Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 17.august 2020 Paide kohtumaja 2-19-18462 XX hagi YY vastu elatise vähendamise nõudes
Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx, xxxxx Menetlusosalised ja nende Tallinn, e-post: x Hageja lepinguline esindaja Peeter Malve, Amantese esindajad Õigusbüroo, e-post: x Kostja: YY, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kostja seaduslik esindaja CC, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kostja lepinguline esindaja Merle Albrant, e-post: x Hagihind 1440 [(160-0)x9] eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata XX hagi YY vastu elatise vähendamise nõudes.
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-19-18462
Hageja nõue Pärnu Maakohtu 30.08.2013 kompromissmääruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-13-11687 kohustus hageja mh tasuma kostja ema pangakontole igakuiselt 160 eurot. 25.11.2019 ja 11.12.2019 on hageja esitanud elatise vähendamise hagi ja selle täienduse, taotledes elatise vähendamist 0 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni YY täiskasvanuks saamiseni. Oma nõuet põhjendab hageja sellega, et käesoleval ajal kannab isa kõik kostjaga seotud rahalised kohustused üksinda. Alates 29.10.2019 asus Y õppima Q kooli, millel on õpilaskodu ning mis võimaldab Yl elada eraldi kodus valitsevast ebatervest õhkkonnast Nimelt märkas isa 2019 suvel, et Y riided on mustad, koostööst xxxxx lastekaitsega sai isa teada, et Y olukord on kodus äärmiselt halb, ema elukaaslane liialdab alkoholi tarvitamisega ning on last kui ka ema korduvalt vaimselt ja füüsiliselt väärkohelnud. Kõik lapse ja kooliga seotud kulud, mida ei hüvita riik, kannab isa. Hageja ema kostjat rahaliselt ei toeta, kuid nõuab endiselt, et kohtumäärusega väljamõistetud elatis tema arveldusarvele kantaks. Kostja uue kooliga seoses tuleb hagejal tasuda 10 kuu pikkuse õpinguperioodi eest 800 eurot (ööbimine) + õppemaks 2500 eurot + söögiraha 6 eurot/päev, jagatuna 10 kuu peale, so 342 eurot kuus. Õpilase ööbimiskoha tasu on 2800 eurot õppeaastas, kuid 2000 sellest tasub riik. Lisaks eeltoodule ostab hageja kostjale kõik riided jm vajaliku, sh prillid. Eeltoodu näitab, et hageja täidab kostja ülalpidamise kohustust enam kui kahekordses määras, arvestades väljamõistetud elatise suurust ning kostja ülalpidamiskohustuse jagunemine kostja vanemate vahel on elatise väljamõistmise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Hageja märgib, et ei saa detailselt välja tuua kõiki kostja vajadusi, kuivõrd ta asus kostjat täielikult ülal pidama alles paar kuud tagasi. Kostja vastuväited Kostja arvates tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hageja nõude rahuldamine sellisel kujul jätaks kostja ilma ülalpidamiseta peale 9. klassi lõppu, samuti ka koolivaheajal. Hagis ei tule välja ka hageja majandusliku olukorra halvenemine ega hageja suutmatus ülalpidamist anda, hageja ei ole välja toonud oma sissetulekuid ega varalist seisundit. Kostja lisab, et samuti on ema kandnud lapse ülalpidamiskulusid, kuna 15-aastane laps vajab rohkem elamiseks kui vaid õppemaksu tasumine, lisaks riideid, jalanõusid, ravimeid, hügieenitarbeid, õppevahendeid, telefoni, taskuraha, huvitegevuste raha jne. Lapsel on raske puue, mis määrati esmakordselt veebruaris 2019 diagnoos autism, ta saab pidevalt psühholoogilist nõustamist nii xxxxxxxx xxxxxx kui ka psühhiaatri juures xxxxxxxx. Tegemist on puudega lapsega, mille tõttu kulub ka tema ülalpidamiseks rohkem raha. Kostja kulud on just nüüd kasvanud seoses puude tuvastamisega kui kooli vahetusega, mistõttu ei tohiks ka elatist vähendada. Laps elab õpilaskodus vaid isa nõudmisel. Tal on kodu olemas, kust ta saaks igapäev koolis käia. Sellisel juhul poleks vaja ka tasuda õpilaskodu eest 80 eurot kuus. Lisandub transpordikulu seoses lapse kooli ja koju sõidutamisega. Igal nädalavahetusel on laps ema juures ning ema kannab kõik lapse kulud. 