Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik XXXOÜ esitas 26. mai 2011 Harju Maakohtule hagi OÜ XXX vastu 11. märts 2011 kostja osanike üldkoosoleku otsuse p-s 1 tehtud otsuse tühisuse tuvastamiseks ning 6391,16 euro ja viivise saamiseks. Harju Maakohtu 19. aprilli 2013 otsusega lõpetati TsMS § 429 lg-te 1 ja 2 alusel menetlus OÜ XXX nõude osas tuvastada OÜ XXX 11. märts 2011 üldkoosoleku otsuse p-s 1 tehtud otsuse tühisus seosest hageja loobumisega sellest nõudest. Hagi 6391,16 suuruse dividendi ja viivise saamiseks jättis kohus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas Harju Maakohtu 19. aprillil 2013 otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus 29. oktoobri 2013 otsusega tühistas Harju Maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude 6391,16 euro ja viivise saamiseks ning jaotas menetluskulud ja otsustas saata asja selles osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tallinna Ringkonnakohus 29. oktoobri 2013 otsusega jäeti muutmata Harju Maakohtu otsus osas, millega kohus lõpetas menetluse 11. märtsi 2011 osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punkt 41 kohaselt on leidnud tõendamist, et 25. juuni 2009 on tehtud otsus 1 500 000 krooni suuruse dividendi välja maksmise kohta ja hageja nõue dividendi osa 6391,16 eurot ja viivise saamiseks on põhjendatud. Samas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punkti 42 kohaselt tuleb asjas lahendi tegemisel arvestada seda, et kostja esitas maakohtu menetluse ajal tasaarvestuse avalduse. Maakohus ei ole pooltega tasaarvestuse avaldust üldse arutanud ega hageja seisukohta selles osas välja selgitanud. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et maakohtul tuleb asja uuel läbi vaatamisel kindlaks teha, kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta saaks tasaarvestada hageja nõudega ja kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ XXX esitas 26.05.2011 Harju Maakohtule hagi OÜ XXX vastu 11.03.2011 kostja osanike üldkoosoleku otsuse p-s 1 tehtud otsuse tühisuse tuvastamiseks ning 6391,16 euro ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjal kaks osanikku, hageja osamaksuga 2557 eurot ja XXX, kes on ühtlasi kostja juhatuse liige, osamaksuga 16 114 eurot. Kostja põhikirja p 24 kohaselt jaotatakse dividendid osanike vahel võrdselt. 2009.a juunis võttis kostja osanike üldkoosolek vastu otsuse kinnitada ettevõtte 2008.a majandusaasta aruanne ja maksta 2008.a majandusaasta kasumist dividendidena 1 500 000 krooni. Dividendi väljamaksmist lükati korduvalt edasi. Dividendi võlg kajastub kostja 2009.a majandusaasta aruandes, mille õigsust on oma allkirjaga kinnitanud ka osanik XXX.

04.03.2011 edastas kostja esindaja hageja juhatuse liikmele kutse ilmuda 11.03.2011 kell 14.00 kostja osanike üldkoosolekule, mille päevakorras oli: 1) osaühingu osakapitali eurodesse ümberarvestamine; 2) osaühingu osakapitali suurendamine; 3) uue põhikirja kinnitamine ja 4) muudatuste sissekandmine Äriregistrisse. 09.03.2011 pöördus hageja kostja poole nõudega dividendi ja viivise väljamaksmiseks ning andis selleks kostjale mõistliku tähtaja. Vastust hageja oma nõudekirjale ei saanud. 11.03.2011 koosolekul soovis osanik XXX kostja üldkoosoleku päevakorda muuta. Vaatamata hageja esindaja selgitustele ja vastuväidetele sõnastati koosoleku juhataja XXX poolt täiendav päevakorrapunkt sõnastuses: „Osaühingu osanike otsuse 2008. OÜ XXX osanikud XXX ja XXXOÜ-le dividende väljamaksmise kohta kehtetuks tunnistamine“. Hageja hääletas üldkoosoleku päevakorra muutmise vastu, kuid hageja vastuväidetest hoolimata täiendati koosoleku päevakorda ja võeti vastu otsus, millega tunnistati kehtetuks kostja osanike otsus 2008.a dividendide väljamaksmise kohta. 25.03.2011 juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et 11.03.2011 osanike üldkoosolekul tehtud otsused päevakorra muutmise ja dividendi väljamaksmise kohustuse tühistamise kohta on ebaseaduslikud, kuna on vastuolus äriseadustiku (ÄS § 171l lg-ga 3). Samuti palus hageja kostjat välja maksta dividendi 47 933,74 eurot. Kostja hagejale ei vastanud. Hageja palub välja mõista dividendi osaliselt – 6391,16 euro suuruses summas, et mitte kostjat dividendi väljamaksmisega ülemäära koormata ja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 927,98 ja sealt edasi soovis hageja viivist kuni põhinõude täitmiseni. Vastuseks kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldusele, hageja leiab, et antud juhul ei ole tasaarvestuse tegemise eeldused täidetud. Kostja on oma vastunõude esitanud vastuses hagile. Kostja väidete kohaselt koosneb kostja vastunõue järgnevatest nõuetest: i) kostja kahjunõue hageja vastu 38 868,12 eurot; ii) hageja kohustuste rikkumise tagajärjel olid rikutud kostja ja XXXAS-i vahel sõlmitud lepingu tingimusi ning XXXAS on kostjalt nõudnud 391,14 euro tasumist; iii) XXXAS on esitanud kostja vastu trahvinõude summas 2 880,00 eurot (kasutamata turundusfond); iv) hageja loobus väidetavalt kostjale raamatupidamise dokumentide üleandmisest, mistõttu on kostjale tekkinud kahju summas 1 440,00 eurot ja v) kostja on hagejale esitanud kaatri rendimakse arve summas 6 900,00 eurot. Kostja väidab, et kokku on kostjale hageja juhatuse liikme tegevusena tekitatud kahju summas 50 088,12 eurot. 25. juunil 2014.a esitas kostja hageja suhtes täiendavalt veel uue nõude, so laenulepingu nr 1/2010 alusel tasutud intressi ja viivise tagastamise nõude summas 6 584,22 eurot. Hageja vaidleb kostja nõuetele vastu ja leiab, et need ei ole hagejalt sissenõutavad. Kostja heidab hagejale ette, et viimane on tekitanud kostjale kahju 7 304,22 euro ulatuses, kuna väidetavalt täitis hageja 01.aprillil 2008.a sõlmitud käsunduslepingut (edaspidi nimetatud ka Leping) hooletult, mille tagajärjel tekkisid kostjal kolmandate isikute ees kohustused ning kahju seoses kauba rikkumisega. Sisuliselt on kostja esitanud hageja vastu Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Lepingu rikkumisena on kostja toonud esile, et hageja ei ole täitnud AS-iga XXX sõlmitud müügilepingust tulenevaid kohustusi. ASiga XXX sõlmitud müügilepingu pooleks ja ühtlasi ka kohustatud isikuks, oli kostja, mitte hageja. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja vastutada AS-iga XXX sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Samuti ei olnud tsiviilasjas nr 2-09-21324 AS-i XXX

