Osaotsus
Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-14-61787 17. november 2016, Narva
Kohtuasi
XXX XXX hagi ESTIN Warehousing OÜ vastu võla nõudes ESTIN Warehousing OÜ vastuhagi XXX XXX vastu kahju nõudes Põhihagi 6 327,84 € Vastuhagi 36 432,36 € Hageja põhihagis ja kostja vastuhagis: XXX XXX (isikukood XXX) XXX XXX lepinguline esindaja volikirja alusel: XXX Pilden (isikukood XXX, Business Law Firm OÜ, e-post: [email protected]) Kostja põhihagis ja hageja vastuhagis: ESTIN Warehousing OÜ (registrikood 10054540) ESTIN Warehousing OÜ lepinguline esindaja volikirja alusel: Igor Sumarok (isikukood XXX, Alinea Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Hagimenetlus 13.09.2016, kohtuistungil
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 1.12.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt XXX XXX (edaspidi Hageja) ja ESTIN Warehousing OÜ (edaspidi Kostja) vahel oli sõlmitud 20.11.2011.a. laenuleping nr 3, mille alusel oli hageja kohustatud andma kostjale intressita laenu summas kolm tuhat (3 000) eurot ning kostja pidi tagastama laenu hiljemalt 21.11.2012.a. Hageja kandis vastavalt laenulepingule kostja arveldusarvele 24.11.2011 üks tuhat (1000) euro, 25.11.2011 üks tuhat (1000) euro ning 26.11.2011 (1 000) euro, kokku 3 000 eurot. Vastavalt suulisele kokkuleppele suurendasid pooled laenusummat, ning hageja kandis kostjale täiendavalt kaks tuhat (2 000) eurot 24.06.2012.a.
2(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud, millega seoses sõlmisid pooled 20.11.2012.a. täiendava kokkuleppe, mille punkti 2 kohaselt pikendati laenu tagastamistähtaega kuni 20.11.2013.a. Samas oli kokku lepitud, et laenu kasutamise eest tasub kostja intressi kümme (10)% aastas tagastamata laenusummalt täiendava kokkuleppe sõlmimise kuupäevast alates. Kokkuleppe punkti 5 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu koos intressiga hiljemalt 20.11.2013. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga ei ole kostja laenu tagastanud ega intressi tasunud. 20.11.2013.a.seisuga on kostja poolt tagastamata laen summas viis tuhat (5000) eurot ning intressi osas 500,00 eurot ((10% x 5000 euro): 100 %) : 365p x 365p). Hagiavalduse koostamise kuupäeva seisuga moodustab viivis 420,34 eurot. Viivise arvestus: kuni 01. jaanuarini 2014 moodustas Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonide intressimäär 0,25 %, seega on viivis 20.11.2013 kuni 01.01.2014 – 46,34 eurot. ((8,25% x 5000 euro) : 100%: 365p x 41 p). Intressimäär alates 01.01.2014 kuni 01.12.2014 on uroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonide 0,15 %, seega viivis moodustab (8,15 x 5000 euro): 100% : 365p x 335 p) = 374,00 eurot. Juhul, kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta, palub hageja TsMS § 407 lg 1 ja 2 alusel rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega. Hageja palub mõista välja kostjalt ESTIN Warehousing OÜ hageja XXX XXX kasuks laenulepingust tulenev põhivõlg 5 000,00 eurot, intress 500 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 420,34 eurot, kokku 5 920,34 eurot. Mõista välja kostjalt ESTIN Warehousing OÜ hageja XXX XXX kasuks viivis tagastamata põhivõla summalt (5 000 eurot) alates 01. detsembrist 2014 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Jätta menetluskulud kostja ESTIN Warehousing OÜ kanda. Viru Maakohus 17.12.2014 määrusega võttis hagi menetlusse (kd 1, toimiku lk 27).
Hagile vastuse kohaselt (köide 1, toimiku lk 34-36) kostja ei tunnista hagiavalduse ja vaidleb selle vastu. Vastuväide seoses Hageja õigusega nõuda makstud summade tagastamist VÕS § 29 lg.1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 järgi lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
3(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Lepingu sõlmimise asjaolud: Hageja XXX XXX on Kostja osanik, kellele kuulub hagi esitamise hetkel 20% Hageja osakapitalist. ÄS § 176 järgi kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse. OÜ Estin Warahousing 2011.a aruannest nähtuvalt 2011.a äriühingu netovara moodustas ilma kasumi saamiseta - 1 285 eurot. Sama aasta aruannet nähtuvalt äriühing on saanud finantstulud summas 32 602 euro, mille tõttu 2011.a netovara moodustas 31 317 eurot. Kostja kinnitab, et finantstulud on omanike poolt tehtud sissemaksed, mis moodustavad äriühingu omakapital. Hageja tegi sissemakse summas 3000 euro, mis oli kasutatud osaühingu netovara suuruse moodustamiseks ÄS § 176 lg 11 mõttes. Seega, Kostjal puuduvad kohustused Hageja eest summas 3000 euro. Vastuväide seoses kahju tekitamisega Hageja poolt Kostjale Hageja on Venemaa erakapitalil Eestis tegutsev äriühing. Äriühingu omanikeks oli kuni 11.03.2014.a 5 eraisikut: A A , i.k. XXX, A S , sünd. XXX, K B , sünd. XXX, V I , sünd XXX, XXX XXX, sünd. XXX. 11.03.2014.a sõlmiti A S osade müügilepingud. Andmed osanike kooseisu muutmise kohta on esitatud Äriregistrisse. Teised osanikud keeldusid oma osade müügist. Seega, on hageja osanikeks alates 11.03.2014.a saanud A S , kellel on 60% osakapitalist. V I ja XXX XXXl on jäänud 20% hageja osakapitalist. Seoses A S poolt enam kui 50% osakapitali omandamisega XXX XXX otsustas alustada tegevust, mis on seotud äriühingule kuuluva vara kantimisega ja mitte eksisteerivate kohustuste võtmisega. Endine juhatuse liige XXX XXX pahausklikult ja pettuse eesmärgiga sõlmis mitmed võlatunnistused ja hüpoteegileping, millega koormas Kostja vara. Hageja 28.03.2014.a on osanike otsuse alusel XXX XXX välja arvatud hageja juhatuse liikmetest. Hageja on veendunud, et teades asjaolust, et hageja osanikud soovivad lõpetada XXX XXX volitusi ning võttes arvesse osanike pingelisi omavahelisi suhteid, andis XXX XXX hageja jaoks kahjulikuks oleva võlatunnistused ja sõlmis kokkulepped kohelese sundtäitmisele allumise kohta kostjale eesmärgiga alusetult esitada täitmisavalduse nõudes hagejalt eksisteerimata võlasuhete raames summas kokku 836 500,77 eurot. 4(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Antud olukorras teostas XXX XXX hageja suhtes kahjustava eesmärgiga tegevust ehk teostades tühistamisele kuuluvat tehingut ehk eksisteerimata võlgade tunnistamist ja sundtäitmisele allumist. XXX XXX eesmärk on võetud kohustuste arvelt soetada täitemenetluse kaudu hagejale kuuluvad kinnistud kostja vahendusel. ÄS § 188 lg 1 osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. ÄS § 187 lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Olukorras, kui Hageja tegevusega Kostjale tekitatakse kahju kavatseb Hageja esitada Vastuhagi. Vastuhagi esemeks on kahju, mis on seotud Hageja poolse kahju tekitamisega Kostjale. Vastuhagi eesmärgiks: tasaarvestada Hageja nõude Kostja vastu Kostja nõudega Hageja vastu. Hageja on seisukohal, et sõlmides võlatunnistusi äriühingut ilmselt kahjustatavate tingimustega ning rikkudes juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusi on kostja põhjustanud hagejale varaline kahju. TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorganiliikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme kohustused võib jagada üldisteks-, põhilisteks ja spetsiifilisteks kohustusteks, millest üldiseks kohustuseks loetakse juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Hoolsuskohustus on eelkõige äriühingu igapäevase juhtimise ja majandamisega seotud kohustused. Juhtorgani liikme hoolsuskohustusel on võrdlemisi kõrge standard. Selle täitmisel ei piisa sellest, et juhtorgani liige rakendab äriühingu nimel tegutsedes vaid sellist hoolt nagu oma isiklikus asjaajamises. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma tavaliselt sarnase ettevõtte juhilt oodatava hoolega, st teadma, uurima ja tegema tavalisest inimesest rohkem ja paremini. VÕS § 24 lg 2 kohaselt peab kohustatud isik kohustuse täitmisel tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Riigikohus on korduvalt oma otsustes märkinud, et juhatuse liiget võib pidada hoolsuskohustust rikkunuks, kui ta ei tegutse hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel (RKTKo nr 3-2-1-41-03; nr 3-2-1-45-03; nr 3-2-1-67-03). Siit võib järeldada, et juhtorgani liikme tegevust ei võrrelda mitte tavalise mõistliku inimese vaid n-ö kõrgema so tavalise mõistliku ärijuhi hoolsusstandardiga. Juhatuse liikme lojaalsuskohustuse aluseks on hea usu põhimõte, mida täiendavad esinduse ja käsundi instituuti reguleerivad õigusnormid. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Samuti sätestab lojaalsuskohustust sõnaselgelt TsÜS § 35. Õiguskirjanduses on lojaalsuskohustust peetud juhtorgani liikme üheks keskseks kohustuseks. Lojaalsuskohustuse eesmärk ja sisuline olemus seisneb selles, et juhatuse liikmel tuleb äriühinguga seotud küsimustes tegutseda rangelt üksnes äriühingu huvides. Seoses Hageja käitumisega Kostja esitas kaks kuriteoteated, mille alusel alustati 2 kriminaalmenetlust. Kostja palub panna menetluskulud Hagejale kanda. 5(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (kd 1, toimiku lk 67) oma vastuses püüab kostja hagiavalduse aluseks olevaid laenulepinguid kvalifitseerida ümber äriseadustikus (ÄS) § 176 sätestatud abinõudeks. Antud vastuväide on paljasõnaline ning asjakohatu. Esiteks puudub vastavasisuline osanike otsus osaühingu netovara moodustamiseks ja seda siis ainult ühe osaniku (hageja) poolt teostatava sissemakse kaudu. Teiseks ei nähtu ka kohtule esitatud aastaaruannetest, et 2011-2012 majandusaastate netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (2011: 246 031 – 214 714 = 31 317; 2012: 2 312 709 – 2 281 300 = 31 409)) oleks seaduse nõuetele mittevastav ning võis tekkida vajadus abinõuete kohaldamiseks just 3 000 euro ulatuses. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt kutsub juhatus osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Kostja osakapitali suuruseks on 31 325 euro. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväite puhul tegemist väljamõeldisega, mis ei vasta majandusaasta aruandes kajastatud majanduslikule olukorrale. Seega on kostja poolt avaldatud laenulepingute sõlmimise asjaolud ebatõesed ning konstrueeritud. Eespool käsitletud konstruktsiooniga jõudis Kostja väiteni, et temal puuduvad kohustused hageja eest summas 3000 eurot. Antud vastuväitest on võimalik järeldada, et ülejäänu nõude (2000 eurot) ja viivisenõude osas vastuväited puuduvad. Vastuväide seoses väidetava kahju tekitamisega hageja poolt ning vastuhagi esitamise kavatsusega Vastuse punktis 2 ja 3 niivõrd kategoorilises vormis esitatud etteheited ning väidetavalt algatatud kriminaalmenetlused (tõendid puuduvad) annavad alust eeldada, et väidetav kahjunõue on kostja jaoks juba selge ning vastuhagi esitamine ei võinud tekitada suuri raskusi ning nõuda nii palju täiendavat aega. Menetluse ökonoomia põhimõttest lähtudes tagab kohus, et tsiviilasi oleks lahendatud mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba Kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Juhul, kui Kostjal on nõue hageja vastu, siis võib ta seda teha ka eraldi menetluses ning põhjendamatult käesolevat menetlust mitte venitada. Seega palub hageja jätta vastuse punktides 2 ja 3 väljatoodud oletused ja spekulatsioonid, mis ei ole hagi esemega seotud, tähelepanuta ning lisad nr 3, 4 toimikusse võtmata.
