Knoke tõmbas alt ka Tallinna Vett“ väide, et RV on 29. aprillil toimunud kohtuistungil teatanud, et kõik Kadaka elurajooni kliendid on temaga rahul ning et tema kuuleb esimest korda, et tema ettevõtluskultuur ja lepinguteta äriajamine ei ole Kadaka inimestele meelt mööda. Kostja leiab, et tegemist on kohtupoolse kitsa tõlgendusega asjaoludest. Tegemist ei ole majandustegevusse sekkuva väitega, mistõttu peaks tõendama vastupidist justnimelt hageja VÕS § 1047 lg 1 ja 3 alusel, sest avaldaja kohustus tõendada tõele vastavust eksisteerib vaid olukorras, kus tegemist on ebaõige väitega, millega sekkutakse ühtlasi majandustegevusse või on tegemist au teotava isiklikesse õigustesse sekkumisega. Antud juhul on tegemist neutraalse järeldusega asjaolude kogumist, mis on ilmselge.
82.Kostja on seisukohal, et kohtu poolt kindlaks määratud otsuse täitmise viis ei ole praktiliselt teostatav. See tähendaks, et leht ilmuks nelja lehekülje osas tühjade lehtedega, kuhu teatud kohtadesse on sisestatud ebaõiged väited.
83.Kostja jääb selle juurde, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme selles, et kostjat on kohustatud avaldama suulised ümberlükkamise avaldused kolmandale isikule kuuluvas Kuku Raadios ilma, et kolmas isik oleks olnud menetlusse kaasatud.
84.Kostja leiab, et mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole tõendatud ja täidetud. Antud juhul on hageja näol tegemist ärimehega, kellel ei ole saanud tekkida mistahes mittevaralist kahju, sest ärivaldkonnas tegutsedes peab isik ette nägema, et tema ärilise tegevusega seotu võib sattuda avalikkuse huvi orbiiti ning selle kohta võidakse avaldada arvamusi, artikleid. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Hageja ei ole ühelgi viisil toonud välja mistahes kahju tekkimist kinnitavaid asjaolusid. Ka mittevaralise kahju puhul, kus tõepoolest ei ole võimalik tõendada kahju suurust, on hageja siiski kohustatud tõendama ja põhistama, et kahju on tekkinud ning milles see väljendub. Antud juhul ei ole hageja seda teinud ning ei saakski teha.
85.Samuti on kostja seisukohal, et avaldatud väärtushinnangud ei ole olnud ebakohased ning väärtushinnangute avaldamise puhul saab tekkida õiguskaitsevahendite kasutamise õigus vaid juhul kui hinnangud on kohatud. Hageja ei ole põhjendanud, miks oleks avaldatud hinnangud ebakohased ning veelgi enam, miks oleks nende avaldamine õigusvastane. Seega puudub hinnangute avaldamisel õigusvastasus. VÕS § 1046 lg 1 lg-st 2 tulenevalt on ka ebakohaste väärtushinnangute avaldamine siiski õiguspärane olukorras, kus seda õigustab rikkumise liik, põhjus, ajend, suhe taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning eelkõige, kui seda õigustavad avalikkuse huvid. Määratud hüvitise summa 2500 eurot on ebamõistlik. Kohus oleks pidanud kahjuhüvitise vähendamisel arvesse võtma lisaks eeltoodule ka järgmisi asjaolusid: kostja eesmärgiks oli kajastada selgelt avalikkusele põhjendatult huvi pakkuvat teemat; kostja käitus ülimalt hoolsalt materjali kogumisel ja kostja tugines osaliselt juba avaldatud materjalidele. Kohus on jätnud arvestamata kostja mistahes süü ja selle astme. Kostja poolt asjas esitatud tõendid ajakirjaniku tegevusest artikli kirjutamise materjali kogumiseks on selgeks tõendiks sellest, et kostja järgis ajakirjandusele esitatud käibes vajalikku hoolt. Kohus on jätnud ebaõigesti VÕS § 1050 lg 1 kohaldamata. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
86.Hageja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
87.TsMS § 651 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt vaatab ringkonnakohus maakohtu otsuse läbi üksnes vaidlustatud osas. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ning tühistatud osas teha uus otsus. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kostja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
88.Kolleegium leiab, et maakohus on mitmel juhul ekslikult pidanud väärtushinnanguid faktiväideteks. Faktiväide on kontrollitav ning selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangu tõesust või väärust tõendada ei saa. VÕS § 1047 lg 4 alusel saab nõuda üksnes faktiväidete ümberlükkamist. Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja nõuda ei saa.