nõue kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mille tekkimist saaks teoreetiliselt üldse hagejale Lepingu täitmise läbi ette heita. AS XXX nõue kostja vastu tulenes lepingu alusel boonuste, mittetagastustasu ja üldturundustasu tasumata jätmisest, mitte hageja poolt mingil moel kohustuste täitmata jätmise läbi kahju tekitamisest. Tsiviilasjas nr 2-09-21324 jõustus poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kinnitas OÜ XXX poolt juhatuse liige ja osanik XXX. Harju Maakohtu otsus oli põhjendatult vaidlustatud ning see ei jõustunud. AS XXX nõue kostja vastu ei tekkinud hageja tegevusest või tegevusetusest, mistõttu ei ole kostja vastunõue summas 7 304,22 eurot hagejalt sissenõutav ega seega ka hageja nõudega tasaarvestatav. Kostja leiab, et kostjal on hageja vastu nõue summas 26 933,45 eurot tulenevalt asjaolust, et hageja on väidetavalt rikkunud Lepingut, mille tagajärjel on kostja kandnud kaupa maha. Hageja leiab, et kostja ei ole seostanud maha kantud kaupa kaubaga, mille müügitegevust korraldas Lepingu alusel hageja – kostja kandis maha vanad lao jäägid, mis on tekkinud mitte hageja poolt Lepingu rikkumise tagajärjel, vaid kauba ebaõigest tellimisest juhatuse liikme XXX poolt. Kostja ei ole esile toonud ega ka tõendanud, et maha kanti just nimelt see kaup, mille müümist hageja korraldas. Kauba tellimisega tegeles kostja juures juhatuse liige XXX, mistõttu vastutab ülemäärase kauba tellimise eest XXX. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejale kaupade mahakandmist ja hävitamist ette heita, kostja nõue summas 26 933,45 eurot ei ole hagejalt sissenõutav ning ei ole seetõttu hageja nõudega tasaarvestatav. Kostja on esitanud väite, et hageja võlgneb kostjale 6 584,22 eurot, kuna kostja tasus hagejale laenulepingu nr 1/2010 alusel laenusumma kasutamise eest intresse ja laenu õigeaegse tagastamata jätmise eest viiviseid. Hageja leiab, et kostja vastunõue ei ole põhjendatud. Kostja on varasemalt vastava haginõudega pöördunud kohtu poole ning Harju Maakohus on teinud tsiviilasjas nr 2-12-40755 02.aprillil 2013.a otsuse, millega jättis kohus OÜ XXX hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis OÜ XXX apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud. Samuti ei ole kostja laenulepingust tulenevale nõudele tasaarvestuse avalduses tuginenud. Seega kostja vastunõue summas 6 584,22 eurot hageja suhtes põhjendatud ja ei ole hageja nõudega tasaarvestatav. Kostja väidab, et hageja on kostjale tekitanud kahju, kuna XXXAS on kostjale esitanud kostja ja XXXAS-i vahel sõlmitud lepingu alusel nõude summas 2 880,00 eurot. Hageja ei olnud XXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu ei saa hagejale tuleneda kõnesolevast lepingust kohustusi. Samuti ei leiab hageja, et kostja ei ole kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja teostas turunduskampaaniaid nii palju, kui see oli objektiivsetel põhjustel võimalik, samuti esines XXXAS-i poolt kampaaniate pakkumiste osas tagasi lükkamisi ning kauba sortimenti jäid (mh ka kostjast tulenevatel põhjustel) mitmed tooted tulemata, mistõttu ei olnud põhjendatud turundustöö tegemine toodetele, mida ei saa nende puudumise tõttu XXXAS-ile tarnida. Seega isegi juhul, kui hageja poolt oleks kohustuste täitmisel esinenud kõrvalekaldeid, oleksid hageja rikkumised vabandatavad (VÕS § 103). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastunõue summas 2 880,00 eurot hageja suhtes põhjendatud ja ei ole hageja nõudega tasaarvestatav. Kostja heidab hagejale ette, et viimane ei ole kostjale esitanud raamatupidamise dokumente ning sellest tulenevalt on kostjale tekkinud kahju summas 1 440,00 eurot. Samuti on kostja asunud väitma, et hageja tegeles kostja raamatupidamise korraldamisega. Kostja väited ei vasta tõele – kostjale osutas raamatupidamise teenust OÜ XXX. Asjaolu, et hageja juhatuse liige XXX kuulus ka OÜ XXX juhatusse, ei anna alust eeldada, et hageja osutas kostjale raamatupidamise teenust ja oleks teenuse osutamise lõppemisel kostja ja OÜ XXX vahel pidanud kostjale esitama OÜ XXX valduses olnud dokumendid. Eeltoodust tulenevalt ei ole

kostja nõue hageja vastu summas 1 440,00 eurot põhjendatud ning ei kuulu seetõttu tasaarvestamisele. Kostja on vastuses hagiavaldusele esitanud tasaarvestuse avalduse, millega soovis kostja tasaarvestada hageja nõude kaatri rendimakse nõudega summas 6 900,00 eurot (kostja vastuses toodud sõnastus: „d) OÜ XXX kaatri rendimaks perioodil 15.04.2011 kuni 15.02.2011.a. 25.juunil 2014.a esitatud seisukohtades on kostja asunud oma seisukohti muutma ning on leidnud, et kostja nõue tuleneb mitte rendilepingulisest suhtest, vaid kostjale hageja poolt kahju tekitamisest seeläbi, et hageja XXXOÜ võttis kostja kasutuses olnud kaatri enda kasutusse ja ei tasunud kostjale kulusid. Hageja XXXOÜ kasutuses ei ole kostja kaater olnud, mistõttu puudub alus nõuda hagejalt kaatri kasutusele võtmise ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmist. Hageja juhatuse liige XXXoli kaatri liisinglepingu sõlmimise ja kaatri kasutamise ajal ühtlasi ka kostja juhatuse liige ning ekslik on kostja seisukoht, et kaatri kasutajaks oli hageja XXXOÜ. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja nõue summas 6 900,00 eurot põhjendatud ning ei ole hageja nõudega tasaarvestatav. Hageja leiab, et ülaltoodust tulenevalt on kostja vastunõuete maksmapanek hageja suhtes välistatud. Kostja vastunõuded ei ole põhjendatud, tõendatud ja on ebaselged ning otsitud. Hageja leiab, et kostja etteheited hageja tegevusele on otsitud ning hageja ei ole kostjale kahju tekitanud. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja jätta kostja vastunõuded hageja nõudega tasaarvestamata. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 05.08.2011 vastuväidete kohaselt võeti otsus dividendide väljamaksmise tühistamise kohta vastu kooskõlas seadusega. Üldkoosoleku toimumise ajal kuulus XXX 2/3 OÜ XXX osakapitalist, seega oli otsus üldkoosoleku päevakorra muutmise kohta õiguspärane. Otsus dividendide väljamaksmise kohta kahjustas võlausaldajate ja kostja huve. 02.05.2012 vastuväidetes muutis kostja oma seisukohta ja väitis, et kostja osanike üldkoosolekul ei ole tehtud otsust dividendide väljamaksmiseks. Kui puudub osanike otsus, puudub äriühingul kohustus dividende maksta. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse ja palus juhul, kui kohus teeb otsuse hagi rahuldamise kohta, tasaarvestada kostja nõue hageja nõudega. Vastuses hagile kostja väitis, et kokku on kostjale hageja tegevusega tekitatud kahju summas 50 088,12 eurot. Kostja tasaarvestuse avalduse kohaselt on OÜ-l XXX tekkinud alljärgnev kahju: 1)

OÜ XXX kahju summas 38 868,12 eurot (608 154 krooni) XXXOÜ tegevuse tõttu;

2) OÜ XXX kahju summas 2 880 eurot, mis tekkis seoses XXXAS nõude esitamisega ja rahuldamisega OÜ XXX poolt; 3) OÜ XXX kahju summas 1 440 eurot, mis tekkis raamatupidamisdokumentide taastamise eest tasutud kulude kandmisega;

OÜ

XXX

4) OÜ XXX kahju summas 6 900 euro, mis tekkis OÜ XXX kasutuses oleva kaatri OÜ XXX poolt kasutusse võtmisega ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmata jätmisega ning OÜ XXX kahju saamata jätmisega seoses kaatri kasutamisega OÜ XXX poolt. Tasaarvestamise avalduse kohaselt OÜ XXX on asutatud 17.12.1999.a. XXX OÜ tegeles alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide hulgimüügiga Baltikumis ja Eestis. XXX on OÜ XXX osanik ja juhatuse liige alates 29.07.2003.a käesoleva ajani. 2008.a 05-st veebruarist OÜ XXX on saanud OÜ XXX osanikuks ja XXXon valitud OÜ XXX juhatuse liikmeks.