Kostja esitas kohtule 23.02.2015 vastuhagi kahju hüvitamiseks (kd 1, toimiku lk 76-78), mille kohaselt kostja esitab hageja vastu vastuhagi, mis on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Kahju summaks on nimetatud 179 640 eurot. 23.02.2015 esitatud vastuhagi avaldus kohus jätab otsusest välja, kuna hiljem see oli täpsustatud. Viru Maakohus 7.04.2015 määrusega (tl 80) jättis vastuhagi avaldus käiguta ja andis vastuhagi hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – vastuhagi avalduses esitatud nõudelt riigilõivu 1 800 eurot tasumiseks. 6(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Vastuhagi hageja esitas kohtule täpsustatud vastuhagi avaldus (tl 88-91), mille kohaselt kostja esitab hageja vastu vastuhagi, mis on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Kostjal on nõude hageja vastu. Kostja nõue Hageja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 187 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kahju tekitamise asjaolud Hagi alusena OÜ Estin Warehousing tugineb sellele, et XXX XXX tekitas kahju sellega, et 26.03.2014.a notari Tiit Sepa juures Kostja nimelt Hageja XXX kirjutas alla võlatunnistust ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta OÜ-ga Edu 24 Invest. Sõlmitud võlatunnistuse kohaselt OÜ-l Estin Warehousing tekkisid kohustused 179 640 euro ulatuses võlausaldaja Edu 24 Invest ees. Sama kokkuleppe kohaselt tekkis OÜ-l Estin Warehousing kohustust sundtäitmisele alluda. Sõlmitud võlatunnistuse nõude alust sisaldava punkti 1.1.1 kohaselt on OÜ Edu 24 Invest ja OÜ Litera24, registrikood: 11368186, vahel 11.03.2014.a sõlmitud lihtkirjalik nõude loovutamise leping, mille alusel loovutas OÜ Litera24 kostjale OÜ Litera24 ja hageja vahel 09.01.2012.a sõlmitud teenuse osutamise lepingust IT-1/12 tulenevad nõuded. OÜ Estin Warehousing teatab, et tegelikkuses puuduvad tal kohustused nii OÜ Edu 24 Invest ees kui ka OÜ Litera24 ees ning OÜ Eestin Warehousing ja Edu 24 Invest OÜ vahel 26.03.2014.a sõlmitud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta on tühine, sest antud kokkuleppe sõlmimine ja võlatunnistuse andmine on heade kommetega vastuolus. OÜ Estin Warehousing ei ole 26.03.2014.a kokkuleppes märgitud 09.01.2012.a teenuse osutamise lepingut nr IT-1/12 sõlminud ega mainitud lepingu alusel teenust saanud. OÜ-le Estin Warehousing pole teada, kes on väidetavalt lepingu OÜ-ga Litera24 (registrikood: 11368186) sõlminud ega selle alusel teenust saanud. OÜ Litera24 ei ole talle kunagi teenust osutanud samal ajal kui ka OÜ-l Estin Warehousing puuduvad igasugused kohustused OÜ Litera24 ees. Kõikidest kohtule esitatud tõenditest on nähtav, et hagejal puuduvad rahalised kohustused OÜ Litera24 ja OÜ Edu 24 Invest ees. Rahaliste kohustuste äriühingule võtmisega tekkib äriühingul kahju summas 179 640 euro. 7(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
OÜ Estin Warehousing esitas hagiavalduse tehingu tühistamise nõudes. Viru Maakohus menetleb ts.asja nr. 2-14-57652, nimetatud tehingu tühistamise nõudes. Põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel XXX XXX poolt allakirjutatud tehingu raames võiks Edu 24 Invest alusetult esitada täitmisavalduse nõudes hagejalt eksisteerimata võlasuhete raames 179 640 eurot. OÜ Estin Warehousing nimel 26.03.2014.a sõlmitud võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta sõlmis juhatuse liige XXX XXX, kes ei ole antud tehingu tegemisel OÜ Estin Warehousing teisi osanikke ega juhatuse liikmeid tehingu tegemisest informeerinud. OÜ Estin Warehousing osanikud ja juhatuse liikmed ei ole kunagi võtnud vastu otsuseid väidetava 09.01.2012.a teenuse osutamise lepingu sõlmimisest ega 26.03.2014.a võlatunnistuse andmisest. OÜ Estin Warehousing juhatuse liikmeteks on alates 07.02.2011.a A A , i.k. XXX, K B sünd. XXX, V XXX sünd XXX. Äriregistri andmete kohaselt XXX XXX, sünd. XXX.a, on valitud OÜ Estin Warehousing juhatuse liikmeks alates 02.03.2012. Järeliklult ei saa tema olla isikuks, kes kirjutas alla väidetava teenuse osutamise lepingu 09.01. 2012. aastal. OÜ Estin Warehousing on Venemaa erakapitalil Eestis tegutsev äriühing. Äriühingu omanikeks oli kuni 11.03.2014.a 5 eraisikut: XXX XXX, i.k. XXX, XXX XXX, sünd. 23.09.1971, XXX XXX, sünd. 15.06.1965, XXX XXX, sünd XX, XXX XXX, sünd. XXX. 11.03.2014.a sõlmiti XXX XXXiga osade müügilepingud. Andmed osanike kooseisu muutmise kohta on esitatud Äriregistrisse. Teised osanikud keeldusid oma osade müügist. Seega, on OÜ Estin Warehousing osanikeks alates 11.03.2014.a saanud XXX XXX, kellel on 60% osakapitalist. XXX XXXil ja XXX XXXl on jäänud 20% hageja osakapitalist. Seoses XXX XXXi poolt enam kui 50% osakapitali omandamisega XXX XXX otsustas alustada tegevust, mis on seotud äriühingule kuuluva vara kantimisega ja mitte eksisteerivate kohustuste võtmisega. OÜ Estin Warehousing leiab, et endine juhatuse liige XXX XXX pahausklikult ja pettuse eesmärgiga sõlmis 26.03.2014.a võlatunnistust. OÜ Estin Warehousing 28.03.2014.a on osanike otsuse alusel XXX XXX välja arvatud OÜ Estin Warehousing juhatuse liikmetest. XXX XXX oli 28.03.2014.a toimuvast koosolekust ja selle päevakorrast teadlik. OÜ Estin Warehousing põhikirja punkti 3.4. kohaselt saadetakse toimuva üldkoosoleku kutse selliselt, et tavalise edastamise korral jõuaks kutse adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kutse XXX XXX ́le saadeti ÄS ja põhikirjaga ettenähtud tähtaja jooksul (14.03.2014.a ehk rohkem kui üks nädal enne koosoleku toimumist) ning XXX XXX sai esitatud kohtukutse kätte. Eelpool nimetatud väiteid tõendavad dokumendid asuvad tsiviilasja nr 2-14-14786 toimikus, mille raames püüab XXX XXX tühistada hageja otsus XXX XXX juhatuse liikmetest välja arvamise kohta eeldatavasti eesmärgiga tekitada OÜ-le Estin Warehousing veelgi rohkem kahju. OÜ Estin Warehousing on veendunud, et teades asjaolust, et OÜ Estin Warehousing osanikud soovivad lõpetada XXX XXX volitusi ning võttes arvesse osanike pingelisi omavahelisi suhteid, andis XXX XXX OÜ Estin Warehousing jaoks kahjulikuks oleva võlatunnistuse ja sõlmis kokkuleppe kohelese sundtäitmisele allumise kohta OÜ-le Edu 24 Invest eesmärgiga alusetult esitada täitmisavalduse nõudes hagejalt eksisteerimata võlasuhete raames 179 640 eurot. Arvestades asjaoluga, et OÜ-l Estin Warehousing puuduvad tegelikkuses lepingulised suhted nii kostja kui ka OÜ-ga Litera24, on 26.03.2014.a hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta tühine, sest antud kokkuleppe sõlmimine ja võlatunnistuse andmine on heade kommetega vastuolus. OÜ Estin Warehousing esitas 2012.a aasta aastaaruande, mis asub Äriregistris ja kus puuduvad andmed väidetava tehingu kohta. Olukorras, kui OÜ-l Edu 24 Invest ja OÜ-l Litera24 puuduksid igasugused tõendid väidetavate lepingute allakirjutamisel või täitmisel võlatunnistuse allkirjastamisega OÜ-l Estin Warehousing tekkis kohustuse OÜ-gu Edu 24 Invest ees. Kohustuste tekkimist on põhjustatud XXXXXXkäitumisega. 8(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Endine juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus kehtetu, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Lubamatu eelisena, mis juriidilise isiku teisi liikmeid kahjustab, on käsitletav iga eelis, mille hääleõigust omav organi liige saab soodsamalt tavalistest turutingimustest, kui see kahjustab juriidilist isikut ennast või organi teisi liikmeid või toob kaasa nende õigusliku olukorra halvenemise. Samuti piisab kirjeldatud aluse kohaldamiseks sellest, kui hääleõigust teostanud liikme tahe on suunatud üksnes enese kasuks eeliste saavutamisele. 26.03.2014.a OÜ Estin Warehousing ja OÜ Edu 24 Invest vahel sõlmitud ja notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta on suunatud kahju tekitamisele hagejale ning on heade kommete vastane. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (RK 3-2-1-106-13). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (RK 3-2-1-8005, p 23). On selge, et tehingu tegemisel, kui tehingu üks pool tunnistab võla olemasolu olukorras kui võlg tegelikkuses puudub, võiks pidada ebamoraalseks ja taunitavaks. On ilmne, et nõude tunnistamist ja kokkuleppe sõlmimist kohesele sundtäitmisele allumise kohta olukorras, kui tehingu teostavatele isikutele on teada õiguslike aluste puudumisest tehingu tegemiseks on olulist eksimust ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õigustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtte vastu tehingu tegemise ajal. Selge ka see, et 26.03.2014.a Estin Warehousing ja OÜ Edu 24 Invest vahel sõlmitud ja notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta eesmärk ei vasta headele kommetele ning antud juhul mõlema äriühingu esindajad käituvad ebamoraalselt. Tehingu alusel kolmas isik saab endale rahalise väärtuse 179 640 euro ulatuses, aga OÜ Estin Warehousing ei ole tehingu alusel vastastikuseid väärtusi saanud ja osaühingu vara mainitud tehingu tõttu oluliselt vähendatakse, siis võiks teha järelduse, et antud tehingu tegemine on ebamõistlikult tasakaalust väljas ja seega ka heade kommete vastuolus. Eraldi rõhutab Hageja asjaolu, et XXX XXX sõlmis OÜ-ga Edu 24 Invest veel kaks sarnast tühist võlatunnistust, mille tühistamise osas toimub käesoleval ajal kaks kohtumenetlust 9(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
numbritega 2-14-51662 ja 2-14-14262. Seda enam, XXX XXX sõlmis kostjaga ka hüpoteegi seadmise lepingud OÜ-le Estin Warehousing kuuluvatele kinnistutele. Riigikohus on lahendi 3-2-1-102-02 p 16 märkinud järgmist: „Vastuolu heade kommetega põhjendasid kohtud sellega, et kasutusvalduse lepingu järgi tuli kostjale kasutada anda sadama territoorium ja sellel asuvad hooned ja rajatised koos sisseseadega ja kõik nendega seostud õigused. Poolte tahe oli suunatud kogu hageja valduses ja kasutuses olnud vara üleandmisele. Tegemist oli sisuliselt ettevõtte tegevuse lõpetamisega, mille tulemusena muutus võimatuks põhikirjas märgitud tegevuse jätkamine, ning kontroll ettevõtte vara ja tegevuse üle läks kostjale. Vastuolu heade kommetega on kohtud põhjendanud ka sellega, et hageja juhtkond pidi olema teadlik pankrotiolukorrast, sest juba 18. septembril 1997. a esitati pankrotihoiatus. Selle tehinguga muudeti võimatuks võlausaldajate nõuete rahuldamine. Varade üleandmine toimus juba pankrotimenetluse ajal. Selline tegevus ei vasta ühiskonna üldisele arusaamisele kõlblusest. Kolleegium nõustub esitatud põhjendustega.“ Riigikohus on lahendi 3-2-1-64-12 p 27 leidnud, et ka võlgniku vara ulatuslik koormamine viisil, mis ebaproportsionaalselt kahjustab kinnisasja omaniku teiste võlausaldajate huve oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel, võib pidada heade kommete vastaseks. Riigikohus on lahendi 3-2-1-20-12 p 33 leidnud järgmist: „Rendilepingu alusel rentniku valdusse antud vara jõuga äravõtmist ja rentnikul vara kasutamise edasist teadlikku takistamist ei saa hinnata teisiti. Oluline ei ole, kas kostja I tahtlus oli suunatud ka rentnikule kahju tekitamisele või kahjuhüvitise väljamaksmisest keeldumisele. Riigikohus on leidnud, et kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt“. XXXXXXkäitus tahtlikult ja oli informeeritud asjaolust, et sõlmitud võlatunnistusega OÜ-le Estin Warehousing tekitatakse kahju summas 179 640 euro. Selles olukorras juhatuse liikmel on kohustuseks tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Tasaarvestamise tegemine VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, seega pole vajalik teise poole nõustumine tasaarvestamisega. Tasaarvestuse saab lugeda tehtud hetkest, millal Hageja on sellest teada saanud. Eeltoodust tulenevalt toimub poolte vahel tasaarvestus käesoleva vastuhagi esitamisega. OÜ Estin Warehousing leiab, et puudub tasaarvestuse tegemise keeld. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Arvestades asjaoluga, et OÜ-l Estin Warehousing nõude XXX vastu vähemalt 179 640 euro ulatuses ning võttes arvesse, et kõik tasaarvestuse eeldused on täidetud, siis tasaarvestatakse OÜu Estin Warehousing nõude XXX XXX vastu osaliselt, ehk põhihagis esitatud nõudega kattuvas osas, s.t põhinõude 5 000 eurot ulatuses, mis kuulub tagastamisele vastavalt lepingule juhul, kui kohtu arvates nimetatud summa kuulub tagastamisele. OÜ-u Estin Warehousing nõude tasaarvestamine XXX XXX hagis esitatud põhinõudega välistab oma poolt intresside ja viiviste tasumise kohustust. Viru Maakohus 29.04.2015 määrusega (kd 1, toimiku lk 95) võttis menetlusse vastuhagi kahju hüvitamise nõudes.