89.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva juhtkirjas avaldatud väite, et RV-ga lepingu sõlmimiseks peab kaklema (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.(ii)). Maakohus on selle väite tuletanud juhtkirja järgnevast lausest: „Oma õiguste eest seismise teeb kurnaja ebamugavaks kas pidevate konfliktidega (küsid korrektset lepingut, pead koolipoisi kombel kaklema) või kohtuprotsessidega.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud lause sisaldab sellist väidet, kuid kolleegiumi arvates ei ole tegemist faktiväitega. Selles lauses ega terves juhtkirjas ei viidata kaklemisega seoses ühelegi konkreetsele sündmusele ega lepingule. Konkretiseerimata väide, et hagejaga lepingu sõlmimiseks peab kaklema, on hinnang sellele, kuidas käib hagejaga lepingute sõlmimine. Tegemist on hinnanguga hageja käitumisele. Konkretiseerimata viisil sõnastatuna ei saa seda väidet käsitleda faktiväitena, vaid väärtushinnanguna.
90.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“, 13.05.2013 Äripäeva artiklis „Firmale kriips peal“ ja Kuku Raadio 14.05.2013 saates „Äripäev Eetris“ esitatud väited, et RV on vägivaldne (maakohtu otsuse
resolutsiooni p-d 2.2.(i), 2.6.(i), 4.). Ringkonnakohus leiab, et üldistav väide isiku vägivalduse kohta on väärtushinnang, mitte faktiväide. Sõna „vägivaldne“ on omadussõna, mis väljendab isikule antud hinnangut. Hinnangu tõesust või väärust ei saa tõendada.
91.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ avaldatud väite, et RV kasutab nii ehituses kui suhtluses klientidega füüsilisi ja juriidilisi jõumeetodeid (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.2.(ii)). Kolleegium leiab, et tegemist ei ole faktiväitega. Tegemist on hinnanguga hageja käitumisstiilile. Väite, et isik kasutab juriidilisi jõumeetodeid, tõesust või väärust ei saa tõendada. Sama kehtib ka väite puhul, et isik kasutab füüsilisi jõumeetodeid, kui väide on esitatud üldistatud kujul (nagu selles lauses), iseloomustamaks hageja käitumist.
92.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva artiklis „Knoke läks tundmatule bulgaarlasele“ avaldatud väite, et RV huvides on tegutsemas kriminaalid ja tankistid (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.4 (ii)). Kolleegium leiab, et tegemist ei ole faktiväitega. Sõnad „kriminaal“ ja „tankist“ sisaldavad hinnangut ning kogu lauset saab pidada väärtushinnanguks hageja tegevusele.
93.Samuti on maakohus kohustanud kostjat lükkama ümber 10.05.2013 Äripäeva artiklis „Knoke läks tundmatule bulgaarlasele“ esitatud väite, et RV-l on oma notarid (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.4 (iii)). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka see faktiväide. Väidet, et isikul on oma notarid, tõesust või väärust ei saa tõendada. Tegemist on väärtushinnanguga hageja ja konkreetselt nimetamata notarite vaheliste suhete kohta.
94.Kuna väärtushinnangute ümber lükkamist nõuda ei saa, siis tuleb ülaltoodud osas maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi selles osas rahuldamata.