01.04.2008.a OÜ XXXja OÜ XXX vahel sõlmiti teenuste osutamise leping. Lepingu kirjutas alla mõlema äriühingu poolt juhatuse liige XXX. Alates lepingu sõlmimisest OÜ XXX tegeles OÜ-le XXX juhtimisteenuste osutamisega. Eelmainitud lepingu alusel OÜ XXX ülesandeks on klientidega suhtlemine, klientidega koostöö tingimuste kokkuleppimine ja vormistamine, turundustegevuse korraldamine, müügisortimendi kokkuleppimine, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine, müügistrateegiate väljatöötamine ja muu tegevus, mis on seotud müügiga. Tegelikkuses OÜ XXX ülesanded seoses mainitud lepinguga olid laiemad, kui lepingus ettenähtud. Oma teenuste osutamise eest OÜ XXX on saanud igakuiselt tasu arvestusega 355 krooni ühe tunni eest, millele lisandus käibemaks. Vastutasuks saanud tasu eest OÜ XXX osutas OÜ-le XXX teenuse. Teenuse kasutades, sõlmis OÜ XXX lepinguid erinevate lepingupartneritega (OÜ XXX, XXXOÜ ja muu). OÜ XXX nimel sõlmis lepingud XXX. Arvestades asjaoluga, et XXXsõlmis lepinguid ainuisiklikult (registrikaardi järgi OÜ XXX juhatuse liikmed esindavad äriühingu ühiselt) võiks teha järelduse, et XXX tegutses lepingu sõlmimisel nii XXX OÜ kui ka OÜ XXX esindajana. OÜ XXX arvates, OÜ XXX ja OÜ XXX vahelised suhted, mis reguleeritakse sõlmitud lepinguga, vastavad täielikult käsunduslepingu tunnustele. Seega, OÜ XXX suhtes tuleb rakendada VÕS sätteid, mis reguleerivad käsundiandja ja käsundisaaja õigused ja kohustused. Arvestades asjaoluga, et XXX töökohustused olid seotud XXXOÜ pakutavate teenuste osutamisega, siis vastutab just XXXOÜ OÜ-le XXX osutatud teenustest tekkinud kahju eest. OÜ XXX kohustus tegutsema OÜ XXX huvides kõikide tehingute tegemisel. Võttes arvesse, et OÜ XXXon asutatud 10.detsembril 2007.a. ja OÜ XXX põhitegevuseks on äri- ja juhtimisalane nõustamine (OÜ XXX2009.a aastaaruanne) OÜ XXX on oma majandus ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja. OÜ XXX arvates OÜ XXX tegeles nii seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega kui ka heade kommete vastase tahtliku käitumisega. OÜ XXX korraldas OÜ XXX tegevust nii, et OÜ XXX on saanud olulist kahju OÜ XXX tegevuse tõttu. OÜ-lt XXX tekkis kahju 7 304,22 eurot seoses OÜ XXX tegevusega, mis on seotud kolmandate isikute poolt esitatud nõuete täitmisega OÜ-gu XXX poolt. OÜ XXX täitis 01.04.2008.a sõlmitud käsunduslepingu hooletult, mille tõttu OÜ-lt XXX tekkisid kohustused kolmandate isikute eest ja tekkis kahju seoses kauba rikkumisega. Harju Maakohtu 13.12.2010.a otsusega rahuldati AS XXX hagi OÜ XXX vastu summas 272 412,08 krooni (s.h. põhivõlg 172184,28 krooni ja viivist 100 227,80 euro). Sama otsusega kohus otsustas jätta rahuldamata OÜ XXX vastuhagi täies ulatuses. Pärast 01.04.2008.a teenuste osutamise lepingu lõpetamist OÜ XXX sõlmis AS-ga XXX kompromissi, mis oli kinnitatud 31.05.2011.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt maksab OÜ XXX AS-le XXX 7 304,22 euro, mis on oluliselt vähem Harju Maakohtu poolt välja mõistetud summast. Antud summa ulatuses OÜ-le XXX on tekitatud kahju XXXOÜ tegevuse tõttu, sest just XXXOÜ tegeles OÜ XXX müügitegevuse korraldamisega. Eelmainitud lepingu kohaselt OÜ XXX ülesandeks on klientidega suhtlemist, klientidega koostöö tingimuste kokkuleppimine ja vormistamine, turundustegevuse korraldamine, müügisortimendi kokkuleppimine, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine, müügistrateegiate väljatöötamine ja muu tegevust, mis on seotud müügiga. XXXOÜ oli isikuks, kelle soovitusi kasutades OÜ XXX teostas oma müügitegevuse AS-ga XXX. OÜ XXX ei ole suutnud korraldada AS XXX laos asuva kauba realiseerimist. Seoses antud asjaoluga AS XXX XXX käsul müüs OÜ-le XXX kuuluvat kaupa olulise allahindlusega. Hiljem XXX väitis, et tema ei ole AS-le XXX kooskõlastanus kauba müük olulise allahindlusega. AS-ga XXX vaidluse puhul otsustas XXX allahindluse