10(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Vastuhagile vastuse kohaselt (kd 1, toimiku lk 104) hageja ei võta vastuhagi õigeks ning vaidleb sellele vastu alljärgnevatel põhjustel. Kostja on esitanud kahjunõuet tuginedes äriseadustiku (ÄS) §-le 187, loetledes kahju nõude eeldusi ning tõendamiskoormise jaotamist poolte vahel. Tõendamata jäi kostja poolt asjaolu, et sõlmides vastuhagis nimetatud lepinguid on hageja oma juhatuse liikme kohustust rikkunud. Märkida siin tuleb, et antud asjaolude üle on veel käimas tsiviilvaidlus (Viru Maakohtu menetluses ts. asja nr 2-14-57652). Vastuhagi tekstist tulenevalt puudub nõude esitamisel kahju, vaid eksisteerib teoreetiline võimalus, et üks kostja lepingupartnerist võib realiseerida kohese sundtäitmise allumise kokkuleppest tulenevaid õigusi, ja seda siis võlgnevuse olemasolu korral. Seega ka kahju ja selle suurus on tõendamata. Märkimist siinkohal väärib, et kui vaadelda vastuhagi võimaliku tulevase nõude täitmise hagina, siis seda võib esitada vastavalt TsMS §-le 369 ainult juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Vastuhagis puuduvad põhjendused antud asjaolu kohta. Kuivõrd juhatuse liikme kohustuse rikkumine ning kahju olemasolu jäid täiesti tõendamata on kostja väited ja viited Riigikohtu praktikale põhjusliku seose kohta asjakohatud. Võlaõigusseaduse § 200 lg 4 johtuvalt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja esitab käesolevaga vastuväiteid tasaarvestuse avaldusele, mis oli esitatud vastuhagi vormis, toonides seejuures, et tasaarvestamiseks puudub igasugune alus, kuna puudub ka tema poolt tekitatud kahju nii 179 640 või siis 5000 euro ulatuses. Kummaline on kostja väide, et tasaarvestamine põhinõudega välistab oma poolt intresside ja viiviste tasumise kohustust. Isegi hüpoteetiliselt oletades, et kostjal oleks hageja vastu nõue, mis vastuhagi koheselt saaks siis tekkida aastal 2014, kuidas saab see mõjutada selleks ajaks sissenõutavaks muutunud intressi ja viivise nõuet? Kuigi vastuhagi on esitatud alusetult ning jäi materiaalselt ja õiguslikult põhistamata, võib kostja kunstlikult loodud nõudele rajatud tasaarvestust käsitleda hagiavalduse omaksvõtuna.
13.10.2015 esitas vastuhagis hageja kahju nõude täpsustus (kd 1, toimiku lk 125-128), täpsustatud kahju suuruseks on 36 432,36 eurot, mida hageja palub tasaarvestada vastuhagi korras hageja nõudega summas, milles kohtu arvates hageja nõude on põhjendatud. VASTUHAGI KOSTJA SEISUKOHT VASTUHAGI TÄPSUSTUSE KOHTA Vastuhagi kostja vaidles nii vastuhagile kui ka selle täpsustusele vastu (kd 1, toimiku lk 167168). Kahjunõude eeldused, mis on sätestatud VÕS §-s 127 on täitmata.
20.10.2015 kohtuistungil (kd 1, toimiku lk 162-166) vaatas kohus asja sisuliselt läbi ja lahkus nõupidamistuppa kohtulahendi tegemiseks.
11(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Kohtulahendi tegemisel avastas kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Viru Maakohus 17.11.2015 määrusega (kd 1, toimiku lk 187-188) uuendas tsiviilasja nr 2-1461787 arutamist, tegi D. XXXle ettepanek täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks lähtudes käesoleva kohtumääruse põhjendustest. OÜ-le ESTIN Warehousing tegi kohus ettepaneku täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks, samuti vastuhagi nõuete täpsustamiseks ning vastuhagi uue tervikteksti (täpsustatud nõuetega) esitamiseks.
Kohtule 1.12.2015 esitatud täpsustatud vastuhagi kohaselt (kd 1, toimiku lk 193-196) Kostjal on nõude Hageja vastu. Kostja nõue Hageja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 187 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: -
juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Selliseks võrdlemiseks peab lisaks sellele, mida juhatuse liige tegi, olema tuvastatud ka see, mida ta pidanuks tegema. OÜ Estin Warehousing viitab asjaolule, et XXX XXX tegevuse tõttu OÜ-l Estin Warehousing juba tekkis VÕS-s sätestatud kahju. XXX XXX ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kahju tekitamise asjaolud OÜ Estin Warehousing on Venemaa erakapitalil Eestis tegutsev äriühing. Äriühingu omanikeks oli kuni 11.03.2014.a 5 eraisikut: XXX XXX, i.k. XXX, XXX XXX, sünd. 23.09.1971, XXX XXX, sünd. 15.06.1965, XXX XXX, sünd 18.02.1956, XXX XXX, sünd. 02.01.1970. 2014.a alguses OÜ Estin Warehousing omanike vahel tekkisid erimeelsused seoses äriühingu juhtimisega. Seoses antud asjaoluga osanik XXX XXX tegi teistele osanikele ettepaneku osade omandamiseks. XXX XXX sõlmis XXX XXXiga OÜ Estin Warehousing osa müügileping. Hiljem osa müügileping sõlmiti XXX XXXiga. 12(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Teised osanikud keeldusid oma osade müügist. Seega, on OÜ Estin Warehousing osanikeks on saanud XXX XXX, kellel on 60% osakapitalist. XXX XXXil ja XXX XXXl on jäänud 20% hageja osakapitalist. Seoses XXX XXXi poolt enam kui 50% osakapitali omandamisega XXX XXX otsustas alustada tegevust, mis on seotud äriühingule kuuluva vara kantimisega ja mitte eksisteerivate kohustuste võtmisega. XXX XXX ei ole oma tegevusest teised juhatuse liikmed või osanikud informeerinud vaatamata asjaolule, et tema tegevuse tõttu osanikud võiksid kaotada oluline vara. XXX XXX korraldas järgmiste tehingute tegemist: 1) 07.03.2014 osaühingu Estin Warehousing (registrikood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (registrikood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta; Estin Warehousing poolt lepingu kirjutas alla juhatuse liige XXX XXX. Tehingu tegemise tagajärjena XXX XXX võimaldas põhjendamatult OÜ Estin Warehousing vara kaotada osanike nõusolekuta ja informeerimata tehingu tegemisest. 2) 07.03.2014.a oli hageja ja kostja vahel sõlmitud ühishüpoteegi loovutamise leping, ühishüpoteegi seadmise leping, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud (edaspidi leping), mis on tõestatud Notari Tiit Sepp poolt. Lepingu kohaselt loovutas S T ühishüpoteegi summas 150 000 eurot OÜ-le Edu 24 Invest. Lepingu kohaselt hageja, kui hüpoteegiga koormatud vara omanik seab kostja kasuks ühishüpoteegi hüpoteegi summaga 360 000 eurot. Estin Warehousing poolt lepingu kirjutas alla juhatuse liige XXX XXX.Tehingu tegemise tagajärjena XXX XXX koormas põhjendamatult OÜ Estin Warehousing vara osanike nõusolekuta ja informeerimata tehingu tegemisest. 3) 18.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (reg.kood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (reg.kood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaalne dokument nr.670) ning milles OÜ Estin Warehousing on tunnistanud oma kohustust OÜ Edu24 Invest ees seisuga 18.03.2014.a kokku summas ükssada viiskümmend tuhat (150 000) eurot. Estin Warehousing poolt lepingu kirjutas alla juhatuse liige XXX XXX. Tehingu tegemise tagajärjena OÜ Estin Warehousing võttis endale kohustusi vastutasu saamata. 4) 26.3.2014. koostatud „Võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta“, mis on tõestatud Tallinna notar Tiit Sepp poolt 26.3.2014.a. ja registreertud notari ametitoimingute raamatus nr 766 all ning milles OÜ Estin Warehousing on tunnistanud oma kohustust OÜ Edu24 Invest ees seisuga 26.03.2014.a kokku summas ükssada seitsekümmend üheksa tuhat kuussada nelikümmend (179 640) eurot. Estin Warehousing poolt lepingu kirjutas alla juhatuse liige XXX XXX. Tehingu tegemise tagajärjena OÜ Estin Warehousing võttis endale kohustusi vastutasu saamata. Seega, XXX XXX juhatuse liikme kohustuste rikkudes sõlmis põhjendamatult võlatunnistused ja hüpoteekide seadmise lepinguid, tunnistades võlad ja koormates OÜ Estin Warehousing vara. Seoses vajadusega kaitsta OÜ Estin Warehousing vara ja välistades suurema kahju tekitamist äriühingul esitas OÜ Estin Warehousing hagiavaldused kohtusse XXX XXX poolt tehtud tehingute vaidlustamiseks. Vaidlus ei ole, et võlatunnistused, mille kohta sundtäitmine oli tunnustatud lubamatuks, kirjutas alla XXX XXX olles OÜ Estin Warehousing juhatuse liikmena. Võlatunnistuse täitmist lubamatuks tunnistamiseks kohtus OÜ Estin Warehousing kandis menetluskulud. Kohtus oli kuus vaidlust seoses hageja poolt teostatud tehingutega, s.h. Viru Maakohtus: 2-14-14262, 2-1451662, 2-14-57652, 2-14-57072 ja 2-14-61787, Harju Maakohtus 2-14-55623. Kõik tehingud hageja poolt olid tehtud 2014.a märtsi kuus, s.t ajal, mil Hageja oli OÜ ESTIN Warehousing juhatuse liige. 13(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
OÜ Estin Warehousing tõendab kahju tekitamisega seotud asjaolud tõenditega, s.h. kohtulahenditega teistes tsiviilasjades. Kohtuotsus on käsitatav tõendina TsMS § 272 tähenduses. TsMS § 272 lg 2 määratleb, et dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kohtule on esitatud Viru Maakohtu 07.05.2015.a otsus ts.asjas nr. 2-14-14786, milles kostja esindaja seletusega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks asjaolu, et „28.03.2014.a osanike otsus võeti vastu just osaühingu enda ja osaühingu võlausaldajate kaitseks, kuna XXX XXX sama osaühingu juhatuse liikmena tegi äriühingule kahjulikke tehinguid, mille üle on käimas hetkel hulgaliselt kohtuvaidlusi.“ Kohtuotsusega on tuvastatud, et XXX XXX tegi OÜ-le Estin Warehousing kahjulikke tehinguid. Viru Maakohtule on esitatud Viru Maakohtu 06.10.2015.a määrus ts.asjas nr. 2-14-14262. Määrusest selgub, et: „Viru Maakohtu menetluses on OÜ Estin Warehousing hagi OÜ Edu24 Invest vastu (esitatud 08.04.2014 tsiviilasjas nr 2-14-14262), milles OÜ Estin Warehousing nõudis: tuvastada kohustuste puudumist osaühingul Estin Warehousing (registrikood 10054540) osaühingu Edu24 Invest (registrikood 10691850) eest; tühistada 07.03.2014 osaühingu Estin Warehousing (registrikood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (registrikood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta; tunnistada lubamatuks täitedokumendi ehk 07.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (registrikood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (registrikood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta sundtäitmist. Viru Maakohtu menetluses on OÜ Estin Warehousing hagi OÜ Edu24 Invest vastu ( esitatud 08.09.2014 tsiviilasjas nr 2-14-57072), milles OÜ Estin Warehousing nõudis tunnistada tühiseks 07.03.2014.a sõlmitud ühishüpoteegi loovutamise leping, ühishüpoteegi seadmise leping, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud ning asendada kohtuotsusega kostja nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ning kustutada 07.03.2014 tühise ühishüpoteegi loovutamise lepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute alusel hageja kinnistutele seatud ühishüpoteegid. Viru Maakohtu 02.03.2015.a. määrusega on peatatud tsiviilasja nr 2-14-57072 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-14-14262 menetluse lõppemiseni. Viru Maakohtu menetluses on OÜ Estin Warehousing hagi OÜ Edu24 Invest vastu ( esitatud 02.05.2014 tsiviilasjas nr 2-14-51662), milles OÜ Estin Warehousing nõudis tuvastada kohustuste puudumist osaühingul Estin Warehousing (reg,kood 10054540) osaühingu Edu24 Invest (reg.kood 10691850) eest; tühistada 18.