Tsiviilasja number
2-11-24672
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2015, Tallinn
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar ja Indrek Parrest
Tsiviilasi
TN Invest OÜ hagi OÜ Santokapital vastu dividendi 6391, 16 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
8258, 26 euro
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Santokapital apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. juuni 2015
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja TN Invest OÜ (RK 11327678), lepinguline esindaja Ivo Kallas Kostja OÜ Santokapital (RK 10618698), lepinguline esindaja Igor Sumarok
Harju Maakohtu 18.11.2014 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Hageja nõue, menetluse käik ning vastuväited kostja tasaarvestuse avaldusele 26.05.2011 Harju Maakohtule esitatud hagis palus TN Invest OÜ tuvastada OÜ Santokapital 11.03.2011 üldkoosoleku otsuse punktis 1 tehtud otsuse tühisus ning kohustada kostjat hagejale välja maksma osa dividendist summas 6391, 16 eurot (põhinõue) ja seadusjärgse viivise kuni põhinõude täitmiseni.
Harju Maakohtu 19.04.2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning lõpetati menetlus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2013 otsusega tühistati otsus hagi rahuldamata jätmise osas, kuid jäeti muutmata menetluse lõpetamise osas. Riigikohus ei võtnud kostja kassatsioonkaebust menetlusse. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on kostjal kaks osanikku, hageja osamaksuga 2557 eurot ja SP, kes on ühtlasi kostja juhatuse liige, osamaksuga 16 114 eurot. Kostja põhikirja punkti 24 kohaselt jaotatakse dividendid osanike vahel võrdselt. Juunis 2009 võttis kostja osanike üldkoosolek vastu otsuse kinnitada ettevõtte 2008.a majandusaasta aruanne ja maksta 2008.a majandusaasta kasumist dividendidena välja 1 500 000 krooni. Dividendi väljamaksmist lükati korduvalt edasi. Dividendi võlg kajastub kostja 2009.a majandusaasta aruandes, mille õigsust on oma allkirjaga kinnitanud ka osanik ja juhatuse liige SP. 04.03.2011 edastas kostja esindaja hageja juhatuse liikmele kutse ilmuda 11.03.2011 kell 14.00 kostja osanike üldkoosolekule, mille päevakorras oli: 1) osaühingu osakapitali eurodesse ümberarvestamine; 2) osaühingu osakapitali suurendamine; 3) uue põhikirja kinnitamine ja 4) muudatuste sissekandmine Äriregistrisse. 09.03.2011 pöördus hageja kostja poole nõudega dividendi ja viivise väljamaksmiseks ning andis selleks kostjale mõistliku tähtaja. Vastust hageja oma nõudekirjale ei saanud. 11.03.2011 koosolekul soovis osanik SP kostja üldkoosoleku päevakorda muuta. Vaatamata hageja esindaja selgitustele ja vastuväidetele sõnastati koosoleku juhataja SP poolt täiendav päevakorrapunkt sõnastuses: „Osaühingu osanike otsuse 2008. OÜ Santokapital osanikud SP-le ja TN Invest OÜ-le dividende väljamaksmise kohta kehtetuks tunnistamine“. Hageja hääletas üldkoosoleku päevakorra muutmise vastu, kuid hageja vastuväidetest hoolimata täiendati koosoleku päevakorda ja võeti vastu otsus, millega tunnistati kehtetuks kostja osanike otsus 2008 dividendide väljamaksmise kohta. 25.03.2011 juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et 11.03.2011 osanike üldkoosolekul tehtud otsused päevakorra muutmise ja dividendi väljamaksmise kohustuse tühistamise kohta on ebaseaduslikud, kuna on vastuolus äriseadustiku (ÄS) § 171l lg-ga 3. Hageja palus välja maksta dividendi. Kohtule esitatud hagis palus hageja dividendi kostjalt välja mõista osaliselt, s.o summas 6391, 16 eurot, et mitte kostjat dividendi maksmisega ülemäära koormata, ja viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuseks kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldusele, leidis hageja, et tasaarvestuse tegemise eeldused ei ole täidetud. Kostja nõuded ei ole sissenõutavad, seega on kostja nõuete maksmapanek hageja suhtes välistatud. Kostja nõuded ei ole põhjendatud ega tõendatud ja on ebaselged ning otsitud. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja heidab hagejale ette, et viimane on tekitanud kostjale kahju 7304, 22 euro ulatuses, kuna väidetavalt täitis hageja 01.04.2008 sõlmitud käsunduslepingut hooletult, mille tagajärjel tekkisid kostjal kolmandate isikute ees kohustused ning kahju seoses kauba riknemisega. Sisuliselt esitas kostja lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude, tuginedes väitele, et hageja ei ole täitnud AS-iga G sõlmitud müügilepingust tulenevaid kohustusi. AS-iga G sõlmitud müügilepingu pooleks ja ühtlasi ka kohustatud isikuks oli kostja, mitte hageja. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja vastutada AS-iga G sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Samuti ei olnud tsiviilasjas nr 2-09-21324 AS-i G nõue kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mille tekkimist saaks teoreetiliselt üldse hagejale lepingu täitmise läbi ette heita. AS G nõue kostja vastu tulenes lepingu alusel boonuste, mittetagastustasu ja üldturundustasu tasumata jätmisest, mitte hageja poolt