tegemisest ja sellest, et AS XXX laos jääb OÜ-le XXX kuuluv riknev kaup. XXX arvas, et antud kaup saaks anda AS-le XXX soetamismaksumuse hinnaga või tasaarvestada AS XXX nõudega OÜ XXX vastu. Kohus tuvastas, et tegelikult kaup ei olnud üleantud AS-le XXX vaid riknes AS-i XXX laos, sest XXX ei ole suutnud kauba realiseerida. Antud kaup hiljem olid utiliseeritud pärast kohtumenetluse lõppemist 2011.a Seega, OÜ XXX XXX näol korraldas kogu müügitöö ja vastutab ka töö käigus OÜ-l XXX tekkinud kahju eest juhul, kui kahju tekkis OÜ XXX oma kohustuste täitmata jätmise tulemusena, s.h. hooletuse tõttu. OÜ XXX kohustuseks ka välistada OÜ XXX kuuluva kauba riknemine ja kauba müügi käigus täiendavate kulude tekkimist. Juhul, kui OÜ XXX hooletuse tõttu OÜ XXX kuuluv kaup rikneb või OÜ XXX kannab kauba realiseerimisega seotud täiendavad kulud, peaks OÜ XXX kantud kulud ja riknenud kauba väärtuse hüvitama. OÜ XXX tekkinud kahju summas 26 933,45 euro XXXOÜ tegevuse tõttu. XXX, XXXOÜ töötaja esitas pidevalt OÜ XXX juhatuse liikmele XXX oma tegevuse eesmärgid. OÜ XXX arvestas oma tegevuse teostamisel OÜ-gu XXX poolt esitatud andmetest. Juhul, kui XXX ei ole suutnud oma kohustusi täita, siis OÜ XXX on sunnitud müügiks ostetud kaubad hävitama. OÜ XXX on teinud 2011.a veebruaris, märtsis ja aprillis kaupade mahakandmised 2010.a soetatud kaupade osas. Mahakantud kaupade utiliseerimise oli teostatud äriühingu poolt, kes omab õiguse alkohoolsete jookide utiliseerimiseks. Antud mahakandmised ja utiliseerimised on teostatud 17.02.2011.a toimunud inventuuri põhjal. OÜ XXX kaotas XXXOÜ tegevuse tõttu 26 933,45 euro (kolm mahakandmised ja utiliseerimised summas 3 634,42 euro, 16284,34 euro ja 7014,69 euro). Tekitatud kahju on kajastatud OÜ XXX 2010.a aastaaruandes). OÜ XXX kahju seoses OÜ-le XXX makstud trahviga summas 6584,22 euro. 12.04.2010.a XXXOÜ ja XXX OÜ, keda mõlemad esindas juhatuse liige XXX sõlmisid laenulepingu nr. 1/2010, mille alusel XXXOÜ laenas XXX OÜ-le 100 000 krooni (6391,165 eurot). Laenu tagastamise tähtaja XXXOÜ määras 13.08.2010.a. XXXOÜ kandis laenuraha pangakontole. 13.04.2010.a. Koostatud Laenulepingu p-s 5 oli viidatud, et juhul kui laenusumma ei ole tagastatud tähtaegselt, tuleks tasuda leppetrahvi iga viivitatud päeva eest 500 krooni (31,96 eurot). On selge, et juhul, kui antud lepingu punkt rakendatakse, siis OÜ XXX tekkb kahju. Arvestades asjaoluga, et antud lepingu sõlmimist korraldas OÜ XXX, siis XXXOÜ vastutab ka kahju tekitamise eest, mis võiks ilmuda seoses laenulepingu täitmisega. Esitatud tingimustel sõlmitud tehing ei olnud tehtud kostja huvides. Laenusumma tagastamise tähtaeg ja trahv laenu tähtaegselt tagastamata jätmise eest ei olnud OÜ-ga XXX kooskõlastatud. 16.02.2011.a Hageja lepinguline XXX teostas OÜ XXX juhatuse liikmete otsuseta ja nõusolekuta XXXOÜ huvides laenu tagasimaksmist koos intressi ja leppetrahvi tasumisega, kokku summas 12 975,38 eurot. Laenuna antud ja tagastatud laenusummade vahel on vahe summas 6584,22 euro. Olukorras, kui käsundisaaja tegevuse tõttu käsundiandja vara on vähenenud 6584,22 euro OÜ XXX teostatud tehingu tõttu on kahju tekitamine. OÜ XXX kahju summas 2 880 euro, mis tekkis seoses XXXAS nõude esitamisega ja rahuldamisega OÜ XXX poolt. Arvestades asjaoluga, et OÜ XXX ülesannete hulka kuulus „turundustegevuse korraldamine, müügisortimendi kokkuleppimine, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine“ OÜ XXX vastutab ka turundustegevuse raames tekitatud kahju eest. OÜ XXX kahju summas 1 440 euro, mis tekkis OÜ XXX raamatupidamisdokumentide taastamise eest tasutud kulude kandmisega. Lisaks müügitegevuse korraldamisele tegeles OÜ XXX ka OÜ XXX raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamisteenuste osutamisega tegeles XXXOÜ-ga seotud äriühing OÜ XXX. OÜ XXX juhatuse liikmeks on XXX ja raamatupidajaks XXX. OÜ XXX tasus OÜ-gu XXX poolt esitatud arved. OÜ XXX ja OÜ

XXX käes olid OÜ XXX raamatupidamisdokumendid. Seoses lepingu lõpetamisega OÜ-ga XXX ja asjaoluga, et OÜ XXX ja OÜ XXXOÜ ei ole tagastanud OÜ-le XXX nende valduses olevad raamatupidamisdokumendid OÜ XXX oli sunnitud tellida raamatupidamise taastamisteenust OÜ-lt XXX. Seoses raamatupidamise taastamisega OÜ XXX tekitas OÜ-le XXX kahju summas 1 440 euro, mis on tekkinud tasutud taastamiskulude kandmisega. OÜ XXX kahju summas 6 900 euro, mis tekkis OÜ XXX kasutuses oleva kaatri OÜ XXX poolt kasutusse võtmisega ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmata jätmisega OÜ XXX poolt. OÜ XXX korraldas oma esindaja XXX tellimisel kaatri liisimise Swedpank Liisingu AS-lt. Liisitud kaatrit kasutas XXXOÜ juhatuse liige XXX. Kaatri ainsaks kasutajaks on XXX, OÜ XXX juhatuse liige. Seega, kaater oli antud OÜ-le XXX kasutusse. OÜ XXX esitas OÜ-le XXX arve seoses kaatri kasutamisega XXX huvides. Arves näidatud summa moodustab OÜ XXX liisingumaksed ühe kuu eest alates kaatri liisimise päevast, mis on suurendatud 20% võrra (õiglase turuhind kasutusse antud kaatri kasutamise eest). OÜ XXX nõue OÜ XXX vastu moodustab suurema summa, kui OÜ XXX nõude OÜ XXX vastu. Kostja OÜ XXX tasaarvestab oma nõude OÜ XXX nõudega. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja esitas algselt kaks nõuet: 11. märtsi 2011 üldkoosoleku otsuse p. 1 tehtud otsuse tühisuse tuvastamiseks ja dividendide summas 6391,16 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 19. aprilli 2013 otsusega lõpetati TsMS § 429 lg-te 1 ja 2 alusel menetlus OÜ XXX nõude osas tuvastada OÜ XXX 11. märts 2011 üldkoosoleku otsuse p-s 1 tehtud otsuse tühisus seoses hageja loobumisega sellest nõudest. Hagi 6391,16 euro suuruse dividendi ja viivise saamiseks jättis Harju Maakohus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas Harju Maakohtu 19. aprillil 2013 otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus 29. oktoobri 2013 otsusega tühistas Harju Maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude 6391,16 euro ja viivise saamiseks ning jaotas menetluskulud ja saata asja selles osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tallinna Ringkonnakohus 29. oktoobri 2013 otsusega jäeti muutmata Harju Maakohtu otsus osas, millega kohus lõpetas menetluse 11. märtsi 2011 osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes. Vastavalt TsMS § 658 lg 1 maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punkt 41 kohaselt on leidnud tõendamist, et 25. juuni 2009 on tehtud otsus 1 500 000 krooni suuruse dividendi välja maksmise kohta ja hageja nõue dividendi osa 6391,16 eurot ja viivise saamiseks on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt puudub vaidlus selle üle, et 25. juuni 2009 on tehtud otsus 1 500 000 krooni suuruse dividendi