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (reg.kood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (reg.kood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaalne dokument nr.670); tunnistada lubamatuks täitedokumendi ehk 18.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (reg.kood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (reg.kood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaalne dokument nr.670) sundtäitmist. Viru Maakohtu menetluses on OÜ Estin Warehousing hagi OÜ Edu24 Invest vastu (esitatud tsiviilasjas nr 2-14-57652) tehingu tühisuse tunnustamise ja kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. OÜ Estin Warehousing nõuab tuvastada kohustuse puudumist Osaühing Litera24 ja OÜ 14(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Estin Warehousing vahel 09.01.2012.a sõlmitud teenuse osutamise lepingust nr IT-1/12 ning millest tulenevad kõik nõudeõigused on Osaühing Litera24 (registrikood 11368186) 11.03.2014.a nõude loovutamise lepinguga loovutanud OÜ-le Edu24 Invest. Nimetatud võlakohustuse kohta on 26.3.2014. koostatud „Võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta“, mis on tõestatud Tallinna notar Tiit Sepp poolt 26.3.2014.a. ja registreertud notari ametitoimingute raamatus nr 766 all ning milles OÜ Estin Warehousing on tunnistanud oma kohustust OÜ Edu24 Invest ees seisuga 26.03.2014.a kokku summas ükssada seitsekümmend üheksa tuhat kuussada nelikümmend (179 640) eurot. Viru Maakohtu 30.4.2015 määrusega on kohustatud Estin Warehousing OÜ-t andma OÜ Edu 24 Invest eeldatavate menetluskulude katteks tsiviilasjas nr 2-14-57652 tagatise summas 1980 EUR. OÜ Estin Warehousing on 14.5.2015 esitanud määruskaebuse Viru Maakohtu 30.4.2015 määrusele ning käesoleval hetkel määruskaebus on Tartu Ringkonnakohtu menetluses.“ 06.10.2015.a määrusega määras Viru Maakohus kinnitada OÜ Estin Warehousing ja OÜ Edu24 Invest vahel 02.09.2015 sõlmitud kompromiss, milles seal hulgas Hageja ja Kostja paluvad tunnistada lubamatuks: 1) täitedokumendi ehk 07.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (registrikood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (registrikood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaalne dokument nr.570) sundtäitmist, mille alusel on kohtutäitur Krista Järvet poolt alustanud täitemenetlus nr 167/2014/274 all; 2) täitedokumendi ehk 18.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (reg.kood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (reg.kood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaalne dokument nr.670) sundtäitmist, mille alusel on kohtutäitur Krista Järvet poolt alustanud täitemenetlus nr 167/2014/499 all; 3) täitedokumendi ehk 26.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (reg.kood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (reg.kood 10691850) vahel sõlmitud „Võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta“, mis on tõestatud Tallinna notar Tiit Sepp poolt 26.03.2014.a ( notariaalne dokumentnr 766), mille alusel ei ole alustatud täitemenetust. Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest 5 päeva jooksul OÜ Estin Warehousing ja/või OÜ Edu24 Invest taotles kohtutäiturilt Krista Järvet täiteasjades nr 167/2014/274 ja nr 167/2014/499 täitemenetluse lõpetamist. OÜ Estin Warehousing tasub täitemenetlustes nr. 167/2014/274 ja nr 167/2014/499 kohtutäiturile Krista Järvet tasumisele kuuluvad täitekulud. Seega, kahjulike tehingute vaidlustamisel tekkisid OÜ-l Estin Warehousing kulud, mis käsitletakse kahjuna VÕS mõttes. Kohtule on esitatud 18.03.2014.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluses nr 167/2014/274, mille järgi täitekulud moodustavad 24 560,36 eurot. Kohtule on esitatud 15.04.2014.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluses nr 167/2014/499, mille järgi täitekulud moodustavad 13519,16 eurot. Kohtuliku kompromissi järgi OÜ Estin Warehousing on sunnitud tasuma täituritasu summas 19039,76 eurot, mis on vältimatu kahju ja on tekitatud XXXXXXpoolt teostatud kahjulike tehingute tegemise tõttu(põhjuslikus seoses). 06.10.2015.a Viru Määkohtu määruse kohaselt tsiviilasjade nr 2-14-14262, 2-14-57072, 2-1457652, 2-14-51662 menetlustega seonduvad kõik kulud (kohtu- ja kohtuvälised kulud) jäävad vastava kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. 15(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Üldtuntud asjaolu, et kohtus käimine on kulukas ja aeganõutav. Vaidlus ei ole, et kohtu menetluse käigus Hageja kulutab rohkem raha võrreldes kostjaga. OÜ Estin Warehousing esitas oma menetluskulude nimekiri asjades, kus nõutakse tühiseks tunnistada XXX XXX poolt sõlmitud tehinguid või mis on seotud XXX XXX õigusvastase tegevusega: Kuupäev 28.03.2014 01.04.2014 22.04.2014 09.05.2014 09.05.2014 22.05.2014 12.06.2014
Kulu liik Riigilõiv hagi tagamine Riigilõiv hagiavaldusest Kohtuvälised kulud, esindaja Riigilõiv hagiavaldusest Kohtuvälised kulud, esindaja Tagatis menetluskuludeks Kohtuvälised kulud, esindaja
Kulu suurus 50 euro 4 465 euro 3 912 euro 1 650 euro 1 056 euro 2 244 euro 912 euro
30.06.2014 Tagatis menetluskuludeks 2 244 euro 01.08.2014 Kohtuvälised kulud 1 824 euro juhatuse liikme lepingu lõpetamine ja D.XXX elamisloa tühistamine 03.09.2014 Tunnistajate tasu 67,98 euro 18.09.2014 Riigilõiv hagiavaldusest 4 675 euro 01.10.2014 Tagatis menetluskuludeks 1 800 euro 09.10.2014 Kohtuvälised kulud, esindaja 1 824 euro 2-14-57652, 2-14-57072 29.12.2014 Kohtuvälised kulud, esindaja 1 488 euro 2-14-57652, 2-14-5775, 2-14-55623 31.03.2015 Tagatis menetluskuludeks 500 euro 18.05.2015 Riigilõiv määruskaebuses 50 euro
28 694 euro
Asja number 2-14-14262 2-14-14262 2-14-14262 2-14-51662 2-14-51662 2-14-14262 2-14-14786, kriminaalmenetlus 2-14-51662 2-14-55623, D.XXXga 2-14-14262 2-14-57072 2-14-57652 2-14-14262, 2-14-51662, 2-14-55623 2-14-57652
Käesoleval ajal XXX XXXga seotud asjades kandis OÜ Estin Warehousing kulud kokku summas 28 694 eurot. OÜ Estin Warehousing esitas menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kantud kuludest OÜ-le Estin Warehousing tagastatud 06.10.2015.a Viru Maakohtu määruse kohaselt 11 301,4 eurot. Seega, OÜ Estin Warehousing kahju seoses menetluskulude kandmisega, moodustab 17 392,6 eurot. XXXXXXpoolt tekitatud kahju suuruseks on kokku 36 432,36 eurot, mis seisneb täituri tasu maksmises ja menetluskulude kandmises. OÜ Estin Warehousing esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus kehtetu, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle 16(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Lubamatu eelisena, mis juriidilise isiku teisi liikmeid kahjustab, on käsitletav iga eelis, mille hääleõigust omav organi liige saab soodsamalt tavalistest turutingimustest, kui see kahjustab juriidilist isikut ennast või organi teisi liikmeid või toob kaasa nende õigusliku olukorra halvenemise. Samuti piisab kirjeldatud aluse kohaldamiseks sellest, kui hääleõigust teostanud liikme tahe on suunatud üksnes enese kasuks eeliste saavutamisele. XXX XXX tehingute tegemisel ei ole osanike nõusoleku küsinud, vaatamata asjaolule, et tehingute tegemise tõttu osanikud võiksid kaotada oma vara. Juhul, kui XXX XXX oleks oma kohustusi hoolikalt täitnud tema arvestaks asjaoluga, et võlatunnistuse allkirjastamist võimaldab välistada nõuete vastu vaidlemist, väidetav võlausaldaja esitab avalduse täiturile, OÜ Estin Warehousing konto arestitakse ja kinnisvara müüakse enampakkumisel. Seoses asjaoluga, et äriühingu tegevusala on logistika teenuste pakkumist, siis laohoone müügi korral äriühingu majandustegevust lõpetatakse. XXX XXX ei ole teised juhatuse liikmed ja omanikud informeerinud väidetavate nõuete olemasolust ja võimaldas täitemenetluste alustamist äriühingu vastu. Antud tegevust ei saa lugeda korraliku ettevõtja käitumisena. Äriühing oli sunnitud kasutada õigusteenust ja kanda kulud, mis ei olnud kantud juhul, kui XXX XXX informeeriks teised juhatuse liikmed ja osanikud väidetavate nõuete olemasolust. Ülaltoodu alusel XXX XXX hagi rahuldamise korral palub vastuhagi hageja tasaarvestada OÜ Estin Warehousing nõude XXX XXX vastu XXX nõudega vastavalt laenulepingule.
Põhihagis kostja täpsustuse kohaselt (kd 1, toimiku lk 199-200) vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja 2011. majandusaasta aruande järgi oli 2011.a kasumiaruandes märgitud finantstulud summas 32 602 eurot, mille arvelt oli teenitud kasum summas 31 317 eurot. Vaidlust ei ole, et enne kasumi saamist Kostja omakapital moodustas -31 317 eurot ja pärast finantstulu saamist 31 317 eurot. Kostja soovib tõendada asjaolu, et osanikud otsustasid suunata rahalised vahendeid summas 32 602 eurot Kostja finantstuludesse tunnistaja XXX XXX ütlustega. XXX XXX oli kostja juhatuse liige ja osanik alates 07.02.2011.a kuni 09.04.2014.a. XXX XXX vahetult tegutses osanike otsuse tegemise päeval OÜ Estin Warehousing juhtimisega. XXX XXX ütlusega Kostja soovib tõendada, et hageja nõustus osanike otsuse tegemisel laenulepingu alusel üleantud laenusumma üleandmisega OÜ-le Estin Warehousing finantstuludesse. Kostja soovib tõendada asjaolu, et osanikud otsustasid suunata rahalised vahendeid summas 32 602 eurot Kostja finantstuludesse tunnistaja G , kes oli perioodil 2011 kuni käesoleva ajani hageja raamatupidaja ning kes tunnistab, et koostas 2011.a aasta aruanne ja kajastas aastaaruandes 32 602 eurot finantstuluna seoses asjaoluga, et osanikud otsustasid suunata laenuna antud rahalised vahendeid Kostja netovara vastavusse viimiseks äriseadustikuga. Samade tunnistajate ütlustega soovib Kostja tõendada asjaolu, et 2012.a kantud 2000 eurot oli varem kasutatud Kostja netovara vastavusse viimiseks äriseadustikuga. 17(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Kostja esitab OÜ Estin Warehousing OÜ Estin Warehousing SEB panga ja Swedpanga konto väljavõtted, millest nähtuvalt OÜ Estin Warehousing pangakontole on laekunud suuremad summad, kui bilansis kajastatud laenud. Antud tõendiga tõendatakse, et osa arveldusarvetele laekunud summadest on suunatud Kostja netovara vastavusse viimiseks äriseadustikuga. Lisaks viitab Kostja asjaolule, et Hageja Kostja osanikuna kirjutas alla OÜ Estin Warehousing 2011 aasta aastaaruanne. Hageja poolt allkirjastatud 2011.a aastaaruanne asub äriregistris ja äriregistrist saaks leida ka 2011.a Hageja allkirjastatud aastaaruanne. Seoses asjaoluga, et antud informatsioon on avalik ja kohus TsMS § 231 lg.1 järgi võiks lugeda üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest, siis Kostja palub lugeda antud asjaolu üldtuntuks. Antud tõendiga tõendab Kostja asjaolu, et Hageja nõustus oma laenuvahendite üleandmisega Kostja netovara vastavusse viimiseks äriseadustikuga. Seega, Hagejal puudub nõude Kostja vastu.