kohustuste täitmata jätmise läbi kahju tekitamisest. Tsiviilasjas nr 2-09-21324 jõustus poolte vahel ringkonnakohtus sõlmitud kompromiss. Samuti ei ole kostja nõue 26 933, 45 eurot seoses mahakantud kaubaga hagejalt sissenõutav ega hageja nõudega tasaarvestatav. Kostja ei ole seostanud maha kantud kaupa kaubaga, mille müügitegevust korraldas lepingu alusel hageja. Maha kantud laojäägid tekkisid kauba ebaõigest tellimisest juhatuse liikme SP poolt. Tegemist ei ole kahjuga, mille oleks põhjustanud hageja. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et maha kanti just nimelt see kaup, mille müümist hageja korraldas. Kauba tellimisega tegeles kostja ettevõttes juhatuse liige SP, mistõttu vastutab ülemäärase kauba tellimise eest SP. Kostja on esitanud väite, et hageja võlgneb kostjale 6584, 22 eurot, kuna kostja tasus hagejale laenulepingu nr 1/2010 alusel laenusumma kasutamise eest intressi ja laenu õigeaegse tagastamata jätmise eest viivist. Kostja nõue ei ole põhjendatud. Kostja on varasemalt vastava haginõudega pöördunud kohtu poole ning Harju Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-12-40755 02.04.2013 otsusega OÜ Santokapital hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud. Samuti ei ole kostja laenulepingust tulenevale nõudele tasaarvestuse avalduses tuginenud. Kostja väidab, et hageja on kostjale tekitanud kahju, kuna REF AS on kostjale esitanud nendevahelisest lepingust tuleneva nõude 2880 eurot. Hageja ei olnud REF AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu ei saa hagejale tuleneda kõnesolevast lepingust kohustusi. Samuti ei ole kostja kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja teostas turunduskampaaniaid nii palju, kui see oli objektiivsetel põhjustel võimalik, samuti esines REF AS-i poolt kampaaniate pakkumiste osas tagasi lükkamisi ning kauba sortimenti jäid (mh ka kostjast tulenevatel põhjustel) mitmed tooted tulemata, mistõttu ei olnud põhjendatud turundustöö tegemine toodetele, mida ei saanud nende puudumise tõttu tarnida. Seega isegi juhul, kui hageja poolt oleks kohustuste täitmisel esinenud kõrvalekaldeid, oleksid hageja rikkumised vabandatavad (VÕS § 103). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja 2880 euro nõue hageja suhtes põhjendatud ega ole hageja nõudega tasaarvestatav. Kostja heidab hagejale ette, et viimane ei ole kostjale esitanud raamatupidamise dokumente ning sellest tulenevalt on kostjale tekkinud kahju 1440 eurot. Samuti on kostja asunud väitma, et hageja tegeles kostja raamatupidamise korraldamisega. Kostja väited ei vasta tõele. Kostjale osutas raamatupidamise teenust OÜ H. Asjaolu, et hageja juhatuse liige TN kuulus ka OÜ H juhatusse, ei anna alust eeldada, et hageja osutas kostjale raamatupidamise teenust ja oleks teenuse osutamise lõppemisel kostja ja OÜ H vahel pidanud kostjale esitama OÜ H valduses olnud dokumendid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja 1440 euro nõue hageja vastu põhjendatud ning ei kuulu seetõttu tasaarvestamisele. Kostja on vastuses hagiavaldusele esitanud tasaarvestuse avalduse, millega soovis tasaarvestada hageja nõude kaatri rendimakse nõudega 6900 eurot. 25.06.2014 esitatud seisukohtades asus kostja oma seisukohti muutma ning leidis, et nõue tuleneb mitte rendilepingulisest suhtest, vaid kostjale hageja poolt kahju tekitamisest seeläbi, et hageja võttis kostja kasutuses olnud kaatri enda kasutusse ja ei tasunud kostjale kulusid. Hageja kasutuses ei ole kostja kaater olnud, mistõttu puudub alus nõuda hagejalt kaatri kasutusele võtmise ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmist. Hageja juhatuse liige TN oli kaatri liisinglepingu sõlmimise ja kaatri kasutamise ajal ühtlasi ka kostja juhatuse liige ning ekslik on kostja seisukoht, et kaatri kasutajaks oli hageja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja 6900 euro nõue põhjendatud ning ei ole hageja nõudega tasaarvestatav.
Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt võeti otsus dividendide väljamaksmise tühistamise kohta vastu kooskõlas seadusega. Üldkoosoleku toimumise ajal kuulus SP-le 2/3 OÜ Santokapital osakapitalist, seega oli otsus üldkoosoleku päevakorra muutmise kohta õiguspärane. Otsus dividendide väljamaksmise kohta kahjustas võlausaldajate ja kostja huve. 02.05.2012 vastuväidetes muutis kostja oma seisukohta ja väitis, et kostja osanike üldkoosolekul ei ole tehtud otsust dividendide väljamaksmiseks. Kui puudub osanike otsus, puudub äriühingul kohustus dividende maksta. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse ja palus juhul, kui kohus teeb otsuse hagi rahuldamise kohta, tasaarvestada kostja nõue hageja nõudega. Kostja väitel on hageja tekitanud oma tegevusega kostjale kahju kokku 50 088, 12 eurot. Tasaarvestamise avalduse kohaselt asutati kostja 17.12.1999. Kostja tegeles alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide hulgimüügiga Baltikumis ja Eestis. SP on kostja osanik ja juhatuse liige alates 29.07.2003. 05.02.2008 sai hageja OÜ Santokapital osanikuks ja TN valiti OÜ Santokapital juhatuse liikmeks. 01.04.2008 sõlmiti hageja ja kostja vahel teenuste osutamise leping. Lepingu kirjutas alla mõlema äriühingu poolt juhatuse liige TN. Alates lepingu sõlmimisest tegeles hageja kostjale juhtimisteenuste osutamisega. Nimetatud lepingu alusel oli hageja ülesandeks klientidega suhtlemine, klientidega koostöö tingimuste kokkuleppimine ja vormistamine, turundustegevuse korraldamine, müügisortimendi kokkuleppimine, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine, müügistrateegiate väljatöötamine ja muu tegevus, mis on seotud müügiga. Tegelikkuses olid hageja ülesanded laiemad, kui lepingus ettenähtud. Teenuste osutamise eest sai hageja igakuiselt tasu arvestusega 355 krooni ühe tunni eest, millele lisandus käibemaks. Kostja nimel sõlmis lepingud OÜ-ga ME,RE OÜ-ga ja teiste ettevõtetega TN. TN tegutses lepingu sõlmimisel nii kostja kui ka hageja esindajana. Hageja ja kostja vahelised suhted, mida reguleeriti sõlmitud lepinguga, vastavad käsunduslepingu tunnustele. Arvestades asjaoluga, et TN töökohustused olid seotud hageja pakutavate teenuste osutamisega, siis vastutab just hageja kostjale osutatud teenustest tekkinud kahju eest. Hageja kohustus tegutsema kostja huvides kõikide tehingute tegemisel. Hageja korraldas kostja tegevust aga nii, et kostja sai selle tulemusel olulist kahju. Kostjal tekkis kahju 7304, 22 eurot seoses hageja tegevusega, mis on seotud kolmandate isikute poolt esitatud nõuete täitmisega kostja poolt. Hageja täitis 01.04.2008 sõlmitud käsunduslepingu hooletult, mille tõttu tekkisid kostjal kohustused kolmandate isikute eest ja tekkis kahju seoses kauba riknemisega. Harju Maakohtu 13.12.2010 otsusega rahuldati AS G hagi OÜ Santokapital vastu 272 412, 08 krooni väljamõistmiseks ja jäeti rahuldamata OÜ Santokapital vastuhagi. Pärast 01.04.2008 teenuste osutamise lepingu lõpetamist sõlmis OÜ Santokapital AS-ga G kompromissi, mis kinnitati ringkonnakohtu 31.05.2011 määrusega. Kompromissi kohaselt peab OÜ Santokapital AS-le G maksma 7304, 22 euro, mis on oluliselt vähem maakohtu poolt välja mõistetud summast. Antud summa ulatuses on hageja kostjale tekitanud kahju, sest just hageja tegeles OÜ Santokapital müügitegevuse korraldamisega. Lepingu kohaselt oli hageja ülesandeks klientidega suhtlemine, klientidega koostöö tingimuste kokkuleppimine ja vormistamine, turundustegevuse korraldamine, müügisortimendi kokkuleppimine, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine, müügistrateegiate väljatöötamine ja muu tegevust, mis on seotud müügiga. Hageja soovitusi kasutades teostas kostja oma müügitegevuse AS-ga G. Hageja ei suutnud korraldada AS G laos asuva kauba realiseerimist ning AS G müüs TN käsul kostjale kuuluvat kaupa olulise allahindlusega. Kohus tuvastas, et kaup riknes laos, sest TN ei suutnud