välja maksmise kohta ja hageja nõue dividendi osa 6391,16 eurot ja viivise saamiseks on põhjendatud. Samas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punkti 42 kohaselt tuleb asjas lahendi tegemisel arvestada seda, et kostja esitas maakohtu menetluse ajal tasaarvestuse avalduse. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et maakohtul tuleb asja uuel läbi vaatamisel kindlaks teha, kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta saaks tasaarvestada hageja nõudega ja kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Kuna kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite, tuleb maakohtul alljärgnevalt kindlaks teha, kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta saaks tasaarvestada hageja nõudega ja kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja vastuses hagiavaldusele esitanud hageja nõude suhtes tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestab hageja nõude summas 7319,14 eurot kostja nõudega hageja vastu (tasaarvestusavaldus). Kostja leiab, et tasaarvestuse avalduse tulemusena on hagejal võlgnevus kostja ees summas 42 768,98 eurot ning kostjal puudub võlgnevus hageja ees. VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tsiviilasja lahendis nr 3-2-1-50-04 on Riigikohus leidnud, et kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohtu arvates on kostja antud tsiviilasjas esitanud tasaarvestusavalduse mõistliku aja jooksul selleks, et kasutada oma protsessiõigusi heauskselt. Kohus märgib, et tasaarvestuse tegemine annab tasaarvestuse avalduse teinud isikule võimaluse esitada teise poole nõude kohta, mis tasaarvestati, täitmise vastuväite. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas tasaarvestuse saab lugeda toimunuks. Kohus on seisukohal, et tasaarvestamisolukorra tekkimiseks peavad esinema poolte vahel VÕS § 197 lg 1 kohaselt samaliigilised nõuded. Antud juhul on kostjal väidetavalt hageja vastu käsunduslepingust tulenev rahaline nõue ning hagejal kostja vastu dividendi osa summas 6391,16 eurot ja viivise nõue, seega eksisteerivad samaliigilised nõuded. Lisaks peaks VÕS § 197 lg 1 kohaselt olema tasaarvestaval poolel õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt vastava tasaarvestatava kohustuse täitmist nõuda. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on oma vastuses hagile esitanud hageja nõudele tasaarvestusavalduse. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on seisukohal, et kostja puudub alus tasaarvestamise avalduses märgitud nõuete tasaarvestamiseks ning on esitanud tasaarvestamisele vastuväited. Vastuses hagile kostja väitis, et kokku on kostjale hageja tegevusega tekitatud kahju summas 50 088,12 eurot. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse ja palus juhul, kui kohus teeb otsuse hagi rahuldamise kohta, tasaarvestada kostja nõue hageja nõudega. Kostja tasaarvestuse avalduse kohaselt on OÜ-l XXX tekkinud alljärgnev kahju: 1)

OÜ XXX kahju summas 38 868,12 eurot (608 154 krooni) XXXOÜ tegevuse tõttu;

2) OÜ XXX kahju summas 2 880 eurot, mis tekkis seoses XXXAS nõude esitamisega ja rahuldamisega OÜ XXX poolt; 3) OÜ XXX kahju summas 1 440 eurot, mis tekkis raamatupidamisdokumentide taastamise eest tasutud kulude kandmisega;

OÜ

XXX

4) OÜ XXX kahju summas 6 900 euro, mis tekkis OÜ XXX kasutuses oleva kaatri OÜ XXX poolt kasutusse võtmisega ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmata jätmisega ning OÜ XXX kahju saamata jätmisega seoses kaatri kasutamisega OÜ XXX poolt. Kostja leiab, et seega jääb esitatud nõudest saldoks kostja poolt vaadatuna 42 768,98 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: OÜ XXX on asutatud 17.12.1999.a. XXX OÜ tegeles alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide hulgimüügiga Baltikumis ja Eestis. XXX on OÜ XXX osanik ja juhatuse liige alates 29.07.2003.a käesoleva ajani. OÜ XXX on asutatud 10.12.2007. XXX on OÜ XXX osanik ja juhatuse liige alates 10.12.2007 kuni käesoleva ajani. 05.02.2008.a sai OÜ XXXOÜ XXX osanikuks ja XXX valitud OÜ XXX juhatuse liikmeks. Kohus on tuvastanud, et 01.04.2008 sõlmisid OÜ XXX ja XXXOÜ teenuse osutamise lepingu, mille punkt 2.1. kohaselt teenuse osutaja (XXXOÜ) kohustub osutama Lepingus sätestatud tähtaja jooksul ja tingimustel tellijale müügijuhtimise teenust ja lepingu punkti 4.1.kohaselt tellija (OÜ XXX) kohustub tasuma teenuse osutajale teenuse ühe tunni eest 355 krooni, millele lisandub käibemaks(II kt tlk 90- 95). Kohus asub seisukohale, et antud juhul vastab poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping oma sisult käsunduslepingule. Poolte vahel on vaidlus hageja ja kostja vahel 01.04.2008 sõlmitud Teenuse osutamise lepingu täitmise üle. Vastuses hagile kostja väitis, et kokku on kostjale hageja tegevusega tekitatud kahju summas 50 088,12 eurot. Kostja on vastuses hagile tasaarvestanud kostja nõude summas 50 088,12 eurot hageja nõudega kostja vastu. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus VÕS § 115 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise puhul nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisel. Seega vaidluse lahendamisel poolte vahel tuleb kohtul tuvastada kas hageja rikkus kostjaga sõlmitud lepingut. Juhul kui kohus tuvastab, et hageja rikkus lepingut, tuleb kohtul kontrollida kas lepingu rikkumine hageja poolt põhjustas kostjale kahju ja kas kostjal kahju tekkimine ja hagejapoolne lepingu rikkumine on põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 kohaselt. Veel tuleb kohtul kontrollida seda kas kostja poolt nõutav kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka VÕS § 127 lõikega 3, mille kohaselt lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega käsundisaaja põhikohustuseks on osutada kokkulepitud teenust. VÕS § 24 lg 2 tulenevalt on käsundisaajal kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik ning ta peab tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik

samadel asjaoludel teeks. Samas käsundiandaja poolt soovitud tulemuse saavutamata jäämine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Põhikohustust täites peab käsundisaaja ühtlasi järgima VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kahte üldist kohustust- lojaalsuskohustust ja hoolsuskohustust. Viidatud normide kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus-ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Lisaks sellele on käsundisaajal mitmeid kõrvalkohustusi, nagu kohustus järgida käsundiandja juhiseid. Andmaks hinnangut, kas hageja on oma käsunduslepingust tulenevalt kohustust rikkunud, tuleb kohtul välja selgitada, millised olid hageja käsunduslepingust tulenevad kohustused ning hinnata, kas hageja käsundisaajana täitis oma kohustusi vajaliku hoolsusega ja käsundiandjale lojaalselt. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millised olid OÜ XXXOÜ kohustused hageja ja kostja vahel 01.04.2008 sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel. Hageja ja kostja vahel 01.04.2008 sõlmitud teenuse osutamise lepingu punkt 2.1. kohaselt teenuse osutaja (XXXOÜ) kohustub osutama Lepingus sätestatud tähtaja jooksul ja tingimustel tellijale müügijuhtimise teenust. Nimetatud lepingu punkti 5.1. kohaselt teenuse osutaja teostab toimingud, mis on suunatud teenuse paremaks osutamiseks tellijale. Nimetatud lepingu punkt 5.2. kohaselt teenuse osutaja teostab teenuse täitmist vastavuses lepingu, kehtivate õigusaktidega ja muude teenuse osutamist reguleerivate dokumentidega, võttes ülesandeks osutada müügijuhtimise teenust alljärgnevas: 5.2.1. igapäeva suhete haldamine suurklientidega (kaubandusketid, hulgilaod jt),