Põhihagi hageja täiendavate selgituste kohaselt (kd 1, toimiku lk 203-204) XXX XXX (edaspidi Hageja) ja ESTIN Warehousing OÜ (edaspidi Kostja) vahel oli sõlmitud 20.11.2011.a. laenuleping nr 3, mille alusel oli hageja kohustatud andma kostjale intressita laenu summas kolm tuhat (3 000) eurot ning kostja pidi tagastama laenu hiljemalt 21.11.2012.a. Hageja kandis vastavalt laenulepingule kostja arveldusarvele 24.11.2011 üks tuhat (1000) euro, 25.11.2011 üks tuhat (1000) euro ning 26.11.2011 (1 000) euro, kokku 3 000 eurot. Vastavalt suulisele kokkuleppele suurendasid pooled laenusummat, ning hageja kandis kostjale täiendavalt kaks tuhat (2 000) eurot 24.06.2012. 20.11.2011.a. laenulepingu punkti 1.1. kohaselt pidi laen olema üle antud enne ehitustöödega alustamist, millest tulenevalt oli laenu sihtotstarbeks laenusaaja poolt plaanitud ehitustööde finantseerimine. Kostja vastuväide, et 2011.a. aastal väljaantud laenusumma 3 000 euro puhul on tegemist osaniku sissemaksega, mis oli kasutatud osaühingu netovara suuruse moodustamiseks ÄS § 176 lg 11 mõttes, ei vasta tõele ning seetõttu jäi ka dokumentaalselt kostja poolt tõendamata. Käesolevaga esitab põhihagi hageja 25.06.2012.a. äriregistrile esitatud 2011 majandusaasta aruande, mille Lisas 5 “Laenukohustused” (lk 12) on muuhulgas kajastatud hageja XXXpoolt välja antud laen summas 3000 eurot. Põhihagi kostja püüab nüüdseks kvalifitseerida saadud laenu ümber äriseadustikus (ÄS) § 176 sätestatud abinõudeks. Antud vastuväide on paljasõnaline ning asjakohatu. Esiteks, puudub vastavasisuline osanike otsus osaühingu netovara moodustamiseks ja seda siis ainult osaniku (hageja) poolt teostatava sissemakse kaudu. Teiseks, ei nähtu ka kohtule esitatud aastaaruannetest, et 2011-2012 majandusaastate netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) oleks seaduse nõuetele mittevastav ning võis tekkida vajadus abinõuete kohaldamiseks ja seda siis just 3 000 euro ulatuses. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt kutsub juhatus osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. 18(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Vastavalt 2011 majandusaasta aruandele moodustas bilansi aktiva üldsumma 246 031 eurot, kohustuste (s.h. ka hageja poolt antud laen) üldsummaks on 214 714 eurot, seega moodustas netovara 31 317 eurot. 2011 majandusaastal oli osakapitali suuruseks 31 317 eurot. Seega puudus vajadus abinõude kohaldamiseks. Seega on eksitusse viiv ka põhihagi kostja kinnitus, et 2011 majandusaasta finantstulude summas kajastub muuhulgas ka hageja poolt antud laen summas 3000 eurot, antud laen on kajastatud kohustustes ning niinimetatud laenu mahakandmist netovara suuruse moodustamiseks ÄS § 176 lg 11 mõttes ei toimunud. Vastuhagi kostja jääb oma esitatud vastuväidete juurde ning palub jätta vastuhagi rahuldamata. Eetoodust lähtudes ja juhindudes täiendavalt TsMS § 162 palub hageja:
Vastuse kohaselt (kd 2, toimiku lk 12-14) kostja väidab, et temal puuduvad kohustused Hageja eest nii summas 3 000 eurot, kui ka summas 2000 eurot, kuivõrd nimetatud summad olid kasutatud äriühingu (kostja ESTIN Warehousing OÜ) netovara vastavusse viimiseks äriseadustikuga. Antud asjaolu tõendamiseks viitab Kostja põhihagis 2011 ESTIN Warehousing OÜ majandusaasta aruandes kajastatud finantstuludele summas 32 602 eurot, mille arvelt oli teenitud kasum summas 31 317 eurot, ning millest tulenevalt moodustas kostja omakapital 31 317 eurot. Antud avalduse puhul on tegemist informatsiooniga, mis tekitab rohkem küsimusi, kui põhistab väidet. Antud selgitusest tulenvalt ei ole võimalik jõuda seisukohale, et tekkis vajadus viia netovara suurus äriseadustikuga kooskõlla. Puudub vastav vahebilanss ning osanike kirjalik loobumine. Nagu teada on, peab netovara olema vähemalt pool osakapitalist (ÄS 171). Osakapitali suuruseks oli alates 17.01.2011 kuni 06.02.2014 - 31 317 eurot. Kuidas jõuti otsustusele, et väidetava netovara suurendamiseks oleks osanikel vaja loobuda oma laenunõuetest ja seda siis kokku summas 32 602 eurot, ja mitte näiteks summas, et suurendada netovara kuni seaduses ette nähtud miinimumi (pool osakapitalist). Omaette küsimuseks jääb ka, miks sellisel juhul olid väidetavad loobumised kajastatud finantstuludena. Finantsutulud- kulud on Kasum (kahjum) finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest, intressitulud ja muud finantstulud ja –kulud, mis ei ole seotud tütar- ja sidusettevõtetega ning muude finantsinvesteeringutega. 19(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Kostja esindaja väitis 20.10.2015.a. toimunud kohtuistungil et: “Kõik ÄÜ osanikud on Venemaal, tol hetkel neid oli 5 inimest ja nendel igaühel oli 20% osakapitalist ja nende arvates niimoodi teha oleks neile mugavam. Iga osanik kandis oma osa erineval viisil...” (20.10.2015.a. Kohtuistungi protokoll). Kostja poolt jäid esitamata tõendid selle kohta, kuidas teised osanikud osalesid väidetavas netovara suurendamises ja seda siis pariteetsetel alustel (igaüks 20%). Kostja põhihagis soovib seejuures tõendada endise juhatuse liikme XXX XXX ning raamatupidaja G K ütlustega, et eespoolnimetatud laenusummad olid osanike, sh. hageja, otsuse alusel kantud äriühingu finantstuludesse selleks et viia netovara seadusega kooskõlla. Peale A. XXX’t kuulusid juhatuse koosseisu veel kaks isikut, sh. Hageja, kes omalt poolt kinnitab, et taolise otsuse tegemine ei olnud juhatuse poolt plaanitud, samuti ei ole ta seda osanikuna vastu võtnud. Ka kolmas juhatuse liige ning osanik XXX XXX kinnitab, et taolist otsust polnud. Hageja põhihagis on edastanud kohtule 25.06.2012 A. XXX poolt kinnitatud 2011 majandusaasta aruannet, kus on Lisas 5 “Laenukohustuse” all (lk 12) kajastatud, laenukohustus osaniku A. XXX eest summas 49 614 eurot, ning osaniku (Hageja) XXX eest summas 3 000. Sellest tulenevalt võiks arvata, et ka A. XXX kui osanik pidi loobuma oma laenunõude osast netovara kasuks. Taoline ütlus muutuks aga kummaliseks, saades teada, et 17.03.2014 oli A. XXX sõlminud nõude loovutamise lepingut, mille kohaselt loovutab ta oma nõudeid hageja vastu, sh. 01.11.2011 laenulepingust nr 4 tulenevaid nõudeid, kokku summas 50 000 eurot. Nagu näha on, ei ole A. XXX loobunud oma laenu nõudest ega sellest osast netovara suurendamise eesmärgil, vaid isegi ümardas nõude suurust kuni 50 000 eurodeni. Siinkohal märkida tuleb, et leping oli allkirjastatud A. XXX (üks osanikest), XXX XXX (üks osanikest) ning XXX XXX’i (samuti üks osanikest) poolt. Võttes arvesse, et Hageja on samuti osanik, siis vähemalt neli viiest osanikest on teadmatuses väidetavast otsustusest suurendada netovara laenunõuetest loobumise teel, mis viitab sellele, et tegemist on Kostja esindaja poolt konstrueeritud vastuväitega ehk siis väljamõeldisega. Õige on Kostja märkus, et tõendiks võib olla ka tunnistaja ütlus, kuid esitatud dokumentaalsete tõendite põhjal tuleks tunnistada taolist ütlust valeks, mis on kriminaalkorras karistatav. Hageja arvamuse kohaselt võisid nimetatud isikud anda nõusoleku taoliste ütluste andmiseks seetõttu, et need on hagejast majanduslikus sõltuvuses, kuna mõlemad töötavad endiselt hageja juures. Tsiviilasjas nr 2-14-55623 02.12.2015.a. toimunud kohtuistungil kinnitas A. XXX, et töötab ESTIN Warehousing OÜ-s projektijuhina. (Lisa nr 3 protokolli lk 6 esimene lg). Vastavalt Kostja avaldusele töötab G K raamatupidajana. Ülaltoodu alusel palub Hageja jätta Kostja taotlus nimetatud tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, kuna need ei ole erapooletud, ning ka seetõttu, et väide, mida tunnistajate ütluste tõendada sooviti, läheb vastuollu esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kostja esitas samuti OÜ Estin Warehousing OÜ SEB panga ja Swedpanga konto väljavõtted, millest nähtuvalt OÜ Estin Warehousing pangakontole on laekunud suuremad summad, kui bilansis kajastatud laenud. Antud tõendiga sooviti tõendada, et osa arveldusarvetele laekunud summadest on suunatud Kostja netovara vastavusse viimiseks äriseadustikuga. Kui eeldada antud väite õigsust, siis antud “loogika” järgi oleks võimalik osanike laenud jätta üldse kajastamata, ja mitte tasakaalustada netovara finantstulude suurendamise viisil. 20(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Analüüsides kontoväljavõtteid tuleb tõdeda, et Kostja kontole on laekunud summad ka äriühingult JOCUND BUSINESS LIMITED, kes a) ei ole Estin Warehousing OÜ osanik ning b) vastavalt 25.06.2012 kinnitatud 2011 majandusaasta aruandele on laenukohustus nimetatud äriühingu ees samuti kajastatud. Seega on Kostja vastuväited dokumentaalselt tõendamata, vasturääkivad, ebaloogiliselt ja raamatupidamisreeglite abil täiesti äraseletamatud, ning ümber lükatud juba esitatud (sõlmitud laenuleping ja selle lisa, konto väljavõtted ning majandusaasta aruanne) tõenditega ning faktiga, et Osanikud ei loobunud oma laenulepingutest tulenevatest nõuetest või nende osadest. Esitatavate dokumentaalsete tõenditega seoses soovib Hageja põhihagis märkida, et enne tunnistajate ülekuulamise taotluse esitamist, millega sooviti anda teadvalt valed ütlused, puudus varem vajadus esitada neid lisadokumente. Vastuväited täpsustatud vastuhagile Kostja vastuhagis vaidleb täpsustatud vastuhagile vastu. Kahjunõude eeldused, mis on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s127, on täitmata. Väidetava kahju tekkimise esimese asjaoluna tõi Hageja vastuhagis välja asjaolu, et ESTIN Warehousing OÜ omanike vahel tekkisid erimeelsused ning üks osanikest soovis tegi teistele osanikele ettepaneku osade omandamiseks, kuid kaks nendest, sh. Kostja vastuhagis (Hageja põhihagis) loobusid oma osade võõrandamist. Kostja vastuhagis oli ja on osaühingu osanik, kes on huvitatud vara säilitamisest ning kasumi saamisest. Arvata aga võib, et osanik, kes on saanud enam kui 50% osakuid, ei ole rahul asjaoluga, et Kostja vastuhagis on endiselt äriühingu osanik, mis viitab motiivile tõsta teda osaühingust välja iga hinnaga, sh. esitada nt. tema vastu osaühingu kaudu konstrueeritud kahju nõudeid. Hageja vastuhagis tegi Kostjale paljasõnalisi etteheiteid, et too, olles juhatuse liikmena, tegeles äriühingule kuuluva vara kantimisega ning mitteeksisteerivate kohustuste võtmisega. Samas märkis Hageja vastuhagis, et teised osanikud võiksid kaotada oluline vara. Viimasest märkusest on võimalik järeldada, et osaühing (ja selle kaudu ka teised osanikud, sh. kostja ise) ei kaotanud vara, seega kahju puudub. Hageja vastuhagis loetles ka tehinguid, ning nende seas ei ole ühtegi võõrandamislepingut, mis viitaks vara kantimisele, seega on Hageja vastuhagis etteheide ka selles osas alusetu. Vastuhagis väidetakse, et kostja juhatuse liikme kohustuste rikkudes, sõlmis põhjendamatult võlatunnistusi ja hüpoteekide seadmise lepinguid, tunnistades võlasid ning koormates Hageja vara. Kohtu tähelepanu väärib, et esitatud tsiviilasjas 2-14-14262 06.10.2015 sõlmitud kohtuliku kompromissi p. 1.1 ja 1.2. järgi on Hageja vastuhagis ise tunnistanud, et võlgnevused eksisteerivad (nõuded summas 506 860,77 eurot, 314 864 eurot ning 117 846,01 eurot). Seega on alusetu Hageja vastuhagis väide, et Kostja on võlgnevust põhjendamatult kinnitanud. Sama kohtumääruse p 1.6.3. nng 1.6.4. kohaselt on Vastuhageja loobunud nõudest tunnistada ühishüpoteegi loovutamise lepingu ning ühishüpoteegi seadmise lepingu tühiseks.