kaupa realiseerida. Kuna hageja TN näol korraldas kogu müügitöö, vastutab ta töö käigus kostjale tekkinud kahju eest juhul, kui kahju tekkis hageja kohustuste täitmata jätmise tulemusena, sh hooletuse tõttu. Kuna hageja hooletuse tõttu kostjale kuuluv kaup riknes ning kostja pidi kandma kauba realiseerimisega seotud täiendavad kulud, peaks hageja kantud kulud ja riknenud kauba väärtuse hüvitama. Kahju 26 933, 45 eurot tekkis, kuna kostja pidi hageja tegevuse tõttu 2011.a veebruaris, märtsis ja aprillis kandma maha 2010.a soetatud kauba. Maha kandmised ja utiliseerimised on teostatud 17.02.2011 inventuuri põhjal. Tekitatud kahju on kajastatud kostja 2010.a majandusaasta aruandes. 12.04.2010 sõlmisid hageja ja kostja, keda mõlemad esindas juhatuse liige TN, laenulepingu nr. 1/2010, mille alusel hageja laenas kostjale 100 000 krooni (6391, 165 eurot). Laenu tagastamise tähtaeg oli 13.08.2010. Laenulepingu p-s 5 oli viidatud, et juhul kui laenusumma ei ole tagastatud tähtaegselt, tuleks tasuda leppetrahvi iga viivitatud päeva eest 500 krooni (31, 96 eurot). Sellisel tingimusel sõlmitud tehing ei olnud kostja huvides. Laenusumma tagastamise tähtaega ja trahvi laenu tähtaegselt tagastamata jätmise eest kostjaga ei kooskõlastatud. 16.02.2011 teostas TN kostja juhatuse liikmete otsuseta ja nõusolekuta hageja huvides laenu tagasimaksmise koos intressi ja leppetrahvi tasumisega, kokku 12 975, 38 eurot. Laenuna antud ja tagastatud summa vahe on 6584, 22 euro. Nimetatud summa ulatuses tekitas hageja kahju, kuna käsundisaaja tegevuse tõttu käsundiandja vara vähenes. Arvestades asjaoluga, et hageja ülesannete hulka kuulus turundustegevuse korraldamine, müügisortimendi kokkuleppimine, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine, vastutab hageja ka 2880 euro ulatuses turundustegevuse raames tekitatud kahju eest seoses REF AS nõude rahuldamisega. Lisaks müügitegevuse korraldamisele tegeles hageja ka kostja raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamisteenuste osutamisega tegeles hagejaga seotud OÜ H, kelle juhatuse liikmeks on TN ja raamatupidajaks HK. Hageja ja OÜ H käes olid kostja raamatu-pidamisdokumendid. Seoses asjaoluga, et OÜ H ja TN Invest OÜ ei tagastanud kostjale nende valduses olevad dokumente, oli kostja sunnitud tellima raamatupidamise taastamisteenust OÜ-lt AT. Seoses raamatupidamise taastamisega tekitas hageja kostjale kahju 1440 euro, mis on tekkinud tasutud taastamiskulude kandmisega. Kahju 6900 euro tekkis kostja kasutuses oleva kaatri hageja poolt kasutusse võtmisega ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmata jätmisega. Hageja korraldas oma esindaja TN tellimisel kaatri liisimise SL AS-lt. Liisitud kaatrit kasutas hageja juhatuse liige TN. Seega oli kaater antud hageja kasutusse. Kostja esitas hagejale arve seoses kaatri kasutamisega. Arves näidatud summa moodustab kostja liisingumaksed ühe kuu eest alates kaatri liisimise päevast, mis on suurendatud 20% võrra (õiglane turuhind kaatri kasutamise eest). Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja 6391, 16 eurot ning kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 927, 98 eurot ja viivise protsendina kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: OÜ Santokapital on asutatud 17.12.1999. Kostja tegeles alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide hulgimüügiga Baltikumis ja Eestis. SP