Kostja nõude kohaselt XXXOÜ täitis 01.04.2008.a sõlmitud käsunduslepingut hooletult, mille tõttu OÜ-l XXX tekkisid kohustused kolmandate isikute ees. Harju Maakohtu 13.12.2010.a otsusega rahuldati AS XXX hagi OÜ XXX vastu summas 272 412,08 krooni (s.h. põhivõlg 172184,28 krooni ja viivist 100 227,80 euro). Sama otsusega kohus otsustas jätta rahuldamata OÜ XXX vastuhagi täies ulatuses. Tähtaja ületanud kauba osas kooskõlastas allahindlused müügijuht ja kostja esindaja XXX. Antud olukorras just XXXOÜ oli isikuks, kelle soovitusi kasutades OÜ XXX teostas oma müügitegevuse AS-ga XXX. Pärast 01.04.2008.a teenuste osutamise lepingu lõpetamist OÜ XXX sõlmis AS-ga XXX kompromissi, mis oli kinnitatud 31.05.2011.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt maksab OÜ XXX AS-le XXX 7 304,22 euro, mis on oluliselt vähem Harju Maakohtu poolt välja mõistetud summast. Kostja leiab, et antud summa ulatuses OÜ-le XXX on tekitatud kahju XXXOÜ tegevuse tõttu, sest just XXXOÜ tegeles OÜ XXX müügitegevuse korraldamisega. AS-ga XXX vaidluse puhul otsustas XXX allahindluse tegemise ja selle, et AS XXX laos jääb OÜ-le XXX kuuluv riknev kaup. Hageja on seisukohal, et AS-ga XXX sõlmitud müügilepingu pooleks ja ühtlasi kohustatud isikuks, oli kostja, mitte hageja. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja vastutada AS-ga XXX sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste eest. Riigikohtu 16.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13 on Riigikohus leidnud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb. Kohus on kostjale selgitanud, et Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-09-21324 tehtud kohtuotsust hindab kohus TsMS § 272 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina ning kostja peab käesolevas tsiviilasja menetluses välja tooma oma nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ning tõendama XXXOÜ poolt lepingulise kohustuse rikkumise, kostjale tekkinud kahju ja põhjusliku seose OÜ XXX poolt lepingulise kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kohus ei tohi tugineda asja lahendamisel asjaoludele mida kostja ei ole kohtule esitanud. Kohus leiab, et kostja ei ole piisaval põhistanud oma nõuet ning tõendanud, et hageja rikkus müügitegevuse teostamisel AS-ga XXX kostjaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt AS-le XXX tasutud 7 304,22 eurot on seotud OÜ XXX poolt kostjaga 01.04.2008.a sõlmitud käsunduslepingust tulenevate kohustuste rikkumisega. Samuti leiab kostja, et tal on hageja vastu nõue summas 26 933,35 eurot tulenevalt asjaolust, et XXXOÜ ei ole suutnud tellitud kaupa klientidele maha müüa, millest tulenevalt on kostja olnud sunnitud kaupa maha kandma. Kostja nõude kohaselt XXX, XXXOÜ töötaja, esitas pidevalt OÜ XXX juhatuse liikmele XXX oma tegevuse eesmärgid. Mainitud eesmärgid sisaldavad müügile kuuluvate kaubasortimendi nimetused ja müügimahud. Seega OÜ XXX arvestas oma tegevuse teostamisel XXXOÜ poolt esitatud andmetest. Juhul kui XXXOÜ ei suutnud oma kohustusi täita, siis OÜ XXX on sunnitud müügiks ostetud kaubad hävitama. Kostja väidete kohaselt OÜ XXX kaotus XXXOÜ tegevuse tõttu 26 93345 eurot, mis seisneb 2011 teostatud maha kantud kaupade maksumuses ja kaupade utiliseerimises. Hageja leiab, et kostja ei ole seostanud maha kantud kaupa kaubaga, mille müügitegevust korraldas lepingu alusel hageja- kostja kandis maha vanad lao jäägid, mis on tekkinud mitte hageja poolt lepingu rikkumise tagajärjel, vaid kauba ebaõigest tellimisest juhatuse liikme XXX.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja vahel 01.04.2008 sõlmitud teenuse osutamise lepingu punkt 2.1. kohaselt hageja kohustus osutama Lepingus sätestatud tähtaja jooksul ja tingimustel tellijale müügijuhtimise teenust. Lepingu punktis 5.2. oli esitatud täpne loetelu nendest toimingutest, milles hageja poolt osutatav müügijuhtimise teenus seisnes. Nimetatud lepingu kohaselt seisnes hageja poolt osutatav müügijuhtimise teenus muu hulgas klientidega koostöö tingimuste kokkuleppimises ja vormistamises, klientidega müügisortimendi kokkuleppimises, uute toodete pakkumises ja tutvustamises, kaupade väljapanekute koordineerimises, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimises ja sellega seonduv asjaajamises, müügistrateegia väljatöötamises (II kt tlk 90- 95). Vaidlust pole selle üle, et XXX, XXXOÜ juhatuse liige esitas pidevalt kostja juhatuse liikmele XXX oma müügitegevuse eesmärgid. Kostja poolt on kohtule esitatud hageja müügi eesmärgid 2011 aastaks, mille alusel kostja väidetavalt tellis kauba (II kd tlk 173-175). Nimetatud müügitegevuse eesmärgid sisaldasid müügile kuuluvate kaubasortimentide nimetusi ja müügimahtusid. Kostja on esitanud kohtule veebruaris, märtsis ja aprillis 2011 toimunud kaupade mahakandmised (II kd tlk 182-184). Kostja väidete kohaselt mahakandmised ja utiliseerimised on teostatud 17.02.2011 toimunud inventuuri põhjal (II kd tlk 176-181). Kaupade mahakandmine ja hävitamine on tõendatud 28.02.2011 aktiga, 31,03.2011 aktiga, 30.04.2011 aktiga, 28.02.2011 käskkirjaga, 30.04.2011 käskkirjaga, 01.03.2011 OÜ XXX hävitamisaktiga, 01.04.2011 OÜ XXX hävitamisaktiga, 02.05.2011 OÜ XXX hävitamisaktiga (I kd tlk 85-92). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kaup maha kantud ja hävitatud ajavahemikus veebruar kuni 2011 mai. Kohtu hinnangul ei saa seega olla tegemist kaubaga, mis on tellitud hageja poolt esitatud 2011.a. müügi eesmärkide põhjal. Veelgi enam, nagu nähtub 28.02.2011, 31.03.2011, 30.04.2011 kaupade mahakandmise aktidest, tuvastas kostja poolt moodustatud komisjon, et osa kaupa on riknenud ja selle füüsiline seisund on halvenenud ja vaid osa (aktides ei ole täpsustatud kogust) kaupa on realiseerimise tähtaja ületanud. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust ei tulene, et hageja oleks võtnud endale kostja ees kohustuse tagada kaupade säilimine, sh hageja ei osutanud kostjale laoteenust. Kostja poolt on kohtule esitatud hageja müügi eesmärgid 2011 aastaks kohaselt on hageja kostjale esitanud 2011.a müügiprognoosi 7 kauba artikli: „XXX“, „XXX“, XXX“, „XXX“, „XXX“, XXX“ ja „XXX“ kohta ( II kd tlk 173-175). Samas nähtub 01.märtsil 2011.a koostatud kauba hävitamise aktist nr HA-AK-01/11, et hävitatud on hoopis kauba artiklid: „XXX 5,4%“, „XXX 7,5%“, „XXX 7,5%“ ja „XXX 4,6%“ ( I kd tlk 91). Mitte ühtegi hageja poolt 2011. aastaks müügiprognoosis kajastatud kauba artiklit kõnesolevas hävitamisaktis ei leidu. Hävitamise akti nr 2.6-5/121-3 kohasel on hävitatud kaupadeks õlu „XXX 4,8%“ ja „XXX 4,2%“ ( I kd tlk 83). Ka selles aktis ei leidu mitte ühtegi kauba artiklit, mis oleks kajastatud hageja müügiprognoosis. 02.mail 2011.a koostatud kauba hävitamise aktis nr HA-AK-03/11 nimetatud kauba artiklitest on hageja müügiprognoosis mainitud vaid kolme kauba artiklit, so „XXX 5%“ 0,44 L, hävitatud 1 153 tk; kali „XXX“ 0,5 L, hävitatud 96 tk ja mineraalvesi „XXX“ 1L, hävitatud 20 tk ( I kd tlk 90). Kui võrrelda kostja laos 17.veebruari 2011.a seisuga nimetatud kauba artiklite koguse jääki ja hävitamisele kuulunud kauba kogust, kuulus artiklite kaupa hävitamisele vaid 6%, 1% ja 0,07 % vastavast kauba kogusest (II kd tlk 176-181). Hageja poolt esitatud kaupade müügiprognoos oli esitatud arvestusega kogu 2011.aastaks, mistõttu ei saanud kaubad juba 2011.a alguses hävitamisele kuuluda tulenevalt kostja poolt väidetavast asjaolust, et kostja tellis hageja müügiprognoosidele vastava kauba koguse. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, hageja on rikkunud VÕS § 620 sätestatud käsundisaaja hoolsuskohustust. VÕS § 76 lg-test 1ja 2, §-st 100, § 101 lg-st 1, § 620 lg-test 1 ja 2 ning § 621 lg-st 1 tuleneb, et