21(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Seega ei saa Hageja vastuhagis tugineda analoogia korras TsÜS §- 38 lg-le 2 , so. et huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühise tunnistanud. Puudub otsus, millega tunnistati tehinguid kehtetuks. Vastuhageja poolne viide Viru Maakohtu 07.2015.a. kohtuotsusele ts. asjas 2-14-14786 tuleb jätta tähelepanuta, kuna Kohus ei ole antud menetluse käigus analüüsinud võimalike tehingute kehtivust/tühisust. Seega kohtuotsuse kontekstist välja rebitud fraas “kostja esindaja seletusega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks asjaolu, et 28.03.2014.a. osanike otsus võeti vastu just osaühingu enda ja osaühingu võlausaldajate kaitseks, kuna XXX XXX sama osaühingu juhatuse liikmena tegi äriühingule kahjulikke tehinguid, mille üle on käimas hetkel hulgaliselt kohtuvaidlusi” ei oma tõenduslikku väärtust, kuna Vastuhageja ise loobus nende tehingute tühiseks tunnistamise nõudest (vt. p 4), seega on alusetu viidata antud tõendamata Kostja lepingulise esindaja seletusele. Märkimist väärib, et hüpoteegid jäid kehtima ka peale kohtuvaidlust, seega ka preagune juhatus andis nõusoleku ehk siis kiitis ka hüpoteekide seadmist heaks. Antud asjaolu tõendamiseks esitab Kostja vastuhagis kinnistusraamatu väljavõtted (Lisa nr 4). Ebausutav on ka Hageja vastuhagis väide, et teised juhatuse liikmed ei olnud tehingutest teadlik, kas juba seetõttu, et loetletud tehingud olid kajastatud ka kinnistusraamatus, mis on avalik register, ning mille kohta jõuab seotud isikutele ka vastav e-teavitus. Tõele mittevastav ka Hageja vastuhagis tehtud avaldus, et vaidlust pole, et võlatunnistused, mille kohta sundtäitmine oli tunnistatud lubamatuks, kirjutas alla XXX XXX. Kohus ei ole tunnistanud sundtäitmist lubamatuks, vaid pooled on selles osas kompromissi sõlminud. Juhul, kui sundtäitmine oleks lubamatuks tunnistatud, näiteks võlgnevuse puudumise tõttu, langeks ära ka alus ESTIN Warehousing OÜ-lt kohtutäituri tasu väljamõistmiseks, mille hüvitamist Hageja vastuhagis Kostjalt ka nõuab. Seega ei olnud ka teistes kohtuvaidlustes tuvastatud asjaolu, et Kostja vastuhagis tegi äriühingule kahjulikke tehinguid või siis tekistas kahjusid. See, et Vastuhagegaj oli “sunnitud” kandma menetluskulusid on põhjustatud asjaoludega, et a) äriühingul oli tasumata võlgenvus (kinnitatud kompromissiga), b) võlausaldaja otsustas oma õigusi maksma panna. Seega ei ole tõendanud, et Kostja käitus õigusvastaselt, ei ole kohtute poolt tuvastatud tehingute tühisus, tõendamata ka ka põhjuslik seos. Toonimist vajab, et kohtulahendis tsiviilasjas 2-14-14262 on vastuhageja sõlminud kompromissi ning ise loobunud oma nõudest, sh. ka menetluskulude väljamõistmise nõudest ja seda siis tsiviilasjades nr 2-14-14262, 2-14-57072, 2-14-57652 , 2-14-51662 (punkt 1.6.5) ning võttis ise endale kohustuse tasuda täitemenetlustes nr 167/2014/274 ning 167/2014/499 kulusid. (p. 1.6.1.). Hageja vastuhagis loobunud antud nõudest ning antud tahteavaldus on fikseeritud jõustunud kohtulahendis, seega ei saa ta pöörduda uuesti kohtusse sama nõudega, ja seda enam taotleda nende väljamõistmist isikult, kes ei olnud nimetatud kohtumenetlustes menetlusosaline. TsMS § 146 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud: 1) menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; 2) isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; 3) isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. VÕS §-s 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu 22(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
tagajärg (põhjuslik seos). Võimalikud hüvitamata menetluskulud ning täitekulud on vastuhageja ja teiste isikute kokkuleppe tagajärg, ehk siis Vastuhagejast mitte Kostjast olenev asjaolu. Sama puudutab veel käimasolevaid kriminaal- ning tsiviilasju. Hageja vastuhagis eirab täielikult tsiviilkohtumenetluse seadustikku kui ka võlaõigusseadust, paludes Kohtult nn ennetavalt mõista enda kasuks välja teise kohtu menetluses ning ka pädevuses olevates asjades kantud menetluskulud. Kostja on seisukohal, et vastuhagi on õiguslikult ning materiaalselt tõendamata, mistõttu ei saa tunnistada Vastuhageja kahju nõuet ükskõik mis summas ning tasaarvestada seda põhihagi nõudega. Ülaltoodu alusel palub Hageja põhihagis hagi rahuldada, jätta vastuhagi ning tasaarvestuse avaldus rahuldamata. Kõik menetluskulud palub Hageja põhihagis/Kostja vastuhagis jätta Kostja/Vastuhageja kanda.
Kohtule 18.01.2016 esitatud seisukoha kohaselt (kd 2, tl 2-3) 25.06.2012.a. äriregistrile esitatud 2011.a Estin Warehousing OÜ majandusaasta aruande kohaselt OÜ Estin Wrehousing eelmiste perioodide jaotamata kahjum 2011.aastal moodustab 31317 eurot. Seega, 2011.a osaühingu nettovara moodustas 0 eurot, mis on vähem, kui osaühingu 1⁄2 osakapitalist ja osaühingu osanikud olid kohustatud otsustama ÄS – s 176 ettenähtud meetmete rakendamisest. Osanikud loobusid laenude sissenõudmisest. Nagu nähtub 2011.a Estin Warehousing OÜ majandusaasta aruandest (kasumiaruanne, aruande lk.5 ) 2011.a finantstulud moodustasid 32 602 eurot. Raamatupidamisreeglite järgi juhul, kui osanikud loobuvad nõudest äriühingu vastu äriühingul tekkib finantstulu. OÜ Estin Warehousing raamatupidaja kajastas äriühingu finantstuluks 32602 eurot ja sellest finantstulust 3000 eurot moodustas Hageja poolt antud laenu. Selle asjaolu kohta annavad ütlusi tunnistaja raamatupidaja Galina Kostišina ja endine juhatuse liige XXX XXX. Kostja viitab asjaolule, et teises asjas Tallinna Ringkonnakohus juba arvestas majandusaasta aruannes kajastatud andmed tõendina selle kohta, et osanike otsus on tehtud(osanike kirjaliku otsuse puudumisel). Tsiviilasjas nr. 2-11-24672 otsustas kohus 29.10.2013.a otsuse punktis 39, et „Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad eelnimetatud kostja 2009. ja 2010. majandusaastate aruanded osanike poolt kasumi jaotamise ja dividendi 1 500 000 krooni väljamaksmise kohta otsuse tegemist. Ilma vastavasisulise otsuse tegemiseta ei oleks kostja dividendisummat kajastanud. Kostja teine osanik ja juhatuse liige S. P on majandusaasta aruanded allkirjastanud ja seega kinnitanud nendes märgitud andmete õigsust.“ Kostja viitab asjaolule, et Hageja XXX XXX kirjutas alla 2011.a Estin Warehousing majandusaasta aruanne ja tema poolt allkirjastatud aruanne asub äriregistris. Kostja viitab asjaolule, et raamatupidamisaruannes kajastatud 3000 eurot XXXpoolt OÜ Estin Warehousing nimelt võttis laenuna XXXlt Tsizikovalt. Esitatud võlakiri, mille järgi XXXsai kätte S T 3000 eurot. Raha andis üle K M . 06.06.2012.a seisuga XXXOÜ Estin Warehousing nimelt võttis laenuna S T veel 2500 eurot ja võlgnevus S T ees moodustas 5500 eurot. Esitatud võlakiri, mille järgi XXXsai kätte XXX T 2500 eurot. Raha andis üle K M . Seega, Hageja väited on asjakohatud ja ümber lükatud Kostja tõenditega. 23(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Kohtule 29.08.2016 esitatud seisukoha kohaselt (kd 2, tl 50) 18.01.2016.a. esitatud seisukohas esineb ilmne vastuolu: ühelt poolt püüab kostja veenda kohut, et hageja poolt välja antud laen summas 3000 eurot oli kasutatud netovara suurendamiseks, teiselt poolt aga püüab tõendada, et hageja poolt kostja kontole kantud raha näol on tegemist hoopis kolmandalt isikult, S T , saadud laenuga, kokku summas 5 500 eurot. Juhul, kui hagejal puudus nõudeõigus ning tegemist on võlgnevusega kolmanda isiku ees, kuidas hagejal oleks siis võimalik sellest loobuda äriühingu kasuks? Juba see vasturääkivus viitab sellele, et tegemist on katsega kvalifitseeruda ümber raamatupidamise andmeid eesmärgiga viia kohut eksitusse. Kostja jätkuvalt leiab, et tema netovara moodustas seisuga 2011 - 0 eurot, pidi aga olema vähemalt 2500 eurot. Siin kerkib rida küsimusi: a) milliste põhimõtete alusel jõudis kostja seisukohale, et eelmiste perioodi kahjumi 31 317 olemasolul moodustab netovara 0 eurot? b) miks väidetav netovara defitsiit pidi olema kaetud hageja laenust summas 3 000 eurot ? c) kuidas teised osanikud, kes väidetavalt on suuliselt kokku leppinud abinõuete rakendamises, selles ka osalesid? d) juhul, kui väidetav laenulepingutest nõuetest loobumine oli kajastatud finantstuludes, eirates seejuures finantsaruannete koostamise reegleid, ja seda siis summas 32 602 eurot, kes osanikest ja millisest nõudest loobus? Kostja poolt teise tsiviilasja (2-11-24672) kohtuotsusest välja rebitud tsitaat ei toeta kuidagi kostja vastuväidet. Samas aga märkis Ringkonnakohus nimetatud tsiviilasjas tehtud otsuse punktis 36, et “otsuse esitamata jätmise tõttu tuleb hinnata asjas esitatud muid tõendeid, mille alusel saab teha kindlaks vastava otsuse olemasolu või selle puudumise”. Hageja poolt 18.01.2016.a. esitatud tõenditest, nimelt 17.03.2014.a. nõude loovutamise leping ning XXX XXXi’i kirjalik vastus hageja esindaja päringule, nähtub, et vähemalt neli viiest osanikest ning kaks juhatuse liiget ei teadnud netovara suurendamisest ning laenunõuetest loobumisest. Seega jäi kostja vastuväide, et Estin Warenhousing OÜ-s esines 2011 aastalõppu seisuga netovara defitsiit, ning defitsiit oli kaetud osanike poolt väljaantud laene arvelt, tõendamata. Tõele ei vasta ka kostja viide, et 2011 aasta aruannet on kinnitanud hageja XXX XXX. Äriregistris asub aruanne, mis oli elektrooniliselt kinnitatud XXX XXX poolt. Kostja poolt toodud asjaolu, et 2011 finantsaruandes kajastatud XXX XXX 3000 eurose nõude puhul on tegemist hoopis S T poolt antud laenuga, ei vasta tõele. Tõenditena esitas kostja üksnes Lepingu nr 3 koos lisaga. Mainimata jäi aga kostja poolt, et nimetatud raha oli üle kantud kostja SWEDBANK AS-s asuvale kontole. Kostja on esitanud 04.12.2015.a. kohtule tema SWEDBANK AS ning SEB PANK AS konto väljavõtteid, mille kohaselt on XXXkontolt laekunud kostja Swedbank AS kontole (ülekanded nr 5, 6 ja 7) raha, summas 3 000 eurot (XXX Tsizikovi poolt antud laen). Hageja on tõendanud laenu välja andmist aga kostja SEB konto väljavõttega (toimikus, hagiavalduse lisad), mille järgi on ta andnud laenuna välja 5000 eurot järgmiselt; 24.11.2011 üks tuhat (1000) euro, 25.11.2011 üks tuhat (1000) euro n, 26.11.2011 (1 000) euro ning kaks tuhat (2 000) eurot 24.06.2012.a. Vastuhagi osas jääb hageja põhihagis oma 18.01.2016.a. esitatud arvamuse juurde ning palub jätta see rahuldamata.