95.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva juhtkirjas sisalduva ebaõige faktiväite, et RV füüsilise isikuna on kohtumenetluse pooleks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.(i)). Kostja leidis vastuapellatsioonkaebuses, et sellist väidet ei ole avaldatud, kuna avaldatud väiteks on, et RV-l on oma meetod kohtus käimiseks. Kolleegium märgib, et juhtkirjas sisaldub järgmine lause: „Sellistel kohtuskäijatel nagu RV on oma meetod – kurnatud vastaspoole taktika“. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellest lausest ei tulene faktiväidet, et RV isiklikult füüsilise isikuna on kohtumenetluse pooleks. Selline tõlgendus oleks liiga kitsas. Sellest lausest järeldub, et RV on seotud kohtuvaidlustega. Maakohus ongi tuvastanud, et hagejaga seotud äriühingutel on kohtuvaidlused Kadaka elurajooni elanikega. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ning jätta hageja hagi nimetatud osas rahuldamata.
96.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ avaldatud ebaõige faktiväite, et RV on saatnud HK-le ähvarduskirjasid ja tunginud sisse HK elamisse (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.2.(iii)). Kostja leiab, et see on tõendatud HK enda sõnadega. Ringkonnakohus märgib, et artiklist järeldub küll, et selline väide on esitatud HK enda sõnadele tuginedes. Samas muid tõendeid sellise sündmuse toimumise tõendamiseks kohtule esitatud ei ole. Kuna hageja vaidleb avaldatule vastu, siis ei piisa ainuüksi HK enda väidetest, et lugeda vaidlusalune asjaolu tõendatuks. Seega on maakohtu lõppjäreldus selles osas põhjendatud.
97.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ esitatud ebaõige faktiväite, et GK soov lepingut sõlmida lõppes
rüselusega (maakohtu otsuse resolutsioon p 2.2.(iv)). Kostja leidis vastuapellatsioonkaebuses, et tegemist on õige väitega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tõendamata on, mis oli toimunud rüseluse põhjuseks, mistõttu ei saa seda pidada õigeks faktiväiteks.
98.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva artiklis „Vägivaldse arendaja meelevallas“ esitatud ebaõiged faktiväited, et RV maju müües ei andnud tulevastele elanikele tutvumiseks ühtegi projekti; Kadaka elurajoonis ehitatud majad ei vasta detailplaneeringule; RV maju müües ei andnud ostjatele tutvumiseks ühtegi projekti (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2.2.(v-vii)). Kostja leidis vastuapellatsioonkaebuses, et tema avaldused vastavad tegelikkusele. Esmalt märgib kolleegium, et 10.05.2013 Äripäeva artikkel „Vägivaldse arendaja meelevallas“ ei sisalda faktiväidet, et RV maju müües ei andnud ostjatele tutvumiseks ühtegi projekti. Artiklis olevast lauselõigust, et „neil ei olnud müümise hetkel korrektset projekti“ ei saa tuletada faktiväidet, et RV maju müües ei andnud ostjatele tutvumiseks ühtegi projekti. Seega tuleb nimetatud osas maakohtu otsus tühistada (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.2.(vii)). Küll sisaldab eelnimetatud artikkel väiteid, et RV maju müües ei andnud tulevastele elanikele tutvumiseks ühtegi projekti ning, et Kadaka elurajoonis ehitatud majad ei vasta detailplaneeringule. Maakohus nõustub nende väidete osas maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ei korda neid. Õige on maakohtu järeldus, et asjaolust, et ühele isikule ei antud korrektset ehitusprojekti, ei saa teha järeldust, et tulevastest elanikest kellelegi ei antud tutvumiseks ühtegi projekti. Samuti ei saa asjaolust, et üks maja ei vasta detailplaneeringule, teha üldistavat järeldust, et ka teised majad ei vasta detailplaneeringule.