käsunduslepingu kohaselt on käsundisaaja seotud käsundiandja juhistega ja kohustub tegema kõik endast oleneva soovitud eesmärgi saavutamiseks, kuid eesmärgi saavutamata jätmine ei ole iseenesest käsunduslepingu rikkumine. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjal ei õnnestunud realiseerida kogu sisseostetavat kaupa ja osa kaubast tuleb selle riknemise tõttu maha kanda ja hävitada, et tähenda seda, et hageja oleks automaatselt rikkunud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks sellele kohus leiab, et kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kui suur osa kaupa kuulus hävitamisele seoses selle realiseerimisaja lõppemisega ja kui suur osa kaupa kuulus hävitamisele seoses kauba kahjustamisega. Samuti kohus nõustub hagejaga, et hageja poolt koostatud 2011.a müügi eesmärkide näol on tegemist hüpoteetilise nägemusega, milline võiks nimetatud aastal kauba läbimüük olla. Kaupade läbimüügi prognoosid on eesmärkides toodud orienteeruva läbimüügina eurodes (eesliide ca). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks tellinud kaupa hageja 2011. a müügieesmärkide alusel. TsMS § 230 lg 1 alusel on kostja kohustus hageja poolt käsunduslepingu rikkumist tõendada, kuid kostja ei ole seda kohtu hinnangul teinud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale ei saa eelnimetatud kaupade mahakandmist ja hävitamist ette heita. Seega kostja nõue summas 26 933,45 eurot ei ole hagejalt sissenõutav ning ei ole seetõttu hageja nõudega tasaarvestatav. OÜ-le XXX tekkinud kahju summas 2 880 eurot, mis tekkis seoses XXXAS nõude esitamisega ja rahuldamisega OÜ XXX poolt. Kostja nõude kohaselt OÜ XXX tekkis seoses XXXAS poolt OÜ-le XXX nõude esitamise ja selle rahuldamisega kahju summas 2 880 eurot. Kostja leiab, et arvestades asjaoluga, et OÜ XXX ülesannete hulka kuulus „turundustegevuse korraldamine, müügisortimendi kokkuleppimine, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine“ OÜ XXX vastutab ka turundustegevuse raames tekitatud kahju eest. Hageja on seisukohal, et hageja ei olnud XXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu ei saa hagejale tuleneda kõnesolevast lepingust kohustusi. Samuti ei leiab hageja, et kostja ei ole kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja teostas turunduskampaaniaid nii palju, kui see oli objektiivsetel põhjustel võimalik. Hageja leiab, et isegi juhul, kui hageja poolt oleks kohustuste täitmisel esinenud kõrvalekaldeid, oleksid hageja rikkumised vabandatavad (VÕS § 103). XXX ja XXXAS esindaja vahel peetud kirjavahetustest nähtuvalt ei suutnud XXX OÜ 2010. aastal kasutada täies ulatuses XXXAS turundusfondi. XXXAS esindaja on saatnud 12. jaanuar 2011 XXX järgmise sisuga kirja: vastavalt meie vahel sõlmitud Ostulepingu lisale nr 2 on aastane turundusfond maksimaalselt 110 00 EEK. Meie andmetel on XXX OÜ sellest kulutanud 73 542 EEK- kasutamata osa 37 557 EEK. Vastavalt lepingule esitab Ostja kasutamata osa kohta arve 2011 jaanuari jooksul (II kd tlk 201). XXXAS poolt on 05.02.2011 kostjale esitatud arve summas 2880 eurot (koos käibemaksuga) 2010.a. kasutamata turundusfondi eest (II kd tlk 202). Hageja ja kostja vahel 01.04.2008 sõlmitud teenuse osutamise lepingu punktidele 5.2.3, 5.2.4, 5.2.5. kohaselt hageja kohustuseks on turundustegevuse korraldamine, sealhulgas turundusplaanide koostamine ja teostamine, klientidega müügisortimendi kokkuleppimine, uute toodete pakkumine ja tutvustamine, kaupade väljapanekute koordineerimine, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine. Hageja väidab, et ta teostas turunduskampaaniad nii palju, kui see oli objektiivsetel põhjustel võimalik. Kohtule esitatud XXX ja XXXAS-i esindaja vahel peetud kirjavahetusest nähtuvalt on XXX teinud 2010. aastal korduvalt XXXAS-le ettepanekuid kampaaniate läbiviimiseks (II kd tlk 68-79). Samas kampaaniate korraldamise õigus on XXXAS-il ja viimane ei ole nõustunud korduvalt XXX poolt pakutavate toodete ja hindadega. Kohus leiab, et asjaolu, et XXXOÜ-l ei ole