13.09.2016 kohtuistungil (kd 2, toimiku lk 56-61) jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Estin Warehousing OÜ taotlusel tunnistajatena olid ülekuulatud XXX XXX ja G K . 24(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
D. XXX esindaja esitas kohtule 23.09.2016 taotlus täiendavate tõendite toimikusse võtmiseks ja arvamus tunnistajate ütluste kohta (kd 2, toimiku lk 81-82) ning 7.10.2016 teesid (kd 2, tl 98-99). OÜ Estin Warehousing esindaja esitas kohtule 3.10.2016 oma seisukoht (kd 2, tl 94).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus menetleb XXX XXX hagi ESTIN Warehousing OÜ vastu võla nõudes ja ESTIN Warehousing OÜ vastuhagi XXX XXX vastu kahju nõudes ning leiab, et põhihagi on lõplikuks otsustamiseks valmis ja lahendab põhihagi osaotsusega, kuna see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata vastuhagi nõuete, s.h tasaarvestuse, osas jätkab kohus menetlust. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulu rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtule 1.12.2014 esitatud hagis nõutakse mõista välja kostjalt ESTIN Warehousing OÜ hageja XXX XXX kasuks laenulepingust tulenev põhivõlg 5 000 eurot, intress 500 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 420,34 eurot, kokku 5 920,34 eurot. Mõista välja kostjalt ESTIN Warehousing OÜ hageja XXX XXX kasuks viivis tagastamata põhivõla summalt (5 000 eurot) alates 01. detsembrist 2014 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Hagi aluseks on XXX XXX (laenuandja) ja ESTIN Warehousing OÜ (laenusaaja) vahel 20.11.2011 sõlmitud laenuleping (edaspidi leping) nr 3 (kd 1, toimiku lk 8; tõlge kd 1, toimiku lk 23). Lepingu kohaselt laenuandja (hageja) annab laenusaajale (kostja) laenu suuruses 3 000 (kolm tuhat euro). Lepingu alapunkti 1.1 kohaselt laenuandja kohustus laenusaajale laenu üle andma hiljemalt enne ehitustöödega alustamis laenusumma ülekandmisega laenusaaja arveldusarvele XXX SEB. Vastavalt lepingu alapunktidele 2.1 ja 2.2 laenusaaja pidi tagastama laenu hiljemalt 21.11.2012 intressita. Hageja kandis vastavalt laenulepingule kostja arveldusarvele XXX SEB Pangas 24.11.2011 1000 euro, 25.11.2011 - 1000 euro ning 26.11.2011 - 1 000 euro, kokku 3 000 eurot (kd 1, toimiku lk 6 pöördel). Hageja väitel vastavalt suulisele kokkuleppele suurendasid pooled laenusummat, ning hageja kandis kostjale täiendavalt 2 000 eurot 24.06.2012 (kd 1, toimiku lk 7).
25(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
20.11.2012 sõlmisid pooled laenulepingule 3 täiendava kokkuleppe (kd 1, toimiku lk 5; tõlge kd 1, toimiku lk 24), mille punkti 2 kohaselt seoses laenu tähtaegselt tagastamata jätmisega, pikendati laenu tagastamistähtaega kuni 20.11.2013. Kokkulepe punktis 3 oli kokku lepitud, et laenu kasutamise eest tasub kostja intressi kümme 10% aastas tagastamata laenusummalt täiendava kokkuleppe sõlmimise kuupäevast alates. Kokkuleppe punkti 5 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu koos intressiga hiljemalt 20.11.2013. Poolte vahel ei ole vaidlust, et: nende vahel oli 20.11.2011 sõlmitud laenuleping nr 3 20.11.2012 sõlmisid pooled laenulepingule 3 täiendava kokkuleppe hageja kandis kostja arvelduskontole ajavahemikul 24.11.2011-24.06.2012 kokku 5 000 eurot kostja ei tagastanud hagejale 5 000 eurot ega intressi tasunud hageja oli ajavahemikul 2.03.2012-9.04.2014 kostja juhatuse liige (kd 2, tl 86 pöördel) hageja oli ajavahemikul 3.02.2011-25.02.2015 kostja osanik (kd 2, tl 87-87 pöördel). Poolte vahel on vaidlus laenulepingu sõlmimise asjaolude ja eesmärkide kohta. Kostja väidab, et temal puuduvad kohustused hageja ees nii summas 3 000 eurot, kui ka summas 2000 eurot, kuivõrd nimetatud summad olid kasutatud äriühingu ESTIN Warehousing OÜ netovara vastavusse viimiseks äriseadustikuga. Hageja sellega ei nõustu. 20.11.2011 laenulepingu punkti 1.1. kohaselt pidi laen olema üle antud enne ehitustöödega alustamist, millest tulenevalt oli laenu sihtotstarbeks laenusaaja poolt plaanitud ehitustööde finantseerimine. Kostja vastuväide, et 2011 väljaantud laenusumma 3 000 euro puhul on tegemist osaniku sissemaksega, mis oli kasutatud osaühingu netovara suuruse moodustamiseks ÄS § 176 lg 11 mõttes, ei vasta tõele ning seetõttu jäi ka dokumentaalselt kostja poolt tõendamata. Äriseadustiku (ÄS) § 176 p 11 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse. ÄS §-st 136 tulenevalt osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Vastavalt ÄS § 171 lg 2 p-le 1 juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Poolte vahel puudub vaidlus, et puudub osanike otsus, mis vastab ÄS § 171 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuetele, osaühingu netovara moodustamiseks sissemaksete kaudu. XXX XXX, kes oli ajavahemikul 3.02.2011-11-03.2014 OÜ-u ESTIN Warehousing kaasosanik ja ajavahemikul 7.02.2011-9.04.2014 juhatuse liige(kd 2, tl 86 pöördel-87 pöördel), kinnitas 15.01.2016 avalduses, et taolist otsust ei olnud vastu võetud (kd 2, toimiku lk 15; tõlge kd 2, toimiku lk 16). Kohus loeb K. XXXi 15.01.2016 avaldust dokumentaalseks tõendiks vastavalt TsMS §-le 272. OÜ ESTIN Warehousing 2012 majandusaasta aruandest (kd 1, tl 45-52) tuleneb, et osaühingu netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) suuruseks on 31 409 euro (2 312 709 – 2 281 300), seega vastas seaduse nõuetele. Osakapitali suuruseks on 31 325 euro. 26(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Vastavalt OÜ ESTIN Warehousing 2011 majandusaasta aruandele (kd 1, toimiku lk 205-214) netovara suuruseks on 31 317 eurot (246 031 – 214 714). Osakapitali suuruseks 31 317 eurot. OÜ ESTIN Warehousing 2011 ja 2012 majandusaasta aruannetega loeb kohus tõendatuks, et vajadus ÄS §-des 136 ja 176 ettenähtud abinõude kohaldamiseks puudus. OÜ ESTIN Warehousing äriregistri (kd 2, tl 85-87) ja 2011 majandusaastaaruanne (kd 1, toimiku lk 214 pöördel) andmete kohaselt alates 27.01.2011 oli osaühingu ainuosanikuks XXX XXX, alates 03.02.2011 on osaühingu osanikeks XXX XXX osaga 6 263 eurot, XXX XXX osaga 6 263 eurot, XXX osaga 6 263 eurot, XXX XXX osaga 6 263 eurot. 13.09.2016 kohtuistungil (kd 2, toimiku lk 56-61) kostja taotlusel tunnistajana ülekuulatud A. XXX (kd 2, toimiku lk 59 pöördel-60 pöördel) andis ütlusi selle kohta, et 2011 ESTIN Warehousing OÜ osanikud koosolekul võtsid vastu suulise otsuse kahjumi katmiseks osanike laenude arvelt, kirjalikult otsus ei olnud vormistatud. Iga osanik pidi katma 20% kahjumi suurusest ehk natuke rohkem kui 6 000 €, osanikke oli 5. Otsus oli täidetud ja 2011 bilanss oli juba plussiga. 2011 majandusaasta aruandes on kajastatud reaalselt laekunud summad ning kahjum oli kaetud. Kõik rahalised vahendid kanti laenulepingute alusel, osa nendest aga oli kasutatud kahjumi kustutamiseks. Lisaks kahjumi katmise summale olid laekunud ka laenud, mis olid kajastatud 2011 majandusaasta aruandes. Kostja taotlusel tunnistajana ülekuulatud G K (kd 2, toimiku lk 57 pöördel-59) andis ütlusi, et töötab ta ESTIN Warehousing OÜ-s raamatupidajana alates 2011. Tema suhtles ainult XXX XXXga, kes temale öelnud, et osanikud on vastu võtnud otsuse katta kahjumi summas 31 317 eurot. Neli osanikku kandsid raha pangaautomaadi kaudu ning XXX XXX kandis raha pangaülekandega, kuna temal oli oma arveldusarve pangas. Kahjumi summale oli lisatud 8 eurot, et oleks võimalik võrdselt jagada summa viie osanike vahel. Esimesed summad, mis laekusid osanikelt, nendega oli kaetud kahjum. XXX (XXX) tegeles majandamisega, tunnistaja tegi nii nagu talle öeldi. XXX (XXX) ütles tunnistajale, kui palju tuli ja kellelt. Kõik, mis laekus hiljem, tunnistaja summeeris ning võttis arvesse laenuna. 2011 majandusaasta aruandes oli reaalselt kajastatud kõik laekunud summad ning kahjum oli kaetud. Osanikud lihtsalt tõid raha. XXX (XXX) pani pangakontole nt 10 000, ning selgitas kes ja kui palju tasus. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et vastavalt tunnistaja ütlustele pidi iga osanik panustada võrdne osa kahjumist, et seda katta, seega pidi iga osanik andma 6 265 eurot (31 317 + 8 : 5), mistõttu pidi XXX XXX kandma pangakaardi abil teiste osanike eest 25 060 eurot (4 x 6265). Kostja Swedbank AS-is arvelduskonto väljavõtte kohaselt (kd 2, toimiku lk 84) 2011 aasta jooksul sularaha sissemaksed olid kokku summas 72 500 eurot. SEB Pank AS-is sularaha sissemaksed puuduvad (kd 2, toimiku lk 83). OÜ ESTIN Warehousing 2011 majandusaasta aruandes on kajastatud kohustus D. XXX ees summas 3 000 eurot ja A. XXX ees summas 49 614 eurot, ülejäänud osanikele laenud majandusaasta aruandes puuduvad (kd 1, toimiku lk 210 pöördel). Oma nõudest ei ole A. XXX loobunud kahju katmise kasuks, mida kinnitab 17.03.2014 sõlminud nõude loovutamise leping (kd 2, toimiku lk 17; tõlge kd 2, toimiku lk 18), mis on allkirjastatud osanike A. XXX, A. XXXi ja XXX XXXi poolt. See asjaolu kinnitas A. XXX ka tunnistajana ülekuulamisel 13.09.2016 kohtuistungil. Vastavalt ÄS §-le 85 osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.