99.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva artiklis „Kuidas RV äri ajab“ ebaõige faktiväite selle kohta, et RV-l on isiklikult kaks kohtuvaidlust (maakohtu otsuse resolutsioon p 2.3 (i)). Kostja leiab, et seda ei saa pidada ebaõigeks faktiväiteks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Kuna otseselt on väidetud, et hagejal isiklikult on kaks kohtuvaidlust, siis ei saa lauset tõlgendada selliselt, et mõeldud on hagejaga seotud äriühingute kohtuvaidlusi. Maakohus leidis, et tõendamata on, et hagejal isiklikult oli artiklite avaldamise ajal pooleli kaks kohtuvaidlust. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on maakohtu otsus põhjendatud.
100.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva artiklis „Kuidas RV äri ajab“ järgmised ebaõiged faktiväited: RV on kohtus kasutanud valet vandunud tunnistajat; MP on RV äripartner; RV jäi MP-le võlgu üle 6 miljoni krooni; RV lubas oma äripartnerile, et tasub võla kui P kohtus kallutatud tunnistuse annab (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2.3 (ii-v)). Kostja leiab vastuapellatsioonkaebuses, et trükiviga MP nime kirjutamisel (P) ei saa käsitleda ebaõige faktiväitena, lisaks saab selles osas õiguskaitsevahendit kasutada üksnes MP ise. Ülejäänud väited on aga tõendatud MP enda kirjaliku seletusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on selles osas põhjendatud. MP nime ebaõiget kirjutamist saab pidada ebaõigeks faktiväiteks ja selle ümberlükkamist saab nõuda ka hageja, kuna teda on seostatud MP nimelise isikuga (artiklis avaldatu kohaselt olid hageja ning MP äripartnerid). Ringkonnakohus võttis vastu MP 15.11.2011 kirjaliku seletuse, milles ta väidab, et AS Knoke oli temale pikka aega võlgu väga suuri summasid ning hageja AS Knoke juhatuse liikmena sidus võla tasumise sellega, et ta räägib tsiviilasjas nr 2-08-64662 kohtus fakte, mis on AS-ile Knoke kasulikud ega avalda situatsioonist tegelikku pilti. Hageja on need väited vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hageja eitab vaidlusaluseid asjaolusid, ei ole üksnes MP enda seletus
piisavaks tõendiks nende väidete tõendatuks vastuapellatsioonkaebus selles osas põhjendatud.
lugemisel.
Seega
ei
ole
101.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva artiklis „Knoke läks tundmatule bulgaarlasele“ avaldatud faktiväite, et MB ei ole olemas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.4.(i)). Kostja leidis vastuapellatsioonkaebuses, et selle väite ümberlükkamist saaks nõuda MB või tema pärija. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei saa nimetatud väite ümberlükkamist nõuda. Artiklis ei väideta, et hageja oleks müünud AS-i Knoke aktsiad MB-le. Seega ei ole väide, et MB ei ole olemas, seostatav hagejaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ning jätta hagi vaidlusaluse faktiväite ümberlükkamiseks rahuldamata.
102.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 10.05.2013 Äripäeva artiklis „Knoke tõmbas alt ka Tallinna Vett“ ebaõige faktiväite, et RV on 29. aprillil toimunud kohtuistungil teatanud, et kõik Kadaka elurajooni kliendid on temaga rahul ning et tema kuuleb esimest korda, et tema ettevõtluskultuur ja lepinguteta äriajamine ei ole Kadaka inimestele meeltmööda. Kostja leidis vastuapellatsioonkaebuses, et kuna tegemist ei ole hageja majandustegevusse sekkuva väitega ega au teotava väitega, siis peab vastupidist tõendama hageja. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Lauses on viidatud inimestele mittemeeltmööda olevale hageja ettevõtluskultuurile ja lepinguteta äriajamisele, mistõttu sisaldab lause hageja mainet kahjustavaid andmeid ning faktiväite tõendamise kohustus on kostjal. Kostja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud ning vastavaid tõendeid esitanud. Seega tuleb maakohtu otsus jätta selles osas muutmata.
103.Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama 13.05.2013 Äripäeva artiklis „Firmale kriips peal“ ebaõige faktiväite, et RV on sundinud allkirjastama lepinguid. Kostja leiab vastuapellatsioonkaebuses, et see väide on tõene. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on sundinud allkirjastama lepinguid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mistõttu puudub alus selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks.