on OÜ Santokapital osanik ja juhatuse liige alates 29.07.2003. TN Invest OÜ on asutatud 10.12.2007. TN on hageja osanik ja juhatuse liige alates 10.12.2007. 05.02.2008 sai TN Invest OÜ OÜ Santokapital osanikuks ja TN valitud OÜ Santokapital juhatuse liikmeks. 01.04.2008 sõlmisid OÜ Santokapital ja TN Invest OÜ teenuse osutamise lepingu, mille p 2.1 kohaselt teenuse osutaja (TN Invest OÜ) kohustub osutama lepingus sätestatud tähtaja jooksul ja tingimustel tellijale müügijuhtimise teenust ja lepingu p 4.1 kohaselt tellija (OÜ Santokapital) kohustub tasuma teenuse osutajale teenuse ühe tunni eest 355 krooni, millele lisandub käibemaks. Poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping vastab oma sisult käsunduslepingule. Poolte vahel on vaidlus hageja ja kostja vahel 01.04.2008 sõlmitud teenuse osutamise lepingu täitmise üle. Vastuses hagile kostja väitis, et kokku on kostjale hageja tegevusega tekitatud kahju 50 088, 12 eurot ja kostja tasaarvestas oma nõude hageja nõudega kostja vastu. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millised olid hageja kohustused 01.04.2008 sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel. Lepingu p 5.1 kohaselt teenuse osutaja teostab toimingud, mis on suunatud teenuse paremaks osutamiseks tellijale; p 5.2 kohaselt teenuse osutaja teostab teenuse täitmist vastavuses lepingu, kehtivate õigusaktidega ja muude teenuse osutamist reguleerivate dokumentidega, võttes ülesandeks osutada müügijuhtimise teenust alljärgnevas: 5.2.1 igapäeva suhete haldamine suurklientidega (kaubandusketid, hulgilaod jt), 5.2.2 klientidega koostöö tingimuste kokkuleppimine ja vormistaine, 5.2.3 turundustegevuse korraldamine, sealhulgas turundusplaanide koostamine ja teostamine, 5.2.4 klientidega müügisortimendi kokkuleppimine, uute toodete pakkumine ja tutvustamine, kaupade väljapanekute koordineerimine, 5.2.5 klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine, 5.2.6 hinnapakkumiste koostamine ja müügikokkulepete täitmise kontrollimine, 5.2.7 müügistrateegia väljatöötamine, 5.2.8 müügipersonali nõustamine, töö ja koolituste korraldamine, 5.2.9 müügijuhtimisega seonduvad tegevused. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja 01.04.2008 sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel kostjale müügijuhtimise teenust, mitte muid teenuseid. Kostja esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et hageja tegeles OÜ Santokapital finantseerimisega seotud asjaajamisega, sh laenuvahendite otsimisega ja finantseerimisega seotud lepingute koostamisega, samuti kostja raamatupidamise korraldamisega. Kohus selgitas kostjale, et Harju Maakohtu otsust tsiviilasjas 2-09-21324 saab hinnata dokumentaalse tõendina ning kostja peab välja tooma oma nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ning tõendama hageja poolt lepingulise kohustuse rikkumist, kostjale tekkinud kahju ning põhjuslikku seost hageja poolt lepingulise kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kostja ei põhistanud piisavalt oma nõuet ega tõendanud, et hageja rikkus müügitegevuse teostamisel kostjaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kostja ei tõendanud, et kostja poolt AS-le G tasutud 7304, 22 eurot on seotud TN Invest OÜ poolt kostjaga 01.04.2008 sõlmitud käsunduslepingust tulenevate kohustuste rikkumisega. Hageja ja kostja vahelise lepingu kohaselt seisnes hageja poolt osutatav müügijuhtimise teenus muu hulgas klientidega koostöö tingimuste kokkuleppimises ja vormistamises, klientidega müügisortimendi kokkuleppimises, uute toodete pakkumises ja tutvustamises, kaupade väljapanekute koordineerimises, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimises ja sellega seonduvas asjaajamises, müügistrateegia väljatöötamises. Vaidlust ei ole selles, et TN (TN Invest OÜ juhatuse liige) esitas kostja juhatuse liikmele SP-le müügitegevuse kava (eesmärgid). Kostja esitas kohtule vastava dokumendi 2011. aastaks, mille alusel kostja väidetavalt tellis kauba. Nimetatud dokument sisaldas kaubasortimendi nimetused ja müügimahud. Kostja esitas andmed veebruaris, märtsis ja aprillis 2011 kaupade mahakandmise kohta. Kaupade mahakandmine ja hävitamine on tõendatud 28.02.2011, 31.03.2011 ja 30.04.2011 aktidega, 28.02.2011 ja