27(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
Vahe on 2 174 eurot (49 614 – 47440), arvestades, et on kandnud laenuna 2011. a-l ainult 3 000 eurot, siis kahjum ei saanud olla ära kaetud. Tunnistajana ülekuulatud A. XXX väitis aga, et 2011 majandusaasta aruandes on kajastatud reaalselt laekunud summad ning kahjum oli kaetud. Tunnistaja A. XXX selgitas, et kõik rahalised vahendid kanti laenulepingute alusel, osa nendest aga oli kasutatud kahjumi kustutamiseks, kuid teiste osanike (peale hagejat ja tunnistajat) laenud (panused kahjumi katteks) ei ole 2011 majandusaasta aruandes fikseeritud. Arvestades tunnistaja kinnitust, et lisaks kahjumi katmise summale olid laekunud ka laenud, mis olid kajastatud, leiab kohus tõendatuks, et 2011 majandusaasta aruandes kajastatud laenu arvelt ei saanuks olla kahjum kaetud. Kostja viitas veel oma vastuväidete tõendamiseks 2011 kostja majandusaasta aruandes kajastatud finantstuludele summas 32 602 eurot, mille arvelt oli teenitud kasum summas 31 317 eurot, ning millest tulenevalt moodustas kostja omakapital 31 317 eurot. Kohus nõustub hageja arvamusega, et antud selgitusest tulenvalt ei ole võimalik jõuda seisukohale, et tekkis vajadus viia netovara suurus äriseadustikuga kooskõlla. Puudub vastav vahebilanss ning osanike kirjalik loobumine. ÄS §-dest 171 ja 176 lähtudes peab netovara olema vähemalt pool osakapitalist. Osakapitali suuruseks oli alates 17.01.2011 kuni 06.02.2014 - 31 317 eurot. Ei ole arusaadav kuidas jõuti otsustusele, et väidetava netovara suurendamiseks oleks osanikel vaja loobuda oma laenunõuetest ja seda siis kokku summas 32 602 eurot, ja mitte näiteks summas, et suurendada netovara kuni seaduses ette nähtud miinimumini (pool osakapitalist). Ei ole arusaadav ka miks sellisel juhul olid väidetavad loobumised kajastatud finantstuludena. Finantstulud- kulud on Kasum (kahjum) finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest, intressitulud ja muud finantstulud ja –kulud, mis ei ole seotud tütar- ja sidusettevõtetega ning muude finantsinvesteeringutega. Kostja viitas veel asjaolule, et kostja raamatupidamisaruandes D XXX ees kajastatud kohustus 3000 eurot võttis hageja kostja nimelt laenuna S T . XXX sai kätte S T 3000 eurot. Raha andis üle K M (kd 2, toimiku lk 4; tõlge kd 2, tl 4 pöördel). 06.06.2012 seisuga XXX OÜ Estin Warehousing nimelt võttis laenuna S T veel 2500 eurot ja võlgnevus XXX XXX ees moodustas 5500 eurot. XXX XXX sai kätte XXX XXXlt 2500 eurot. Raha andis üle XXX (kd 2, toimiku lk 5; tõlge kd 2, tl 5 pöördel). Kohus ka selles osas nõustub hageja käsitlusega, et juhul, kui hagejal puudus nõudeõigus ning tegemist on võlgnevusega kolmanda isiku ees, siis hagejal ei oleks siis võimalik sellest loobuda äriühingu kasuks. See vasturääkivus viitab sellele, et tegemist on katsega kvalifitseeruda ümber raamatupidamise andmeid. Samuti kohus tuvastas, et 26.11.2011 võlakirja kohaselt (kd 2, toimiku lk 4; tõlge kd 2, tl 4 pöördel) see on lisa nr 1 20.11.2011 laenulepingule nr 3. Võlakirja p 1 kohaselt laenusaaja, OÜ Estin Warehousing, kinnitab, et sai laenulepingu nr 3 alusel sularahas Laenusaajalt, kelleks on XXX , 3000 (kolm tuhat) eurot novembris 2011. aastal. Laenusaaja OÜ Estin Warehousing nimelt võlakirjale kirjutas alla volitatud esindajana XXX XXX. Vaidlusalune 20.11.2011 leping (kd 1, toimiku lk 8; tõlge kd 1, toimiku lk 23) oli koostatud D. XXX kui asutaja ja juhatuse liige ning OÜ Estin Warehousing vahel. 26.11.2011 võlakirja p 5 kohaselt summa kuulub tagasimaksmisele laenulepingu nr 3 tingimuste kohaselt 31.12.2013. Vastavalt hageja poolt esitatud 20.11.2011 laenulepingu nr 3 alapunktile 2.1 laen pidi olema tagastatud hiljemalt 20.11.2012. Seega leiab kohus, et 26.11.2011 võlakirja 28(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
koostamisel ei saanud selle koostanud pooled teada, et 20.11.2011 laenulepingu nr 3 alusel laenu tagastamise tähtaeg pikendatakse 20.11.2012 täiendava kokkuleppega kuni 20.11.2013 (kd 1, toimiku lk 5; tõlge kd 1, toimiku lk 24). Kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt AS-is Swedbank (kd 2, toimiku lk 84) D. XXX poolt oli ülekantud 18.11.2011 – 1000 eurot, 22.11.2011 – 1000 eurot ja 23.11.2011 – 1000 eurot, selgituseks on märgitud „po dogovoru ?3“ ehk lepingu ?3 järgi. 26.11.2011 võlakirja p-de 3 ja 4 kohaselt rahaliste vahendite üleandmine on sooritatud enne laenulepingu nr 3 jõustumist, kuid loetakse laenu üldsumma hulka ning kuulub käesoleva lisa nr 1 juurde. Laenu üldsumma 26.11.2011 seisuga moodustab 3000 (kolm tuhat) eurot. Kuna hageja kandis kostja arveldusarvele xxx SEB Pangas ka 24.11.2011 - 1000 euro, 25.11.2011 - 1000 euro ning 26.11.2011 - 1 000 euro, kokku 3 000 eurot (kd 1, toimiku lk 6 pöördel), laenulepingus ja võlakirjas on erinevad tagastamise tähtajad, leiab kohus, et tegemist on erinevate 20.11.2011 sõlmitud lepingutega erinevate isikute vahel. 6.06.2012 võlakirja kohaselt (kd 2, toimiku lk 5; tõlge kd 2, tl 5 pöördel) see on lisa nr 2 20.11.2011 laenulepingule nr 3. Võlakirja p 1 kohaselt laenusaaja, OÜ Estin Warehousing, kinnitab, et sai laenulepingu nr 3 alusel sularahas Laenusaajalt, kelleks on XXX XXX, 2 500 eurot 2012 juunis. Laenusaaja OÜ Estin Warehousing nimelt võlakirjale kirjutas alla juhatuse liige XXX XXX. Vaidlusalune 20.11.2012 täiendav kokkulepe laenulepingu nr 3 juurde (kd 1, toimiku lk 5; tõlge kd 1, toimiku lk 24) oli koostatud D. XXX kui asutaja ja juhatuse liige ning OÜ Estin Warehousing vahel. 6.06.2011 võlakirja p 5 kohaselt summa kuulub tagasimaksmisele laenulepingu nr 3 tingimuste kohaselt 31.12.2013. Vastavalt hageja poolt esitatud 20.11.2012 täiendava kokkulepe punktile 2 pikendasid laenulepingu nr 3 tähtaega kuni 20.11.2013. Seega leiab kohus, et ka 6.06.2012 võlakirja koostamisel ei saanud selle koostanud pooled teada, et 20.11.2012 täiendava kokkuleppega laenu tagastamise tähtaeg pikendatakse kuni 20.11.2013. Kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt AS-is Swedbank (kd 1, toimiku lk 7) D. XXX kandis 24.06.2012 üle kokku 2 000 eurot. 6.06.2012 võlakirja p-st 3 nähtuvalt juba seisuga 31.05.2012 laenu võla summa moodustab 5 500 eurot. Kuna hageja kandis kostja arveldusarvele 24.06.2012 kokku 2 000 eurot, 6.06.2012 võlakirjas on aga kajastatud 2 500 eurot; et D. XXXkandis raha üle peale 6.06.2012; et täiendavas kokkuleppes ja võlakirjas on erinevad tagastamise tähtajad, leiab kohus ka sellega tõendatuks, et tegemist on erinevate 20.11.2011 sõlmitud lepingutega erinevate isikute vahel ning et käesolevas asjas tegemist ei ole võlgnevusega kolmanda isiku ees. Ülaltooduga leiab kohus tõendatuks, et: poolte vahel oli sõlmitud laenuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 mõttes hageja andis kostjale laenu kokku summas 5 000 eurot kostja pidi tasuma intressi 10% aastas tagastamata laenusummalt alates 20.11.2012 kostja pidi tagastama laenu koos intressiga hiljemalt 20.11.2013 kostja ei tagastanud käesoleva ajani ei laenu summas 5 000 eurot ega intressi summas 500 eurot.
29(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb intressi maksta juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Pooled on intressi maksmises kokku leppinud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja on rikkunud oma kohustust laenu tagastada ja tasuda intressi, on põhjendatud hageja nõue põhivõla summas 5 000 eurot ja intressi summas 500 euro väljamõistmise osas. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, seega on põhjendatud ka hageja nõue viivise väljamõistmise osas. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Viivise arvestus VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on juba tuvastanud, et põhivõla summa on 5 000 €, nõue muutus sissenõutavaks 20.11.2013. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seoses ülaltooduga rahuldab kohus hageja viivise nõuet ja arvestab viivise suurust ise ümber. 17.11.2016 seisuga (kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev) on viivise võlgnevus järgmine: viivis ajavahemiku 20.11.2013-31.12.2013 eest 48,90 eurot (võlg 5 000 eurot, viivitatud päevi 42, viivise määr 8,5%) viivis ajavahemiku 01.01.2014-30.06.2014 eest 204,55 eurot (võlg 5 000 eurot, viivitatud päevi 181, viivise määr 8,25%) viivis ajavahemiku 01.07.2014-31.12.2014 eest on 205,42 eurot (võlg 5 000 eurot, viivitatud päevi 184, viivise määr 8,15%) viivis ajavahemiku 01.01.2015-30.06.2015 eest on 199,60 eurot (võlg 5 000 eurot, viivitatud päevi 181, viivise määr 8,05%) viivis ajavahemiku 01.07.2015-31.12.2015 eest on 202,90 eurot (võlg 5 000 eurot, viivitatud päevi 184, viivise määr 8,05%) 30(31)
Tsiviilasi nr 2-14-61787
viivis ajavahemiku 01.01.2016-30.06.2016 eest on 200,15 eurot (võlg 5 000 eurot, viivitatud päevi 182, viivise määr 8,05%) viivis ajavahemiku 01.07.2016-17.11.2016 eest on 153 eurot (võlg 5 000 eurot, viivitatud päevi 140, viivise määr 8%), kokku viivise võlgnevus kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (17.11.2016) on 1 214,54 eurot.
TsMS § 173 lg 5 kohaselt kohus ei märgi menetluskulude jaotust vaheotsuses, tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses ja vaidlustamise reservatsiooniga otsuses dokumendimenetluses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Kuna antud kohtuotsus on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus ja menetlus vastuhagi osas jätkub, lahendab kohus menetluskulud ühiselt asja lõpetavas lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
31(31)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.