104.Maakohus on muuhulgas kohustanud kostjat ebaõiged faktiväited ümber lükkama artiklite kaupa samal viisil, kui avaldati artiklid 10.05.2013 ja 13.05.2013 Äripäeva paberväljaannetes (sama värv, sama kirjatüüp, sama asukoht väljaandes, sama kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 3). Kostja on selgitanud, et see ei ole praktiliselt teostatav. See tähendaks, et leht ilmuks nelja lehekülje osas tühjade lehtedega, kuhu teatud kohtadesse on sisestatud ebaõiged väited. Kostja leiab, et ümberlükkamine peaks toimuma samal leheküljel, mitte samas asukohas. Ringkonnakohus nõustub, et andmete ümberlükkamine samas asukohas ja sama visuaalse paiknemisega võib olla kostjale liiga koormav. Kolleegium tühistab selles osas maakohtu otsuse ja kohustab kostjat ebaõiged faktiväited ümber lükkama samadel lehekülgedel. Ka sellel juhul on hageja õiguste kaitse piisavalt tagatud.
105.Kostja on vastuapellatsioonkaebuses leidnud, et kostjat ei saa kohustada andmete ümberlükkamiseks Kuku Raadios, kuna raadio ei kuulu kostjale. Ringkonnakohus märgib, et maakohus kohustas kostjat Kuku Raadio saates „Äripäev Eetris“ lükkama ümber väite, et RV on vägivaldne. Kuna ringkonnakohus tühistas selles osas maakohtu otsuse, siis ei tõusetu küsimust, kas kostja saab andmeid ümber lükata kolmandale isikule kuuluvas raadios.
106.Maakohus leidis, et kostja on avaldanud hageja suhtes järgnevad ebakohased väärtushinnangud: hageja kasutab kohtumenetluses taktikat, milleks on vastaspoole kurnamine; RV tellimusel ehitatud majadel on kohutav kvaliteet; tänavavalgustuse osutamine Kadaka elurajoonis sõltub RV tujudest; ettevõtja RV on muutnud elu maapealseks põrguks; RV on vägivaldne, ebameeldiv ja vastik. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tegemist on ebakohaste ja õigusvastaste väärtushinnangutega ning, et hagejale on tekkinud mittevaraline kahju. TsMS § 654 lg 6 alusel ringkonnakohus põhjendusi ei korda. Kostja ei ole vastuapellatsioonkaebuses esitanud argumente, mis annaks aluse selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks.
107.Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et mittevaralise kahju hüvitis on liiga väike ning palus välja mõista vähemalt 50 000 eurot. Kostja leidis vastuapellatsioonkaebuses, et mittevaralise kahju hüvitis on liiga suur. Ringkonnakohus leiab, et kahjuhüvitise suuruse muutmiseks puudub alus. Maakohus on piisavalt põhjalikult motiveerinud, miks ta mõistab mittevaralise kahju hüvitisena välja just 2500 eurot. Sealhulgas on maakohus tuginenud kohtupraktikale sarnastes asjades. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Kolleegium märgib täiendavalt, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13 p-s 22 selgitanud, et kui hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, siis ei saa hageja kohtuotsuse vaidlustamisel nõuda hüvitise suurendamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud juhul ei ole väljamõistetud hüvitis sümboolse suurusega ning kohus ei ole kahjuhüvitise suuruse otsustamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Menetluskulude jaotus
108.Pooled vaidlustasid maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole menetluskulude jagamisel menetlusõiguse normide vastu eksinud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kui hagi rahuldatakse osaliselt. Kuna hagi jäi maakohtus olulises osas rahuldamata, siis jättis kohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Kuna ka ringkonnakohtu otsuse tulemusel jääb hagi olulises ulatuses rahuldamata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
109.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse väiksemas ulatuses, kostja suuremas ulatuses. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Eeltoodut arvestades jätab kolleegium poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.