õnnestunud turundustegevuse korraldamisel ära kulutad kogu XXXAS-i ja OÜ XXX vahel kokku lepitud turundusfond, ei tõenda seda, et hageja rikkus kostjaga sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi. Hageja poolt kohtule esitatud XXX ja XXXAS kirjavahetusest nähtuvalt hageja teostas turunduskampaaniaid nii palju kui see oli objektiivselt võimalik, samas XXXAS poolt esines kampaaniate pakkumiste osas tagasilükkamisi ning kauba sortimenti jäid mitmed tooted tulemata, mistõttu ei saa olla põhjendatud turundustöö tegemine toodetele, mida ei saa nende puudumise tõttu XXXAS-le tarnida. Kohus leiab, et hageja on käsundi täitmisel käesoleval juhul tegutsenud käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning teinud seda üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja ei ole vastupidist kohtule tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastunõue summas 2880 eurot hageja suhtes põhjendatud ega ole hageja nõudega tasaarvestatav. OÜ XXX kahju summas 1 440 eurot, mis tekkis OÜ-l XXX raamatupidamisdokumentide taastamise eest tasutud kulude kandmisega. Kostja väidab, et lisaks müügitegevuse korraldamisele tegeles XXXOÜ ka OÜ XXX raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamisteenuste osutamisega tegeles XXXOÜ-ga seotud äriühing OÜ XXX. OÜ XXX juhatuse liikmeks on XXX ja raamatupidajaks XXX. OÜ XXX tasus OÜ-gu XXX poolt esitatud arved. OÜ XXXja OÜ XXX käes olid OÜ XXX raamatupidamisdokumendid. Seoses lepingu lõpetamisega OÜ-ga XXX ja asjaoluga, et OÜ XXX ja OÜ XXXOÜ ei ole tagastanud OÜ-le XXX nende valduses olevad raamatupidamisdokumendid OÜ XXX oli sunnitud tellima raamatupidamise taastamisteenust OÜ-lt XXX. Seoses raamatupidamise taastamisega OÜ XXX tekitas OÜ-le XXX kahju summas 1 440 euro, mis on tekkinud tasutud taastamiskulude kandmisega. Hageja väidete kohaselt raamatupidamisteenust osutas kostjale OÜ XXX. Asjaolu, et hageja juhatuse liige XXX kuulus ka OÜ XXX juhatusse, ei anna alust eeldada, et hageja osutas raamatupidamisteenust ja oleks pidanud teenuse lõppemisel kostjale esitama OÜ XXX valduses olevad dokumendid. Kohus asub seisukohale, et tõendamist pole leidnud kostja väide, et lisaks müügitegevuse korraldamisele tegeles XXXOÜ ka OÜ XXX raamatupidamise korraldamisega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 01.04.2008 hageja ja kostja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu punkt 2.1. kohaselt hageja kohustu osutama kostjale müügijuhtimise teenust ja nimetatud lepingu punktis 5.1. on täpsustatud hageja poolt müügijuhtimise teenuse osutamisele hageja kohustused. Eelnimetatud lepinguga ei ole kokku lepitud, et hageja kohustuseks oleks kostjale raamatupidamisteenuse osutamise korraldamine, samuti ei nähtud muudest kohtule esitatud tõenditest, et hageja oleks tegelenud kostjale raamatupidamisteenuse osutamisega. Asjaolu, et hageja juhatuse liige XXX kuulus ka kostjale raamatupidamisteenust osutava OÜ XXX juhatusse, ei anna alust järeldada, et hageja oleks kostjale raamatupidamisteenust osutanud ja et hageja pidanuks teenuse osutamise lõpetamisel kostja ja OÜ XXX vahel esitama OÜ XXX valduses olevad dokumendid. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et XXX oli ajavahemikus 05.02.2008 kuni 22.02.2011 nii –XXXOÜ kui OÜ XXX juhatuse liige. Seega võis XXX raamatupidamisteenuse sisseostmisel OÜ-lt XXX tegutseda hoopis OÜ XXX juhatuse liikmena. Juhul kui XXX tagasikutsumisel OÜ XXX juhatuse liikme ametist jäid OÜ XXX 2010.a. raamatupidamisdokumendid XXX valdusesse ja sellega seoses pidi OÜ XXX tellima raamatupidamise taastamisteenust OÜ-lt XXX, siis võiks kostjal olla nõue hoopis XXX vastu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd hageja kohustuseks ei olnud kostja raamatupidamise korraldamine, siis ei saa hagejale ette heita hageja ja OÜ XXX valduses olevate raamatupidamisdokumentide kostjale tagastamata jätmist. Seega kostja nõue

summas 1 4400 eurot ei ole hagejalt sissenõutav ning ei ole seetõttu hageja nõudega tasaarvestatav. OÜ XXX kahju summas 6 900 euro, mis tekkis OÜ XXX kasutuses oleva kaatri OÜ XXX poolt kasutusse võtmisega ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmata jätmisega. Kostja nõude kohaselt OÜ XXX korraldas oma esindaja XXX tellimisel kaatri liisimise Swedpank Liisingu AS-lt. Liisitud kaatri ainsaks kasutajaks oli XXX, OÜ XXX juhatuse liige. Seega, kaater oli antud OÜ-le XXX kasutusse. OÜ XXX esitas OÜ-le XXX arve seoses kaatri kasutamisega XXX huvides. Arves näidatud summat moodustab OÜ XXX liisingumaksed ühe kuu eest alates kaatri liisimise päevast, mis on suurendatud 20% võrra (õiglane turuhind kasutusse antud kaatri kasutamise eest). Hageja kostja väidetega ei nõustu. Hageja kasutuses ei ole kostja kaatrit olnud, mistõttu puudub alus kaatri kasutamisele võtmise ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmist. Vaidlust pole selle üle, et kostja juhatuse liige XXX oli kaatri liisingulepingu sõlmimise ja kaatri kasutamise ajal ühtlasi ka kostja juhatuse liige. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kaatrit kasutas XXX kostja juhatuse liikmena. Seda kinnitab 13.04.2010 sõlmitud liisingulepingu nr XXX, mille on allkirjastanud XXX kostja juhatuse liikmena ( II kd tlk 220), XXXAS on 03.detsembril 2010.a saatnud e-kirja teel pakkumise e-posti aadressile XXX (II kd tlk 222) ja asjaolu, et XXXOÜ esitas kaatri hoiustamise pakkumise mitte hagejale, vaid kostjale (II kd tlk 223). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale kostja ei ole tõendaud, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud rendileping vaidlusaluse kaatri rentimise kohta kostja poolt hagejale, samuti tõendamist ei ole leidnud, et hageja oles vaidlusalust kaatrit kasutanud. Seega puudub alus hagejalt kaatri kasutamisele võtmise ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmist nõuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja nõue summas 6800 eurot põhjendatud ning ei ole hageja nõudega tasaarvestatav. Kostja kahju seoses OÜ-le XXX makstud trahviga summas 6584,22 eurot.

vajaliku aja möödumist. OÜ XXX 2008.a. majandusaasta aruanne kinnitati 30.06.2009. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et hageja dividendi nõue muutus sissenõutavaks 30.07.2009.a. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks põhinõudele kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks viivise summas 927,98 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja ei ole hageja poolt esitatud viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ega palunud viivist vähendada. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivitusintressi aluseks olevad arvandmed ja arvestamise käik on õiged. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hagi esitamise seisuga 26.05.2011 sissenõutavaks muutunud viivised summas 927,98 eurot. Hageja taotles lisaks hagi esitamise seisuga 26.05.2011 sissenõutavaks muutnud viivistele summas 927,98 eurot viiviste väljamõistmist põhinõudelt 6391,16 eurot VÕS § 113 lg 2 sätestad määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et VÕS § 113 lg 2 sätestatud viivise väljamõistmine kuni põhinõude täitmiseni on põhjendatud ja nõue kuulub rahuldamisele. Sellest tulenevalt tuleb TsMS § 367 alusel põhinõudelt 6391,16 eurot välja mõista lisanduv viivis VÕS § 113 lg 2 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest alates 26.05.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 552 lg 5 p 1 kohaselt märgitakse kohtuotsuses tsiviilasja hind. Riigikohus on 21.03.2011a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-5-11 ja 18.12.2012.a. kohtuasjas nr 3-2-1171-12 asunud seisukohale, et menetluse kestel asja hind ei muutu. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 131 lg 1 (hagi kohtule esitamise aja seisuga) ja § 134 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hind 8 258,26 eurot (1 867,10+6 391,16). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus

esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.