30.04.2011 käskkirjadega ning 01.03.2011, 01.04.2011 ja 02.05.2011 OÜ Adelan Klaas hävitamisaktidega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kaup maha kantud ja hävitatud ajavahemikus veebruar kuni mai 2011. Seega ei saa olla tegemist kaubaga, mis on tellitud hageja esitatud 2011.a müügiprognoosi põhjal. Veelgi enam, nagu nähtub kaupade mahakandmise aktidest, tuvastas kostja moodustatud komisjon, et osa kaupa on riknenud ja selle füüsiline seisund on halvenenud ning vaid osa (aktides ei täpsustata kogust) kaupa on realiseerimistähtaja ületanud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust ei tulene, et hageja oleks võtnud endale kostja ees kohustuse tagada kaupade säilimine, sh ei osutanud hageja kostjale laoteenust. Hageja on 2011.a müügiprognoosis nimetanud 7 kaubaartiklit: „Erdinger“, „Nevskoje“, Hlebnõi Krai“, „Asahi“, „Zatecky Gus“, Beloe Zoloto“ ja „Nabeghlavi“, kusjuures neist ühegi osas ei ole aktidest nähtuvalt kaupa maha kantud. Nii nähtub 01.03.2011 kauba hävitamise aktist nr HA-AK-01/11, et hävitatud on järgmine kaup: „Baltika 7 Export 5,4%“, „Party Mix Kivi Mango Sidrun 7,5%“, „Party Mix Virsik Marakuia 7,5%“ ja „Reziskoje Kuldne 4,6%“. Ka akti nr 2.6-5/121-3 kohasel on hävitatud kaupadeks õlu „Baltika 3 Classic Pet 4,8%“ ja „Arsenalnoe Lager Pet 4,2%“. 02.05.2011 kauba hävitamise aktis nr HA-AK-03/11 nimetatud kauba artiklitest kattub hageja müügiprognoosiga vaid kolm kaubaartiklit, s.o „Asahi Super Dry 5%“ 0,44 L, hävitatud 1153 tk; kali „Hlebnõi Krai Traditsionaal“ 0,5 L, hävitatud 96 tk ja mineraalvesi „Nabeghlavi“ 1L, hävitatud 20 tk. Kui võrrelda kostja laos 17.02.2011 seisuga nimetatud kauba artiklite koguse jääki ja hävitamisele kuulunud kauba kogust, kuulus artiklite kaupa hävitamisele vaid 6%, 1% ja 0,07 % vastavast kogusest. Hageja poolt esitatud kaupade müügiprognoos oli esitatud arvestusega 2011. aastaks tervikuna, mistõttu ei saanud kaubad juba aasta alguses kuuluda hävitamisele seetõttu, et kauba tellimise aluseks olev prognoos oli vale. Kostja esitatud tõenditega ei leidnud tõendamist, et hageja rikkus VÕS §-s 620 sätestatud käsundisaaja hoolsuskohustust. Asjaolu, et kostjal ei õnnestunud realiseerida kogu sisseostetud kaupa ja osa kaubast tuli riknemise tõttu maha kanda ja hävitada, ei tähenda, et see tõendaks automaatselt käsunduslepingust tulenevate kohustuste rikkumist. Lisaks ei nähtu kostja esitatud tõenditest, kui suur osa kaupa kuulus hävitamisele seoses realiseerimisaja lõppemisega ja kui suur osa seoses kauba kahjustamisega. Hageja poolt koostatud 2011.a müügiprognoosi näol on tegemist hüpoteetilise nägemusega, milline võiks nimetatud perioodil kauba läbimüük olla. Kaupade läbimüügi prognoosid on eesmärkides toodud orienteeruva läbimüügina eurodes (eesliide ca). Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks tellinud kaupa hageja prognooside alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejale eelnimetatud kaupade mahakandmist ja hävitamist ette heita. Seega ei ole kostja nõue summas 26 933, 45 eurot sissenõutav ega hageja nõudega tasaarvestatav. TN ja REF AS esindaja vahel peetud kirjavahetustest nähtuvalt ei suutnud OÜ Santokapital 2010.a kasutada täies ulatuses REF AS turundusfondi. REF AS esindaja saatis 12.01.2011 TN-le järgmise sisuga kirja: „Vastavalt meie vahel sõlmitud Ostulepingu lisale nr 2 on aastane turundusfond maksimaalselt 110 000 EEK. Meie andmetel on OÜ Santokapital sellest kulutanud 73 542 EEK kasutamata osa 37 557 EEK. Vastavalt lepingule esitab Ostja kasutamata osa kohta arve 2011.a jaanuari jooksul“. REF AS esitas 05.02.2011 kostjale arve 2880 eurot (koos käibemaksuga) 2010.a kasutamata turundusfondi