Kohtulahend

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. XXXOÜ esitas 29.10.2015 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu kokku summas 8003,67 eurot käibemaksuta (riigilõiv 1333,67 eurot + õigusabikulud 6670 eurot). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud kokku riigilõivu summas 1333,67 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud RLS § 57 lg 1 ja 15 sätestatud riigilõivumääraga. Kohus mõistab riigilõivu kogusummas 1333,67 eurot kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejal olnud tsiviilprotsessis esindajaks vandeadvokaadi abi Ivo Kallas, tunnitasuga 115 eurot käibemaksuta. Juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub kohus seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 115 eurot km-ta. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja õigusabi tõendatud ega põhjendatud, kostja palub kohtul hageja menetluskulusid oluliselt vähendada. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja vajalikeks järgmises ulatuses: Tutvumine asja materjalidega, kliendikohtumine, õigusliku hinnangu kujundamine ja hagiavalduse koostamine (26.05.2011) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabikulu rohkem, kui 5,5 h ulatuses, arvestades esitatud hagiavalduse ja lisade sisu ning kliendiga konsulteerimise vajadust kõnealuses menetlusetapis. Tutvumine kostja vastusega, analüüs (16.12.2011) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 1,5 h ulatuses, arvestades kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Esindamine kohtuistungil ja ettevalmistus (06.11.2012) on põhjendatud ja vajalik õigusabi 1,75 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust ja ettevalmistuseks vajalikku ajamahtu. Täiendavate tõendite kogumine ja esitamine (10.12.2012) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi

rohkem, kui 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud tõendite sisu ja mahtu. Esindamine kohtuistungil ja ettevalmistus (05.03.2013) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2, 83 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust ja ettevalmistuseks vajalikku ajamahtu. Kohtukõne teeside koostamine (25.03.2013) on põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,0 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. Tutvumine maakohtu otsusega, analüüs, kliendile ülevaate andmine (22.04.2013) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,5 h ulatuses, arvestades kohtuotsuse sisu ja mahtu ning kliendiga konsulteerimise vajadust kõnealuses menetlusetapis. Apellatsioonkaebuse koostamine (22.05.2013) on põhjendatud ja vajalik õigusabi 4,5 h ulatuses, arvestades esitatud kaebuse sisu. Tutvumine vastustaja vastusega (08.08.2013) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,25 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. Esindamine kohtuistungil ja ettevalmistus (15.10.2013) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 1,16 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust ja ettevalmistuseks vajalikku ajamahtu. Tutvumine kohtuotsusega, analüüs, kliendile ülevaate andmine (29.10.2013) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,5 h ulatuses, arvestades kohtuotsuse sisu ja mahtu ning kliendiga konsulteerimise vajadust kõnealuses menetlusetapis. Seisukohtade ja taotluse koostamine (16.04.2014) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. Esindamine kohtuistungil ja ettevalmistus (09.06.2014) on põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,0 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust ja ettevalmistuseks vajalikku ajamahtu. Tutvumine kostja poolt esitatud seisukoha ja tõenditega, analüüs (25.06.2014) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 3 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja lisatud tõendite mahtu. Seisukoha koostamine (25.07.2014) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 4,0 ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. Esindamine kohtuistungil ja ettevalmistus (19.08.2014) on põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,5 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust ja ettevalmistuseks vajalikku ajamahtu. Tutvumine kostja seisukohaga, analüüs (15.09.2014) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,5 h ulatuses, arvestades kostja poolt esitatud menetlusdokumendi sisu ja lisade mahtu. Täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamine (22.09.2014) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja lisade mahtu. Tutvumine kohtuotsusega, analüüs, kliendile ülevaate andmine (19.11.2014) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,5 h ulatuses, arvestades kohtuotsuse sisu ning kliendiga konsulteerimise vajadust kõnealuses menetlusetapis. Tutvumine apellatsioonkaebusega, analüüs ja vastuse koostamine (14.01.2015) on põhjendatud ja vajalik õigusabi 4,5 h ulatuses, arvestades apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu. Tutvumine apellandi taotluse ja tõenditega, analüüs (18.6.2015) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,25 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. Tutvumine kohtuotsusega, analüüs ja kliendile ülevaate andmine (06.07.2015) ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,5 h ulatuses, arvestades kohtuotsuse sisu ning kliendiga konsulteerimise vajadust kõnealuses menetlusetapis. Kohus juhib kostja tähelepanu, et kohus hindab tsiviilasja materjale ja toimikust nähtuvaid

menetlusdokumente igakülgselt nende põhjendatuse ja vajalikkuse osas, seega ei oma menetluskulude kindlaksmääramisel määravat tähtsust, kas lepingulisele esindajale on õigusabiteenuse eest tasu makstud või mitte, piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13). TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, siis palub ta õigusabikulud kostjalt välja mõista käibemaksuta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 41,74 h s.o 4800,10 eurot käibemaksuta (41,74 h x 115 eurot= 4800,10 eurot), millele lisandub riigilõiv summas 1333,67 eurot, kokku 6133,77 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude nõude 1869,90 euro ulatuses (õigusabikulud). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.