2019/2020 õppeperioodi eest esitas W kool arve summas 2432 eurot. Hageja pole aga esitanud arve tasumist kinnitavat dokumenti. Valik erakooli suhtes sai tehtud just hageja nõudmisel ning ta ise vabatahtlikult soovis kooliga lepingut sõlmida. Samas ei kaalunud ta isegi võimalust, et osa kooli õppemaksust tasub kohalik omavalitsus. Kindlasti on võimalik kohalikul omavalitsusel toetada rahaliselt õppemaksu tasumisega neid lapsi, kelle tervisliku seisundi tõttu on vajalik erakoolis õppimine. XX on seni tasunud kohtumääruse alusel lapsele ülalpidamiseks 160 eurot kuus, mis on vaid 54,79% seadusjärgsest elatise miinimumist 2020.a. Viimati kandis üle septembris 2019.a 200 eurot, vahepeal ei maksnud mitu kuud elatist ning siis tagantjärgi mitu kuud korraga. Oktoobris 2019 ei toetanud ta üldse oma last. Hageja vastus kostja vastuväidetele Hageja ei saa välistada, et mingil määral kostja ema osaleb lapse ülalpidamisel, kasvõi riigilt
2-19-18462
saadavate toetussummade ulatuses, kuid mõlemad vanemad peavadki lapse ülalpidamisel osalema. Antud hagiga soovis hageja saavutada eesmärki, et vähendada nullini senisest kohtulahendist tulenev kohustus maksta igakuiselt mingit summat raha kostja ema kätte. Hagi rahuldamine ei jäta last ülalpidamiseta isegi koolivaheaja ajal, sest kostjal on olemas ka ema, kes eeldatavalt käib tööl. Hageja on tasunud elatist kehtiva kohtumääruse alusel, mille aluseks oleva kompromisskokkuleppe on kostja ise sõlminud, mistõttu jääb ka arusaamatuks kostja ema märkus, et hageja on tasunud elatist alla miinimumi. Oktoobris läks kostja Q kooli ning hageja pidi talle soetama kõik vajaliku, seepärast oktoobri eest elatist rahas ema kätte enam ei makstudki, vaid ülalpidamist anti vahetult isalt lapsele. Hageja ei näe põhjust oma sissetulekute suurust käesolevas menetluses avaldada, sest ta on esitanud tõendid, et panustab rahaliselt rohkem kui selleks hetkel kehtiva kohtumääruse kohaselt kohustatud on. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2-19-18462
asumisega (10 kuu õpinguperioodi eest 800 eurot + õppemaks 2500 eurot + söögiraha 6 eurot/päev, jagatuna 10 kuu peale, 342 eurot kuus). Toodu kinnituseks on esitatud üksnes tõend summa 2516 eurot tasumise kohta, millelt nähtub Q kooli poolt esitatud 2019/2020 õppeperioodi eest arve summas 2432 eurot ja novembrikuu söögiraha summas 84 eurot tasumine. Nimetatud arvetest ei ole aga võimalik aru saada, millised on hageja poolt kantud kulutused väidetavat söögile ülejäänud ajal ja muule. Ka ei ole esitatud ühtki tõendit hageja väidetavate kulutuste kohta, et ta ostab kostjale kõik riided jm vajaliku, sh prillid, kuigi kostja on hageja vastavad väited vaidlustanud ning kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada täiendavad tõendid YY ülalpidamiskulude kandmise kohta alates 25.11.2019. Antud juhul puuduvad hagiavalduses lisaks andmed kostja vajaduste ja tema vajaduste katmise kogu kulude suuruse kohta ühes kuus, millele kohus 03.12.2019 puuduste kõrvaldamise määruses tähelepanu juhtis. Hageja märgib vaid, et ei saa detailselt välja tuua kõiki kostja vajadusi, kuivõrd ta asus kostjat täielikult ülal pidama alles paar kuud tagasi. Samas möönab hageja oma 28.02.2020 seisukohas, et ei saa välistada mingil määral kostja ema osalemist tema ülalpidamisel, kasvõi riigilt saadavate toetussummade ulatuses.
2-19-18462
vajalikkust, leiab et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 5 tunni ulatuses. Kostja esindaja Merle Albranti tööühiku hind 84 eurot (koos käibemaksuga) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal XXl hüvitada kostja kasuks menetluskulud. Seega kuulub XXlt väljamõistmisele Y kasuks menetluskulud summas 420 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud ning saadetud uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2020.a otsusega: Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2020 otsuse resolutsioon
Võtta XX apellatsioonkaebus menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.