eest. 01.04.2008 sõlmitud teenuse osutamise lepingu kohaselt on hageja kohustuseks turundustegevuse korraldamine, sealhulgas turundusplaanide koostamine ja teostamine, klientidega müügisortimendi kokkuleppimine, uute toodete pakkumine ja tutvustamine, kaupade väljapanekute koordineerimine, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine. TN ja REF AS-i esindaja vahel peetud kirjavahetusest nähtuvalt tegi TN 2010.a korduvalt REF AS-le ettepanekuid kampaaniate läbiviimiseks. Samas kampaaniate korraldamise õigus on REF AS-l ja viimane ei ole nõustunud korduvalt TN poolt pakutavate toodete ja hindadega. Asjaolu, et TN Invest OÜ-l ei ole õnnestunud turundustegevuse korraldamisel ära kulutada kogu REF AS ja OÜ Santokapital vahel kokku
lepitud turundusfondi, ei tõenda seda, et hageja rikkus kostjaga sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi. TN ja REF AS kirjavahetusest nähtuvalt teostas hageja turunduskampaaniaid nii palju kui see oli objektiivselt võimalik, samas REF AS poolt esines kampaaniate pakkumiste osas tagasilükkamisi ning kauba sortimenti jäid mitmed tooted tulemata, mistõttu ei olnud põhjendatud turundustöö tegemine toodetele, mida ei saanud nende puudumise tõttu REAS-le tarnida. Hageja tegutses käsundi täitmisel käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning tegi seda üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja nõue 2880 eurot hageja suhtes põhjendatud ega ole hageja nõudega tasaarvestatav. Tõendamist ei leidnud kostja väide, et lisaks müügitegevuse korraldamisele tegeles TN Invest OÜ ka OÜ Santokapital raamatupidamise korraldamisega. 01.04.2008 hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga ei ole kokku lepitud, et hageja kohustuseks oleks kostjale raamatupidamisteenuse osutamise korraldamine, samuti ei nähtud muudest kohtule esitatud tõenditest, et hageja oleks tegelenud kostjale raamatupidamisteenuse osutamisega. Asjaolu, et hageja juhatuse liige TN kuulus ka kostjale raamatupidamisteenust osutava OÜ H juhatusse, ei anna alust järeldada, et hageja oleks kostjale raamatupidamisteenust osutanud ja et hageja pidanuks teenuse osutamise lõpetamisel kostja ja OÜ H vahel esitama OÜ H valduses olevad dokumendid. TN oli ajavahemikus 05.02.2008 - 22.02.2011 nii TN Invest OÜ kui ka OÜ Santokapital juhatuse liige. Seega võis TN raamatupidamisteenuse sisseostmisel OÜ-lt H tegutseda hoopis OÜ Santokapital juhatuse liikmena. Juhul, kui TNa tagasikutsumisel kostja juhatusest jäid tema kätte kostja 2010.a raamatupidamisdokumendid ning sellega seoses pidi kostja tellima raamatupidamise taastamisteenust OÜ-lt A, siis võiks kostjal olla nõue pigem TN vastu. Kuivõrd hageja kohustuseks ei olnud kostja raamatupidamise korraldamine, siis ei saa hagejale ka ette heita raamatupidamisdokumentide kostjale tagastamata jätmist. Seega ei ole kostja 1440 euro nõue sissenõutav ega hageja nõudega tasaarvestatav. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja juhatuse liige TN oli kaatri liisingulepingu sõlmimise ja kaatri kasutamise ajal ühtlasi ka kostja juhatuse liige. Kaatrit kasutas TN kostja juhatuse liikmena. Seda kinnitab 03.04.2010 sõlmitud liisingulepingu nr 01125317L, mille on allkirjastanud TN kostja juhatuse liikmena, BM AS on 03.12.2010 saatnud e-kirja teel pakkumise e-posti aadressile [email protected] ja asjaolu, et TMT OÜ esitas kaatri hoiustamise pakkumise mitte hagejale, vaid kostjale. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud rendileping vaidlusaluse kaatri rentimise kohta, samuti ei leidnud tõendamist, et hageja oleks vaidlusalust kaatrit kasutanud. Seega puudub alus hagejalt kaatri kasutamisega seotud kulude hüvitamist nõuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka kostja 6800 euro nõue põhjendatud ning hageja nõudega tasaarvestatav. Kostja tõi küll 25.06.2014 välja, et kostjale tekkis kahju seoses TNT Invest OÜ-le makstud trahviga summas 6584, 22 eurot, kuid ei esitanud nimetatud kahju osas tasaarvestuse avaldust. Kuivõrd kostja ei esitanud nimetatud nõude osas tasaarvestamise avaldust, siis ei saa kostja nimetatud nõuet hageja nõudega käesoleva asja raames tasaarvestada. Sellest tulenevalt puudub vajadus eelnimetatud nõuet ka analüüsida. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal nõue hageja vastu, mida kostja saaks hageja dividendi nõudega tasaarvestada. Seega tuleb hageja põhinõue rahuldada. Dividendi väljamaksmise nõue muutus VÕS § 82 lg 3 p 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks pärast kohustuse täitmiseks mõistliku aja möödumist. OÜ Santokapital 2008.a majandusaasta aruanne kinnitati 30.06.2009. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et hageja dividendi nõue muutus
sissenõutavaks 30.07.2009. Kostja ei esitanud hageja viivisearvestusele vastuväiteid ega palunud viivist vähendada. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja rikkus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. Kohus tuvastas õigesti, et 01.04.2008 sõlmisid OÜ Santokapital ja TN Invest OÜ teenuse osutamise lepingu, mis vastab oma sisult käsunduslepingule. Tuvastades, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping, jättis kohus analüüsimata, kas hageja täitis käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ja üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ning hoidis ära kahju tekkimise käsundiandja varale. Kostja tõendas, et 01.04.2008 lepingu alusel korraldas hageja kostja müügitegevust TN vahendusel, mistõttu vastutas hageja ka TN poolt vastuvõetud otsuste ja sooritatud tehingute tagajärjena tekkinud kahju eest. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Kolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Kuna kostja on kaebuses vaidlustanud üksnes tema nõuet käsitlevat osa kohtuotsusest, siis kohus hageja nõude põhjendatust ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1). Pealegi nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2013 otsusest, et kohus pidas hageja nõuet dividendi osa summas 6391, 16 eurot ja viivise saamiseks ÄS § 157 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1 alusel põhjendatuks (kohtuotsuse punkt 41), kuid lahendamist vajab kostja esitatud tasaarvestuse avaldus, s.o kas kostjal on hageja vastu nõue, mida saaks tasaarvestada hageja nõudega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja väited hageja poolt talle kahju tekitamisest ei ole tõendatud. Kohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohus on kõiki kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid äärmiselt põhjalikult analüüsinud ning jõudnud tõendite põhjal õigele järeldusele, et kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kostja on oma nõude käsitlemisel mitmel juhul ajanud segi isikud, kes võiksid olla talle väidetavalt kahju tekitanud ja selle eest vastutada. Nii on maakohus õigesti märkinud, et näiteks kaatri liisingulepinguga või kostjale raamatupidamisteenuse osutamisega ei ole hageja kuidagi seotud. Kostja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja juhatuse liige kuulus samaaegselt ka tema kui äriühingu juhatusse. Need nõuded, mis võiksid olla kostjal oma juhatuse liikme kui füüsilise isiku vastu, ei ole samastatavad poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevate võimalike nõuetega hageja vastu. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
Alates 01.01.2015 on muutnud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel. Kuna maakohus ei määranud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, määrab ka ringkonnakohus oma otsuses vaid menetluskulude jaotuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.